Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 10. märtsi. Mina olen toimetaja Mart Linnart. Eestis tuvastati täna 13. koroonaviirusesse haigestunut. Seisundid on kõikidel positiivse proovi andnud isikutel head ja stabiilsed. Itaalias on välisministeeriumi andmetel praegu reisimas vähemalt 89 eestlast, kellel soovitakse koju tagasi pöörduda. Palume ikkagi põhjalikult kaaluda, kas sõidud Prantsusmaale ja Saksamaale on praegusel hetkel vajalikud. Vene riigiduumas läbis teise lugemise uus põhiseadusmuudatuste pakett, millega kaotatakse presidendi ametiaja piirangud. Prantsusmaa plaanib laiendada Mali vabariigis läbiviidavat Parhanni operatsiooni, kus osalevad ja 49 Eesti kaitseväelast. Tartu Maarja kiriku taastamiseks pöörduti abipalvega väliseestlaste poolde. Paljud eestlased võiksid mõelda, et see on ka nende kirik ja nemad on ka kiriku ehitajad seeläbi, et nad on panustanud ükskõik millise summa või siis ka oma näiteks vabatahtliku tööga. Homme on pilves ilm, ajuti sajab vihma ja lörtsi, sooja on kaks kuni kuus kraadi. Terviseamet teatas täna uutest koroonajuhtumitest, kokku on neid Eestis nüüd 13. Uku Toom räägib lähemalt terviseameti põhja. Regionaalosakonna juhataja Ester Öpik ütles, et praeguseks on koroonaviiruse juhtumeid registreeritud kõikides Euroopa Liidu riikides. Eestis on praegu kinnitust saanud 13 haigusjuhtu. Hommikul teatati algselt kahest juhust. Need juhud olid seotud mõlemad erinevate lendudega kuid toimunud seitsmendal märtsil. Üks nendest oli Milano Tallinn lend ja teine lend oli Ken Helsingi-Tallinn. Jällegi nakkused on toimunud riskipiirkonnas. Ei ole toimunud kohapealset levikut. Üks Põhja-Itaalias, teine Prantsusmaal. Nüüd pressikonverentsil teatas Epica tänasest kolmandast juhtumist. Ka see juhtum pärineb Põhja-Itaaliast, tänaseks on inimene juba mõnda aega olnud kodus, ehk siis tänase seisuga Eestis on meil kokku 13 positiivse proovi andnud isikut ja meie terviseameti labor on analüüsinud 370 proovi jälgimisel hetkel kas siis nende positiivsete navi lähikontaktsetena circa 200 inimest. Epic pani tööandjatele südamele, et need suhtuksid paindlikult töötajatesse, kes peavad asjaolude sunnil kaks nädalat kodus olema, sest nakkuse levikut ei soovi keegi. Aga üldhinnang. Täna me oleme ikkagi Eestis selles vaates väga heas seisus, me avastame, arvestades oma elanikkonna arvu täitsa hästi neid juhtumeid, mis on positiivsed, meil ei ole kohapealset levikut, mis on selline esimene faas selles osas, et me tegeleme endiselt nakkuse tõrjumisega ja kõik juhud, mis meil on, on mujalt sisse toodud. Riskipiirkondade arv suurenenud ei ole. Täna terviseameti hinnangul on riskipiirkonnad endiselt Hiina rahvavabariik Lõuna-Korea, Iraan ja Itaalia ja riskipiirkondadeks. Me peame selliseid riike, kus toimub kohapealne levik. Sellised riigid, mis ka täna näitavad kõrget nakatunute arvu, olgu selleks siis Saksamaa või Prantsusmaa seal teadaolevalt meil hetkel veel kohapealset levikut. Ester Öpik ütles, et kõik meie 13 juhtu on üsna kerged vormid. Mis puutub aga haiguse kestvusesse, siis see on individuaalne. See on, see on tõesti individuaalne, tegemist on ikkagi uue viirusega, et siin on meil eksperdid väljendanud, et osad inimesed võivad põdeda üldse ilma sümptomiteta. Mõnel juhul on see periood ikkagi seesama, ütleme orienteeruvalt kaks nädalat aga mõnel inimesel võib võtta paranemine aega ja kuni kuus nädalat ja see, millal inimene tunnistatakse terveks, toimub ka väga selge algoritmi alusel. Kui inimene on andnud