Tere õhtust ja tere tulemast keskesaatesse. Persona, härra peaminister, tere õhtust. Te olete meie saatesarja 11. esineja. Kui mõelda sellele, et teie perekonnanimi algab V tähega mis on eesti tähestiku 23. täht, siis ma kujutan ette, et sellega seoses on teil nii mõnigi kord tulnud kannatust varuda oni. Ja koolis olin ma alati nimekirjas viimane ja seoses sellega oli mul alati võimalus passida, mida teised ees teevad ja pärast seda siis korrigeerida oma seisukohti, arvestades seda, mida eelkõnelejad on rääkinud. Täna, mil me teiega juttu ajame, on 13. detsember depilgatega seda arvu natuke. Ei, 13. number kuupäev on minu jaoks täpselt samasugune nagu kõik teised kuupäevad või numbrit. Milline see päev teie jaoks täna oli, mida te tegite? No täna oli haruldaselt meeldiv päev ja kui nüüd tõesti selle järele otsustada, siis 13. on tõesti minu jaoks väga hea number. Mul oli väga meeldiv kahetunnine vestlus presidendiga, kus me rääkisime nii sise- kui ka välispoliitika teemadel ja ka aktuaalsetel küsimustel, mis täna, mis sel nädalal järgmisel nädalal riigikogus arutusel on. Mul oli meeldiv kohtumine prantsuse suursaadikuga ja päev oli töine. Umbes tund aega rääkisime maareformi seaduse parandamise seadusest ja see oli põhimõtteliselt selline kooskõlastamise protseduur, kus Koonderakond ja Maarahvaparteid oma seisukohad ka kooskõlastasid uue koalitsioonipartneri reformiparteiga ja mul on väga hea meel, et siin vastuolusid ei olnud, me üsnagi kiiresti leidsime kõik need ühised kombinatsioonid ja ühised, et seisukohalt maareformi seaduseparandusseaduse eelnõus. Ja päev oli ka sellepärast meeldiv, et juba praeguseks on vastu võetud riigikogu poolt kaks väga vajalikku seadust. See on siis tulumaksuseaduse muutmise seadus ja linna ja valla eelarvete ning riigieelarvete vahekorra seadus ja praegu on arutlusel üks põhjapanev dokument, seaduseelnõu. See on vabariigi valitsuse seaduseelnõu ja ma usun, et Paul Varul justiitsministrina ja just juuraprofessorina kindlasti tuleb ka selle katsumusega edukalt toime. Kui te siit kuskil kella kaheksa pool üheksa ajal lahkute, kas siis lähete koju? Täna, jah, ma lähen koju, aga see ei tähenda mitte tööpäeva lõppu, sellepärast et homme on õhtul valitsuse istung ja mul on portfellis kaasas valitsuse istungi materjalide kaust. Noh, selle läbivaatamine võtab umbes tund-poolteist aega. Selliseid päevi Neil on või õigemini õhtuid, kus te mitte midagi ei pea tegema, tähendab töö peale mõtlema. Noh, tööd on alati nii palju, töö peale saab alati mõtelda, aga arvan, et, et ei ole kõik kasulik, sellepärast et sel juhul põhimõtet tavaliselt kaob ära side eluga. Kui kogu aeg olla protsessis see tööseaduseelnõu, kuidas nüüd seda või teist küsimust lahendada, siis muutub selliseks tööorjaks töö tuginema tegelikule elule ja elupraktikale ja seoses sellega ma leian, et väga meeldiv on mitte ainult Toompeal tööd teha, vaid lihtsalt ka kohtuda ärimeestega, sõpradega kuulda, kuidas Eesti mõelda väljastpoolt vaadatuna. Ja juba 1000 992. aastal ma märkasin, et Toompeal tuleb küll väga palju informatsiooni paberi peal arvuti kaudu, aga samas Toompeal olles juba mõne kuuga või poole aastaga, kaob informeeritus elust ja seoses sellega on kindlasti väga vajalik aeg-ajalt nõnda Toompealt alla tulla, sõprade keskel olla või mitmesugustest üritustest seminaridest osa võtta. See kindlasti annab tunduvalt parema pildi, kui tuleb nende informatsiooni aruannete kaudu Toompeal. Peaministri kabinetti. Öelge, härra Vähi, mis on teile kõige suuremat peavalu valmistanud teie ametisoleku ajal? Mul väga harva pea valutab. Aga