Mõni aeg tagasi selgitasime ühes oma saates Eesti kodanliku riigi tekkelugu. Täna peatume 30.-te aastate kodanliku Eesti poliitilistel oludel. Eesti ajalugu on väga tihedalt seotud kogu Euroopa ajaloo tähtsamate sündmustega. Kui me ei võta arvesse, et 33. aastal Saksamaal riigivõim anti Hitleri valitsuse kätte siis me kahtlemata ei saa selget ettekujutust ka kõigist nendest poliitilistest sündmustest, mis Eestis toimusid. See on aeg, mil sai alguse niinimetatud vapside liikumine. Põhimass, selles oli endiste sõjaväelaste käes. Ohvitserid ja allohvitserid ja võib-olla ka teatud arvul sõdureid, kes pidas nõukogudevastast sõda. Kelledele tasuta antud talukohad olid tihtilugu maha joodud. See hakkas organiseerima poliitilist liikumist. Ja see poliitiline organisatsioon esitas põhiseaduse muutmise eelnõu. Selle eelnõu kohaselt peaaegu nii-öelda ainuvalitsejaks muutus siis riigivanem. Missugune oli riigi kõrgem võim kuni uue põhiseaduse projekti varemalt 1920. aasta põhiseaduse järgi. Riigivanem oli tavaline peaminister, võib-olla ainult selle vahega, et temal ka teatavat esinduslikud ülesanded olid, mida teistes riikides presidendid täitsid. Aga nüüd uue seaduse järgi nüüd oli tema, võis pikemat aega hoopis parlamendita tegutseda, andis seaduse jõulisi dekreet. Nüüd 1000 933. aasta oktoobrikuus toimuski rahvahääletus selle põhiseaduse projekti kohta. Peab ütlema, et selle rahvahääletuse ajal kogu eesti kodanlus Toetas seda vapside projekti, selle hulgas ka Konstantin Päts, kes sel ajal peaministriks või riigivanemaks oli. Et seda kahtlemata tuleb kogu Eesti kodame selle niisamuti, aga ka pätsile ette heita. Ning kui me küsiksime, kes need rapsida nii peamised tegelased olid eriti riigivanemakandidaat Larka. Sest järgmisel aastal 34. aastal, kui see muudetud põhiseadus juba kehtis, see oli ette nähtud, et rahvahääletusele tuleb presidendi ametisse määramine. Kandidaatideks oli ette nähtud Larka niisamuti esitatud päts. Soovitusallkirjade hulgalt vapside kandidaat sai palju rohkem hääli kui päts. Nüüd võiks mõne sõnaga võib-olla iseloomustada, kes Larka siis oli? Ei saa öelda, et oli üks suuremaid Eesti kapitalist. Ta oli tegelikult palgasõdur. Eriti tuleb rõhutada seda, et tema saksa okupatsiooni ajal 1900 18. aastal organiseeris. Eestlastest sõduritest nõndanimetatud eesti diviisi käskkirjad anti saksa keeles välja. Ja iga käskkirjale kirjutas siis Lark alla, kuid alati tema, eks tselenzi kindralleitnant, vabahärra fon sekendorfi käsul kästakse. Vaat seda ja teist. Tema pidi olema varemalt selle 24. veebruari 18. aasta Eesti ajutise valitsuse sõjaminister. Noh, seal oli ta muidugi unustanud ja oli truudust vandunud juba Saksa keisrile. Ka mitmed teised Eesti sõjaväelased teenisid selles diviisis küll hilisel sõjaminister, Reek seal hirv ja parts, kaitseliidu ülemat Põderia Roska orasmaa ja väga paljud pentsik pätsil muidugi niisuguseid suhteid saksa imperalistriga ei olnd. Me mäletame, et tema oli küll see, kellele Saksa imperialistid tegid ettepaneku, et tema 19. veebruaril Haapsalus kuulutaks Eesti iseseisvaks riigiks. See oleks Saksa protektoraat riigiks, kes Saksamaal oleks