Mõnusat õhtutundi. Täna saab mikrofoni ees kokku järveküla Juhan pilli ja laulumees Vassili Sepp porissaarest Kaagjärve külakapell, Valga kandlemees, Robert luik, jutuvestjad Anna ja Jüri Johanson Viljandi lähedalt ning Tartu ansambel Hellero. Head kuulamist. Lutheri õdagust siis ka nagu ma juba ennist ütli, et minu mari kui Iisrindlik, sea, süütia, sõit väljamaale ja mina jõudsin ta koduhoidjasse. No ei kedagi, aeg oli juba seal maania nääripüha Hussein, vana orig tuli ära veristada, vorsti deta ja muu asja toimendamise pealekauba. No mis sa hing, teed, way ole tüdsinda. Kutsesis Sultsi Antsu ja Rubarty Mihkli, appi. Teeme orika Loodsa pääle, noh, ess olegi muudkui vii pada tulele ja väits teravas. Nii kudu mõrtsukatöö sai ära, tetus oli mari kõpsti kohatu kis kohenu Liina hilbu seljast lei põlle ette ja nakas vorste tegema nagu õige perenaine kunagi. Ja. Ja sedaviisi saigi vanast aastast vastlaaastak ja meie pidime mariga minema. Näe nüid juba jälle nakkasi maast ja ilmast siin latrama. Mäe pidi ju teele, tõmbasin lehte lugema, kohe-kohe otatud pool liitika ringvaatus. Saksa keiser on Saksa riigile uue krooni lasknud teha, mis otse praegusele keisrile pähe passib. Kroon olla mitu miljonit kallis ja kõige kallimast kullast ning kalliskividest. Irvhambad, aga kes sellest kroonist vähe arvavad ja teda ülepea tarbetuks raha raisata hakkamiseks peavad, ütlevad oma ajalehes. Nendest kalliskividest ja kullast oleks võinud mitu koolimaja ehitada, mida meile tõesti hädasti vaja on. Ja veel oleks jäänud raha üle mitmele nalja pumbale uue esinemise kuue ostmiseks. Pööris õige tuur raha, olles kulunud hädasti rahva toetamises ära. Mees, kes koori juhatas, küsis neiu käest. Kastaga tuleval talvel harjutustel ja kontsertidel kaasa laulab. Ei ole enam tarvis, ma sain juba mehele, oli noore neiu vastus. Ühes koolis, küsis koolmeister piiblilugu, seletades poisi käest. Jaakob mikspärast tegid Iisraeli rahvas enestele kuldvasika. Sellepärast, et neil vana härjategemiseks kulda. Kasinaste oli. Poisike viinud muiste kirikhärrale marju ja saanud selle eest natuke kehakinnitust. Kui pois söömise lõpetanud, pole ta mitte käsi tänupalveks kokku pannud. Mispeale õpetaja küsinud, mis ütleb isa, kui teie laua äärde sööma lähete. Ega meie ei lähegi laua äärde sööma, meie sõime pajast. Mis ütleb siis isa, kui teie söömise lõpetanud olete, poisid, saadana hinged, ärge nühkigi oma pükse paja vastu taamaseks. Pariisi linnas pidada üks vana soldat olema, kes türklaste poolt lõunal nii puruks lastud, et temast muud midagi kui ainult nina järelejäänud olla. Keda kroonukulu peal seal nüüd ninatubakaga ülal peetakse? Noormees, kes ühes majas võõrusel oli, mängis ühe pisikese tütarlapsega. Teda põlve peale võttes ütles ta. Kui sa suureks kasvad, siis võtan ma sind naiseks. Kas sa tahad mind? Ma ei lähegi vastast laps ilmaski mehele akanena sõrmega oma õe poole, näidates, kes seal lähedal istus juba küps neiu oli tema tahaks hea meelega kohe mehele minna. Talgutelt koju minnes irises üks noor naine oma mehega selle üle, et ta koguse õnnis, kui mitme külatüdrukuga tantsinud oli ja teda alles lõpus paar korda vaata üle põranda keerutanud. Oo, seda olen ma vastas mees, kõik meelega teinud otsekui sööma lauagi juures. Seal hoian ma seda kõige paremat suutäit ikka kõige viimaseks. Kui ma sind omale toatüdrukuks võtan, ütles üks