mõnikord valutab, mis teeb kõige rohkem peavalu. Arvan, et poliitikute sõnad kokkulepet ei pea. See teeb elu raskeks, paneb mõnikord pea valutama. Nii asume siis kuulajate kirjade juurde. Konrad Adenauer, kes tegi kõik tähtsad otsused meelsasti üksi, tõdes kord. Nüüd ma tean, miks jumala 10 käsku on nii selgelt ja lühidalt kirja pandud. Neid tegi üks inimene, aga mitte mingi komitee. Milline tööstiil valitseb Toompeal, kas peaministril on üldse ainuisikuliselt võimalik otsuseid teha, küsitakse teie käest. No peaminister peab kindlasti suutma ainuisikuliselt otsustada kui ta seda ei suuda, ta kindlasti valitsust juhtida ei saa, selles olen ma üheselt veendunud. Samas on kasulik alati toetuda sellisele meeskonnatööle ja austada meeskonda, austada meeskonna teadmisi. Ja sellepärast on mul ka väga hea meel, et praeguses valitsuses ja üldse minu valitsustes on olnud tavalised poliitikud ja spetsialistid ühes isikus nii-öelda poliitikud ja inimesed, kes oma ala tunnevad ka spetsialistide nad väga hästi ja seoses sellega just toetuda nende arvamustele. Nende soovitustele on väga tore, aga sageli. On kümneid soovitusi ja keegi peab langetama otsuse. Otsuse peab langetama liider. Peaminister peab olema valitsuse liider, muidu ta ei saa olla peaminister. Kas kahetsete ka vahel midagi, et oleks pidanud ikka teisiti tegema? No kahtlemata on tarvis kindlasti analüüsida tagasivaates vastu võetud otsuseid ja ja mõnda asja tuleks ümber hinnata, et see oleks võinud olla natuke teistmoodi, aga ma pean ütlema, et mul ei ole sellist peavalu kui kasutada jällegi seda sõna, et midagi on nüüd kohutavalt valesti tehtud. Nii isikuna, kui peaministrina. Teadlased on kindlaks teinud, et naised on ülemustena kohusetundlikumad ja ettevõtlikumad kui mehed. Peale selle oskavad naised paremini alluvatega suhelda. Miks Tiit Vähi valitsuses naisi pole? Võiks ütelda sellepärast, et ma armastan naisi ja hoian neid raske töö eest, aga siiski 1000 992. aasta valitsuses oli Klara Hallik ja meil oli temaga väga hea läbisaamine. Me kõik hoidsime teda siis eelmises valitsuses, Siiri Oviir ja Liina Tõnisson, samad sõnad, kahe tubli naisministri koht. Ta on praegu lihtsalt. Ma arvan, et selliste juhuste kokkusattumisel ei ole selles valitsuses naisi, aga ma usun, et tulevikus see viga saab parandatud ja ma loodan, et see on viimane Eesti valitsus, kus ei ole ühtegi naisministrit. No seevastu nõunike hulgas on naisi Ja mul on väga toredad nõunikud ja väga paljud, ma isegi arvan, et enamus naised ja on väga meeldiv, kui ma saan nendelt nõu seal meeldiv saada naistelt head. Kas nemad hoolitsevad ka vahetevahel teie imidžist? Ja nad sellega põhiliselt ainult tegelevadki. Kui on, teil on vaja uut ülikonda osta, kas mõni nõunik, kes tuleb kaasa? Seda külmit, et mul on kohutavalt vähe aega ja tavaliselt ma käin umbes kaks korda aastas kaupluses. Ma ostan kevadel endale ülikonna, joostal sügisel endale ülikonna ja mõnikord siis tuleb midagi ka selle kahe ostmise vahel osta, aga üldiselt ma käin väga harva poes ja ja ma tean umbes, mis mulle istub ja tavaliselt ma ostan poest endale riided päris ise. Nüüd tuleb niisugune küsimus. Endine peaminister Mart Laar on viimasel ajal teie suunas teravaid nooli lendu lasknud süüdistades teid oskamatuses riiki juhtida. Minu arvates on sellised süüdistused lihtsalt ebaeetiliselt kirjutada. Üks raadiokuulaja. Sõjas ja armastuses on kõik lubatud, kas ka poliitikas? Ma ei süüdistaks väga Mart Laari ebaeetilisuses. Ma arvan, et Mart nagu kõik inimesed on emotsionaalne, ma arvan, et on rohkem võib-olla emotsionaalne kui