Jätkame Persona saadet stuudios vastab kuulajate saadetud küsimustele Urmas Ott ja saadet juhib Marje Lenk. Kunagi Tiit Made ooperisaates esinedes tegite algust huvitava ideega anda välja muinasjutuvestja Anderseni preemia neile, kes kõige enam suudavad valetada teda. Esimene laureaat oli küsimatagi selge, kuna vihjasite 12 miljoni suurusele võlale, kes oleks järgmine laureaat. Oi ei tea, ma ei ole sellesse nii nii tõsiselt mõelnud, aga ei oska öelda, aga idee on tõesti väga hea. Idee on tõesti väga hea, seda tuleb vaadata. No ma kujutan ette, et ega see endale kuigi, kuigi see esimene nii-öelda preemia omanik tundub antud juhul tõesti olevat ületamatu minu arvates küll ületamatu. Aga ma kujutan ette, et elu võib selekteerida välja mingisuguseid äärmiselt huvitavaid inimesi ka selles mõttes äärmiselt huvitavaid situatsioone tuleb lihtsalt ootama jääda. Kas sina oled ka valetaja? Seima. Kuidas öelda tähendab, pidin juba ütlema, et ei ole, arvatavasti olen. Ja üsna suur valetaja selles mõttes, et kui on mingisugune asi mind näiteks kutsutakse mingisugusele vastuvõtul või mingisugusele asjale, kuhu ma minna ei taha, mul otsekohe vale valmis. Ma ei saa või ma olen kinni või ma sõidan ära või selles mõttes küll jaa. Aga ütleme, et noh, minu valed on selles mõttes äärmiselt fantaasiavaesed, need piirduvad seal mingisuguste paari-kolme asjaga, auto on katki ja tervis on paha ja vaja on raamatut kirjutada ja noh, mingisugused sellised asjad. Aga see, mida ikkagi inimesed üldiselt kokku suudavad valetada, mina olen, sellesse juhtus lihtsalt no läkaköha on minu diagnoos. Sa oled üldiselt paljudest vastuvõttudest ära öelnud, miks sulle ei meeldi niisugustes kohtades käia? See ei meeldi niisugused rahvarohked kohad ja ma pean ütlema, et ma olen niisugune kodune inimene ja ma olen kogu aeg olnud kodune inimene ja naljakas on see, et mida aasta edasi, seda rohkem ma tõmbun. Koduseks, ma ei tea, ma olen kodus kuidagi nii hea olla ja mul on niivõrd huvi ja mul on niivõrd palju lugeda ja mul on nii tohutult palju muusikat, mida ma tahan kuulata ja ja igasuguseid asju teha ja kasvõi igasuguse jamaga tegeleda ja vaadata mingisuguseid filme ja nii edasi, mul tuleb kogu aeg nagu, nagu ajast puudus. Aga vastuvõttude käin vastuvõttudel käimine, see on ka, ma ei saa öelda, et ma seal ei käi üldse, aga tõepoolest tähendab, valin, kuhu minna, ma mõtlen lihtsalt, et kes seal veel on ja kas tasub minna ja ja kui ma lähen, mis siis saab ja kui ma ei lähe, mis siis saab ja nii et üldiselt ma pigem püüan, püüan tõesti analüüsida ja püüan öelda ära, kusjuures ma ei saa öelda mind kohutavalt palju kutsutakse aga aga ka kui kutsutakse, siis ma üldiselt tõsiselt mõtlen, enne kui minna, väga lihtne on minna väga lihtne viibida koha. Aga mõnikord on kasulikum, kui ei lähe. Sa pelgad võõraid inimesi ka. Ja ma üldiselt ei armasta võõraid inimesi ja üldiselt püüan vältida seltskondi. Kus on noh, minu jaoks võõraid inimesi, sest ega maid kohane inimestega küllalt hästi, nii et see on niisugune suur suur niisugune müüt, et noh, kui töötab televisioonis, siis on alati mingisugune seltskonnahing ja ja mingisugune, ütleb kõige säravamaid toostu ja nii edasi, minu puhul saab suhteliselt kihti. Mul tuleb praegu meelde näiteks Helgi Sallo, mul on tunne, on täpselt samasugune, kes jätab lavalt inimestele mulje, et ta kohut vähemalt niisugune hea suhtleja alati viskab nalja ja alati naeratav ja, ja sädelev ja nii edasi. Mis minu arust üldse ei vasta tema puhul tema puhul absoluutselt absoluutselt. Muide, Helgi Sallo andis nõusoleku siia saatesse tulla, nii et kuule, kuule, olge kenad ja esitage küsimusi. Aga see on väga kena, nii et ma ilmselt olen ka niisugune inimene, et ma ma pigem väldin. Kusjuures, vaat selle kutsumisega ka naljakas lugu on olemas inimesi, kes näiteks igal nädalal käivad sünnipäevadel juubelitel pulmades matustel, tähendab pidevalt nad kusagil käivad ja neid kogu aeg kutsutakse ja käivad külas ja neil käiakse külas ja mul absoluutselt mitte mingisuguseid taolisi kud. Kui miljon keegi ükskord külla kutsunud, siis