Kuidas te elate, härra Rüütel? Küllalt suure tiheda töö tähe all ja see on meeldiv, et see nii on, sellepärast et nagu ei oskagi lihtsalt niisamuti aega surnuks lüüa. Kogu elu on läinud siiski väga tiheda töö tähe all. Puhkus te olete ikka välja võtnud. Olen ikka, me ei ole käinud mitte kunagi kuskil pool välismaal puhkamas, abikaasaga rääkimata, et lastega koos oleks saanud minna. Ja oleme kõik oma puhkused veetnud nooremas eas telgis Saaremaal mere ääres, ehk kaugel minu kodukohast. Ja nüüd juba eakamatena. Me oleme seal tuttavate kaudu olnud ühes saare küla sadamanis vanas hoones, mis nüüdseks on nii ära lagunenud, et seal vist ei saa keegi enam olla. Ja nüüd me oleme olnud lihtsalt kakuna külas, ka mere ääres, nii et meriaknast paistab ühes väikeses talus, mis annab teatud määral restaureeritud Saaremaa ettevõtet omad kas või neli-viis päeva või nädal aega. See on juba rahuldanud väga palju meie peret. Millal te siis sel suvel puhkusele lähete? Ja vaat nüüd ongi probleem, et senini oli, ei ole asi paika pandud, abikaasa on mitmete rahvusvaheliste teadusnõukogude liige ja praegu on ta Hollandis ühel rahvusvahelisel konverentsil ja mõni päev tagasi tuli ta Vilniusest, kus oli siis balti rahvaste folklooripidu. Ja nüüd võib-olla mina pean minema juuli lõpus Soome, kus on üks loodushoiualane üritus, kus mul on ka siis ettekanne ja saan siis viimastel päevadel tagasi, võib-olla siis midagi saame perede. Puhata tuleb, muidu teete tervisele. Päris kindlasti kohe see ei ole loomulik, et ei puhka, kuidas tervis on? No ma ei ole tõesti senini ühtegi päeva puudunud paljude aastate vältel võib-olla, kui hakata meelde tuletama nähtust üks, seitse, kaheksa aastat vist küll ei ole isegi gripp ega, ega nohu kimbutanud. Nii et selles mõttes nuriseda ei saa, aga no tervise suhtes tuleb öelda, et ikka tahaks. Et oleks veel terve, malevat. Kas siin on tervislikud eluviisid ka? Tervislikud eluviisid on kas või selle näol, et oma tartu kodu hooldan, niidan muru, Sitena aiatöid ja pühin tänavat ja nii edasi. Ja ma ei tarbi alkoholi, teist pääseteed ei ole siis tervisenapsu kellelegi või millelegi terviseks võtan ja kõik muud niisugused asjad samuti on kõik normi piires. Milliste spordialade vastude olümpiamängudelt kõige rohkem huvi tunnete? No ma olen ise teinud sportmänge, mänginud kõige enam ja paremini palli ja teisel kohal korvpalli. Ja mulle meeldib ka näiteks raskejõustik, kergejõustik ja kunagi töötades katsemajandis, siis meil oli väga tugev just raskejõustikumeeskond rida Eesti rekordid olid nad püstitanud ja koguni maailmarekordeid. Nii et hea meelega vaatan ka neid alasid. Nii et olümpiamängude ajal olete varakult koduse televiisori ees päris kindlasti. Kas te sel suvel olete ujumas käinud? Ei ole üldiselt alati, aga sel suvel tõesti ei ole käinud ja, ja see võlg on mul ka ja lastelaste eest, sest nendega koos me alati seda teeme külmaga. Nojah, võib-olla kui noorust meenutada, siis meil oli algkoolis käies reegel, et koolist koju tulles me aprillis alati suplesime jões ükskõik milline, ega see kevad ei olnud seal. Nii asume küsimuste juurde, esimene puudutabki, meie supelrandu. Niisugune küsimus. Euroopa keskkonnakoolituse fond jagab igal aastal Euroopas singlit puujahisadamatele ja supelrandadele. Sel aastal olnud sinilipu saanud kuus Eesti keskkonnasõbraliku väikesadamat. Kuid Eesti supelrandadel pole mingit lootust sel sajandil sinilipu saada. Teie olete vabariikliku ühenduse, hoia Eesti merd. President, mida oskate selle kohta öelda? Ja peab ütlema kiidusõnu kõigepealt meie väikesadamate Gatenitele ja nendele ettevõtetele inimestele, kes neid hooldavad, neid sadamaid meie viiest kuuest 10-st väikesadamast on tõesti juba kolmandik üpris korrastatud. Nendest enam korrastatutest on leitud, et väärib sinilipu kuus, nagu ütlesite, mida nõutakse, et sinilipu saada, see tähendab, seda selles sadamas peab kõigepealt olema see vesi puhas noh, suhteliselt visuaalses vaates peab ta olema küllalt puhas. Aga selles sadamas peavad ka olema siis purjekatele, mootorpaatidele, väikestele alustele, randamiseks kõik kaasaja nõuetele vastavad tingimused. Sadamas on vaja kõik kogu infrastruktuur, mis on vajalik, kui inimene tuleb sinna ja tahab seal puhata. See tähendab küll toitlustamine, ööbimine, saunad, puhas vesi ütleme mootorpaatidele, erinevad kütuseliigid, mis on vajalikud side maailmaga, mitte ainult kuskile sellesse valda või piirkonda helistada. Ja loomulikult puhtus, jäätmete mahapaneku koht, erinevad jäätmete tähendab eriti keskkonnaohtlikele eraldi paneku, mahapaneku võimalused ja korralik kaasaegne teenindus. Praktiliselt needsamad nõuded, aga näiteks selle vee puhtuse osas ma mõtlen merevett. See peab olema juba keemiliselt analüüsitud, et ta oleks puhas ja