proua uuele tüdrukule, siis ütlen ma sulle, et sa, iga kord, kui ma kusagile välja lähen, peatsa ilusasti kodus olema. Oh, miks siis mitte, vastas tüdruk. Üks käsi peab ikka teist pesema. Muidugimõista, jood teie siis Kaagoyojate, kui mina kusagile välja lähen? Üks eurooplane jõudis reisides Ameerikamaal ühte linna ja nägi seal postide peal kuulutusi, et linnateatris rahvavaenlaste etendatakse ja tüki looja r raipzan ise ka etendusel saab viibima. Eurooplane oli muidugi väga uudishimulik, missugune see Ibsel välja näeb ja lunastas omale kalli raha eest pileti. Kui esimese akti järele eesriie langes, rahvas tormiliselt kiitust avaldas, ilmus, iib seal noormees monokkel silmanurgas ilusas mustas satter, kuues, sileda peaga ja puuderdatud näoga, kummardas viisakalt, tänas kiituse eest, saatis daamidele õhu muisusid, loopis teravmeelsusi ja palus oma torukübaras annetusi uue ja veelgi parema näitemängu heaks. See järeletehtud Tibsen pidi veel neli korda publiku ette ilmuma ja koos kiitustega veelgi suuremaid annetusi vastu võtma. Õigeid pööras vist küll sel ajal hauas nördimusest teist külge. Krae meie Marrige käisime kah Kalloosi, klubin toda Diaadri nalja kaevan, peris kena olli, nalja sai palju ka seal oli see asi, et noh, tulvil noormees püüne peale lei jalaga vastu põrandat ja esi ütel maali, ma armastan sind ja hoid see kõik do kõne haiget, seda pisi naljakalt ette, noh annakasi kuue suure häälega Noorma mari müksas külged olevat ka esiCurry, kui Murry perekõrt kutsuti saalist prellasid püüne peale tantsima. Nii õits kui tõele läits kah, noh nii kuna tantsima nakkasiva, nii õitse hambumis seal püüne pääl vaht nende Brennade jalgu ei ütel karva päält ära, kellel kõverad ja kellele õiget sääretoru tamme ja jälle sai nalja, nii et naera naba viljakust valla ja heege naljakinnituses leiuits moosekant trummi ja too oli Viildu kõige kenam. Kui koduledsime ütlemina marile, väe käed, sina sinna püüne peale tants, mosla, muidu oles vil sinu säärejooksu koha pealt kah ütlemist tullu. Vein Remmale leiva ja torso auto. Ei, mul ei ole lood. Astuse paks nooled. Te olete koorilaulu ka teinud. Aga noores põlves ikka niimodi laulmas käisite ka laulmas? Käisin mööda küla. Oligi laulmine, laupäeva õhtul läks isegi lahti, ega siis kodus põld ilmaski teen, kus siis haiglas simmani peale kuskil või või, aga laulujoru pidigi käima, aga siis nii palu oli küll meil, et olime ju päris noored mehed kõikjale, aga viinavõtmist meil ei olnud, kui oli ilma keha ja läks kõik ilma viinatud, mis katsete ajal marssalid, mida siis tantsite simmanit ja seal oli, ma ei mäleta ära, mis seal siis oli? Valss ja polka oligi, seal oli siis, mis seal oli, mat, Lotid ja tont, mis kõik seal olid, ei mäleta ju enam räägiti, et kust need uued tantsud tulid, kas mõnigi, kes linnast tuli, see õpetas uusi tantse või kust need uued pääle tulite? Mina küll ei tea, mina muudkui uhasin järgi. Tegid seal. Viljandis elas kord õpetaja, toll, talumees viis tulepuid linna müügile tulligi ostja ostis puud ja andis käsiraha ja käskis puud sinna ja sinna ära tuua, mehel meelea astuks aseri kõrtsi sisse, teeb omad tropid ja lähed puid ära viima. Aga taks Don't nime jõulid Me kõik meelest läinud küsipäevaga vastutulijaid, et kas need ei peaks teadma selle mehe nime, kes tema puud ära ostis, need naeravad ja raputavad. Parajasti tulnud kaks koolipoissmees