võid kohe kindel olla, et rohkem enam ei kutsuta. Ma ei tea, kas ma jätan niukse halva mulje, ei oska käituda või, või ma ei tea, noh, niisugune naljakas, aga üldiselt võõraid inimesi ma väldin ja kui on võimalik kellegagi mitte tutvuda, siis ma alati eelistan mitut. Kas suudate andestada inimestele, kes on teiega ebaausalt käitunud, teie kuulsust oma huvides ära kasutanud? Küsitakse? Aga üldiselt ma olen inimene, kes ei andesta mitte kellelegi mitte midagi, mitte kunagi. Ja ma olen ja vähe sellest, ma ei andesta, ma olen kahjuks kahjuks ka küllalt kättemaksuhimuline. Ma võin oodata aastakümneid hetki mõne inimese puhul ja see hetk tuled, mul on võimalik meelde tuletada mingisugust ammu juhtunud asja, milles inimene võib olla, on unustanud ja ja olekski ilmselt normaalne, et sellised asjad unustatakse. Need ma ei ole selle eesti rahva vanasõnaga, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Jõle jõhker palasena iseenesest absoluutselt nõus oled, kasutatakse ära minu kuulsust ja loomulikult ma saan sellest aru. Ma saan sellest aru, kui seda tehakse, aga on olemas mingisugused situatsioonid, kus mul tuleb sellega lihtsalt leppida. Ma olen küllalt hea niisugune, mul on tunne inimestetundja ja küllaltki hästi läbi situatsioone. Eriti mulle meeldivad need, kui kui ma siis nõustun näiteks mingis afääris osalema ja see inimene arvab, et küll nüüd peenelt tõmbas liimile võtet, noh, tal oli tarvis minu nime või või kuidagi mind ennast seal kusagil mingis seltskonnas endaga koos näidata või, või nii edasi, et ma ei saanud mitte midagi aru. Ma saan sellest väga hästi aru, aga on olemas lihtsalt situatsioonid, kus ma mingisuguste nii-öelda strateegiliste eesmärkide huvides ei saa sellest ka loobuda, see on täiesti loomulik, siin ei ole mitte midagi teha. Kas neid inimesi on palju, kellele sa juba vaikselt kättemaksuhaud? Ei, ma elatud on ju küllalt pikk elu ja ega neid nüüd nii palju ei ole, aga on olemas tõesti inimesed kes on oma karistuse saanud. Jumal on neid karistanud selle eest, ma arvan ka selle eest, mida nad on mulle teinud ja ma arvan, et see, et see karistus tuleb, olen seda igas intervjuus rääkinud. Ilmselt noh, võib-olla paljud on juba kuulnud, aga ma tahan öelda veel kord, ma olen ise liiga laisk inimene. Et alustada kellelegi vastu mingit võitlust või mingisugust intriigi või või mingisugust sõda või. Aga kui keegi on minu vastu sõda alustanud, siis ma ei jää mitte kunagi võlgu. Ma võin olla väga hea. Noh, semu või kamraad või mitte, sõber, vaid noh, sa saad aru, liitlane, eks ole, selles mõttes aga ka suurepärane vaenlane ja mul on tunne, et, Lõpuks võidan lahingu ikkagi minu. Kas on püütud teie tundeid kallite kingitustega ära osta? Sama küsimus oli ka Tius ilvesele. Ei, ma ausalt öeldes külmit meid ei, ma arvan küll, et mitte, sest mul ei ole tehtud mingisuguseid niisuguseid selles mõttes mingisuguseid kalleid kingitusi mul ei ole kingitud. Ma ei tea, noh, selles mõttes muidugi võib-olla on püütud tunded nii-öelda osta, et ütleme noh, mingi sümpaatia või noh, selles mõttes, et tähelepanu mingisugust osutaks või seda võib-olla küll, aga mul ei ole keegi kinkinud. Ei jahti, aga korterid Trump Toweri segamaja per muudalega. Kas naised pressivad hirmsasti ligi? Varem varem oli see ja nüüd seoses alates nii hea, aga enam mitte. Sest et noh, olid mingisugused markantset lood ja ma arvan, et ma ei ole selles mõttes mingisugune eriline erand seal ilmselt kõikide tuntud inimestega niimoodi. Aga olid ikkagi noh, täiesti lootust ma ei teadnud, kust välja tulla näiteks mingisugune ilmselt psüühiliselt ebanormaalne inimene, venelanna Karjus öösel näiteks kell kuus meie trepikojas. Tähendab, kuidas ta mind armastab kutsutavate suvehommikul kell kuus tähendab, mida mõtlesid naabrid ma ei, ma ei kujuta ette. Ja lõpuks ei jäänudki mitte midagi muud üle, sest hiljem ta saatis mulle veel kusagilt kirju ilmsed psühhoneuroloogiahaiglast, et hakkab juba terveks saama ja siis ma lihtsalt kutsusin politsei, ta viidi minema, mõne aja pärast lasti uuesti lahti, siis oli inimene, tähendab jälle üks