Stuudios Kaupo Kikkas ja kaupa saalide hiljuti Peruus päris pikalt ära viis nädalat ja olid ka ühes külas nimega New York, mis asub kaugel džunglis. Kui nii võib öelda inimasustusest valgete inimeste asustusest päris kaugel, no kuidas sinna külla läksid siis tõenäoliselt sa kohtasid väga palju erinevaid loomi ja ka erilisi taimi. Kui palju oli sellist põnevat just sinu kui fotograafi jaoks seal looduses? On üks suur põnevus kõiku kui seda on isegi lausa raske niimoodi tükkideks või lahti rebida või arutleda detailideks. Sest Amazonase looduses on midagi täiesti erilist just nimelt selles võimsuses jõulisuses. Ma isegi ütleks kohati agressiivsuses, mida, mida näeb ainult Amazonase looduses. Sest ärme unusta ära, et see on kliima, kus on neli saaki aastas, see tähendab taimed annavad neli saaki aastas. Kui meil, põllumehed, vaesekesed, peavad piirduma ühe ühe saagiga ja siis on ka ikalduse jääb saak saamata, siis seal on iga kolme kuu tagant saak, eks ju, mis, mis näitab ära tegelikult selle looduse jõulisuse ja võimsus on ju, et kui üks saak jääb vahele, siis seda ei pane keegi tähelegi, tähendab, eks ole see muuda loodus suhtes mitte midagi. See loodus on äärmiselt võimas. Seal looduses käib väga tugev olelusvõitlus, sest kui sa ei kasva piisavalt palju piisavalt lühikese õige ajaperioodiga, siis näiteks tuleb vesi ujutab su üle. Sest et Amazonases teatavasti veerežiim on selline on kõrgvesi, mis on keskmiselt kusi, jõed tõusevad keskmiselt 10 meetrit võrreldes sellega kui madal vesi. Nii et seda ei saa nimetada isegi tõusuks mõõnaks, kuna see on tegelikult seotud vihmadega ja andidest alla valguva veega. Aga 10 meetrit kõrguste vahet võite ise ette kujutada, mis see tähendab, eks ju, kui kui äkki jõgi tõuseb 10 meetrit, millise hulga alada üle ujutab ja mis seal metsas siis juhtuma hakkab? Amazonase mets jaotataksegi puhtalt selle järgi kaheks. See serva Alta, ehk siis mets, mis jääb. Mis jääb kuivaks ja Selma Paha ehk siis mets, mis ujutatakse üle ja, ja tegelikult need alada mõlemad hiigelsuured, kõik madalamad alad ujutatakse üles, see tähendab seda, et seal ei ole mitte ühtegi tüki kuiva maad väga-väga suured, tuhandete kilomeetrite peale. Kõik puud kasvavad, sa oled metsas, aga sa jalutad metsas paadiga, see tähendab seda, et seal ei ole mitte kuhugi jalga maha panna. Ja see aasta on ühest küljest väga huvitav ja teisest küljest väga traagiline aasta, kuna see on kõikide aegade mõõdetutest kõige suurem üleujutus, mis praegu Amazonase aset leiab. Juba külad on niimoodi üle ujutavad, inimesed elavad puude otsas linnaservad vaadake linna servadesse, alati tekivad need nii-öelda madalamatel aladel, sest lummid on niimoodi üle ujutavad, et näiteks jõe peal vaatadaki maja ujub mööda, lihtsalt jõgi on võtnud külast maja kaasa ja minema viinud inimesed juba kogunevad sellistesse ajutistesse laagritesse, kuhu siis neile viiakse mingil määral toitu ja ametlikult peaks hakkama see jõgi langema alles mai lõpus, aga õnneks jõgi on juba juba tegelikult langenud. Nii et veerežiim on ka mõnevõrra sassis. Näiteks meie Reinsalu Jacko rääkis seda pilti ma küll õnneks ise ei näinud, ta tuli just pakaia, Samiiria on sealkandis üks kõige suurem looduskaitseala. Tuli pakayasamiiliastele, ütlesid kõik, turistid