Möödunud aasta oktoobrikuus oli meil külas Poola Raadio elektronmuusika stuudio töötaja helilooja ja insener Jevgeni Os. Rudnik. Ta rääkis meile oma tööst elektronmuusika loomisel ja üldse elektronmuusikast Poolas. Nüüd oleme Poola raadiolt saanud ka muusikalist materjali, mis peaks aitama elustada tookordseid mõtteid ja vestlusi. Kõigepealt millised asjaolud ning tööd köiteid Tallinna. Kuigi minu viibimine Tallinnas väsitas, oli see väga meeldiv. Olin siin seoses filmi piloot, Pirksi juhtum muusika lindistamisega. Filmi režissöör on Marek Strandberg ja selle aluseks on Stanislaw Lemi jutustuse. Minu arvates on teoksil väga hea ulmefilm ja küllap vist sellepärast on nii palju tegemist. Töötan koos Arvo Pärdiga selle filmimuusika kallal. Minu ülesanne on Varssavisse tagasi jõudes teha sellele filmile mõned elektronmuusikalõigud ja transformeerida mõned siin orkestriga lindistatud lõigud eriti need, mis puudutavad tegevust kosmoses. Väga hea on, et tekkis koostöö Poola ja nõukogude filmiloojate vahel. On tekkinud uus loominguline kollektiiv olgugi et erinevatesse koolkondadesse kuuluvatest inimestest mis kunstis alati just edu ei kindlusta. Nagu juba öeldud, oli töö Tallinnas küllalt pingeline ja väsitav. Aga me oleme siin tehtuga väga rahul. Eriti mis puutub orkestrimuusika salvestamise. Mul on hea meel, et selline koostöö teoks sai. Ja loodame edaspidigi jätkata kontakte filmistuudio kui ka raadioinimestega. Ma arvan, et ka mõni eesti helilooja võiks tulla töötama meie stuudiosse. Võiks organiseerida kohtumisi teie muusikahuviliste noortega. Kuid need on ju vaid põgusad tulevikuplaanid, mille realiseerimist me siin otsustada ei saa. Praegu pakume kõigepealt kuulata Jevgenia Rutniku teost, Dixi teos on valminud 1967. aastal. Juba esimestest helidest on selge, et see pole loodud mitteformaalsete eksperimentide demonstreerimiseks vaid kuulamiseks kuulajas meeleolu ekspressiooni tekitamiseks. Arenduse küllalt lihtne joon teeb teose nauditavaks ka sellele, kes kuuleb elektronmuusikat esimest korda. Järgnevalt palume Aga külalist rääkida Varssavi elektronmuusika stuudio ajaloost ja tema helilooja enda ülesannetes sellest stuudios. Olen töötanud poola raadios 23 aastat või neist juba 20 aastat eksperimentaalstuudios. Seal elektronmuusikastuudios. Alustasin helirežissöörina. Ja ma isegi ei tea, miks see nii läks. Kuid juba paari aasta pärast hakkasin ka komponeerima. Tänaseks on mul valminud paarkümmend kontsertteost. Muusika ligi 100-le lühifilmile paarikümnele teatri-tele- ja raadiolavastusele ja meie stuudio loodi 1958. aastal. Ja ma pean uhkusega mainima, et olime tookord kolmas selline Euroopa mandri laania. Esimene oli Kölnis ja teine Milanos. Stuudio loomisest peale on meie loominguline kollektiiv vähemalt dujad alates stuudiojuhtidest ja lõpetades mobiilioperaatorite või siis inseneridega, kes meile uusi elektronseadmeid konstrueerivad songle stuudiot juhatab elektronmuusikateoreetik ja hea organisaator Joosep Patkovski. Omal ajal proovis ta ka ise komponeerida. Nüüd piirdub ta siiski vaid teoreetiliste töödega. Meie stuudios on välja kujunenud oma tööstiil, mis ei allu kiiresti muutuvatele moesuundadele. Oleme jäänud niinimetatud manuaalstuudioks. Helilooja saab ise valida vahendid ja töötada just sellel alal, mis teda huvitab. Ta ei pea end allutama mingitele tehnilistele seadmetele. Helilooja ei pea meil üksi töötama, keda