ohutu. Mikroobe või pisikaid, pisikuid, baktereid ja loomulikult kogu infrastruktuur peab olema sellest, millest ma siin praegu rääkisin. Ja lisaks sellele veel päästeteenistus, arstiabi ja muud taolised asjad. Ja kahjuks meie keskkond paljudel juhtudel ei vasta sellele ja meie supelrannad me teame möödunud lähiminevikus näiteks, et Pärnu rand oli isegi kinni pandud sest vee puhtus ei vastanud sellele ja ega vesigi siin Tallinna lähistel randades ei ole vajalikul tasemel olnud ja kaasa arvatud isegi Pirita, olgugi et nii läbi noh, pingutades neid näitajaid, kuidagiviisi on ikkagi lubatud siin supelda, aga nad ei vasta rahvusvahelistele nõuetele. Ja küsimus selles, et miks siis sadamates me oleme suutnud need vastavalt korda teha ja rahvusvahelisele vahelistele nõuetele vastavaks, aga randasid mitte nähtusti ka ei ole vajalik, kui initsiatiivi ja initsiaatoreid olnud, kes oleks seda tööd vajalikul määral organiseerinud ja see on lihtsalt tegemata töösadamat, paljudel juhtudel on ühe aastaga ära korrastatud, aga ma arvan, et suurel määral aluse sellele on pannud. See purjesport on Eestis juba enne sõda, oli väga arenenud ka möödunud aastakümnetel, vaatamata kõikidele raskustele. See spordiala oli populaarne. Ja eriti praegu on see populaarne ja selle tõttu on siin väga palju energilise inimesi olnud ja nemad on suurel määral olnudki siin initsiaatorite, eks. Te ütlesite, et tartus meeldib teil aiatööd teha. Kas teil on väike maa või on teil suur maa? Ei, väga väike aed, see on ainult 500 600 ruutmeetrit. Aga kui seda püüda enam-vähem korras hoida, see on päris suur töö, ega see nii lihtne ei olegi. Keegi kuulaja küsib, et kui te saaksite homme suure põllumaa omanikuks, mis te selle maaga peale hakkaksite. Jah, kõigepealt paneks tõsiselt mõtlema, olgugi, et ma valdan tõesti seda ütleme siis majandusaru. Sest kõigepealt ei ole probleemi künda, külvata ja kõiki muid Tõid oskaks teha kohe kõigepealt tekib küsimus, et vajalikku tehnikat kaasaegsed ei ole, ei saa küllaldaselt noh, head saaki, mis ära tasuks. Ja teiseks, kui näiteks isegi selle tehnika saaks, siis tekib küsimus, et kuhu realiseerida see sellepärast et meie turg on siiski paljuski olnud kõrvaldada konkurentsitingimustes. Ja edasi tekib muidugi probleem, kas see siiski kõik ära tasub ja just selle kõlvatu konkurentsi tõttu, sest et meile saabub küllalt palju toitaineid mis on subsideeritud praktiliselt kõik on subsideeritud, sest et Euroopa Liidu maades läbisegi on toetus põllumehele selle toodangukogul maksumust 40 50 protsenti, mõnel maal rohkem, teisel vähem, nii et juba selle tõttu raske konkurentsis püsida. Eesti põllumehel ja peale selle on mida juba täiesti kõlbmatuks konkurentsiks tuleb nimetada, kus aegunud toitaineid või säilitus ja mitmesuguste muude keemiliste lisanditega ei ole need toit, Ainot realiseeritavad enam Euroopa teiste maade turgudel ja siis on toodud siia, kuna meil ei ole mingeid käit kestamaks takistamaks nende meie turule tulekut makstakse veel peale selleks, et nendest isegi võib-olla või juurde teatud määral, et nendest lahti saada ja nad tuleb väga odavalt, olgugi et ta meie turul ei ole enam nii odavana siin juba sõltuvalt tingimustest paneb see vahendaja sellele juurde ja vot siin lõpebki põllumehe, no ütleme siis mõistus otsa. Eestlased on oma põllumaid rentinud soomlastele, Soome põllumehed saavad tänu oma heale tehnikale ja kogemustele meilt korraliku saagi. Kas see fakt ei heida mingil moel varju meie põllumeestele? Ei, ei ta. Ja sellepärast, et tõesti meie põllumehe käsutuses ei ole üldse niisugust kaasaegset tehnikat, nagu on Soome põllumehe käsutuses, ükskõik kas me räägime Aadrast või külvik, kust seemneheina või vilja, külvikust või mingisugustest muudest seadmetest, masinatest, põllumajanduskaasa arvatud ka loomakasvatuses. Noh, ma toon näite, näiteks korralik kaasaegne külmik võimaldab täiendavat saaki saada, kui kõik teised tingimused jäävad samaks, 10 15 20 protsenti enam. Ja ütleme, korralik kombain, kui sellega koristada. Sellel koristuse puhul ei ole kadusid, mis võivad ulatuda ka sellise samasuguse protsendini. Aga kui kõik need faktorid, mis mõjud vaata ütleme saagikust optimeerida, nii-öelda kõikjale kasutada, siis me võime rääkida kaks ja kolm korda suurematest saakidest keskmisest ka Eesti põldudel. Ja kui rääkida näiteks ütleme, geneetilisest potentsiaalist, siis võime öelda, et meie loomatõud võtame näiteks veised. Veiste tõud annavad täiesti vabalt kuus-seitse 1000 liitrit 8000 liitrit lehma kohta. Kui teda sööta korralikult ja kasutada näiteks kontsentraat või noh, rahvakeeles jõusööta, kus on näiteks mitukümmend komponent tee sees, mis on vajalikud selleks, et toodang, kui organism oleks kaetud kõige sellega, mis organism kaotab toodangu andmisega. Ja