nutsid, siis nad tulid paadiga, neile ujusid vastu sajad surnud loomad, loomade kehad, sest lihtsalt nad ei jaksanud ujuda kuiva maani välja. Nii et sajad kitsed, Bekaarid, arma, tillid lihtsalt hulbivad surnud sulle mööda vett vastu. Nii et see serva paha. Ehk üleujutatud ala on tegelikult võib-olla kõige huvitavam osa meile vaadata, kes me oleme sellised kuiva maalapsed ja pole meil väga ei mägesid ega suuri jõgesid, siis ühel hetkel tuhanded kilomeetrid vesimetsa või vees kasvavad metsa. Ja looduslikult on seda muidugi ka jube huvitav vaadata, sest et kõik loomad peavad kohanduma eluga puude otsas või puudel Muideks kaasa arvatud jaaguar, mina seda ei teadnud, jaaguar võib elada kolm kuud ainult puu otsas. Nii et ta valib endale ühe sellise suure emapuu, nii-öelda, kus ta enamuse ajast on ja toimetab ja ülejäänud aja käida, murrab loomi ja süüa endale samamoodi puude otsas, nii et võrratu kohastumisega loom ja jaaguar on tegelikult ta ei armasta väga vett, aga ta on ka väga hea ujuja, nii et jaaguar on tegelikult ainukene selline suhteliselt veelembene, kas täpselt sellel samal põhjusel, kuidas ta muidu saaks hakkama, kui tal ei ole 1000 kilomeetri jooksul mitte tükigi kuiva maad, kui ta ei suudaks sisekujundajaks. Nii et ühesõnaga, seal on loodus äärmiselt põnev, seal tegelikult ka näeb, palju loomi näeb palju asju toimumas, kuna loomad ei saa laiali jaguneda suure maa-ala vahel, vaid nad peavad olema kas nendel üksikutel kuivama lappidel, mis on, või siis elama puude otsas. Ja jaaguari ma ei näinud jaaguari ma endiselt olen näinud ainult nii-öelda suletud suletud ehk siis kinni püütud jaaguari, erinevaid Jaagoriaid tegelikult enamasti on, kusjuures Amazonas on need nii-öelda loomaaia loomad kõik sellise saatusega, et nad on võetud tegelikult rööv püüdjatelt röövküttide käest lihtsalt ära. Nii et Amazonase, loomaaia kõik ei käi kunagi ise kuskilt loomi ostmas ega metsast püüdmas, vaid lihtsalt võetakse ära ja neid ka tuuakse väga palju. Näiteks üks väga rumal asi, mis kahjuks toimub kogu aeg kiita, on see kiita, seal Pelennis müüakse kogu aeg elusloomi, sa võid minna osta ja ma isiklikult nägin, kuidas otse lati müüakse imearmas. Kas suurte silmadega tähendab selline, noh, ütleme turjakõrgus on pool meetrit enam-vähem selline pisipisike-pisike, kas suhteliselt, eks ju ja teda on kogu aeg seal blenis müüa ja seda on võimalik osta siis eurodesse pannes, ütleme selline 15 20 euroga, eks ju. Ja alati leidub üks turist, kellel hakkab sellest otselatist nii kahju, et ostab selle ära, võtab kaasa, viib loomaaeda. Aga mida see tähendab, see tähendab seda, et seal värdjas, kes selle looma kinni püüdnud turul maha müünud, sai raha ja läheb järgmist otse lati püüdma. Nii et ühesõnaga samamoodi Spider Mankisid näiteks ehk siis nüüd vaid isegi ausalt öeldes vabandust, eestikeelset nime täpselt ei tea, nii-öelda ämblik ämblikahv, ühesõnaga kellel on täna tõesti täpselt nagu ämblik välja, kuna tal on selline pisikene pea hästi-hästi, pikad jäsemed, saba, mida ta üliakrobaatilised kasutab, nii kui ta puu otsas on, siis ta võib olla pidevalt kinnitavad viiest punktist, ehk siis saba ja kõik neli jäset on okste küljes ja pisikene pea, ta näeb tõesti välja nagu hiigelsuur must ämblik. Näiteks nägin samamoodi, kuidas