siis sõjaline liitlane ja paluks siis saksa väed, Eesti seda tegi. Kuid temaga juhtus siiski nii ikkagi. Okupatsiooni lõpuni Leedu territooriumil koonduslaagris ja vabastati sealt alles pärast Saksa revolutsioon. Nii et kõige paremad mälestused temal muidugi koostööst saksa intralistidega ei olnud. Tema asetäitja Jüri Vilmsi läks veel kehvemini. Seal elasid Saksa sõjaväelased Helsingis maha. Ajasid Soome kommunistidega suurte ühishauda. Pätsi kohta tuleb muidugi öelda, et tema oli Eesti suurkapitali esindaja 33. 1934. aastal. Nii erilise hooga nüüd Saksa imperialismi rüppe ei kiirustanud. Ta pidas Inglise orientatsioon. Mis aga vapstesse puutus, siis vabsee finantseeris. Saksa valitsus saatis ühe suurema Berliini Trükikoja kogu oma sisseseadega ilma tasuta vapsidele oma ajalehe väljaandmiseks. Millega seletada vapside liikumise kiiret kasvu ja nende mõjukust poliitilise eluareenil? Kõiki neid kogemusi arvesse, mis nüüd Hitleri partei Saksamaal oli omand, suur demagoogia, nende kohta võib öelda, et nad olid hitlerlaste kohapealset agendid rahvahääletusel, nagu me märkisime, see muudetud põhiseaduse tekst võeti kahjuks vastu, ainult organiseerunud teadlik Eesti töölisklass hääletas vastu. Kõik kodanlikud tegelased hääletasid poolt jaanuaris 34. aastal, papsid saavutasid kõige suuremates linnades isegi enamuse omavalitsus valimistel. Ja nagu märkisin siis sealt ülesse kaks kandidaati, üks oli tarka ja teine siis päts selle riigivanema noh, tegelikult väga suurte volitustega presidendikandidaadiks. Ja siin peab nüüd ütlema, et, Enne kui valima oleks nüüd asutut päts teostas 12. märtsil 1934. aastal riigipöörde tähtsamat vapsid, vahistati ja päts hakkas neid valitsema nii ainuisikuliselt toetades selle muudetud põhiseadusele, mis andis riigivanemale väga suured õigused valitsemise aeg, põhiseaduse täi andnud piiratud, et võis seal edasi lükata neid riigivanema valimisi ja kuni 38. aastani millal uus põhiseadus juba hakkas kehtima, maad valitseda peaaegu ainuisikuliselt. See muidugi oli seaduse rikkumine, selles ei ole mingisugust kahtlust. Ja seda tuleb muidugi järgneva aja jooksul. Nii kui me seda poliitikat hindamata, eriti hukkamõist vaatame järgnevaid sündmusi ja ka mitte ainult nüüd nii kitsepilguga, vaid heita pilk kogu Euroopa sündmustele siis me näeme muidugi seda, et alguses kodanlik valitsus, Pätsi valitsus Võib-olla mõnes osas võttis ette samme mida tuleb positiivselt ka nii hinnata. Ma mõtlen Nõukogude liidu ettepanekut pikendada mittekallaletungi lepikut Eesti Nõukogude liidu vahel. Ja teiselt poolt seda, et. Mõni aeg pärast Pätsi riigipööret. Eesti välisminister avaldas Moskvas seisukoha koos Läti ja Leedu välisministritega et nemad on nõus sõlmima Ida pakti, see tähendab sõlmima vastastikust abistus lepingut Nõukogude Liiduga. Kahjuks sellest ei tulnud midagi välja. Sellepärast et inglise prantsuse valitsused, eriti veel Poola valitsus oli, olid selle vastu kategooriliselt. Ja lihtsalt balti riikide valitsused ei julenud nüüd üksi hakata Nõukogude Liiduga niisuguseid tõsiseid lepinguid sõlmima. Aga mida enam edasi, seda rohkem hakkas Saksamaa oma mõjupiirkonda idas laiendama. Ja kui me vaatame Eesti väliskaubandust, siis paremalt pea kaubanduspartneriks Eestile oli Inglismaa. Aga mida enam aeg läks edasi, seda rohkem, eriti pärast seda 30 viiendat aastat. Saksamaa osa Eesti väliskaubanduses tõusis kahekordseks Näiteks 33.