naisterahvas, kes saatis mulle igasuguseid muuseas hea kingitustega, kes saatis mulle täpselt samamoodi, noh, ilmselt lihtsalt haige inimene saatis mulle lohku igal võimalikul juhul näiteks mingisuguseid kaart, millal te ise ilmtingimata postkasti kohale tõi siis mingisuguseid näiteks absurdseid asju mingisuguse, ütleme taskurätiku või mingisuguseid tabletid või, või tähendab ta ilmselt ei teadnud ta kusagilt kodunt võttis ilmselt vanemate taga lihtsalt juhuslikult ettejuhtuvad asjad ja tõime mulle kingituseks ja selliseid lugusid on muidugi juhtunud ja selliseid lugusid on päris palju kirjutanud paljud. Ei, ei, ma ei saa küll öelda. Praegusel hetkel, et mind kirjadega üle külvata, mulle kirjutatakse vähe, ma saan tavaliselt posti, mis tuleb, eks ole, televisioonimajja siis kui ma käin saates enne saadet, ma vaatan selle läbi. Ja see on põhiliselt on, seal on jälle tähendab mingid psüühiliselt haiged inimesed, kes on mulle kirjutanud, vot ma ei tea, 200000 kirja juba ma isegi ei tee neid kirju enam lahti. Sest noh, see on üks, üks ja sama lõputu kirid ma juba käekirja järele tunnen ära, tähendab, ja eristab näiteks neid, kes on skisofreenik suurepäraselt. Ja kirjutavad siis inimesed. Kes ei ole minuga rahul, ütleksin kirjelduseks kooli õpetaja kusagilt Kesk-Eestist millegipärast tähendab, tõi ta halvaks näiteks mind ja Siim Kallast, mille pärast Siim Kallast ma ei tea. Kus ta, meie oleme kõiges selles süüdi, et tema mees, kes ei ole sugugi andetum, kui meie elab halvemini ja kuidas tal ei ole tööd ja kuidas lapsed on küll toredad, tähendab kooliõpetaja, ma tunnen lihtsalt, et see on õudne. Ma ei tea, kas mingid haridus, need ministeerium ei tee mingeid teste üldse, nendele õpetajatele on nad üldse normaalsed, kes õpetavad lapsi või sest et selle õpetajakirja järgi või tähendab, põhjal võiksin ma küll öelda, et noh, tegemist on lihtsalt minu arust lastele ohtliku inimesega, tähendab, okis ajavad mingisugust jama, kellele tundub, et ma elan kohutavalt hästi ja põhjendamatult ja ja. Kelle ma olen lihtsalt vastik ja miks mina pean olema ekraanil vot selliseid kirju. Kas olete oma varanduse kätte saanud, mis teie vanast korterist varastati? Korterivargus toimus maa Austrias küll alguses nagu lootsin ja et ma midagi tagasi saanu, absoluutselt mitte. Ja ma lihtsalt praegu mõtlen, et ma olin tookord naiivne, kusjuures minul läks suhteliselt hästi, ma helistasin seal ministrile ja ja seal tegelesin mingisuguste selliste inimestega ka ei kattu absoluutselt mittemidagi. Ta on poisiga, oligi kõige õudsem lugu, see loen mina ühel päeval ajalehest põgenes ära vanglast ja nüüd ma ei tea, kas ta on kätte saadud sinna vangi tagasi pandud või ei ole, ma ei tea. Mina ei saa aru, kuidas vanglast võimalik niimoodi põgeneda mööda mingisugust toru või lihtsalt üle aia või. Tähendab kuidagi kummaline mulje. No mis ta tookord ütles, kas need asjad on alles? Ja ei, asjad on kõik alles ja käiski minu advokaadiga, ühesõnaga mingisugune kemplemine selles mõttes, et kui nad aga ma ei tea seal kuus aastat saarma tagasi nii palju asju kui ma, kui nad saavad seal seitse aastat, siis niipalju kui kaheksa aastat, siis ei saa üldse ja nii edasi. Ja lõpuks nad said vist nii palju, et ühesõnaga tagasi enam mitte midagi enam sellega ei tegele, absoluutselt mitte keegi. Nonii kuulame nüüd muusikat, okei. Urmas Ott, mis põhimõttel valite oma saates esinejaid, küsib keegi. See on äärmiselt raske suur küsimus, ma olen sellest püüdnud iga kord rääkida ja püüdnud sellest ka kirjutada ja tegelikult on seda äärmiselt raske seletada, seda ütleb ette mingisugune sisemine intuitsioon, keda Ta ütleme nendest olemasolevatest nii-öelda kandidaatidest reaalsetest kandidaatidest, nende ringi jääb ka ju aastatega järjest järjest väiksemaks. Mingi intuitsioon ütleb, et keda võtta tähendab mingisugusel mingisugusel ajahetkel. Nii et seda tähendab, sellest võiks õudsalt pikalt rääkida ja ma arvan, et see sellele küsijale siiski ei annaks. Ei annaks mitte midagi, see, see suur vastutus, sest see ei ole mulle ka endale selge ja ma ei oska seda