Bayermancyali müügis Pelennis. Nii et ühesõnaga loomi, neid nii-öelda nukra saatusega loomi on Amazonase päris palju. Aga rõõmsa saatusega loomi ehk need, keda metsas liigub, on õnneks jumal tänatud, palju rohkem. Ja, ja keda keda keda siis näha näha õnnestus. Madusid õnnestus näha ja ämblikke õnnestus näha päris palju. Et võib-olla jah, räägime paari sõnaga nendest, et ütleme, üks üks asi, mida ei tohi kunagi nagu karta või arvata, on see, et maod ja ämblikud ja muud loomad, mille, mis millele üldiselt selline hirmutav kuvand nii väga sinu vastu huvi tunneks. Ega nad väga ei tunne huvi, et üldiselt ikkagi on täpselt samamoodi see, et kui te Eestis metsa lähete, et ega siis tegelikult ju teile ei tule hord, rästikuid, hord, põtru ja keda kõike vastu, te pigem olete õnnelikud, kui te neid näete, pigem teete ise midagi selle nimel, et neid näha, mitte. Te lähete lõuna ajal metsa ja kõik need tulevatele vastu hakkavad teda hammustama. Aga tõesti õnnestus näha seekord suhteliselt küll väikest paarimeetrist Anakondad, paar erinevat boad üks kõige hirmutavam kohtumine ütlemegi, nii et see oli ainuke hirmutav kohtumine, toimus seekord korallmaoga, kellega me oleme juba eelmisest korrast sõbrad, kuna ka eelmisel korral toimusid kõige innustavam kohtumine korallmaoga. Ja lugu oli järgmine, et kuna ma rääkisin, et üleujutus oli äärmiselt äärmiselt kõrge sel aastal siis magasime oma nii-öelda onnikeses ja vesi oli nii kõrge, et ta oli juba onni põrandaga tasaonni põrand oli veel kuival aga ütleme, vee üldine veetase oli põrandast paar sentimeetrit ainult allpool, et iseenesest väga omapärane tunne magada niimoodi, et sinu all on kolm-neli meetrit vett, sinu tagumik on sellest veest umbes 20 sentimeetrit kõrgele, eks ju. Ja meie üks nii öelda poiss, kes meie eest seal hoolt kandis, tuli öösel vaatama, kuna vihma, kõva kõva vihm 100., kogu aeg vesi endiselt tõusis, siis oli väga suur hirm, et tegelikult ta tõuseb ka juba üle põranda. Tuli igaks juhuks kontrollima, et kas kõik on korras ja kuuleme läbi une koputust uksele ja jaa, jaa. Nii-öelda okei, kõik on hästi, ei, meil ei ole Vetuaalse, siis äkki ta ütleb, mitte äkivad niimoodi, täiesti vaikselt ütleb, et lihtsalt ma igaks juhuks mainin ära, et teil on ukse taga korallmadu, läks minema. Sellel ööl nagu magamisest väga palju välja ei tulnud, kõigepealt taskulamp põlema, nii kus on korallmadu. Teed ukse lahti, vaatad ohoo viis sentimeetrit uksest kaugel, rahulikult, vee sees ootab korallmadu enda järgmist söögikorda ja selle järel taskulambiga väike kontrollimine ja ukse all on täpselt nii kõrge pragu viie sentimeetri kaugusele, kus ta võiks rahulikult sisse tulla, nii et sõnaga kummikud jalga ja sellel ööl enam voodis või seal nii-öelda onnis magamismagamisest midagi välja ei tulnud ja läksime Malokasse ehk sinna nii-öelda ühisühismajja magama. Aga loomulikult, ega selle korall maarjategelikult meiega mingit asja ajada ajas seal omi asju, aga lihtsalt arvestades, et tegu äärmiselt äärmiselt mürgise maoga ja sa võid lihtsalt ise öösel unesegase peaga minna, seal oma asju toimetada, siis sealt nii-öelda korallmao väga lähedale kogemata. Nii et ühesõnaga selline huvitav seiklus ja samal õhtul ennem korallmadu juhtus, teine väga huvitav seiklus, me olime kaks päeva