siis isegi rohkem peale. Ma hiljuti käisin näiteks laeva kandis ühes talus, kus on täiesti vabalt paari aastaga selline toodang saavutatud, nii et ei ole üldse probleemi. Ma kordan veelkord, geneetiline potentsiaal on olemas. Ja taimekasvatusest rääkides ka meie heintaimede sordid ja samuti viljasordid. Võib-olla siin veidikese vähem on küllaldased selleks et saada kõrgeid saake ja täiesti. Me võime olla konkurentsivõimelised, kuid seda baasi meil kahjuks ei ole ja see maksab miljardeid, see ei maksa mitte sadu miljoneid miljardeid kroone. Mihhail Gorbatšov avaldas hiljuti lootust, et kui Rüütel tuleb Eestis uuesti võimule, lahenevad Eesti-Vene suhted ja Venemaal ei teki Eestiga mingeid probleeme. Millel teie arvates rajaneb Mihhail Gorbatšovi usk. Ma arvan, et vast sellel, et nendel aegadel, kui me taastasime oma iseseisvust, siis mul tuli tõesti võidelda Moskvas selle eest. Ja ma loomulikult langesin tundide viisi, väga raske kriitika ja mitte ainult kriitika, vaid ka isegi ähvarduste ohvriks südamit, tema suu läbi ähvardusi ei ole tema kunagi lausa ähvardanud, küll aga kaaskonda kuuluvad inimesed, kes tõestasid, et kõik Nõukogude Liidu konstitutsiooni rikkumine see tähendab kümneaastast vabadusega korduvalt seda tuletati mulle meelde nende raskete jutuajamiste käigus. Ja võib-olla kui oli liidu uue liidulepingu projekti arutamine ja siis kutsuti, me juba ei käinud enam Moskvas, üldiselt kutsuti meid balti riikide juhte ka sinna. Ja millegipärast tihtipeale Ukraina, Valgevene presidentide minule äkki ootamatult sõnad. Ja ma ütlesin, et ma ei toeta see sellist liidulepingut ei pea seda põhimõtteliselt üldse õigeks, vaid me toetame sellist lähenemisviisi, nagu on Euroopa Liidu võimalik mudel, mida tollel ajal veel alles küllalt ähmaselt arutati, aga ligilähedaste, nende seisukohtadega ja iga rahvas valib siis ise, millises liikus, ta tahab olla, tingimata on see vajalik selle juurde lisada. See muidugi jahmatas tänati mind selle sõnavõtu eest. Ja rohkem enam minule küsimusi kellelegi siis ei olnud. Ma arvan, et nüüd, kus Balti riigid saavutasid iseseisvuda tolleaegset Nõukogude liiduvabariike ta võib-olla on suutnud küllalt suurel määral mõtestada selle isegi selle jutu. Ja ma tunnetan seda ka mitmete liiduvabariikide ja praegu veel Vene Föderatsiooni vabariikide liidrite, näiteks toetusest minule. Räägime siin kas või Mari Eli presidenti või Tatarstani presidenti ja paljusid teisi nende vabariikide peaministrid, kes paljudel juhtudel on küll kirjutanud või oma tervitustes avaldanud neid seisukohti. Ja ma usun, et selle tõttu Ta nüüd osaledes presidendivalimistel võib-olla arvas, et teatud ringkondades on toetus olemas ja see tee, mis meie suutsime läbi käia. Et see võib võib-olla leida toetust ka praegusel Venemaal, isegi. Ma ei oska millegi muuga seda seletada. Eestis on väga palju inimesi, kes peavad teid eesti vabastajaks. Kuivõrd tõsiselt te ise sellesse suhtute? Mina niisugust mõistet vast ei oska üldse enda kohta kasutada toda ja mulle see on päris võõras seda sõna kasutada siin seoses minuga küll, aga ma ütlen seda, et see, mis näiteks ilmnes küll Balti ketis küll lauluväljakutel ja ükskõik millisel üritusel oli plahvatuslikult, paiskus nagu inimeste hingest välja võib pisarad, et või naeru või kaasalaulmise vaid kätest kinnihoidmise näol. See, mis oli aastakümned inimesed varjatuna oma hinges kandnud ja mina nende hulgas ja ma lihtsalt käitusin ka nendel samadel ajenditel. Ja lõppkokkuvõttes olen ma üldse Tallinna tulnud nõustunud siia tulema lõppkokkuvõttes nendesamade tunnete ja sõprade kolleegide võiks öelda isegi kategoorilisel nõudmisel ja tegin, mis suutsin, kasutades kõiki neid võimalusi, pilu, kitsaid võimalusi, mis kuskilt poolt tekkisid ja oma positsiooni ja osa siis kasutasin selle realiseerimisel ja nii tõesti, mul on tulnud olla selle võitluse epitsentris tõsi, vähem võimalikult Eesti tänavatel ja väljakutel. Aga võib-olla see, et ma seal olin vähem ja kasutasin ära kõiki teisi tribüüne ja võimalusi just see võimaldaski meie iseseisvuse veretult realiseerida ja kogu aeg balansseerida selle noatera peal kuskil pool viimasel piiril, on see siis interrinde läbirääkimised Moskvas, läbirääkimised või kuskil pool teises olukorras, nii et see sõna ei ole päris õigel kohal siin ja ma ei pea ennast mingiks kangelaseks. Ma leian, et ma olen üks lihtsalt sellest miljonist inimesest, kes püüdles vabaduse poole. Kirjutate viienda juuli Postimehes, et Eestis näeme selget tendentsi president aalse riigikorralduse poole. Kas te tooksite konkreetseid näiteid selle väite kohta? Kui ma nii kirjutasin, ma mõtlesin seda, et näiteks juulilepete allakirjutamine ei olnud põhiseadusse kohane. See oleks pidanud vähemalt olema valitsuse poolt läbi vaadatud ja ka leidnud toetuse poliitiliste jõudude poolt, see tähendab riigikogu poolt ja siis oleks olnud õigus seda alla kirjutada, sest see on siiski Eesti rahvale tema rahvusliku olemisele väga määrava tähtsusega. Ja selle juures paratamatult mõte pöördus tagasi 39.