mina tehnokraadina ja ma usun, et tal on teatud kaotusevalu ja väljaelamised ja ma ei süüdistada milleski, pigem ma tunnen temale kaasa tema kaotuses, tema kaotusevalus. Ajakirjanikele meeldib vahel sääsest elevanti teha. Ja näha tonti seal, kus seda pole. Kas on mõni ajakirjanik teid nii vihastanud, et ei taha temaga enam kohtuda? No ajakirjanike peale võib vihastada, aga seda ei tohi mitte mingil juhul välja näidata ja parem oleks, kui võtaks reegleid, et ajakirjanikel on alati õigus nende peale. Ükski poliitik ei tohi vihastuda. Kui vihastamine toimub, siis on poliitikud teed jäänud käia väga lühikest aega. Ja kui rääkida nüüd Eesti ajakirjanduses, siis põhimõtteliselt meil on väga vaba ajakirjandus ja võib-olla vabam kui ükskõik kus riigis. Kahtlemata lehtedes ilmub ka valet ja, ja valeinformatsioon, ja kui see on juhuslikku laadi valeinformatsioon või vale, siis keegi selle peale nagu vihastuda ei tohi, aga poliitikud teavad üldiselt ka tagamaid ja mõnikord on selline näitlik vale kombinatsioon, mida esitatakse nii-öelda sihilikult pahatahtlikult. Ja see ajab muidugi mõnikord vihane. Kas te olete üldiselt pika vihaga? Ma vihastan mõnikord järsku, aga tavaliselt minu viha möödub noh, kõige kauem vast viha kestab umbes 15 minutit, pool tundi rohkem ei kesta kodus põrutatega, vahel. Kõik, mis juhtub kodus, see ei kandu koduseinte tagant välja, see on lapsest peale, nii et kui on olnud probleeme, siis kodu keegi kodustest ei ole läinud seda küla peale kaebama. Väga palju kirju on tulnud paljulapselistele peredelt, kus kuidagimoodi ei tulda ots-otsaga kokku. Eriti valuliseks muutuks see probleem jõulude eel. Kas valitsusel on midagi plaanis paljulapseliste perede aitamiseks? Ma ütleksin, et me ei ole praegu planeerinud mingisuguseid jõulukingitusi aga samas ma leian, et Eesti riigi jaoks sotsiaalne tasakaal, sotsiaalne stabiilsus on väga vajalik ja ma ikka tulen selle niinimetatud sotsiaalse turumajanduse põhimõtte juurde, kus ühelt poolt küll vaba turumajandusvaba turumajanduse printsiibid ettevõtte ja ettevõtluse soodne keskkond, aga selles kõiges me ei tohi ära unustada inimest. Ja kahtlemata praegu on probleeme palju süüdistusi minu valitsuse aadressil samuti palju, aga ma siiski tahaksin ütelda, me oleme selle aasta jooksul võtnud kaks otsust vastu pensioni tõstmiseks, me oleme umbes kolmandiku 30 protsendi võrra tõstnud kooli õpetajate palkasid. Praegu on läbirääkimisel ka miinimumpalga tõstmine. Läbirääkimised toimuvad valitsuse, tööandjate ja töövõtjate vahel ja praegu on nagu meie seisukoht, see miinimumpalk võiks olla 680 krooni, aga võib-olla läbirääkimiste käigus on võimalik leppida ka veel midagi paremat. Ma arvan, et selline üldine positiivne suhtumine sotsiaalküsimuste lahendamisse võib-olla on õigem tee kui üks kord aastas. Jõulukingitus. Eile nägin ma Eestimaad lagunenud talumajasid, Ohmis rammetuid rajasid, kadakalepavõsasid. Eile nägin ma Eestimaad Juhan Liiv 1904. Kas tõesti ajalugu kordub? No sellel on üsnagi raske vastata, kõigepealt ma tahaksin ütelda, et Juhan Liiv kui luuletaja ei olnud pessimistlik, vaid ta oli väga lüüriline aga samas ta uskus ja luuletas sellest, et, et tuleb parem elu ja tuleb Eesti riik. Ja ma arvan, et see ei olnud mitte selline lootusetus, vaid see oli pigem lüüriline optimism ja ka praegu tõesti on probleem selles, et Eestimaa on arenenud väga kiiresti, aga mõned on areng olnud, ebaühtlane areng on toimunud tõesti. Tallinn, Tallinna ümbrus, Harjumaa, Pärnu, Haapsalu kant, Lääne-Eesti, aga võib-olla selle pisikese kontsentratsiooni peal on tegelikult üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast ja seoses sellega siiski see kiire areng küll ebaühtlane, aga siiski nendes suhteliselt väikestes piirkondades on kaasanud üle poole Eesti elanikkonnast ja ma olen päris kindel, et nüüd toimub see järgmine etapp, kus kontsentriliselt see areng hakkab nii-öelda nendest piirkondadest välja minema, kus hakatakse hoopis otsima paremad ka Tallinnaga võrreldes paremad näiteks Valgamaalt, Võrumaalt ja ja praegu minu arvates on just saabunud see aeg, kus elu areng suurtest linnadest jõuab välja jõuab väikelinnadesse küladesse ka maapiirkondadesse ja kus põhimõtteliselt inimeste kodud, elu, ka maal hakkab muutuma tunduvalt paremaks, mitte trööstitumaks. Nii ja nüüd on üks väga konkreetne küsimus. 90 aastat on Haapsalu ja Riisipere vahel rongiliiklus olnud. See raudtee on üle elanud mitu sõda ja teisigi halbu aegu. Miks siis nüüd äkki raudtee suletakse? No me peaksime vaatama Haapsalu raud, et ajalugu ja Haapsalu raudteeliin või rongiliin oli üks esimesi vast, et Eestis ja ega ta ei olnud nii reisijateveoliin, aga ka kauba oli, ta oli pigem liin suure Peterburi ja, ja siis haapsalu kui suvituslinna vahel ja ja praegu me peame siiski, vaatame, et meie vastuvõetud otsused oleksid seaduslikud, aga samas ka ratsionaalselt ja otsustamise aluseks peab olema kindlasti ka majanduslik kalkulatsioon. Ma olen ise tegelenud nende analüüsidega ja tõesti umbes seitse protsenti reisijaveo kulutustest makstakse kinni piletiga. Kahtlemata on alternatiivne transport odavam ja ma väga toetaksin, et näiteks riik eraldaks raha siiski arvestades ka majanduslikku efektiivsust. Võib-olla on tarvis hoopis selle raudtee finantseerimise arvel ehitada tunduvalt rohkem just autoteed nendesse piirkonda, kuidas parandada neid? Kuritegevus hakkab meie elu lausa halvama, paljudel inimestel on kadunud huvi isegi kodukaunistamise vastu. Pole mõtet ju asju muretseda, kui ühel päeval keegi võõras need ära viib. Mis on valitsusel konkreetselt plaanis kuritegevuse peatamiseks? No kahtlemata kõige suurem probleem praegu Eestis on lokkav kuritegevus ja see tuleb nii ida poolt naabrite juurest, transiidina meile. Samas on ka Eesti kuritegevust piisavalt. Viimane kord kuritegevuse tõkestamisest oli juttu täna hommiku küll telefoni teel, Märt Raskiga. Ma võin ütelda, et alates esimesest jaanuarist 96 jõustub kriminaalseadustiku muudatused ja seoses sellega juba karistuste rangus kurjategijate suhtes oluliselt tõuseb. Samas täna me rääkisime just sellest, võib-olla oli ka siin Kuressaare sündmus mõneti ajendiks, olgu et siin ei ole teada, et see oli mingi tahtlik plahvatus või põleng. Aga siiski esialgne mingisugune versioon selline oli. Me rääkisime täna hommikul Märt Raskiga, et oleks tarvis ilmselt ka eriseadust võitlemaks veelgi rangemalt igasuguste plahvatuste organiseerijate vastu ja ja terrorismi vastu. Eestimaa tänavad on täis riputatud uhkeid sigarettide reklaame. Soomes keelati sigarettide ja alkoholireklaam 20 aastat tagasi. Mis takistab seda eestimaal tegemast? See on nüüd küsimus, et kas saab keeldudega reguleerida või ainult keeldudega reguleerida elu ja ma ei tea päris täpselt praegu andmeid, kuidas on alkoholi ja, ja tubaka tarbimise nii-öelda statistilised andmed Soome ja Eesti. Aga ma ei ole küll aru saanud, et soomlased väga karsked on. Suitsetamisele ma ei ole kunagi pööranud tähelepanu, sest nagu ma olen öelnud. Ma viimati suitsetasin kolmandas klassis ja, ja pärast seda ma ei ole nagu suitsetamisest probleemi, nagu eriti näinud. Ma olen nõus, et sigarettide alkoholireklaami ilmselt võiks piirata ja