Jätkame fotogooliga stuudios Kaupo Kikkase kaupasolid detsembri alguses ära üle kahe nädala Argentiinas jälle see Lõuna-Ameerika ja ja sellised põnevad paigad, kui kogu aeg ei satu, käisid pumpadesse. Mis koht see on ja mis teed sind sinna viisid? Käisin seekord tõesti esimest korda Argentiinas seni kõik mu käimised on olnud seotud Amazonase kaja andidega pisut põhja poolt ehk siis Peruu ja Kolumbia poolt, aga seekord hoopis Argentiina ja lopsakas metsast. Kolisin oma mõtetega avaratesse Rohtlatesse. Mis sind sinna viis, mind viis sinna üks väike fotoreis ja eelkõige viis mind ilmselt siin on lapsepõlves loetud tarreli raamat, kus ta räägib pikalt-laialt pumpadest püütud loomadest ja pumpade avarustest. Et need pampad oli, ma käisin seal reisil tegelikult ka mägedes ja, ja maailma suurimal Joaliku asuul ja Buenos Aireses, millest me võib-olla jõuame kaver rääkida. Aga, aga täna räägiks tõesti natukene pumpadest ja pumpas paiknevast ühest maailma suurimast märgalast iberaast, mis seal tõesti maailma suuruselt teine märgala kõige suurema pandanaal Brasiilias ja kohe järgmine ongi seesama Argentiinas paiknev liberaal. Äärmiselt põnevad, äärmiselt põnevad kohad, nii-öelda suured hiigelsuured soomaad, mis on siis ümbritsetud pampa maastikuga. Ja Bamba ise on siis tõesti selline hästi viljakas Rohtla mille kõige olulisemaks komponendiks ongi siis selline nii-öelda pamparohi, mis on toiduks paljudele loomadele ja too pampades väga palju nii-öelda metsikult elavaid loomi. Ja aina tõsisem probleem on see, et loomulikult on ta ideaalne karjatus, maastik ja see tähendab seda, et kõik pampa, mis ei ole kaitse alla võetud, kipub olema täidetud karjaga. Et selles suhtes on seal ka täpselt samamoodi nagu igal pool maailmas looduses inimese ja metsiku looduse nii-öelda ära mahutamisega tõsised probleemid. Aga hambad ise katavad tegelikult Ta küll üsna suure ala, umbes 750000 ruutkilomeetrit, aga nad on kõik koos seal, kui me nüüd mõtleme, siis ütleme Lõuna-Ameerika kaardi peale siis umbes täpselt seal, kus on alumine kolmandik. Ehk siis kus on Uruguai, Buenos Aires ja sealt siis natukene põhja poole, nii et sisuliselt enamus Bambadest paiknebki Argentiinas, kogu Uruguay on tegelikult selline madal pampa maastik ja õige pisut Lõuna-Brasiilias. Nii et seda huvitavat omalaadset maastikku on tegelikult ainult ainult ainult selles ühes kohas, kogu planeedil. Ja sa läksid sinna siis seljakott seljas või mismoodi? Bambades pumbad on, on erinevad, on sellised madalad pumpad, mis on väga vesise põhjaga, kus ei pruugi alati igal pool üldse saada liikuda ja on kõrgpumpa, mis meenutab, võib-olla peale vaadates isegi veidikene savanni, seal on puid natukene rohkem, maa on kuivem ja seal toimetavad näiteks sellised elukad nagu Nandud andud on siis Lõuna-Ameerika jaanalinnusugulased, ehk siis hiigelsuured lennuvõimetud linnud, kes seal ringi trambivad ja jooksevad. Ja samamoodi siis pumpas, elutsevad, ei keegi muu kui selline su kolme suure varbaga elukas nagu kapibaara, kes on hiigelsuur rott ja, ja toimetab ja see on tema nii-öelda tõeline paradiis, sest et seesama iibe raha looduskaitseala seal on nii kaua juba tegeletud looduskaitsega, et loomad on inimestega nõnda ära harjunud, et näiteks