Looduses on kevadkülviaeg ja sügislõikuseks koolides vastupidi. Sügisel ei taha ükski muusikaõpetaja kuulda mingist esinemisest veel vähem kooli muusikakollektiivide raadio lindistusest. Kevadel aga olge lahked, ei jõua nii palju sõita, kui pakkumisi on. Jõudumööda oleme käinud nii siin kui seal. Üks paik, kuhu oleme ikka hea meelega läinud, on Haapsalus sealne esimene keskkool. Selle kooli kuuest muusikalavastusest viis on raadio vahendusel vabariigi igasse nurka jõudnud. Tänases saates kuuleka läbilõiget kooliteatri järjekordsest seitsmendast uuslavastusest. See, et Haapsalu esimeses keskkoolis on näidismuusika teater taidluses, on see võrdne rahvakollektiivi nimetusega on juba kaks aastat teada, 1978. aastal kooliteatrikümnendal aastapäeval märgiti nende tööd selle aunimetusega. Pöialpoisi nime valisid õpilased ise, öeldes naljatades, et eks ole nende teater teiste teatrite kõrval pisike küll. Igal kevadel, kui olen käinud Haapsalus pöialpoisi järjekordse Risi etendusel, olen mõelnud küll, need õpilased võivad olla õnnelikud, kui nad sellest ehk praegu veel aru ei saa siis aastaid hiljem mõtlevad nad tänutundes õpetajatele Tõnu Paometsale, Viktor nelikule, Helga Kariisile, Urve kõrvile, Teamal Lungertile ja teistele, kes neid võib olla kättpidi teinekord ehk isegi kurja sõnaga ei toreda tegevuse juurde viisid. Kindlasti on raske, kõik nõuab oma osa. Küllap on nii mõnigi asi proovi pärast jäänud tegemata. On jäänud tantsupeole minemata või film nägemata. Aga tead, kas need ongi nii suured kaotused? Nad on ikkagi teistest rikkamad, need haab sellised. See on rikkus, millel puuduvad materiaalsed väärtused. Seda rikkust ei saagi millegagi hinnata. Seda saab igaüks iseendas kanda. Ärge saage minust nüüd ainult nii aru nagu oleksid Haapsalus teistest peajagu üle, ei kaugeltki kõik pole nende juures ideaalne. Orkestri koosmäng võiks olla puhtam, solistide diktsioon ja hääle tekitamine jätab soovida. Tantsijad pole piisavalt nõtkedega paindlikud. Norida saab alata. Ja mõelge, kui kole oleks see, kui kõik oleks ideaalne, siis ei oleks eesmärki, mille poole püüelda, poleks suunda, kuhu edasi minna. Igal kevadel esietendus, see on märkimisväärne. Sel aastal esietendus kooli oma helilooja, nii võib tõesti öelda. Professor Eugen Kapi uus muusikal kristallkingake. Koori seitsmest lavastusest kolm on Eugen Kapilt ja nendest kaks rukkilillesuvi ja kristallkingake on kirjutatud spetsiaalselt Haapsalu esimese keskkooli näidisteatrile pöialpoiss. Kristallkingake sest et kaasa 70 õpilast. Klavastuse 24 üksikut muusikanumbrit on seotud tekstiga. Mõistagi toome meie teieni tunniajalisest lavastusest montaaži. Lavastuse dirigente on kooli matemaatikaõpetaja Tõnu Paomets, lavastaja keemiaõpetaja Viktor Nelik ja koormeisterõpetaja Helga Kariis osalised Tuhkatriinu 10. klassi õpilane Regina Kallas. Võõrasema Kümnenda A-klassi õpilane Dagmar rauda, õed Šavot 10. c klassi õpilane Maie Laanoja, hortensia 10. klassi õpilane Sirje Jõgis. Printsi mängib 10. klassi õpilane, alleeriti Makkov. Niisiis Eugen Kapi muusikal kristallkingake Haapsalu esimese keskkooli näidisteatri pöialpoiss esituses. Tähelepanu kõigile kõigile, kõigile, kellele kõrvad on antud, kuul, kellele silmad on antud, see nähku. Moja tuldud Ooka Triilust. Tänan lossis pall Meie kuninga tahtel ja kuninganna soovil valib tänasel ballil prints endale mõrsja. Kiirustage, kiirustage. Jätame muinasjutust suure tüki vahele ja läheme edasi sinnani, kus õed omavahel järjekordselt tülitsevad. Vanad. Vanapiiga no oota, sa kuuled? Mina sinu asemel küll ei paneks selga seda rohelist siidi, vaid