-sse ja 40. võttesse aastatesse, kus näiteks veel ülemnõukogu esimehena ülemnõukogus vaatasime läbi enam kui 140 akti, mida Eesti tolleaegne president Konstantin Päts oli alla kirjutanud ainuisikuliselt ja sellega demonteerinud Eesti vabariigi, sisuliselt nimetame siin kas või näiteks kaitseliidu laialisaatmist. Ma kordan, peaaegu poolteist, 100 akti, mida me suutsime läbi vaadata. Ja see oleks eeldanud üldrahvalikku referendumit. Tõsi, ma öelduga ei süüdista pätsi. Ta on Eesti riigi loomisele tohutult palju teinud, ei vähenda mitte mingil määral tema osa meie rahvuslikus olemises, tema on maa ütleks, kasutame siis sõna tõesti kangelane, selles mõttes, et need mehed lõidki Eesti riigi. Aga ma räägin praegu põhiseaduslikest nendest elementidest, mis pole kahtlust, et temale oli surve tolleaegse nõukogude liidu poolt ja ähvardused, olgugi et seda pole tuvastatud. Aga seda me võime lihtsalt, et eeldada ja me ei eksi päris kindlasti selles, aga mida see kukk on tähendanud nendel aegadel, millest ma siin rääkisin, siis veel nõukogude kord kehtis Eestis. Siis ma üritasin selliseid väljundit taastada, meie iseseisvus, mida rahvas tegelikult ei teagi, polegi kuulnud sellest ja ma ei ole ka sellest rääkinud. Püüdsime konsulteerida mitmete rahvusvaheliste poliitiliste jõududega, sealjuures näiteks härra Uibo puuga, kes on rahvusvahelise õiguse professor Austrias eestlane, kes on ka praegu konsulteerinud härra Merit ja väga palju aidanud meie omariikluse taastamisele kaasa ja eesmärgiga, et anda Haagi kohtusse, see Eesti okupeerimine oma komandeerisin, nüüd võiks öelda salaja täiesti hoopis teistel eesmärkidel oma esindaja siis Aagi, et konsulteerida seal ja leidsime, et see ei ole võimalik. Ilmselt me võime sattuda isegi väga keerulisse olukorda, sellepärast et öeldakse, et te olete ise demonteerinud enda riigi ja see oli, see oli siis 90. aastal alustasime seda 89. aastal juba. Ja kui me nüüd edasi vaatame siit siis me oleme rääkinud väga ja rääkisime nendel aastatel väga palju Tartu rahust ja sellega seoses ka meie riigi piiridest. Ja senini on ainukeseks dokumendiks jäänud Vene-Eesti vaheline sõpruse koostööleping, mis me jaanuarisündmuste ajal siis suutsime lõpuks alla kirjutada, sest seda ei kirjutatud alla pool aastat, Venemaapoolselt ei olnud võimalik jätkata seda ja sinna saime siiski sisse monteerida suurte diskussioonide vaidluste tulemusena ka Tartu rahu. Sest see on Eesti riigi omariikluse loomise kõige tähtsam juriidiline dokument. Nõnda et näete, kuhu ulatuvad välja siis tagajärjed, kui me eksime nendes asjades ja ei käitu põhiseaduslikult. Mõned niisugused näiteid võiks veel tuua ja näete, see kivi lohiseb meie taga tänase päevani veel selle tõttu. Ja sellepärast ma leian, et niisugused aktid, mis on nii suure tähtsusega on vaja siiski nende riiklike institutsioonide poolt, mis on kutsutud-seatud läbi vaadanud. No me võime rääkida välismaalaste seadusest, suursaadikute määramisest, seda loetelu võiks jätkata, kus me ei ole olnud lõpuni korrektsed põhiseaduslikult, miks see nii on läinud? Ma arvan, et me oleme noor, taastatud riik, kus ei ole institutsioonid veel täiel määral välja kujunenud ja poliitiline kultuur nendes institutsioonides ja need persoonid, kes on nende eesotsas, ilmselt ei ole veel kujunenud. Kui te kandideerite presidendivalimistel, mis tegurid Uivad teie vastu mängida? Noh, võib olla kasvõi seegi, millest me siin eespool rääkisime, et seesama sama sõna endine Mis on kahju, et see nii on? Meie Eesti rahvas on, näete peaaegu et 1000 aasta vältel noomite nii palju 600 700 aasta vältel pidanud olema teiste all ja ainult paar aastakümmet on olnud iseseisvust ja Me oleme suutnud jääda püsima sellepärast et me oleme vaikides kannatanud ära hinges, kandnud oma arvamust ja seisukohta. Ja nii nagu 18. aastal, kui Tsaari-Venemaa oli lagunemas. Me kasutasime just tänu sellele, et ka tolleaegsed meie liidrid, kes eesti riigi lõid sest teatavasti me rääkisime Konstantin Pätsile, kes oli tsaariarmee ohvitser ja küllalt kõrgetes ametis, selle tõttu olnud Laidoner koguni Sahri armeeluures vanemohvitserina teeninud. Ja nii kõik meie tähendab, järgnevad vabadussõja kangelased ja hilisemad kindralid. Kõik need olid tsaariarmee ohvitserid, kuid näete, võitlesid, et Eesti rahvale vabaduse ja puhtpoliitikutena täpselt samuti kas olid tolleaegses tsaari parlamendis või kuskil teistel kõrgetel kohtadel, kui nad seal ei oleks olnud, siis ei oleks võimalik Eesti riiki luua olnud. Ei oleks võimalik olnud arkide