mõtleb, et küsin nendelt, neil õpitakse koolis igasugu tarkust, ehk nemad teavad, poisid naeravad, et nemad ei tea, aga vaat siin selles majas elab üks ilmatu tark härra, et minge tema juurde trepist üles, teisel korral. Tema küll ei taha öelda, aga Polugi temal on üks tarkuseraamat kriibus kraavust. Paluge ta vaataks raamatust leheküljelt leerum Laarum Lumps järele. Mehed meie nõu, kallis, trambib trepist üles, leiab ERR-i ja palub, et ta vaataks raamatust kriibus kraabus leheküljelt leerum, klaarium Lumps järele, tema puude ostja nime Erra, vaadanud mehel kohkunult otsa, ei ütelnud naisele tugerlist toll. See mees on hull. Toll jah, Tollüüdnud mees suure rõõmuga tänanud härrat rääkinud kodus teesele, kui targad inimesed linnas elavad. Perenaene käskinud tüdrukul vaadata, mis kell on. Tüdruk pole kella tulnud ütelnud. Kell on kaks, käib kolme peal ja hakkab varsti neli saama. Kaloosi aedas täidavad kaks meest kotiviljaga, üks hoiab koti ja teene, kühveldad küünlakoti. Üks kott on sootu lõhki ja kotihoidja teeb märkuse. Üks kott on kati. See ei loe midagi, vastab teine. Kotihoidja võtab koti ja teine hakkab kühvliga jälle keri koti pilduma. Tööstaabia tõstab, koed täis, ei saa. Viimases käratab, mis kuradi Kotsioonid täis iso koostava täis saab, muld, erad juba põlvist saadik, kott on Jugati. Mis sai ütelnud, kirub teine. Ma ju ütlesin, aga sa ütlesid, et see ei loe midagi. Sest tõestisündinud lugu jälle on, jah, see oli. Liivakivi, oli siin naljavend Kaaja. Pillimehed kustud pilgu peale mängima, üks neist leidnud kusagilt pudeli, milles vulksunud mingi vedelik riivanud tubli lonksu ja nähes, et teised vaatavad vesise suuga, pakkunud pudeli järgmisele, sepistanud tubli suutäie aanud silmad punni ja pakkunud järgmisele seriibanud jäänud edasi, viimane võtnud pudeli ja imestanud, et temal ka veel jäänud pudelipõhja pannud siis põhja peale maigutanud suudio, lausunud vürsti, ka läheks akuskaks peale. Seal pudelis olnud saapaviks. Külla asunud noorsepp eesteks nii prooviks teinud töö ilma tasuta külainimesed harjunud viimaks ära ütelnud, ole siis terve või ote sepp, mõtelnud, et proovin õige, kas ole terve ja aitäh ka toidab sidunud kassiaiateiba külge kinni ja ütelnud, iga kord mööda minnes ei ole terve. Aga näe, mis juhtunud, kas surnud ära? Brigadiri lolli asja poodi, et kiirem käia läks, ratsa poodis juhtus teiste meestega kokku teinud siis seal kõvad tropid. Viimaks tuli brigadirid meelde. Rahvas nurmel karanud tulistjalu ruunale selga ja ajama, pole aga tähelegi pannud, istub tagurpidi ratsu seljas. Vastutulija mööda kihutades hüüdnud see brigaadi müts on kadunud. Tühja sellest mütsist vastanud tuligaadil. Hobusepea on kadunud. Kihnus, vanamees suri, hakkas taeva minema, väravas tuli Püha Peetrus mis ta elus vaeste heaks on teinud. Ma andsin korda haigele lesele viis kopikat ja teinekord kerjus 10 kopikud. Peeter mõtles natuke ja astus siis taevasse nõu küsima. Aja pärast kostis taevast vali hääl. Anase 15 kop hotelli tagasi ja saadada, kus kurat. Kõpu mõisahärra jääda haigeks ja siis kutsunud oma töölised rätsepat kõik kokku, tunded juba ikke suuremise voodis on ja ja rätsepad läinud, kõik sinna Norrikase mõisa harraiad, nüüd ta ikka meil midagi pärandada. Aga saanud nad kõik sinna kokku ja härra ütlenud, et kuid iial midagi tööd tiite või õmblette etagasse, hõlmet. Erand ja see