esimese positiivse proovi, siis ta peab andma enne kaks negatiivset proovi järjest. Kui saab öelda, et Anderwe. Itaalias kehtestati tänasest üleriigilised liikumispiirangud sealviibivatel, eestlastel on seda keerulisem koju tagasi pääseda. Kuidas täpselt peaks tegutsema siis Mall Mälberg, välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktorilt Tiina Kallasmaalt? Kui palju eestlasi praegu veel Itaalias reisib, et tänasest on kogu Itaalias kehtestatud liikumispiirangud ja need puudutavad kuutekümmend miljonit itaallast, et välisministeerium on soovitanud eestlastel koju tagasi pöörduda, kui keeruline see koju saamine praegu on, arvestades liikumiskeeldu. Eesti suursaadik Itaalias ütles, et mida karmimaks karantiini reeglid muutuvad, seda keerulisem on inimesi aidata. Vastab tõele, sest juba tühistatakse lende, aga ikkagi, inimestele on vaja suhelda oma reisifirmaga ja uurida, et millised variandid on peedist lahkumiseks. Kas välisministeerium saab singa kuidagi aidata, inimesed helistavad ju teile, eks ole? Inimesed helistavad ja küsivad, aga eelkõige see on siiski inimese ja siis kas reisifirma või siis lennufirma koostöö, et kuidas leida variant riigist lahkumiseks. Kui nüüd inimene leiab selle variandi, siis on veel see oht, et kui tal on mingid haigusnähud, siis teda ju ei lasta lennukile. Siis tuleb tõesti pöörduda kohaliku tervishoiuasutuse poole ja saada siis aimu, kas tegemist on tavalise külmetuse või koroonaviirusesse jäämisega ja sealt edasi siis tulevad juba vastavad raviplaanid ja otsused, et kuidas edasi toimida. Kas Itaalia tervishoiusüsteem on nõus kõiki turiste ette võtma, kui vaja peaks olema? Midagi muud üle ei jää haigusnähtudega, turist ei saa kusagile mujale liikuda. Kui palju eestlasi teie andmetel Itaalias praegu reisimas on veel? Meile on oma reisist teada andnud 89 inimest, ehk siis tänasel päeval on need inimesed Itaaliat. Aga kindlasti on neid reisijaid rohkem, sest kõik ei registreeri oma reisi. Kas inimesed on üldiselt hakanud end reisidele rohkem registreerima välisministeeriumi lehel? Ja seda me näeme küll, et reisimist registreerimine on tõusnud, see on praeguseks kahekordistunud ja me julgustame inimesi jätkuvalt, et oma reisist meile teada andma, sest siis on meil võimalik saata ka välja ohuteavitusi, kui olukord muutub ja anda edasisi juhiseid, kuidas siis käituda. Kas välisministeerium plaanib nüüd täna või lähemal ajal muuta reisisoovitusi veel mõnda Euroopa riiki? Me oleme koostamas ja välja panema olemas pressiteadet selle kohta, et me soovitame inimestel põhjalikult kaaluda, kas nende sõidud Prantsusmaale ja Saksamaale üldisemalt on vajalikud. Siiani oli meil välja toodud üksikud piirkonnad mõlemas riigis kuhume. Märkisime, et on suurem viirus oht aga praeguseks me näeme, et nakkuskolded on levinud ikkagi üle mõlema riigi ja seetõttu palume ikkagi põhjalikult kaaluda, kas sõidud Prantsusmaale ja Saksamaale on praegusel hetkel vajalikud. Koroona teemast ei pääse mööda ka välisuudistes, milles teeb kokkuvõtte Evelyn Villers. Poola teatas, et keelab koroonaviiruse leviku piiramiseks suured avalikud üritused ja kehtestab sanitaarkontrolli idapiiril. Eile kehtestas Poola sanitaarkontrolli sadamates rongides ning neljas piiripunktis Saksamaa ja ühes Tšehhi piiril, vahendab Poola Raadio. Poola tervishoiuminister ütles pressikonverentsil, et Poolas on 18 koroonaviirusesse nakatumise juhtumeid. Surmajuhtumeid tänahommikuse seisuga ei olnud ka mitut Eesti Ida-Euroopa riiki, teatas meetmetest koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks. Tšehhi Vabariik suleb kõik koolid. Slovakkia peatas kõik jumalateenistused. Vene president Vladimir Putin ütles, et muuta põhiseadust viisil, mis lubaks tal saada riigipeaks valitud ka pärast 2020 neljandat aastat on võimalik põhiseaduskohtu heakskiidu korral. Putin kommenteeris nii parlamendis valitsuspartei seadusandja Valentiina Tereskova ettepanekud, mis sisuliselt tühistaks praeguse presidendi senised ametiajad. Putin tuli põhiseaduse muutmise ettepanekutega välja jaanuaris oma iga-aastase pöördumise ajal. Kriitikud nägid selles sammus kohe meedet, mis võimaldaks Putinil ka pärast 2020 neljandat aastat võimule jääda kuigi riigipea on seda eitanud. Riigiduuma kiitis täna teisel lugemisel heaks kogu põhiseadusmuudatuste paketi, sealhulgas võimaluse taas presidendiks kandideerida. USA president Donald Trump ei osale Moskvas üritustel, millega Venemaa tähistab 75 aasta möödumist Nõukogude Liidu võidust, natsi-Saksamaa ülem, ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov. Samas märkis Peskov, et esialgu kreml ei tea, millisel tasemel Ühendriigid suurejoonelisel pidustustel esindatud on. Moskva on viimastel kuudel ärritanud mitut Euroopa riiki oma teise maailmasõja ajaloo tõlgendustega. Putin väitis, et Poola ja lääneriigid tegid teataval määral saksa diktaatori Adolf Hitleriga koostööd. Prantsusmaa plaanib laiendada Mali vabariigis läbiviidavat parkhanni operatsiooni, kus osalevad ka 49 Eesti kaitseväelast. Loodava taas Foosta Cuba tegevuse algus on planeeritud suveks. Malist koha pealt jätkab Erle loonurm. Eesti on esimene riik, kes prantslaste kutse vastu võttis. Operatsiooni eesmärk on tugevdada toetuste Mali Mauritaaniast, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi valitsustele tegevuses terrorivastases võitluses kõneleb kaitseminister Jüri Luik. Tõepoolest, prantsuse riigi palvel otsustas ka Eesti, et me saadame oma eriüksuse siia. Eriüksus tegeleb ühelt poolt kohalike üksuste väljaõpetamisega ja teiselt poolt toetab neid ka kõikvõimalikel operatsioonidel, nii et see on ka Meie eriüksuse jaoks kindlasti väga niisugune tugev katsumus. Loodavad akuubamissiooniga plaanib ühineda veel umbes 10 riiki, teiste seas näiteks Tšehhi, Rootsi ja Norra. Praegu tegutseb riigis juba ÜRO rahuvalve missioon, Euroopa Liidu treeningmissioon ning prantslaste juhitud terrorivastane operatsioon. Park on olukord Malis on aga järjest ebastabiilsem. Lisaks etnilisele konfliktile tegutsevad riigis kahe terroriorganisatsiooni Al-Qaeda ja ISIS rakud. Mali valitsus on ka tegelikult päris nõrk ja seisab vastamisi väga tugevate jõududega. Eriti arvestades, et nüüd, kus Aissis on Süürias puruks löödud siis väga paljud terroristid jooksevad laiali, põgenevad ja kuhu nad põgenevad, nad põgenevadki ebastabiilsetes riikides kus neid vähem ohustab ja kahjuks ei saa heliriigid kaasa arvatud maali, võib-olla võib isegi öelda, eriti maali, on just sellised riigid, kus terroristid loodavat peavarju saada ja meie ülesanne muidugi on tõestada, et nad eksivad selles oma kallutluses. See 18 miljoni elanikuga mere piirita Lääne-Aafrika riik on praegu Eesti kaitseväe suurim välismissioon rahvusvahelisel tasandil kuu lõpus välja kuulutatav ta Kuubamissioon tähendab kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul taktika muutust. Nii ÜRO kui Euroopa Liidu treeningmissioon, aga ka parkaan on otsustanud veidi teistmoodi asjadele läheneda. Ja see seisneb peamiselt selles, et mitte lihtsalt ei õpetata enam nii distantsilt, vaid rohkem aidatakse kaasa, minnakse üksustega kaasa. Mis peaksime veel kohalikele üksustele, on rohkem enesekindlust ja julgust. Ta kuuba missiooni algus on plaanitud selle aasta suveks. Erle Loonurm Pamago Mali. Tänane päev on toonud pärast eilset ränka langust aktsiaturgudele pisut rahunemist. Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel ütles hukku Tomile et eile langesid kokku uued uudised koroonaviiruse levikust ja hinnasõda naftatootjate vahel. Oma mõju on pikalt kestnud tõusuperioodil aktsiaturgudel. Eesti kohta ütleb Luikmel nii. Eesti turg on suhteliselt väike, ehk siin võivad üksikud tehingud meie börsil üsna palju mõju avaldada ja paratamatult. Me oleme väga tugevalt mõjutatud nendest üldistest suundumustest, kui riskijanu investoritel väheneb, siis paratamatult järgneb sellele ka mõningane aktsiate müügisurve. Ja, ja noh, see tegelikult peegeldub ilmselt ka meie kohalikul börsil üsna selgelt. Fakt on see, et pärast pikka tõusu episoodi peavad investorid väga hoolikalt läbi vaatama oma oma riskitaluvuse ja investeerimishorisondi oodatava pikkuse. See on nüüd suhteliselt diplomaatiline jutt, aga kui palju meie aktsiaturg ikkagi eile kukkus? Sisuliselt need langused nii Baltikumis kui ka globaalsetel turgudel jäävad sarnasesse suurusjärku viimase globaalse kriisi episoodiga, ehk siis sisuliselt niisuguseid langusi ja ka riski hirmutõusu mõõdetuna siis ka optsioonide ja muude varade hindades. Me ei ole näinud sellest ajast peale, kui, kui viimati olid väga keerulised ajad Leemani ajal. Siin ei ole ju tegelikult keskmine aktsiainvestor ega ka ega ka majandusanalüütik asjatundja viroloogia alal ja kõikide nende niisuguste meditsiiniliste aspektide alal, mis, mida see viiruse levik endaga kaasa toob, aga fakt on selles, et see on mõjutanud väga suure hulga inimeste käitumist, kes võib-olla otseselt ei ole ka sellest viirusest puudutatud ja, ja selles mõttes tuleb see märtsikuu väga määramatu just nimelt selles osas, et mil määral mitte see viirus ainult levib, vaid, vaid mil määral riigid või siis või siis inimesed muudavad oma käitumist ja selles osas meil on on tegelikult lähinädalad väga-väga-väga suure määramatusega seotud ja ilmselt see areng kujuneb suhteliselt tormiliseks. Mida öelda neile, kes muretsevad pensionifondide pärast? Pensionifondid klassikalises mõttes suudavad oma riske üsna hästi juhtida selles mõttes, et riskantsemad varad on seotud reeglina nendega, kelle pensionipõlv ei ole mitte lähiaastatel, vaid vaid lähimate aastakümnete jooksul. Ja senine kogemus on näidanud, et juhul kui riskid on hästi hajutatud siis isegi mõnevõrra kõrgema riskiga aktsiaportfelli tootlus pikal perioodil nii-öelda kujuneb ikkagi keskmiseks. Ja selles valguses ei peaks tegema niukseid, paanilisi ja kiireid otsuseid ja kogenud pensionifondijuhid ilmselgelt neid ka väga ei kiirusta tegema. Liiklusseaduseelnõu, mis reguleerib ära kergliikuritega seonduva, keelustab need elektritõukerattad, mille tehase kiirus küünib üle 25 kilomeetri tunnis. Kui eelnõu seaduseks saab, tuleb kõigile juba müüdud ratastele seada kiirusepiiraja. Madis Hindrale räägib sellest teemast lähemalt. Pikalt arutleti, kas elektritõukerattaid ja tasakaaluliikureid tuleks kohelda kui jalakäijaid või vajavad nad liiklusseaduses omaette reeglit. Veebruaris kooskõlastusringile läinud seaduseelnõu loob mõiste kergliikur. Kergliikuriga tohib sõita kõnniteel, aga ka näiteks jalgrattarajal või jalgrattajalgteel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik Hindrek Kalve sõnul saab kergliikuriga nimetada niisugust sõidukit, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks millel ei ole istekohta, mille maksimaalne võimsus on üks kilovatt ja mis suudab sõita kuni 25 kilomeetrit tunnis. Tähendab siis tegelikult seda, et elektritõukerattad näiteks, mis ei vasta sellele nõudele, sellised elektritõukerattaid avalikus liikluses kasutada ei tohi. Praegu müüakse Eestis laia valikut erinevaid elektritõukerattaid altandi. Osaühingu juhataja Andres Autma räägib, et kõigist müüdud tõukeratastest võivad koguni kaks kolmandikku olla kiiremad kui eelnõusse seatud 25 kilomeetrit tunnis. Osaühingu rateego Grupi juht Sergo porissenko jälle usub, et rohkem ostetakse ikkagi aeglasemaid sõidukeid. Samas kinnitab ta, kiirus on inimestele oluline. Kõik tahavad, et oleks hästi kiire tavaliselt neile just selgitama, et liiga kiire ei ole. Hea, et tahetakse kiireid rattaid, aga ei anta endale nagu aru, et võib-olla pole ohutu. Täpset ülevaadet sellest, kui palju ja missuguseid rotte meie liikluses kasutatakse, ministeeriumil ei ole. Indrek Allvee selgitab, et ka peale seaduse jõustumist ei korjata kiiremaid roteid kokku. Omanikelt tuleb siis minna spetsialisti juurde, et see nende rattale kiirusepiiraja paneks ja seejärel võib aparaati rahulikult edasi kasutada. Paljudes muudes riikides tegelikult nõue kiiruse piiramiseks on juba kehtestatud, et tõenäoliselt enamikel juhtudel sõiduks on selliseid, mille siis tarkvara võimaldab kiirgi piiramist. Koos kiirusepiirajat tohib maha müüa ka need elektritõukerattad, mis seaduse jõustumise ajal veel laos seisavad. Andres Alt ütleb samuti. Kiirusepiiraja seadmine pole keeruline, kuid niisama lihtne on inimesel seda maha võtta. Niisiis, kui ladu tühjaks müüdud, ei tohi uusi kiireid elektritõukerattaid enam turule tuua. Omaette küsimus on, kuidas võimsamad ja kiiremad tõukerattad tänavapildis silma paistavad ehk kuidas politsei need teiste seast ära tunneb. Andres Altma. Noh, mõningad iseärasused, noh tõenäoliselt, aga see ei ole alati reegel, et mida suuremad rattad on tõukerattal sisse sõidab ka kiirem, lihtsalt suuremate ratastega on ka juhitavus paraneb, aga see on teoreetiline, et noh, see alati nii ei ole. Hindrek Kalve ütleb, et eelnõu mõtte järgi ei peagi politsei iga mööduva tõukeratta mootori võimsust kontrollima. Pigem tuleb kontrollida neid, kes kiirema sõiduga vahele jäävad. Rahvastikuminister Riina Solman kutsub väliseestlasi üles panustama Tartu Maarja kiriku taastamisse. Jane Saluorg jätkab. Rahvastikuminister Riina Solman ütleb, et üleskutse toetada Tartu Maarja kiriku torni taastamise on väliseestlastele saadetud maarjapäeva kampaania raames. Meil on selline üleilmsete, eestlaste teist, kuhu me siis saame selliseid kenasid üleskutseid lisada. Solmani sõnul on Tartu Maarja kirik ajalooliselt oluline paik, mis eestlust hoida ja vedada aitas. Solman ütleb, et väliseestlastega suheldes on neis samuti tahtmist eestlust hoida. Seepärast pole üleskutse eesmärgiks ministri sõnul mitte raha küsimine, vaid just väliseestlaste kaasamine ja kursis hoidmine. Ütleme, rahaline panustamine sinna ei ole ju palju vaja, et igaüks, kes panustab kas või natukesega kokku, saab sellest ju suure summa ja kiriku taastamisega on tegeletud juba 2009.-st aastast. Ja nüüd on lihtsalt eks ole tarvis taastat, aga tornikiiver, et selleks kohe spetsiaalselt selleks on ka siis abi palutud. Sihtasutuse Tartu Maarja kiriku juhatuse liige Silvia leia rüütleb, et torn on üks ja ehk ka kõige nähtavam maa märg kiriku taastamise juures. 