ja kaigastega, tulla külast ja luua eesti riik. Ja ma ütleks niisamuti ka selle nõukogude aegse perioodi kohta. Kui Eesti ei oleks suutnud säilitada oma kultuuri, olnud ise siin positsioonidel, ei oleks olnud ka majanduses ja mujal siiski hoidnud enda käes juhtpositsioone siis ei oleks võimalik olnud Eesti iseseisvust taastada. Teatavasti Kadriorus oli mõni päev 100 teine päev 150 inimest, neid küll majandustegelasi politolooge ja teadlasi, õppejõude, kellega me koostasime kõik need programmid ja dokumendid, mis me esitasime Moskvasse ja siin vastu võtsime nende jõududega, sest et selle paarikümne inimesega ei oleks suutnud meie üksinda Kadriorus seda teha. Nii et taas oli olemas vaimne potentsiaal, oli meil olemas, tahe oli olemas ja oskus siin balansseerida viimasel piiril. Samuti oli meil kogemus just selle tõttu, et me olime olnud, et nii kaua orjapõlvest, nõnda et see on võib-olla unikaalne kogemus maailmas isegi. Ja see kindlasti on takistavaks teguriks. Ma kuulun sellesse põlvkonda, kes on praegu nagu põlatud põlvkond, selles mõttes, et näete te nõustusite elama selles ühiskonnas. Ma arvan, et võib-olla teised tegurid noh, kas mul on näiteks hallid juuksed, see ei ole võib-olla kõige parem keegi sooviks teistmoodi näha või mingisugust teised omadused, mis võivad kriitika alla langenud ja ma arvan, et see on kõik täiesti loomulik. Ja sellele tuleb vaadata kui reaalsusele. Aga endise kõrgkooli rektorina ma julgeks seda öelda, et ma tean väga tublisid teadlasi teaduste doktorid ja professorid, kes võib olla noh, kohati võib-olla isegi koputas ja ei olnud kõige osavam kõnemees, mis oleks muidugi väga vajalik tudengitele süsteemselt ja väga hästi artikuleerides esitada kõik see kuid nad olid väga austatud inimesed, sest nad olid ausad, tundsid oma valdkonda ja. Ma arvan, et kõige tähtsam on see, olla aus. Ja teha kõik eesti rahvuslike huvide mõttes eiramata mingil määral teiste inimeste ka kui inimeste huve ja seista selle eest, et noh, nii nagu toimus omal ajal Eestimaa ümber rahastamine protsessina. Seda tuleb eitada, aga mitte inimesi või rahvust ei tule ehitada, see on kõige tähtsam siiski, kui palju üks või teine ühte või teist üles kaalub, see on kõik inimeste otsustada. Koonderakond on teatanud, et nemad teie kandidatuuri toeta, arvestasite seda. Ja tähendab, nad on ju esitanud mitmeid kandidaate juba meie vahel ei ole, see ei tekitanud mitte mingisugust minule isiklikult mingist probleeme. Mitmeid kandidaate on erinevad, Koonderakonna juhtkonda kuuluvad inimesed ju senini esitanud, millisele lõpp seisukohal nad asuvad või nad ei osale näiteks võib-olla koguni üldse siis hääletamisel. No ma arvan, et see on demokraatia ja iga poliitiline jõud ja isik või selle grupp. Ta otsustab ise. Ja ma arvan, et Koonderakonna siis kui kõiki riigikogu liikmeid võtta nähtust on seal erinevaid seisukohti. Ilmselt on siis õige, et igaüks võib-olla otsustab ise, kuidas kuidas hääletada. Nii järgmine küsimus Eesti NSV ülemnõukogu esimehena töötades olite samal ajal NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja. Kas teie käsutuses oli ainult positiivne informatsioon riigis valitseva olukorra kohta või jõudis teeniga negatiivne informatsioon? Ei negatiivset sellist, mis oli salajane ja sellist ei jagatud meile, ei saadetud siia ega antud kätega Moskvas, nii et need olid kõik üldkasutatav. Täiesti avalik materjal, mis jõudis selles ametis oleva isiku kätte, ma arvan. Nii meil kui mujal. 1987. aasta 14. novembril saatis Eesti NSV ülemnõukogu USA kongressile protestiavalduse milles oli muuhulgas öeldud. Washingtoni ametlikud ringkonnad sekkuvad vahendeid valimata Eesti NSV siseasjadesse toetavad laimavaid väljamõeldisi ning kutsuvad üles maailma avalikkus korraldama Baltimaade vabaduspäevi ja muid provokatsiooni akte nõukogude korra vastu Balti vabariikides. Seoses eeltooduga avaldab Eesti NSV ülemnõukogu resoluutselt protesti niisuguse tegevuse vastu ja nii edasi ja nii edasi. Kelle initsiatiivil või käsul taolisi avaldusi tehti? See oli korraldus Moskvast arutada ja mitte Eestis, vaid kõigis kolmes balti riigis neid küsimusi ja võtta siis ka vastav otsus vastu. Meie tolleaegse ülemnõukogu liikmed tegid selle suhteliselt pehmena ja aga otsus muidugi korrigeeriti isiklikult vaenupoolt ja juhendati seda. Otsus muidugi ei olnud selles mõttes meile vastuvõetav, sunniti muidugi ühte kui teist andma ka intervjuusid, selle hulgas ka minul. Ja kui siis minu intervjuud nüüd käsitleda antud juhul võib-olla küsija tahab tahtiski seda teada siis ma soovitan küll selle veel kord ja veel kord läbi lugeda. Ja sealt võib lugeda hoopis seisukohtadest, et on vaja anda võimu allapoole vabariikidesse, kus me unistasime juba iseseisvusest ja ainult üks lause on niisugune, selles. Et