oli siis pärandus ja kas te olete ise ka mõisapõllu peal? Toimetus? Päris moonakas rikki sündite mina nüüd palju ma olin noorem sisse, aga ikka olen teinud kardik. Karjas, ma juba käisin seitsme aastaselt, hakkasin karjas käima ja käis. Aga siin nüüd võtab, jumal ei julge ta enam ei ületa, olid seitsmeaastaselt, hakkasin ma karjas käima ja jäigi nii kaua neljateistaastane ja vot siis olin ma juba täistööline siis teisiti. No ja siis aega ikka natuke lõbu peale ka. Mis need tüdruku laupäeva laupäeva pühapäeva õhtul tuli võõrasema ja, ja vat siis muretses selle eest, et mul oleks jälle kodus olnud. Mõisapõllul tuli, et aega üle ei jää midagi ja nii oli minu noorepõlve eluga enamjagu ikka ilusti mingeid ja ei midagi vahepeal nüüd tuli elada omaette ja, ja ehitada siin oma peraalset ja kodust ja ja nüüd hakkas koloos ja, aga siiski ma tunnen, et kolhoos on palju kergem. Kui siis oli, siis pidi kõik argiga ja käsitsi tegema. Isegi ilma argita tuli sõnnikut laotada. Et see on ikka, oleks hästi lahtine, oleme laiali. Tööd tehtud. Vana see kolhoos siin on nüüd juba 49 aastase, hakkas üks vana rehepeksuraudmadin oli käinud kaesti kedagi dile. Aga no neid kombain neli kombaini rohkem Vildet ja isegi poel kaardolo kombainide mootoristid, traktoristid, noored inimesed, nüüd tuld jälle juuriana siin vana põllu peal lõõdia, vähevil, vanu ega siis keegi ei taha neid enam. Argivart, labidas, pius, võtted, masin, biovertegi, palju ametnikke, meiega loodist, ükski arvelaual numbrid kogule. No omal ajal sai hobustega võhmas ikka begoonia või sigu, viimased käitud, saame Lõhaveri kanti. Naabrimees tähendab, et kooleb seega läind. Lähme siis vaatame, esimene kirun ka, et küll on kurrat seda janti nüüd vaja, siis on. Ja tühi kast hakkama siis seda moodsud püüdma seal. No ega võib noogutada, laske ka, kupatasime, koputasin senikaua, kui kui ära väsisin, siis kirisime ta kuidagimoodigi vankris tagasi sõitsisse. No sealt, mis Viljandi pool Navesti peal tee tuleb, sealt tulevad ka voorid ja kes tahab siis teise möödalaske minna, igavene aevuekeseniga võhmas. Juba visake valge juba välja, jääme siis seisma jääma, vaatame seda, sõda kuuluvad palju neid järgi jäivil sest sõidus seal naabrimees tuletaks imeliku näoga minu juurde ja küsis, mis neil on. Koolibussiga on surnud. Aga juba kõrvaplekid paneb juba nähe tuleb juba neid ajame siia vähesele jooksja natike põhkuga ümber ja tuleb, mis tuleb. Siga magab, tulebki tangi, mees, sina lõksti, seal rõngas kõrvas või läpakas pleki valmis hakkama, siga maa ajama. Tuhooguraat, sigar surnud, aga rõngas oli kõrvas ja mees sai. Öösi kõik juhtunud oli niisugune nali ka, et et ükskord ma läksin Lõhmas ja, ja hakkan vaatama, et, Paelad, rongid kaelas, hobusel, hülged. Selle hirmsa sõiduga hoidnud pealt maha, läinud pärast leidsin Olit vankri. Aisa otsis, seal rippus räbalad võiks, igaüks tahtis ikka kiiremini saada sinna, aga kas siis oli mingi hinnavahe ka või kes esimesena saab ära anda, said ruttu tagasi, jälle? Siis tagasitulek oli ju siis? Ei pimedas, ega sa saanud siis seal valges ilmaski tagasi. Ja ümber käib lained, igavene mäng. Saarielginlanni täidab meie pruuli Eegeevile Macron saare võllumul. Igavene leib on kallim, mil võimulkivile valge on saare põllumuld igavene lõimu allimil nivool. Oi ta on trall ja ja puu on taevas. Siimu kala Oolo laulaadi on Rantaates ka tooni.