ja praegu ma tean, et ka Riigikogus on menetluses reklaamiseaduse eelnõu, ma usun, et selle vastuvõtmisega üht-teist muutub ja see on tõesti praegu siis riigikogulaste nõlda. Otsustusmaa ei oska väga aktiivsed seisukohta võtta, ma olen arvamusel, et võiks piirata. Küll aga ei ole ma 100 protsendiliselt kindel, et piiramine annaks väga häid tulemusi või oleks väga efektiivne. No te olete maailmas ringi käinud, kas te olete selliseid reklaame väljas näinud? Alkoholireklaami olen ma näinud väga suuremastaabilised. Ma mäletan, et ma olin kuskil 91. aastal olin kahe kuusel kursusel Torontos ja just sel ajal oli rootsi-Haapsalut vodka nagu sissetulek Kanadasse ja need kulutused olid noh, kolossaalset ma ei tea. 10 meetrit võib-olla pikalt ja kolm meetrit kõrged selliseid reklaamitahvlit, mis rääkisid Haapsalus Haapsalut ja ma isegi ja, ja noh, ilmselt valmistada väga tugevalt ette seda absoluut, vodka, noh, sissetulekut, Ameerikasse. Seal, kus meil ajalehti müüakse, müüakse kindlasti ka hulgaliselt erinevaid seksajakirju, millest suurem osa on kõige ehtsam pornograafia. Ma näen iga päev trammipeatuses väikeseid koolipoisse ajalehekioski juures nende ajakirjade kaanepilte uurimas ja kommenteerimas. Mind kui 11 aastase poisi ema häirib see väga, kirjutab keegi kuulaja, kas ka teid? Kindlasti peaks ka seda valdkonda reguleerima ja ja ma arvan, et kindlasti peaks ajalehti ja ja ka lasteajakirju koos nende väljaannetega, mida te nimetasite, müüdama. Ja ma usun, et ka siin on tarvis võib-olla seaduslikku regulatsiooni rohkem. Praegu on väga sellised aktiivne arutelu üldse prostitutsiooni keelustamise ümber, kusjuures ma tean, et ka Saar Poll tegid sellise uuringu, kuidas suhtub eestlane sellesse regulatsiooni ja üldiselt noh, arvatakse, et reguleerida tuleb, aga päris keelustamise osas ei olnud toetajad, et ülekaalus kuulutuste kaudu prostitutsioonile kutsumine peab olema seaduse kaudu keelatud, aga ja ma olen teiega samal arvamusel, ilmselt siin tuleb olla rangem. Teeme nüüd meie jutuajamisse väikese pausi ja kuulame muusikat, milline muusika teile meeldib? No ma austan üldiselt klassikalist muusikat ja natukene rahulikumad ja sellise hea meloodiaga muusika, tema väga hindan eesti lauljate laule ja muusikat, aga ma olin selle aasta septembris Londonis paarinädalasel kursusel ja ma käisin seal ka kolm korda Londoni muusikaliselt vaatamas ja. Mulle meeldis väga käts ja ma hea meelega kuulaksin midagi Weberilt. Kas teie poeg ka sellist muusikat kuulab? Ma arvan, et poeg ei kuula sellist muusikat või ei armasta sellist kuulata, nagu mina armastan ja kui poeg kuulab muusikat, armastab seda teha, siis tavaliselt ma ütlen, et ole hea, hoia oma toa uks kinni. Nii kõvasti. Ta on 12 aastane. Ei, ta on kolmeteistaastane. Korra eksisin üteldes, et on kaheteistaastane ja pärast seda ma sain õige mitu nädalat kodus noomida. Eestis on skandaalid, pea igapäevased asjad, keegi ei karda midagi ega kedagi. Kas teie, Tiit Vähi olete vähemalt kellegile peapesu teinud? Ja kindlasti olen ma teinud peapesu, aga ma ei, ei ole harjunud selliseid halbu läbirääkimisi, peapesu, tegemisi avalikustama ja need on nõnda, arvestades seda, et praegu valitsuse liikmed on mehed olnud siiski kahe inimese vahelised kabinetivestlused ja kui tarvis on, tuleb nõuda. Kui tarvis on, tuleb ka häält tõsta. Aga mis puutub skandaalidesse, siis ühelt poolt võib tõesti ütelda, et skandaalid on Eestis igapäevaselt aga samas tuleks vaadata ka seda, et Nõukogude liidus näiteks ei olnud üldse kombeks rääkida skandaalidest, aga kogu elu ülesehitus ise oli üsnagi skandaalne. Ja. Ma