autotee pealt tuleb mõnikord minna lihtsalt jalaga kapibaratest ära trügima, sest ta lihtsalt ei suvatse Kiselt auto tee pealt eest ära minna. Sellise väega ka rahuliku olemisega, kuni 70 kilone rott, kes toimetab ja vaikselt, et nii-öelda seal vee ja maa piiril, sest tegelikult on ta kuiva maa, loom aga vajab väga palju vett, kuna ta käib kogu aeg ennast vees kastmas. See pampa on just tema jaoks ideaalne, eks ole, pidevalt märga ja muda ja samas on ka kuiva maad ja nad on seal siis nii-öelda sisuliselt kogu sellise mäletsejate metsiku mäletsejate karja asemel, kuna kitsi on tegelikult seal väga vähe, on näiteks olemas selline väga põnev soo hirv, kelle jalad või siis nii-öelda sõrad on sellised laienevad, et ta saab käia soojärvede peal ujuvatel saartel, millest isegi inimese jalg vajuks Blumpsti läbi ja sa vajud nii-öelda vööni sisse, kuni selleni välja, et vajud läbi selle saare nii-öelda järve põhja, eks ju see hirv näiteks toimetada niimoodi, et ta elab pisikesi ujuva saare peal võib-olla nädalaid või, kuid kuni ta üks, eks seal enam midagi süüa pole ja siis ta vaatab, kuhu saar parasjagu ujunud on ja läheb sealt minema. Nii et väga huvitav, selline punane punane soo hirv toimetab seal ringi lisaks kapibaradele ja loomulikuks siis nii-öelda toiduahela buss on seal uhke Cayman, ehk siis Lõuna-Ameerika krokodill, kellel seal nii-öelda looduslik vaenlane täielikult puudub elab seal täieliku paradiisi elu, noh ega looduses on asjad reguleeritud jääga, kaevanitel ei ole lihtne, kuna tegelikult ju väga väike osa Cayman kas saab üldse suureks, sest et on linnud, kes söövad kaimani juba noorelt, Pealt pistavad pintslisse samamoodi galati rajad ja nii edasi, nii et tegelikult võib-olla napp 10 protsenti tegelikult isegi vähem kaima neid üldse üldse kasvab, kasvab sellesse ikka, et nad ise suudavad hakata endale korralikult saaki püüdma. Aga need, kes juba meetriseks sirgunud, nendele on küll väga raske mingisugust vastast sealt loodusest leida, sest ka inimesed on seal äärmised, loodushoidlikud ja sõbralikud Sestest loodussõbralikud, sest tõesti loodus on seal väga hästi kaitstud. Lisaks riiklikele suurtele kaitsealadele on näiteks seal ka üks ameeriklane ostnud kui hiigelsuure tüki pampat ja teinud sellest ise oma eralooduskaitseala. Ja see, ma arvutasin, et see tsirka 150 kilomeetrit lai ala, täitsa uskumatu, et lihtsalt üks mees on ostnud kokku pampat, võtnud selle kaitse alla ja laseb seal sees siis kõikidel looduslikel protsessidel normaalselt kulgeda, ilmasisesel karjatamata, tal on seal küll väiksed alad, kus ta karjatab, väiksed alad, mis ta hoiab eraldi, aga näiteks tõesti seal tema maadel liikudes on uskumatu näiteks viss kaitsjad, kes on sellised, justkui pisikesed, ilma suurte kõrvadeta, jänesed toovad seal urgudes urgude juures niimoodi ringi, et sa lähed, seisad uru kõrvale, nendel ei ole sinu vastu mitte kõige väiksematki hirmu. Samamoodi on andud võivad jalutada sust viie meetri kauguselt mööda tõeline loodusparadiis, nagu oleks sattunud kuhugile eedeni aeda. Nii et, et väga huvitavad sellised avarad maastikud, suured vesised, laguunid, kus vesi väga aeglaselt liigub või peaaegu seisab paigal, kus peale omakorda siis sõidavad ringi saared, kus peal