ka endale ise noh, nii-öelda argumenteeritult põhjendada, miks just sellel hetkel see, eks ole, see on üldse väga raske küsimus, sest karpa kestab juba ju minu arvates vist kolmas hooaeg hakkab lõppema, eks ole. Tähendab küsimus on ju selles inimeste ring on ju üldiselt teada, tähendab kes sellesse saatesse sattuda võiksid, nüüd on küsimus selles, millal neid kutsuda, kas näiteks kutsuda Mart Laar siis, kui ta on peaminister, kas kutsuda siis, kui tal on mingisugune raske hetk parajasti peaministrina kas siis kutsuda, kui tal on mingisugune, eks ole, nokk tan hakkama saanud mingisuguse võiduga kutsuda teda siis, kui ta on peaministril, et ühesõnaga juba kukkunud sellelt ametikohalt kutsuda siis, kui ta on opositsionäär Riigikogus, millal teda kutsuda, milline on, eks ole, kõige soodsam moment, sama kehtib Edgar Savisaare, sama kehtib Tiit Vähi kõikide nende kohta. Õudselt raske on nii-öelda vot see noh, püüa päeva tähendab tabada seda hetke ja täiuslikult seda tabada praktiliselt ei ole võimalik. Olete astunud teravalt välja tuntud Eesti inimeste vastu, kes on osalenud mõne toote reklaamimisel hiljuti ega reklaamisid konjakit. Miks siis nii? Tähendab, ma ei ole iialgi astunud mitte kellelegi vastu välja sellepärast et keegi midagi reklaaminud olen astunud välja selle vastu, kui tuntud Eesti inimesed tõstsid prominendid, väljapaistvad inimesed reklaamivad mingisugust asja. Ja ei tea iseenda hinda. Kui müüakse maha ennast 400 krooni eest 1000 krooni eest 2000 krooni eest tuntud näitlejad, ma tea, osalevad reklaamiklipis saavad sellest 1000 krooni või 2000 krooni või 3000 krooni, kusjuures taga on mingisugused ülemaailmselt tuntud firmad. Ma ju tean, eks ole, ma ju noh arvestades siiski eestiga väikest turgu, ma ju tean, mis seal enam-vähem need summad. Vot selle vastu ma olen astunud välja, kui tähendab lihtsalt inimene. Absoluutselt ei saa aru, mis asi on reklaam, mis asi on see toode, mida see endast kujutab, mida ta reklaamib ja kui ei teata oma hinda ja ei osata küsida raha? Mul ei ole mitte midagi selle vastu, et inimesed reklaamivad, aga palun võtke aru pähe, pidage veidi nõu ja küsige, palun normaalset hinda seda, kui keegi ennast tõepoolest 1000 krooni eest kusagil müüb, mul tuleb tõesti pisar silma. Mis puudutab minu reklaami, siis ma ütlen veelkord, tähendab sellised asjad ja sellised lepingud, need on alati teemad läbirääkimisteks. Kui mind rahuldab rahuldavad tingimused, mida see firma mulle pakubki, see firma soovib just mind näha selles reklaamis. Palun Me võime. Tei tähendab leppida kokku. Siin on küsimus ainult rahas. Kui palju? Teie arvamus ütlusest raha ei haise. Õudselt raske küsimus, tihti kasutatakse seda ju noh, küllalt nii mõtlemata, mis see tegelikult on, raha ei haise. See oleneb, kui suur summa ma arvan, selles on asi. Häbitunnet kinni maksta ja häbi on võimalik kinni maksta. Kas oskate kaotajaks jääda? No ma arvan, et see on kõikidele üldiselt suur probleem, ega see ei ole lihtne jääda kaotajaks. Üldiselt äärmiselt raske, äärmiselt ebameeldiv ja vastik asi, jääda kaotajaks. Ja ma arvan, et ma võiksin seda, kuidas öelda, paremini osata, üldiselt, ega ma seda kunsti kuidas kaotajaks jääda, täiuslikult ei valda, aga ma arvan, et ma valdan seda, et ma suudan kuidagi sünteesida või analüüsida seda situatsiooni, miks ma jäin kaotajaks, et ma ühesõnaga võin kaotada taktikalistel kaalutlustel selleks, et strateegiliselt hiljem selle läbi võita. Kui vaadata näiteks meie poliitikat, eks ole, Edgar Savisaare fenomenaalset lendu, eks ole, mul on tunne, et tema on noh, tema on seda suutnud sünteesida ja suutnud ennast oma kaotustest teha järeldused. Ei, seda ei saanud ka öelda, et meie tark Edgar suutis kõik absoluutselt arvutas ette välja ja näed, mis sellest välja tuli. Ilmselt on tal siin ka väga palju selliseid asju, mis tõesti ette tuleb. Seal vedamine tähendab asjaolude mingisugune erakordselt soodne kokkulangevus tema jaoks. Kas teile tuletatakse tihti meelde, et te olete nahal? Ja need inimesed, kellega ma suhtlen, noh, need ei tuleta meelde, sest need teavad, milline