tead selle mandlikarva täpilise. Jah, ta on küll pisut tagasihoidlik, aga sulle sobib ta paremini. Mida sa veel ei taha või pisut tagasihoidlikum saabane ideedele, mandlikarvu täpiline, sinu aastates püksi eputamisest juba loobuma. Aastates sa, ma olen sust vanem kõigest üks aasta, üks aasta, koonen kuud, kaks nädalat ja neli päeva nooti ja need neli päeva, aga sellest ei ole mina punapea, aga mina ei ole lombakas. Vana, peab vana telia ja vot jätke järele, kui te kisute, teed, näod segamini, juuksed peast sihtida ju lumepallil sõita töö ja kui mina ei päde ballile, Deleti päädib emaga üle, näitan igavene loba. Nulliks lähete, jätke järele. Lossis käib pall Tuhkatriinu, kes on üksi koju jäänud, nukrutseb. Hea haldjas melus siin töötas Tuhkatriinulappi jätkamegi sealt, kust Tuhkatriinu on juba pallil ja tantsid printsiga. Too ta valsile lossi ilusaim. Hurmav jõuga see on ja ta nektari. Ei, ta ei ole, et sa nüüd siiagi poole nagu uutel reid oled. Poole ka siin küll saad, kui linnana ja luule ja. Ja. Ta ei ole, et ta eksi mingi poole. Ei. Ole. Kuid nii nagu laadu neela kaade Kell kuulutas kesköötundi ja Tuhkatriinu, et mitte paljastada oma saladust pidi lossist lahkuma. Kas tõesti kadumisjäljed? Imekaunis, nii kaasta eesti tants veetsime Esmeizedge, eks, leedeesva? Kust peaksid teda otsima? Nii me keegi ei tea ka sööksinduse Spile, Maanüüdil igavesti. Nii ta maha ja läbi käin v suure vaeva, aga. Ja palju hoovile läinud me ühe korra aga ärklikambri trassi ja keldri Iluba, Crystalliski ka passi, suur tööl, luuga. Viis saada maa ja läbi käinud suure vaeva, aga ja palju viletsust nüüd läinud. Ühe korra aga osaks langes, tihti sõi kuid süütuumei meeli seal uus lugu või et kitsas pooleks. Tõukondlased ja prints kristallkingakestega tulid ka võõrasema ja tema tütarde majja. Kuidas vot ja hortensia ka ei proovinud kristallkinga neil jalga suruda ei õnnestunud. Chevat suru varbad kokku. Põruta jalaga vastu maad. Kannata valu, ära pane jalga, ei lähe. Chabootike võiksid oma varbad lühemaks lõigata. Küldis king jalga mahuks. Mille üle sa rõõmustad, lollakas, kui sul ei õnnestu saada printsi pruudiks platsis pruudi õdede. Armuline preili kingi, venitan kristallist. Miks te veni hortensia, pane uuesti? Ulatage mulle, palun kingake. Hüvasti, kaunid daamid, meil on aeg minna, kõrvalmajja ei pidanud, siin on veel üks tütarlaps. Ei teeksite, armun? Ei saanud, mul on ainult need kaks tütrekest, aga see, keda kohtasime uksel. See nüüd, see on ju meie toateenija, ta on selline tahmane lohakuse hunnik. Ta pole midagi peale oma vanade ohvrite kunagi olnud. Kas te kavatsete ometi talle jalga proovida? Kristallkingake Est? Meil on kästud kingake jalga proovida kõigile tütarlastele. Kui mina seda teadnud oleks poleks iialgi seda vastikut kinga jalga pannud, mina samuti. Ärge istuge, kaunid daamid ei õnnestunudki seda kinga jalga panna. Aga kuhu siis on jäänud see tütarlaps? Seal, kus tal olla köögis, ahju taga tuhakastis, selleks ta ju ongi, Tuhkatriinu. Ehk läheksite apassiiksite seal horteeritsevot, ärge unustage, kellega te räägite, armuline isand, mu tütred kohe kutsuvad meie teenija hortensia, mine kutsu Tuhkatriinu siia. No mul veel saate kaadri niukene defüüdsite mind, emake siin ongi meie nõudepesija. Tuhkatriinu proovime. Mul ei olegi seda kingakest vaja proovida, aga miks siis, preili, ma tean seda niigi mulle paras. Lubage mulle see kingake. Olge lahke, Princess Tuhkatriinu, kollal la nagu mõõdu järgi tehtud, kel pole väike taiga kitsas ega lai siis kaheldes või peideti kingake filongiga teine kingad. Mu kadunud mõrsja. Siis nüüd kohe