on hästi rikas linnu elu, samamoodi needsamad soo, hirved, kapi parad toimetavad nendel saartel. Nii et, et väga põnev, väga põnev looduskooslus ja pumpadest siis nii-öelda inimestest. Loomulikult tänapäeval see inimeste kultuuride nii-öelda paljusus on väga lai, et ei saa enam öelda, kes seal elavad, aga ajalooliselt on siis need mehed ja naised kautšod ehk siis tegelikult pampa, kauboid kohe selline täiesti tõsine kult tuuriline inimklass, kes elavad ja karjatavad pampades suuri karju nendele väga tugev selline identiteet, nad isegi ei taha, et neid alati nimetatakse kas siis Argentiinlasteks või Uruguai lasteks, nemad on kautšod. Nendel on siis see karjakasvatamise nii-öelda kultuuriga seoses ka oma teatud rõivaesemed, oma käitumiskood ja noh, tõesti väga põnevad väga, et mehed, kes ratsutavad koos karjaga ringi ja näiteks minu järgmine suur unistus ja plaan on järgmisel aastal minnagi kautšode juurde mõneks ajaks elama, et saada osa sellest kauboi Lõuna-Ameerika kauboikultuurist kultusest. Ja näiteks, kui keegi mäletab, siis paar kuud tagasi rääkisime ühest fotoprojektist, kus üks fotograaf käis mööda maailma ringi ja pildistas kaduvaid hõime, siis ta pidas ka neid kautšasid nii tähtsaks, et ta käsitles neid kui hõimu. Ehk siis käis ja elas kautšode juures ja pildistas ka kautšosite nende perekondi ja nende traditsioone ja nende rõivaid. Nii et, et tõesti tegelikult, et loomulikult kaudselt on seotud ikkagi koloniaal vallutustega ehk siis ennem eurooplaste sissetungimist dringid kultuur ei olnud aga näiteks juba 1868.-st aastast on olemas sellised uhked gaseeritud kautšode fotod, kus nad poseerivad oma siis nii-öelda vormirõivastes karjaajamisrõivastes inimestest, siis on ka pampa elanikud täiesti spetsiifilised, erilised olemas ehk kautšad. Aga pärismaalased, indiaanlased? Madalate maade peal üldiselt on niimoodi, et kogu Lõuna-Ameerikas on kõrgkultuurid olnud seotud alati mägedega ja kõlkult kõrgkultuurid üldiselt tal lõppesid enamasti vähemalt kogu siis nii-öelda läänerannikul inkadega ehk siis suure ketša impeeriumiga, mis neelas alla kõik eelnevalt seal olnud rahvad ja hõimud ja nii-öelda liitis nad justkui jõuga üheks siis incad ja ka ketšivad nende aladel ulatanud sinna pampa servadeni välja, aga sellegipoolest inkad olid mägede rahvas ja seal tegelikult nad ei toimetanud, nii et sellist kõrgkultuuri seal pumpadest kunagi olnud ei ta eksisteerivat olevat olnud. Täpselt samamoodi on Amazonas tegelikult nagu madalates metsades ei ole mitte mingeid jälgi, et seal oleks kunagi kõrgkultuure olnud, aga aina rohkem siiski leitakse mingeid kummalisi vihjeid, nii nagu nagu ka pizzarolex otsima oma Eldoradot ikka just nimelt sealt metsast selt Amazonase džunglites. Omamoodi leitakse justkui selliseid noh seni veel väga konkreetselt tõestamata vihjeid, nagu oleks ka olemas metsa kõrgkultuurid, aga tegelikult ikkagi täna ei anna meile mitte miski alust öelda, et oleks pampades või, või Amazonase metsas mõni selline kõrgkultuur eksisteerinud. Sa oled suurepärane jutustaja ja sinu jutustust Amazonasest saab igaüks lugeda ise kodus raamatu Amazonas. Elu ainus foto on müügil, aga nüüd, et teada saada, mis Argentiinas edasi juhtus, tuleb meil oodata ära järgmine aasta.