ajalugu on tõesti väga palju muutnud ja kõike tagasi ei ole võimalik enam teha ja seda on kasutatud väga palju väliseesti ajakirjanduse ära sedasama ühte lauset käies näiteks Ameerika Ühendriikides, kohtud seal väliseestiringkondadega iga kord, kui on seal olnud noh, mitte alati, kuid paaril korral ka küsiti seda, et need, kuidas sai ikka nii-öelda, et ajalugu on muutunud kõik tule restaureerida, taastada. Nii et selles mõttes ma ei võtaks seda mingisuguse poliitilise kellegi süüdistamise alusena, vaid et siis oli aeg veel niisugune, kus ei olnud mõeldav mitte mingil määral vastu hakata, tuletan meelde, et esimesed sammud me tegime 88. aasta jaanuaris, ehitades liidu põhiseadust või konstitutsiooni, kui suruti peale, et sõjaväestatud vormeeringud lubada seaduslikult, et noh, õiguslikku korda pidama Eestis jäigi seevastu võtmata vaatamata süüdistustele ja siis järgnes alles. Loominguliste liitude pleenum oli märtsis. Juunis seitsmeteistkümnendal juunil võtsime vastu sinimustvalged rahvusvärvidena, taastasime Kuressaare nime, edasi tuli 16. november, kus me juba täielikult ütlesime oma vabaduse välja, aga see oli vahetult perestroika alguse perioodil, kus noh, niisugused avaldused olid täiesti mõeldamatu, et lihtsalt need oleks surutud siis võib-olla tõesti relvajõuga maha ja arreteerimistega lämmatatud kõik ära. Kui me oleks siis midagi taolist veel ütlenud, nagu me järgnevalt seda Küsitakse, mis mees oli õieti Karl Vaino? No ma arvan, et tema oli täiesti, teostas poliitikat Moskva seisukohtadest lähtudes ja kasutame siis sellist mõistet, mis tollel ajal kasutati, olgugi et seda pole keegi seletanud, mida see tähendas kõrgemate eesmärkide nimel. Ja selle nimel tuli rajada Eestis tööstust, mis ei olnud meile omane, mille tõttu tuli pidevalt, et rahvast Eestisse nii-öelda rahvastati ümber selliste majanduslik protsesside läbi Eestimaad ja mitmesugused teised taolised näited, mille vastu tõesti siis eesti rahvas tõusiski võiks öelda, aga ma ütlen mitte ainult rahvas, vaid tolleaegseid võimuorganit, võtame siis nõndanimetatud riigi plaani. Võtame keskkonnaministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ja ka veel rida teisi, selliseid, kes võitlesid näiteks selle vastu. Ja hiljem juba rahvas tuli kaasa sellele. Tei avatakse uusi fosforiiditootmiseks karjääre et ei laiendataks põlevkivi tootmist, mis oli tollel ajal umbes 20 25 miljonilise aastatoodangumahuga viia see tootmine 50 60 miljonini ja teine ehitada teine elektrijõujaamade võrk veel Eestisse ehitada Tallinna uus sadam. Kui oleks see tähendanud kindlasti kuskil umbes 200000 inimese tulekut Eestisse täiendavalt koos perekondadega, nendele oli vaja ehitada elamud, ehitajaid oli vaja selleks tuua, et kõik need ehitused realiseerida. Sellisel puul oleks kaugelt üle 50 protsendi olnud Eestimaal. Muulaste, aga eelkõige venelaste osakaal mis oleks tähendanud seda, et me ei oleks kunagi olnud võimelised taastama oma iseseisvust enam nii et veel mõni aasta ja olekski kõik olnud ja kui ei oleks suudetud nendel aastatel tõkestada seda protsessi. Aga see tõkestab eelkõige ikkagi võimustruktuurides ja kui mälestuste raames võime rääkida seda kui vaimu Vaino nõudiski, et on vaja teine elektrijõujaamade võrku või järk ehitada ja viia üle poole enam põlevkivi tootmine siis oli üks juudi rahvusest Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, kes tuligi Eestisse, et seda realiseerima hakata. Mina pidin saatma, Klauson oli haige, sellel ajal teda ja käisime Kohtla-Järvel ja mujal ja ma süvendasin temale seisukoht, et see ei ole õige, et Eesti lihtsalt lämbub sellesse reostusse ja ei ole see loodusvara õige, millega elektrit, mille abil elektrit toota. Ta, ja ta nõustus sellega, et tolleaegse Leningradi lähistele lähistel on aatomielektrijaam ja Eesti jaam, siis võiks mingis neist tipptund ainult kata ja ei olegi vaja energiat Eestil toota. Ja toimus väga tõsine õhtusöögi ajal vaidlus ja äge, kus ma kaitsesin veel seda seisukohta ja tema tuli minuga kaasa, millest vaen on niivõrd vihastas et lausa kärkis minu peale ja ähvardas, et noh, ühesõnaga tuleb ametist vabastada mind, et maa teostan mingist oma ja jälle sedasama loodushoiujoont. Nii et suurel määral Need protsessid aitasid peatada seda ja need lükati nagu teise siis edasi ja edasi ikkagi veel. Ja siis tuligi see perestroika ja see võimaldas juba tõesti siis selle pilu kitsa ava läbi meil välja pugeda sellest suletud ringist. Kas vastab tõele, et just tänu teie isiklikule sekkumisele õnnestus 80.