ma olen ja, ja tähendab noh, nad ei tegele enam selliseid tänama kohtuasjaga nagu siin paljud, ütleme, televaatajad oma kirjades püüavad tegeleda, mind kasvatada, tähendab, ega mind kasvatada enam ei ole võimalik, on võimalik mind võtta sellisena, nagu ma olen, eks ole, tähendab, aga mitte püüda mind kasvatada või siis need samad kriitikud, kellest me rääkisime, eks ole, kes kirjutavad mingisugust artikleid ja ilmselt siis arvavad, et nüüd otsekohe otsekohe maa, jooksen koju ja teen nende publikatsioonidest järeldusena. Kuulge, kama, igas pulmas ei suuda olla peigmees. Tähendab, ega ma iga märkust ei saa võtta tarbesse, mina olen ikkagi mina, te, kas te aktsepteerite mind sellisena nagu ma olen või ei aktsepteeri? Seda teie küsib, see aga tähendab, kui ma nüüd igat märkust rutaksin eetris realiseerima, nii ei jääks minust kui inimesest ja isiksusest ja kui, kui reporterist üldse mitte midagi järele minu perekonnale ühtlase, erakordselt pikantne lugu selles minuga tähendab, kusagil jalutasid vanalinnas oma mehe ja lapsega ja ja tuli tähendab minu õe abikaasa, üks üks, üks, üks koolivend või klassivend tänaval kokku, neid elasid seal kusagil lähedal vanalinnas, kutsusid nad kohvi jooma ja need läksid, tähendab kohvi jooma, näitasid kõik oma elamiste kõike, jutustasid, reisimuljeid, reisinud on ja ja nii edasi. Kui hästi nad elavad ja, ja lõpuks läks jutt, tähendab minule peremees selle maja peremees hakkas järsku sõimama. Milline õudne värdjas, tõbras on Urmas rütmiline stamp pides inimene ja ja vastik ja õudne ja, ja, ja jube, ja nii edasi ja see abikaasa siis tähendab kellad piinlikus situatsioonis ütleb, et jumalat, aga see on ju, tähendab Kaili vend ja ma tean, aga mis sellest tähendab mulle ja hiljem minu õde kuidagi nii kohutavalt solvus, helistab mulle. Mitu päeva hiljem ütleb, Ma mõtlesin, kas sul üldse seda rääkida või, või mitte rääkida, mina naeran selle peale, tema võttis seda tähendab kohutavalt südamesse ja mõtlesin, et kullakene, sa oled veel liiga noor ja kogenematu. Tähendab Sa oled lihtsalt alati olema valmis selleks, et sind rünnatakse ka minu pärast, eks ole. Kusjuures kummaline, ma, ma pole neid elus iial näinud, neid inimesi, ma ei ole neid nendest mitte midagi kuulnud ei ole mingisugused kuulsused, ei ole iial kohtunud. Tähendab, aga noh, et noh, niisugune viha on kellelegi vastu. Millistes välisriikides olete käinud? No ma olen käinud paljudes välisriikides, ma olen käinud Ameerikas, Hispaanias, Islandil, Inglismaal, Saksamaal, Rootsis, Kreekas, Türgis, Tais, Tuneesias mingisugustes riikides veelgi, kui lihtsalt praegu meelde ei tule, nii et mitte väga palju, aga, aga piisavalt, ma olen oma isu välismaal käimisest üle saanud. Küsimus läheb veel edasi. Miks te veel Eestis elate? Eestis ma elan sellepärast, et, Tähendab mullal hilja minu elukutsega on hilja kuhugi minna, isegi siis, kui mul selline soov oleks. Tähendab hilja, selle kohta on inglise keeles Javelini tuule liiga hilja. Selles mõttes, kui ma oleksin siit pääsenud 20 aastat varem, siis ma oleksin loomulikult läinud. Aga see on ikkagi nagu poeet on öelnud, see, mis saadab meid, see ongi saatus, on saatus, mind ei lastud välja. Ja ma ei saanud ära hüpata ja ma jäin siia ja olen siin ja ma arvan, et see ei ole maailmas kõige halvem koht. Ma olen käinud palju halvemates kohtades inimesi, kes on tunduvalt õnnetumad kui, kui, kui, kui meie siin. Nii et ma, mul on piisavalt võimalusi reisida, mul on ameerika pik viisama sõita kasvõi homme sinna, kuhu ma tahan. Aga mul on tunne, et ma tuleksin, tähendab siia tagasi see, et põdedanud seda luulu. Et nüüd kusagile minna läände ja lüüa läbi ja, ja saada õnnelikuks saada miljonäriks. Ma olen selleks liiga vana, selliseid muinasjutte ma enam ei usu. Kui ma oleksin 10 aastat noorem, ma vaatan siin praegu, eks ole, endast 10 aastat nooremaid inimesi, kes, eks ole, vunts nina all, märg, jooksevad Soome vahet tagaaias kaubabussiga Mehukatti voi miks kunst, peenised, riided, kaltsud, auto ärivad kõik, eks ole niisugune asi, siis ma ei ole sellist koormust nõus. Nõus