aitab insener-konstruktor värv, kes aitab helilooja mõtteid realiseerida. Samuti abistab helirežissöör. Nii tekib väike sõprusring. See on küll luksus võrreldes näiteks prantsuse, Lääne-Saksa või Ameerika stuudiatega. Kuid see aitab töös väga palju. Kaasa et meie jutt liiga pikaks ja teoreetiliseks ei läheks, palusime heliloojal ise valida oma teoste hulgast mõned, mis võiksid vestlust liigendada. Mul on praegu käes teos, mille ma nimetasin neljaks poeemi. Tehnoloogiliselt on siin kasutatud väga erinevat materjali. Mürasid elektronhelisid inimhäält üksikuna ja kooris. Kelly see on mu eelviimane töö siiani. Tegin selle 1977. aastal ja saatsin ta borši järjekordsele elektronmuusikakonkursile. Sain selle teose eest ka auhinna, mis lubab mul nagu 1979. aasta alguses sõita mõneks ajaks Pariisi pumpidu nimelisse kultuurikeskusse kus on ka elektronmuusika stuudio. Samas ma arvan, et muusika on inimese jaoks ja keegi ei pea häbenema tundeid, mis tekivad muusikat kuulates. Muusikaks ei saa nimetada kuiva matemaatilist konstruktsioon, fänn ma olen ka oma teostesse pannud omad tunded ja ma tean, et need jõuavad kuulajani. Ühesõnaga see muusika angu mõlemad, mitte teoreetiliseerimise jaoks. Ta koosneb neljast osast, mida võib esitada ükskõik millises järjekorras. Tulevikus jätkan sama seeria. Milline on teie stuudio positsioon teiste elektronmuusikastuudiote seas? Meie stuudiole on korduvalt ka esikohta pakutud. Kas see nii on, on endal raske otsus olla? Vastan sõnadega rootsi helilooja ja luuletaja Pentti Emil Johnsoni ühest intervjuust kus ta ütles, et meie stuudio kohta on käibel mitmeid legendi. Ja sellisel kunsti alal nagu elektronmuusika paistab Varssavi stuudios ilma väga paljudes aspektides. Selline hinnang on tunnustuseks stuudio juhtkonna järjekindlale tegevusele ja kõigi kaastöötajate entusiasmil. Enam oluline on ka see, et me pole sattunud muusikalisse kommertsi. Pole kunagi olnud huvitatud odavatest ja säravatest efektidest. Peaeesmärk on kontsertmuusikakujundus, muusika raadiole, televisioonile, filmile, teatrile on siiski teisejärguline ülesanne. Kes heliloojatest on teie stuudiot kasutanud? Me pole kunagi olnud kinnine asutus. Kõrvuti Poola heliloojatega on meil töötanud ka mitmed teiste maade heliloojad, kes on siin komponeerinud Poola raadio tellimisel. Näiteks võiks nimetada silmapaistvat norra heliloojat Aarne noorteimialerinal prantslast François perra, Mashi Vittorio sel metist Itaaliast. Ameerika helilooja ja teoreetikud les areen, Hillary Uubraat komposiitpüramiid juba oli juttu rootslasest Bente Johnson'ist sünnib. Samuti on meil töötanud Saksa demokraatliku vabariigi heliloojad Paulsen ja Dietrich ja Hans-Karsten Freke. Võib-olla saab lähematel aastatel siia nimekirja lisada ka mõne Nõukogude Eesti helilooja. Tähtis lõik meie stuudio töös on ka taktiline tegevus. Korraldame loenguid ja Pracoosume kõrgema muusikakooli Varssavi konservatooriumi kompositsiooni ja helirežissööri teaduskondade üliõpilastele. Paljud neist on pärast konservatooriumi lõpetamist Ki meiega sidemeid jätkanud. Kas saab rääkida elektronmuusikas Varssavi koolkonnast mis on just teie stuudiole iseloomulik? Kommukolvi muidugi, kui vaadata elektronmuusika arengut Euroopas, siis hakkavad sellised koolkonnad selgesti silma. Kölni stuudios komponeeritakse põhiliselt elektrongeneraatorite abil. Pariisis käib töö niinimetatud konkreetse loosika