-lt aastalt 39. aastani 21 protsendi pealt 36 protsendi peale. Eesti kui väikeriik sattus sõltuvusse Saksamaast. Me oleme näiteks paralleeli tuua Leeduga. Kui Leedu ei käitunud nii, nagu saksa fašistid arvasid siis ükspäev lihtsalt teatati, et meedee kaupa nad vastu ei võta. Ja Leedu valitsus pidi. Palka maksma riigiteenijatele seal anedes, teistes põllumajandusproduktides. Nüüd võib-olla veel rohkem. Lugesin Eesti kodaniku valitsuse poliitika järjest tugevnevale lähenemisele fašistliku Saksamaaga see, et ta nägi ära, mis Euroopas toimus. Märtsis 38. aastal marssisid Saksa väed Austriasse. Septembrikuus, 38. aastal sõlmiti Saksa, Itaalia, prantsuse ja inglise valitsuse esindajate vahel Clintoni kokkuleppe pool Tšehhoslovakkialt koos kõigi piiri killustusega. Anti Saksamaale. Lubati küll ülejäänud Tšehhoslovakkia iseseisvust garanteerida. Niisugune säte võeti sisse. Aga kui märtsis 1000 939. aastal Saksa väed marssisid sisse ülejäänud Tšehhoslovakkias siis ei. Võtnud ei Inglismaa ega Prantsusmaa mingisuguseid abinõusid kasutamisele. Oma kohustuse täitmiseks. Aprillis 39. aastal Itaalia väed marssisid Albaaniasse sisse. Märtsikuus oli Leedu valitsus sunnitud alistuma Saksamaale ja üle andma Klaipeda maa. Kõik need annektsioonid toimusid rahulikul teel. See tähendab, kui taheti killustada rahu, siis pidi garantii olema kah niisuguse kaudse agressiooni vastu. Ja selle tõttu Nõukogude Liit kui ta pidas läbirääkimisi inglise prantsuse valitsustega, nõudis, et Baltimaade. Poliitilist iseseisvust garanteeritakse ka siis, kui teostatakse kaudne agressioon. Lepinguosalised peavad kuulutama siis Saksamaale sõja. Juunikuus 1939 Inglise peaminister Chamberlain alamkojas teatas, et tema valitsus Eesti Iseseisvalt eksisteerimist ei garanteeri ja et seda ei sooviga. Kodanik, Eesti valitsus. Välisminister Selter teatas rahvasteliidu täiskogus, et Eesti ei täida mitte rahvasteliidu pakti nõuet. Appimine agressiooni ohvritele. 39. aastal juunikuus kodaniku Eesti valitsus sõlmis Saksamaaga nõndanimetatud mittekallaletungi lepingu. Seda nimetust tuleb jutumärkides võtta selle tõttu, et see leping ei olnud mitte niisugune mittekallaletungi leping mida olid omavahel sõlminud kodanik Eesti valitsuse, Nõukogude Liidu valitsused vaid selles lepingus selles Saksamaaga sõlmitud lepingus oli ette nähtud, et Eesti ei tohi ühelegi saksa agressiooni ohvrile appi minna. Mitte mingisugusel juhul ei tule teise lepinguosalisele sõda kulutada. See periood kahe maailmasõja vahel. Kõigi nende faktide ja arengu suunade tundmaõppimine kahtlemata aitab tema meil palju paremini, kui sa muidu võimalik oleks. Näha maailma poliitika suunasid. Ta näitab seda, et rahu oli juba siis jagamatu. Ja rahu ei saa muidu killustada, kui kõik võtavad selle rahu kindlustamisest osa ja vaevalt keegi neid läheb selle peale välja. Et temale võiks 100 mingisugust Turu anda.