enam taluma oma elu on läinud lihtsalt teisiti. On olemas väga palju inimesi, kes elavad paremini kui mina ja olemas veel rohkem neid, kes elavad halvemini kui mina. Mul ei ole läinud elus võib-olla hästi. Ja siiski ma olen õnnelik, sest et mul on olnud töö, mul ei ole olnud iialgi vastik teha seda mida ma olen teinud ja ma arvan, et see on kõige suurem õnn ühele meesterahvale ilmselt see, kui tal on töö, kui tal on olemas elukutse, mida ta naudib ja ja kust ta saab nii-öelda oma rahulduse ja, ja oma kaifi on see, mida ei ole antud. Teeraamat Leibak on trükitud Soomes, kas olete lõppude lõpuks ka ise Soome pinnale jõudnud? Nüüd ma olen Soomes käinud palju kordi, tähendab, aga ma olen viibinud Soomes ainult Helsingi lennuväljal, tähendab transiitreisijate saalis Soome pinnale olen astunud sellest mitte igal pool, igal pool ei ole mitte igale reisile, näiteks Tallinna reisil ei ole sealt teleskoop trepi, nii et ma pean astuma, sellele asfaldile bussi saada ja siis uuesti asfaldile tähendab lennukisse minna. Soome pinnal olen astunud? Jah, maasikas ei kuule, just lugesin lehest, ühel päeval hirmsasti maasikakorjajaid vaja, ise räägivad, et käed oleks 200 300 marka vaid teenida, maksin armutama seal seal mingi kuus 700 krooni, eks ole. Ja mõtlesin, et tuleks tõesti suvi Soomega siduda. Nii Urmas Ott, ole tubli ja kirjuta veel üks raamat, mida jõuaksime ka meie vanemaealised osta. Ma tänan hea soovi eest ja ma tahan öelda seda, et ma, kui ma lõpetasin Leibak ja selle pleebacki jama, siis ma olen täiesti kindel, et ma mitte mingisugust raamatut enam ei kirjutanud. Ta ma olin tõesti tühi. Aga siis tuli kirjastuse poolt ettepanek teha siiski üks kogumik kaard, plaanši, intervjuudest, mõnes mõttes on see õige ja õigustatud, sest vastasel korral, eks ole, noh, need inimesed, okei venelastest kirjutas raamatu pleibekaga nüüd, eks olevat, Eesti saatesari jääb nii-öelda jälge jätmata, haihtub kusagil eetris ja kaugetes mälestustes esmamõtlesime, et las võtavad need saated ja las trükivad lindilt maha ja ma kirjutan poolteist lehekülg, eessõna ja nii edasi. Hiljem ma hakkasin mõtlema, et et noh, et see on mõnes mõttes nagu ebaeetiline võtta honorar kirjutada poolteist lehekülge, eks ole, ette ja lasta niisugune kogumik müügile selliseid kogumikke ennegi nähtud lehesabast, kirjutad asjad kokku ja lased, eks ole, raamatu variandis, et seal peaks olema siiski ka mingisugune minu niisugune roll. Ja sellega me praegu tegelemegi sinna, sellesse raamatusse, mis peab välja tulema Kuu aega enne jõulumille. Tinglik töö pealkiri on praegu karblans, tuleb niisugune Ameerika või niisugune suure formaadiline beibermak pehmete kaantega raamat, et lähevad 33 intervjuud sarjast karplans erinevatest aegadest on praktiliselt pool sellest produktsioonist, mida ma karblantsi sarjas selle praeguse hetke seisuga teinud olen, algab raamat Helgi Sallo, lõpeb raamat, salme reegliga. Ja need on siis minimaalselt toimetatud, tähendab intervjuu noh, nihukesed liiga aktuaalsed momendid on sealt välja võetud ja mina pean siis sinna kirjutama nagu 11 niisugust lõiku nende peatükkide vahele. Ja 15.-ks hiljemalt 20.-ks augustiks peab olema minu töö tehtud, siis algab tehniline toimetamine. Ja esimesel oktoobril peab see raamat olema, peab olema Soomes trükis, ma kardan, et kuivõrd draamat tuleb jälle kvaliteet, raamat aga nüüd enam mitte, tähendab luksusköide, nagu oli pleebekvaid niisugune Peep OPEC ikkagi kvaliteetraamat, et siis vaevalt tema hind kujuneb nüüd selliseks, mis oleks kättesaadav kõigile. Ja üldiselt tuleb ka ilmas harjuda nende asjadega, et sugugi mitte kõik, mis seal vitriinides väljas ei ole kõikidele mõeldud ostmiseks. Kui ma kõnnin mööda viiendat talle, nüüd siis on seal enamus asju, selliseid, mida mul osta võimalik, ei ole. Küsitakse, kas sa oled oma suurepärase karjääri ette planeerinud? Mõnes mõttes muidugi tähendab, kuigi sellised asjad nagu ütleme karjäär suurepärane või mitte suurepärane ei ole üldiselt ette planeeritav, see on alati sõltuv kurat teab, millest ta väga paljudest sellistest asjaoludest. Vot