valdkondades. Varssavis aga elavad kõik need koolkonnad kõrvutada ja õnneks pole veel leidunud kedagi, kes tahaks meid sundida töötama ühes või teises. Meie stuudio iseloomulikuks näitajaks ongi vist stiilide mitmekesisus, mis kokkuvõttes moodustab uue koolkonna, mida võiks nimetada täieliku loomingulise vabaduse koolkonnaks. Esteetilise suuna valik ei puuduta teoste lõplikke vorme. Mee sünnivad puht elektroonilised teosed kõrvuti sellistega mida võiks tinglikult konkreetseks muusikaks nimetada. Sest nende algmaterjaliks on meid ümbritsevad mürad. On veel üks suund, mis mind kui heliloojate eriti huvitab. See on inimhääl teose lähtematerjalina. Nii et meil on mitmesuguseid võimalusi. Kõik oleneb helilooja tahtest. Milline on elektrooniliselt töödeldud inimhääle emotsionaalne ja esteetiline mõju, sellest saame ettekujutuse Jevgenia Rudniku teose mobile järgnevast katkendist. Selles mõttes suhteliselt. Ei tohi mainimata jätta ka Poola heliloojaid, kes meie stuudios töötanud on näiteks Christoph Penderetski, kelle teos Salmus 1961 kogu maailma tähelepanu köitis. Võisis logemers Kotonski, Anschweidobrovolski või noortest Christoph nitel. Els Pierre Sikorra. Meil on töötanud ka kujundus, muusika tegijad Anžeymarkovski, Stanislav Radovan ja teised. Christoph Penderetski teos Salmus 1961 tuli esiettekandele kuuenda Varssavi sügise kontsertidel. Ka täna on meil võimalik seda üht elektronmuusika tähtteost kuulata. Kuidas on korraldatud teie stuudio kontaktid teiste stuudiotega, kas peate omavahel sidet ka tehnikaalastes küsimustes? Muidugi, sellised kontaktid on meil olemas. Mul endal oli võimalus kuus kuud Kölni stuudios töötada. Aitasin seal realiseerida üht lotsimeshattanski teost. Viimasel ajal on meil tekkinud head sidemed Stockholmis toa ja mitte ainult loomingulistest ja tehnilistest aspektidest, vaid ka teaduslikes teoreetilistest küsimustes. Pokud andma. Suurek aitas seal raali abil realiseerida pohuslasheffery uut teost pealkirjaga teema elektronmuusikat. Kahjuks pole meile praegu linti pohuslapseffery kõne all olnud teosest aga selle asemel pakume kuulata katkendit tema 1968. aastal valminud sümfooniast. Meid kui raadiotöötajaid huvitab eriti, kui palju ja millistes vormides serveeriti oma muusikat publikule. Taimis ju, küllalt kaua on meie raadioprogrammis saade, kus me näitame uut elektronmuusikat koos kommentaaridega. Selles saatesarjas kõlab kõrvuti Poola muusikaga ka teiste maade elektromuusikastuudiote looming. Ma ei taha küll olla mingi elektronmuusika apostel kuid pean siiski ütlema, et see muusika ei seisa oma populaarsuselt kaugele kunagi esimeste hulgas. Ometi peetakse täiesti loomulikuks, et see kõlab kontsertidel ja raadiosaadetes. Näiteks võib tõdeda, et Varssavi sügise elektronmuusika kontsertidel on alati täis saali. Seal võib näha palju noori, aga ka 65 aastased pole haruldased. Vaala muidugi juba paar-kolm aastat korraldame kutsetega kontserte kitsamale publikule. Sageli korraldame kohtumisi ka üliõpilastega. Ženja, eriti mõistvalt suhtuvad meie tegevusse arhitektuuri, kuri ja kunstiüliõpilased. Nii et meil on ju võimalusi elektronmuusika propageerimiseks. Aga võiks olla rohkem. Ometi ei tohi ka üle pakkuda, sest on ju tegemist üsna raske muusikaga. Täna lõpetasime jõugeenius Rudniku teosega nokk Turn. Nädala pärast samal ajal jätkame. Siis juba sügavamale selle muusika keerulisse köögipoolde vaadates kuulmiseni.