200000-st ehituskivist koosneva torni taastamine maksab ligikaudselt üks miljon eurot. Pool sellest rahast on leiaru sõnul praeguseks olemas. Maarja kiriku taastamisel ka üks meie selliseid eesmärke on see, et sellest saaks kogukonnakirik. Paljud eestlased võiksid mõelda, et see on ka nende kirik ja nemad on ka kiriku ehitajad seeläbi, et nad on panustanud ükskõik millise summa või siis ka oma näiteks vabatahtliku tööga, et kas see on meie jaoks väga oluline. Lisaks torni taastamisele vajab investeeringuid veel kiriku välisilme. Ja noh, siseviimistluse nime ei ole veel üldsegi jõudnud või kommunikatsioonide või elektriühenduste või nõrk voolude, nii et et see kõik kokku on umbes viis miljonit eurot. Kiriku taastamine, nii et pikk tee on veel minna. Ilmast räägib meile nüüd taimi paljak. Lahkuv madalrõhulohk harjub õhtul ühes sajuga Peipsi taha. Eeloleval öö hakul on selgimisi ja vaid üksikuid vihmahooge. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Pärast keskööd jõuab Läänemerele juba uus, märksa aktiivsem madalrõhulohk ning selle vihma ja lörtsisadu jõuab saartele. Muutub tihedaks, laieneb jõudsalt mandrile. Tuul pöördub lääne poolt alates kagusse ja tugevneb kuue kuni 12, rannikul puhanguti seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss nelja kraadini. Homme päevaks tekib uus osatsüklon, mis jõuab Ahvenamaa lähistele. Ilman pilves, ajuti sajab vihma ja lörtsi. Tuul pöördub järk-järgult kagust edelasse ja läände ning jätkab pärastlõunal tugevnemist kuue kuni 10, iiliti 16 saartel ja rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on pluss kahest pluss kuue kraadini. Koroonaviiruse oht on sundinud paljusid spordivõistluste korraldajaid teatama kas võistluste ärajäämisest või nende edasilükkamisest. Rahvusvaheline tõstmisföderatsioon otsustas edasi lükata aprilli keskpaigaks Moskvasse planeeritud Euroopa meistrivõistlused. Praeguse plaani järgi peaks võistlus toimuma juuni keskel. Euroopa meistrivõistlused on väga olulised Eesti olümpialootuse Mart Seimi jaoks. Üliraskekaallane Seim lootis EMil tehtava tulemuse kaasabil tagada Tokyo olümpiakoha. Kujunenud situatsioon muudab kogu kvalifitseerumise protsessi segasemaks. Eesti naiste võrkpallikoondise nurgaründaja Kristiine Miilen siirdub käesoleva hooaja lõpuni mängima Prantsusmaa meistrivõistluste klubisse pesi. 23 aastane Miilen kuulus seni Kreeka kõrgliiga naiskonda Panaxiakos kuid kuna kõigi osapooltega saavutati kokkulepe, lahkub ta oma senisest kodunaiskonnas veel enne hooaja lõppu. Et besee otsis vigastatud nurgaründajale asendust, tekkis võimalus just 183 sentimeetri pikkusel eestlannal. Vesi hoiab Prantsusmaa kõrgliigas praegu neljandat kohta. Samuti ollakse konkurentsist, sest seal on Skapil, kus on jõutud poolfinaali. Miilen pallis Prantsusmaa klubides ka eelmisel ja üle-eelmisel hooajal. Meeste jalgpalli UEFA meistrite liigas saavad täna selgeks kaks esimest veerandfinalisti. Koroonaviiruseohu tõttu peab Hispaania klubi Valencia võõrustama Itaalia meeskonda Bergamo Atalanta ilma kodupubliku toetuseta. Valencia ülesanne on selle võrra raskem, et esimese kohtumise kaotasid nad võõrsil üks. Neli. Teises paaris mängivad Saksamaal lipsi ning Inglismaa klubi Tottenham Hotspur. Avamängus suutsid sakslased Timo Werneri väravast üks. Null võidu võtta. Mõlemad kohtumised algavad kell 22. Null, null tänane Päevakaja on nüüd läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.