see, millest ma rääkisin, tähendab mingisugused asjaolude kokkulangevuse lihtsalt sinu kasuks või, või, eks ole, sinu kahjuks. Et väga paljud asjad siin elus ei sõltu sinust. Aga üldiselt loomulikult ma ei oleks aus iseenda ja ja selle saate kuulajate vastu, kui ma räägiksin sellest, et oh jumal, kõik on juhuslikult tulnud, loomulikult olen loomulikult olen ma seda kõike tahtnud. Ma olen eluaeg tahtnud. Kuigi sellest on noh, niimoodi ilmselt halb maitse rääkida, aga ma olen eluaeg tahtnud saada kuulsaks. Ja alles siis, kui ma kuulsaks sain, hakkasin ma mõtlema, et kas see oli nüüd väärt seda. Et seda omal ajal nii meeletult tahta. Ma olen eluaeg tahtnud omada raha, omada tingimusi. Ja ma olen sellega saanud, ma olen selle loonud lihtsalt nii-öelda nii-öelda ise. Ja selles mõttes, ega mul oma karjäärile suurele või väikesele ilmselt siiski suurele karjäärile meie oludes eriti midagi ette heita ei ole. Küsitakse, kas dile tutvus jõudis Ostankino ekraanile läbi tutvuste? Tähendab ja seda versiooni on levitatud, see kuulub samamoodi nendesse Anderseni auhinnaga pärjatud inimeste luuludesse, kes võivad väita selle, et tänu tutvuste, ei. See oli absoluutne juhus, tutvused ja tekkisid hiljem. Kui see saatesari oli juba ekraanil, siis tekkisid tutvused tõesti, ma tundsin kõiki komitee esimehi ja televisioonidirektoreid ja seal sealt edasi juba nii edasi. Aga alguses, kui esimene saade 87. aasta sügisel eetrisse läks, ei olnud mitte mingisuguseid tutvusi. Kas aeg on olnud teile rohkem abistaja või vaenlane, küsib keegi. Hea küsimus, ma arvan. Ma arvan, et on olnud vaenlane. Muidugi. On ta elus on niimoodi, et inimest juhib saatus, eks ole, iga asi tuleb, tuleb siis, kui ta tulema peab, aga mul on tunne, et ma. Mul on tunne, et ma sain nagu need võimalused ennast realiseerida kätte liiga hilja, ma hilinesin kusagil viis aastat. Ma arvan, et ma oleksin jõudnud teha, ma arvan, et ma oleksin jõudnud teha rohkem. Ma arvan, et ma oleksin jõudnud. No kuidas öelda? Kaugemale ma arvan, et ma viis aastat hiljem, ma arvan, aeg on olnud mulle vaenlane. Mida aasta edasi, seda, seda vähem jääb seda aega järele ja, ja loogiliselt seda suurem vaenlane ta on. Millise saatusega, inimese elu loeksite tühjaks ja liiva jooksnud? Ma arvan, ükski elu ei ole ükski inimsaatus, ükski elu ei ole tühi ja liiva jooksnud. Mul on tunne, et see lihtsalt on liiga kergekäeliselt antud hinnang. Ma ei julgeks iial öelda kellegi kohta, et vot selle inimese saatus on tühja jooksnud liiva jooksnud sama oma võim. Mingitel nõrkusehetkedel, kui ma olen liialt puunini või ma ei tea, Pasternaki mõju on väita ka iseenda kohta, kui küsitakse, mis ei ole õnnestunud, eks ole. Et elu ei ole õnnestunud. Kuigi ilmselt ilmselt ei ole see nii. Kas raha valitseb inimesi ja maailma? Ja ma arvan, ma arvan, suures osas küll, no see on see vana probleem, et kas õnn on Rahas ilmselt ei ole, aga ega teda ilma rahata ka ei ole. Kas olete rahul riigikogu valimistulemustega, praeguse valitsuskoalitsiooniga ning nende esimest ettevõtmistega, mis meeldib, mis häirib? Ma ausalt öeldes ei tahaks sellel teemal üldse rääkida, aga kuivõrd saadempersona ja siin vastatakse kõikidele kuulajate küsimustele, siis ma olen sunnitud seda tema tähendab, minu jaoks oli see külm dush, riigikogu valimised, ma üldiselt juhtus see, mida ma kahtlustasin, see sai tõeks, et eesti rahvas ei suutnud ära oodata nii-öelda seda, millal nii-öelda see kriisi hari mööda saab ja taas tulid meelde sotsialistlikud ajad, iseenesest oli tore aeg, mis seda oli, mitte midagi polnud viga, 120 rubla, pension ja vorsti ei olnud aga kaks rubla ja eks ole, tähendab see kuidagi solvas mind isiklikult, see on suur teema. Ja ja ma mõistan kõiki neid inimesi, kes tunnevad tänapäeval puudust ja, ja kellele ei jätku sellest rahast ja pensionist ja kes elavate elu, kus nad ei saa endale mitte midagi lubada ja nii edasi. Loomulikult, et mitte keegi valitsejatest ei ole öelnud, et täiesti selge, kui toimuvad sellised tohutu ühiskondlikud kataklüsmina, mil eks ole muutub formatsioon on loomulikult tegemist