-te aastate lõpul Nõukogude Eestist läände emigreeruda presidendi esimesel naisel doktor Regina Meril? Ma mäletan seda jutuajamisi küll nendel aegadel. Ja noh, vastand liialt öeldud, et nüüd minu toetuse või abiga küll, aga tähendab mina toetasin, ütlesin selgelt välja antud juhul ja ka teistel juhtudel, et inimesele tuleb anda need, kes olid veel nii-öelda tissi identsuse tissidentidena tähendab, kannatasid ja kinni nendel aegadel veel, et on vaja inimesele anda vabadus valida, kuidas ta tahab elada. Nii et ma kordan veel kord, et ma ei loe küll selle otseseks realiseerijaks ennast. Võib arvata, et toimik, mida nõukogude ajal teie kohta peeti, on küllaltki paks ja huviäratav. Kas olete oma toimikut lugenud? Ma ei ole oma toimikut lugenud ja ma ei tea, kas ta olemas on, aga küllap ta ikkagi on olemas ja ma tähendab sellest veend on selle tõttu. Et näiteks kas või me rääkisime välissõitudest ja kas oli pääs mitmete poliitiliste selliste materjali juurde, mis ei olnud avalikud kas või näiteks minu mõnestki välissõidust, kus tekkis väga tõsiseid konflikte näiteks Marokosse. Ja ma olin tol korral üheaegselt nii Alžeerias kui Marokos, siis delegatsiooni juhina ja kaasas kedagi olnudki ainult üks nagu nõunik ja tõlk. Ja Marokos teatavasti on niisugune analoogset tollel korral väga meie tingimustele sarnane Lääne-Sahara väike rahvas, mõnesaja 1000 elanikuga. Ja nii nagu alati kohtutakse sellistel duell näitses selle asukohamaa seal siis kõigi poliitiliste jõudude liidritega. Nii ka oli siis minul kahetunnine kohtumine ette nähtud Maroko parlamendis olevate kõigi poliitiliste parteide liidritega. Kaks tundi oli jutuajamine ette nähtud, kuid see kestas hommiku kella 10-st õhtul kella kuueni ja jäi ära sellel päeval peaministriga kohtumine koguni selle pärast ja vaidlus tekkis sellesama Lääne-Sahara pärast ja mina olin seisukohal, vaatame, et mul oli Moskvast antud teine ülesanne, et toetada Marokat kõikides nendes asjades ja see on sisemine küsimus, nad lahendavad siis sisemiselt ise selle küsimuse. Mina aga olin seisukohal ühinenud rahvaste organisatsiooni seisuga ühinenud rahvaste organisatsioon, tollel ajal taotles Marokkole iseseisvust ja ütlesin, et see on põhimõtteliselt õige ja seal toimus muide täpselt samasugune ümber rahastamise protsess saadeti lihtsalt sihipäraselt Marokolasi Lääne Sahaarasse. Neile ehitati majad, need anti nende omandis isiklikku omandisse, kinnistada neid seal. Ja niimoodi nende diskussioonide vaidluste käigus. Juba paari-kolme tunni järel lahkus Maroko kompartei esimene sekretär protestiks sellelt kohtumiselt, et mina tähendab olin siis mitte nii-öelda õigetel seisukohtadel. Ja ma kujutan ette seda toimikut ja kõiki neid asju, mis sellele järgnes ja niisuguseid asju oli veel noh, näiteks kas või Egiptuse presidendi Mubarakiga kohtudes oli ette nähtud viisakusvisiit 20 kuni 20 minutit diplomaatilises tavas ettenähtud, kuid meie jutuajamine kestis üle kahe tunni ja oli Araabia ja selle regiooni probleemidest. Ta leidis meeldiva mõttekaaslase nendes vestlustes, mis jällegi vastanud nendele arusaamadele, mis oli nagu kaasa antud ette kirjutatud ja Ma ei kasutanud seda teksti oma esinemistes, ei pressile ega kõnedes, üldsusele, mis oli kaasa antud, nii et ma kujutan ette, et seal võib sellist materjali üpris palju olla. Kadrioru töölaua all, eks umbes vast sendimeetri pooleteistkümne jämedune diameetriga auk alla ruumi, kus ei olnud aknaid ja uksed olid kinni pitseeritud, millesse mina pääsesin, alles siis, kui me olime Iseseisvus saavutanud ja ma Moskvas taotlesin KGB kohest likvideerimist, kui ma sõitsin Moskvasse ja Jeltsini käest taotlema Eesti iseseisvuse tunnustamist. Siska taotlesin KGB ülema tolleaegse ülemaga kohtumist, nõudsin koheselt päevapealt seal likvideerimist ja see muide tehti järgmisel päeval hommikul kella üheksaks oli korraldus antud ja Eesti KGB oli kaotanud oma volitusi, et siin. Ja ma tunnetasin seda, et hommikul algas see asi kella üheksa paiku umbes ja õhtul kestas ta nii, kuidas ma seal tööruumis olin. Aga üldiselt kella kaheksa paiku ta polühekse Paikule. Kas see asi ja need mikrofonid olid väga tugevasti hakkasid ragisema, kui me istusime natukese eemal teise laua taga ja kui me ajasime poliitilist, nii et ma kujutan ette neid kilomeetrite pikkuseid linte ja sealt tehtud välja. Aga me rääkisime ju kõiki neid, et iseseisvuse taastamisest ja kõigist muudest asjadest välja arvata mõnel juhul kus me tõesti noh, ma toon siin näiteid näiteks interrinde vastu võitluses. Ka Moskvas olles me rääkisime, need jutud kõik, et me kutsume teisel veebruaril kokku suurkogu mitteruumis enam ja samuti ei rääkinud me neid jutte ruumis jaanuarisündmuste ajal hoopis aias ja putsi päeval, eriti kõik jutud. Me rääkisime putši päeval praktiliselt aias, KGB tegutses aktiivselt nendel päevadel, nii et toimik võib-olla päris paks Poliitiku 10 käsku on näha, välja. Käitu meeldivas, ole heas vormis. Ole usin, ole uudishimulik, ole järjekindel. Looda iseendale. Ära looda teistele. Valetaja, räägi