ära. Ka mina tundsin teid ära, armuline prints. No veel ikka ei tea, teenime korduvalt kooma, toote kaunitar otsekui tiime. Öelge nimi, jooned. Kas sonaalise praegu mees, kuule, on siis võimalik olla, aga nii Otsoosinaks vormeetod, kuule, pole nii. Soosistaksi. Lossis on pidu prints leidis omale mõrsja. Eesriie sulgus, saali jäi kõikuma, publiku tänulik aplaus. Meie tõttasime peategelaste juurde, et veidi juttu vesta. Teil on juba kogemused olemas, kellel laval näitlejana, kellel varem orkestris mängides, aga ka saalis istudes olete näinud, mis kaasõpilased on teinud ja, ja kui nüüd võrrelda eelmisi oopereid ja muusikale ja seda uut lavastust, siis milline on kõige rohkem teile enestele meeldinud? Minul on veel millegipärast see kristall nii-öelda iseendale kõige rohkem. Kas võib-olla sellepärast, et ise kaasa? Ei, ma ei tea. Minu arust see on natuke nagu, nagu inimesed on ikkagi osatäitjad, ilmselt olid need loomad ja siis teine oli kinnine pisar oli hästi sünge, sihuke teed rockile. Suvi oli hästi hea. Mulle meeldis kõige rohkem rukkil suvi ja siis teisele järjestaks meie praegust. Mulle meeldib praegune rohkem kui eelmine, eelmised ma ei ole eriti, ma olen kolme tegelikult näinud. Ei oska öelda, võib-olla ka praegu nad nagu eelmisi vaatasid niisama saalist siis orkestris seal ka eriti ei näe, nagu võib-olla ka see. Mulle meeldib rukkile suvi. Suurt. See ei ole nagu või see on nagu kooliõpilastest ja minust endast. Õpilased ütlesid, et helilooja jäi nendega rahule. Kuidas helilooja siis orkestri tööga rahule jäi? Väga viisakas, ta ei ütle meie kohta midagi paha. Mõnda pala isegi kiitis ja. Aga noh, me ise oleme suurimad kriitikud, kui temal. Ega tänavasse orkestri kohta eriti laita ei taha, meil on keelpillid ja vaskpillid on, on tugevam kui kunagi varem. Kuid kõige nõrgem koht on veel puupillid. Ja sellest nii äkki üle ei saa. See on see iga-aastane koolide saatused, kusagilt jääb midagi puudu. Kusagilt tuleb jälle juurde. Täpselt nii ongi, möödunud aastal meil Puubelid väga heal tasemel ja vaske ei olnud, tänavast on vastupidi. Et ei juhtu seda, et korraga oleks. Kaasideaalset varianti ei ole. Kuidas teie dirigendina tundsite, kas orkester võttis selle muusika kohe omaks ja kas kõik asjad tulid nii normaalselt ja kergelt kätte? Jah, selles mõttes oli küll helikeele poolest sinult üksikud niuksed niuksed traditsioonist kõrvale ärriti harmoonias, niuksed, kõrvalekaldumisi, no mida isegi asjatundja võib-olla äkki peab veaks. Niuksed asjad on, kirjutamine, kohatised, niuksed, ootamatult izonasid. Mida, mida nagu üldides niukses, klassikalises armoonides laadis ei oska oodata. Neid siin mõnevõrra on, kuid üldises plaanis on, on siiski väga kiiresti omandatavad, võrreldes näiteks Gennadi Danieli muusikaga kus meil tuli ikka väga kaua harjude, seal oli, oli terve tooli neli redel, mille, millega me polnud üldse varem kokku puutunud ega siin siin ei olnud raskusi, nii et selles mõttes läks neil töö suhteliselt libedasti. Kuigi te kavatsete kristallkingakestega tööd jätkata sügisel ja etendusi anda edasi jõuda, siis ikkagi sinna kõrvale kaanitega juba midagi uut. No nähtavasti, kui teater peab edasi elama, siis ilmadele teda ei ole enam teater ilmistada, peab midagi tegema. Eelmisel aastal te käisite Pöial-Liisiga Tartus. Kas kristallkingakestega ka on plaanis kusagile minna? Saartele, Hiiumaale ja Saaremaale, Hiiumaale päraski päris kindlasti, Saaremaal on meie šefluskool, meie arvame, et võib-olla nemad käisid, meie etendus on siin meie loodame, et nemad meid ka silla vastukülaskäigule kutsumast ja see ongi see teine. Keskkool.