kadunud põlvkonnaga. Samamoodi võib öelda nende inimeste puhul, kes eks ole, olid ennast esimese Eesti vabariigi lõpus töötanud üles, kel tuli lõpetada oma elu Siberi vangilaagrites, tahab, sellest tuleb aru saada siin antud juhul ei ole tegemist niisuguse drastilise situatsiooniga. Aga üldiselt, et mul on tunne, et see on muidugi väga inetu, mida ma praegu ütlen, aga mul on tunne, et ühelt poolt on mul väga hea meel, et rahval õnnestus vabalt väljendada oma tahet. Aga see, mis juhtus märtsivalimistel, see oli minu jaoks ehmatav. Tiit Vähi on kusagil öelnud Tiit Vähi, kellest muuseas pean väga lugu kui niisuguse erakordse pragmaatilise niisuguse intuitiivne alge on tal olemas, niisugune on hea pragmaatika ja, ja ma tahan öelda seda. Et minu arvates on ta kohutavalt raskes situatsioonis praegu. See on. See on sõnulseletamatu, tema situatsioon, mina näiteks olen tihti mõelnud seda, et kui mina oleksin olnud tema situatsioonis, ma oleksin arvatavasti loobunud valitsuse moodustamisest, tema seda tegi, see oli mehine tegu ja ma loodan, et see pragmatismi ja, ja tema niisugune mingisugune looduslik jumala poolt antud intuitsioon viib ta sihile ja ei luba lasta toimuda mingisugustel suurtel vapustustel. Vot tema ütles kunagi minu kohta pleibeki lisavihikus, et ma olen inimene, kes või tähendab reporter, kes suudab mõjutada dada ühiskondlikke protsesse. Ja see on tõesti asi, mida ma püüdsin teha enne märtsivalimisi, ma valisin sinna spetsiaalselt inimesi, Käbi Laretei, kindral Einselni, Mart-Olav, Niklus ja nii edasi, et kuidagi omalt poolt teha maksimum nii-öelda, näidata neid inimesi ja vaatajaid ja ühtaegu valijaid, mõtlema nende valikust, vaata üle. Mis neil teha tuleb, mis on olnud ja mida tahetakse, tuleb ja tulemus oli see, mis oli, tähendab juba see müüt, mul ei õnnestunud absoluutselt ühiskondlikku arvamust. Ja nüüd küsimus, millele eesti daamid vastust ootavad, miks Urmas Ott pole maitstud? See on väga suur teema. Seda on alati küsitud ja nii edasi. Ma arvan, et selle asja oleks pidanud noorena nii-öelda ära tegema, ei oleks jõudnud juba lahku minna paar-kolm korda ja maksnud rõõmsalt alimente ja nii edasi. Nüüd muutub see asi järjest järjest raskemaks. Abiellumine ei ole mulle olnud iialgi mingisugune spetsiaalne elu eesmärk. Kuigi aastat 20 tagasi ma tahtsin näiteks meeletult abielluda. Mul on tuleme, armastan teda praegugi, temaga ma oleksin abiellunud. Aga tookord ei olnud mul absoluutselt võimalusi, mul ei olnud korterit, mul ei olnud raha, mul ei olnud haridust, ei olnud mitte keegi. Ja siis läks see nii-öelda see aeg mööda. Ja nüüd olen ma harjunud ära niivõrd mugava eluga, et ma ei kujuta küll ette, et ma peaksin kellegagi koos elama või kedagi taluma või nii et ma arvan, et see rong on, see rong on küll läinud. Ja viimane kiri, see on ühelt pensionärilt, miks sa nii palju suitsetad, ole hea poiss ja ära suitseta, kui sa ennast vanaks inimeseks tituleerida. Ma suitsetan sellepärast et mulle lihtsalt meeldib suitsetada. Kuigi see on ka paljuski niisugune noh, ajaviitmise moodus, mitte mitte vajadus saada tubakast, eks ole, seda mingisugust mingisugust kaifi kätte. Aga, ja see on, see on õige, see on õige. Õige märkus. Ja nüüd tuleb väga tähtis moment, tuleb välja valida parim küsimus. Ja auhinnaks saab võitja. Kaasaskantava raadio on Philips, mille on välja pannud Tallinna turismifirma mainet. Mina soon siin asja midagi. Ma arvan, et ma arvan, et võib-olla oli hea küsimus, mis seal oli, midagi aja kohta, kas aeg on olnud teile vaenlane või? Ja selle küsimuse on esitanud proua Dagmar ja siin on tema telefoninumber ja ongi kõik. Persona saate külaline oli Urmas Oti saadet juhtis Marje Lenk. 13. juulil on saade Igor Gräzini. Tahtsid midagi vedada. Ma tänan kõiki, kes esitasid mulle küsimusi, kellele pakkusin huvi vaatamata sellele, et ma, ma arvan, paljudest asjadest liiga tihti ja liiga palju rääkinud olen, aga siiski suur aitäh teile, suur aitäh sulle, et sa seda saadet juhtisid. Ja kõikidel oleks minu poolt ka üks kingitus, mis kohe kõlama hakkab. Kõike head teile ja ilusat suve.