tõtt. Hoia oma asjad korras. Kui neid käske peaks tõsiselt võtma, siis millise käsu täitmisega võiks teil raskusi tekkida? No päris kindlasti valetamisega ei tuleks küll toime. Teie ei oska valetada. Ei oskadest, jääte vahele kohe küll. Egiptuses on keelatud meeste naiste juuresolekul sõimusõnu kasutada. Kes selle vastu eksib, võib nädalaks vangi sattuda. Kui aga meesterahvas on teist korda sellega vahele jääb, ootab teda pooleaastane vanglakaristus. Kas teie, härra Rüütel, võiksite rahulikult Egiptuses elada? Mina arvan, et võin küll teie sõima kedagi. Ei ole vist tõesti ühelegi naisterahvale mitte kunagi midagi halba öelnud. Noh, ma ei vannuga kuradeid, aga võib-olla niisuguseks asja ilmestamiseks nalja pärast olen selle kuradi kuskil pole öelnud, mille suhtes ma olen seda naeratusega näol kohe vabandanud ka, kui on naiste naised selles võib-olla vestlusring. Naisega riidlete ka vahel. Kahjuks ei saa seda vast nimetada üldse sellist riidu, et mälex laus riielnud ei suuda meenutada. Aga küll aga on diskussioone, mõttevahetusi ja mitmetes asjades olnud rahulolematust. Aga ma olen võib-olla olnud selles mõttes leplik, et ma annan aega järelemõtlemiseks, kellel on õige ja siis võib-olla on vaikiv nõusolek ja ma ei kommenteeri seda. Ma arvan, et mõte jõuab kuskile üpris ühte punkti. Küüte lõpetas Fausti 82 aastaselt, Toscaniini juhatas orkestrit 87 aastaselt. Erisson töötas oma laboris 80 kolmeaastaselt ja Franklin töötas USA põhiseaduse kallal 81 aastaselt. Teie olete alles üle 60. Millest unistate. Mida tahaksite veel näha, mida korda saata? Kui ma ei ole aktiivses poliitikas, siis ma kindlasti jätkan oma niisugustel meelisaladel nagu loodushoid mitmel tasandil, ma olen teadust, hoia Eesti merd president ja looduskaitse seltsi juhatuses olles varem olnud kaua aega ka selle esimeheks. Ja veel ma olen ka Haridusseltsi esimees, selle loomist alates Vošeid seltsi esimees, kindlasti jätkan nendel ühiskondlikel aladel. Aga Ma arvan, et mul on teatud kogemus olemas ja kuidagi kogu aeg hingele lähedane. Et ma ei suuda olla, et ma ei analüüsiks, ei loeks materjale näiteks kõigi meie rahvusliku arengufaktorite kohta. Ühesõnaga see on rahvusliku julgeoleku küsimus, mille all ma mõistan seda, et analüüsida majanduslikku olukorda, rahvatervishoiu olukorda, olgugi et ma ei ole mingi tervishoiuspetsialist, aga lihtsalt rahvusliku püsimajäämise seisukohalt demograafilist situatsiooni näiteks praegu meie rahvastiku juurdekasv, eestlaste juurdekasv on veerandi kolmandiku võrra madalam kui näiteks viis-kuus aastat tagasi. Me hääbume praegu ja võtame õiguskorda ja kõiki teisi, samuti puhtu, otseselt julgeoleku küsimusi. Ma olen teatavasti kaitseliidu õiguste taastamise ja selle institutsiooni taastamist alates tegelenud meie julgeolekujust sellise rahvaliit kui me ise läbi nende küsimustega olen selle vanematekogu liige algusest peale olnud ja koguni juhatuse esimehe, see tähendab vanematekogu esimehe endale. Ta asetäitja kogu aeg, nii et ka see on minule südamelähedane asi, aga see kuulub sisuliselt rahvuslikku julgeolekut kõigi nende bakterite hulka, millest ma eespool rääkisin. Ma loodan, et ma selle raames tegutsen edasi. Inglise keelt ei valda, kas te õpiksite sellega? Ma olen õppinud saksa keelt, sellel ajal oli saksa keel enam siis koolides igal pool ja ma tegin ka kandidaadi miinimum miinimumeksamid Tartu ülikoolis saksa keele peale ja hästi tollel ajal, nii et isegi ülikoolis sain viie selle eest. Nii et ma selles keeles saan oma asjad ära ajada. Ma olen iseseisvalt õppinud ka inglise keelt, nii et ma tähendab, loen ja ma mõistan mitte absoluutselt seda teksti loomulikult teatud määral noh, ja kui ma olen üksinda, ma ajan asjad isegi selles keeles ka teatud piirini ära, nii et päris null, see ei ole. Kui saaksite elu uuesti alustada, mida teeksite teisiti? Küsib keegi. Paneks ennast elama sellesse perioodi, kus ei ole võimalik süüdistada selle eest, millesse on praegu süüdistatud, miks me sellel perioodil oleme see põlvkond elanud ja nüüd oleme nagu teatud määral eluks ajaks süüdiv seisundis. Kõigepealt seda ja muidugi siis tore on praegu taastada üles ehitada Eestit hea meelega. Alustaks elu sellest otsast peale, praegu. Ka nüüd olge nii kena ja öelge, milline küsimus teile kõige rohkem meeldis. Ja siis see inimene saab auhinna. Ma arvan, et see poliitiku 10 käsku on väga ja mida võiks isegi kasutusele võtta Ta, ja eksis, iga poliitik ise vaatab kui palju ta suudab neid täita, aga eesmärk on tore püstitatud. Ja võib-olla siis noh, see valetamine, mina võtaks selle vast käsust. No suur tänu teile, härra Rüütel, ilusat suve. Persona saate külaline oli Arnold Rüütel. Persona saate auhinna võitis Piret Valge Tallinnast, palju õnne. Saadet juhtis Marje Lenk, kohtumiseni.