käinud, otsinud kaima, näid ehk siis nii-öelda rahvakeeles Lõuna-Ameerika krokodille ja ei leidnud mingil põhjusel ei tea, mis oli ja istume oma lokkas, kui tuleb köögist kokku, meetrina Cayman näpus, ütleb, ujus kööki. Ühesõnaga, nii et kaks päeva kaimani otsinguid ei kandnud vilja, aga üks meetrine Cayman tuli lihtsalt ise toidule ujus kööki ja selleks muidugi talle kalliks maksma, aga aga niimoodi võib kohtuda ka vabalt Lõuna-Ameerikasse Amazonase kaimaniga. Nii et Sa ei tohi unustada ära seda, et seal ei ole sellist mäng mängu, et kuskil on loodus ja kuskil oled sina, et sina oled looduses ja loodus on alati võimsam kui sina. Ja sa kuigi vahest tekib selline tunne, et sul on nagu justkui mugavused sinna kaasa võetud ja kuulata kõrvaklappidest muusikat, ei joonud pudelist vett ja, ja hakkad ennast justkui natuke distanzeerima sellest kõigest, aga järgmisel hetkel tuleb selle Cayman kööki. Nii et, et sellised elukad ja seekord veel nägime väga mitmel korral. Neid väga vahvaid nunnusid, suuri karvaseid ämblikuid, linnu tappikuid, keda kutsutakse antlitakse, ehk siis sellised labakäe suurused, karvased, tõeliselt mõnusad tegelased, kes, kes seal ringi toimub jätavad ja üks elas siis seekord ka lausa meie meie Mallukas, nii et teda me nägime korduvalt, ühesõnaga päris lähedalt pildistada. Loomulikult elas oma elu seal kuskil katuses katuse palmilehtede vahel ja toimetas seal toimetas ringi, aga aga jällegi, et see loodus ja inimene ikkagi eksisteerivad nii-öelda suhteliselt harmooniliselt koos, et nii ei saa, eksisteerib ainult inimene, et nii seal vastu ei pea. Ja keda me siis veel nägime, loomulikult suures hulgas linde aff. Veel nägime hiljem kaima, neid sõime, konni, sõime armadylle. Kuna toit sai tegelikult ka päris tõsiselt otsa, siis siis viimasel viimasel päeval enne metsast väljatulekut, kui maga natuke haigeks jäin, siis meie viimane päev nägi välja niimoodi, et sõime konni ja jõime puujuurtest vett. Et meie Reinser, kuna meie vesi oli kõik otsas, kolm päeva vihma sadanud, Meinanud uut vett saanud ja viga, mille ma tegin, oli see, et ma jõin ka ühel hetkel keedetud jõevett, mis ilmselt läks mulle natuke tervise maksma. Aga see oli tegelikult puhtalt sellepärast, et ma Reinsile Reinserile ei rääkinud seda ja Reinser läks metsa, raius meile õigete puudel jaane ja jood nagu morsikannust värsket jahedat, kergelt hästi kergelt sellist magusa, värske maitsega vett. Uskumatu lööd lihtsalt õige puul jaanis tüki ja ega selle puuga ei juhtu mitte midagi, sest me alustasime oma juttu sellest looduse võimsusest. Se Jaan kasvab sinna kõrvale vupsti tagasi. Ja tegelikult ei ole ma ka kellelegi liiga teinud ja jood oma janu täis, kui jälle tuleb janu, otsid õiget liiki puu raiud järgmisel Jaania juhatusel jälle tühjaks. Ja peale haukad härgkonna ehk siis sellist suurt inglise keeles Pulf roog, sellist suurt, mõnusat rasvast konna, kes pärast tule pealt läbikäimist muutub selliseks suhteliselt hõrguks kanaliha sarnaseks söögi kraamiks. Et kes, kes tegelikult Amazonases oskab liikuda nagu näiteks meie Reinser Jacko siis ta jää iial seal nälga. Aga nagu eelmisel korral rääkisime, kui küla inimesed hakkavad, kujutame ette, et nad elavad metsas ja et nad linnainimesed siis võib ka nälg majja päris uttu tulla.