arvan, et praegu siiski positiivne on see, et Eestis avastatakse kuritegusid, mis on tehtud ka ametiisikud poolt või valeotsuseid, mis on tehtud ametiisikute poolt ja ma arvan, et, et parem on skandaalide kemisest skandaalide avalikustamine ja selles osas Eesti on jõudnud päris palju edasi. Ma mäletan, et ka meie valimiseelsed lubadused olid et neid või teisi skandaale nende skandaalide tagamaid tuleks esile tuua ja ma pean ütlema, et siin on ka valitsuse vahetus olnud seotud skandaaliga ja tema avalikustamisega ja kindlasti ka Kaitsevägede relvaskandaal on toonud esile juhtkonna vahetamise. Skandaalide tekkimine on halb, nende varjamine on veel halvem kui avalikustamine. Mõni aeg tagasi oli ühes televisiooni saates juttu sellest, et meie välisministeeriumis töötab 325 inimest, nendest 105 välismaal 220 inimest peamajas seda on neli korda rohkem kui Eesti vabariigis aastatel 1921 kuni 1940. Võib-olla tuleks meilgi moodustada bürokraatia vastu võitlemise ministeerium, nagu tehti seda omal ajal Brasiilias, kirjutab keegi. Ja muidugi aastakümnetega on ka maailm muutunud ja maailm on tunduvalt rahvusvahelisemaks muutunud ja seoses sellega ka Eesti kui väikeriik peab tunduvalt rohkem aktiivsem olema. Rahvusvahelises plaanis mastaabis minu arvates selline mehhaaniline numbrite kokkuliitmine ei anna õiget tulemust. Eesti soovib tõesti integreeruda Euroopa Liit, too soovib osa võtta aktiivselt väikeriigina rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti põhimõtteliselt ilma rahvusvahelise toetuseta ei saa olla iseseisev praegu sellepärast et ka kui me räägime vene vägede väljaviimisest, siis ilma rahvusvahelise survet, et see oleks toimunud. Kui me räägime praegu ka piiriküsimuse lahendamisest, siis ma arvan, et ainult eesti nõudmine läbirääkimine Venemaaga kui partneriga ei anna tulemust. Siin on tarvis tõesti ka rahvusvahelist survet Venemaale selle küsimuse lahendamiseks ja seoses sellega ma ei hindaks, et välisministeeriumi töötajad arvukus on suur eriti just välisesindustes ja ma arvan, et praegu on just katmata piirkondi katmata piirkondadeks. Ma nimetaksin Lõuna-Euroopa seoses astumisega Euroopa liitu, aga meil on väga tähtis, et me oleksime aktiivsemad. Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Kreekas ja Hispaanias oleks ilmselt kindlasti tarvis ka saatkond avada, sellepärast et kui ma ei eksi Euroopa riikidest Eestil ja Albaanial ainuüksi ei ole saatkonda avatud Hispaaniast, teistel on. Ja samas ma ütleks, et väga kiiresti arenev on Kagu-Aasia ja Eestil puuduvad seal välisesindused. Võtame Hiina, võtame Jaapan või, või seal. Singapur. Need on väga kiiresti arenevad piirkonnad, nad tunnevad väga suurt huvi praegu ka Eesti vastu investeerimiseks Eestisse tulla siia turistidena midagi kas konsulaaresindusi või, või saatkondi me selles regioonis kindlasti lähemas tulevikus peaksime avama. Aga kuidas selle bürokraatiaga on, ma arvan, et seda siin Eestimaal ikka jätkub. Noja bürokraatiat kahjuks jätkub ja me oleme siin raadiokuulajatega või küsimuse esindajatega tõesti samal meelel ja kui me praegu käsitleme seda valitsus seadust ja ka järgmise aasta riigieelarvet, siis siin on pandud sellised suunad, et bürokraatia peaks vähenema. Aga sinuga vastuseisu üsnagi palju ja see on väga kuum teema, praegu bürokraatia vähendamine? Ma isegi ei tahaks enne eelarve vastuvõtmist sellel teemal väga palju peatuda. Kanada endine peaminister tunud O sõnas kord Kanada ja USA suhete kohta nii. USA naabruses elamine on sama, mis elevandiga ühes voodis magamine, olgu see magamine nii sõbralik ja rahulik, kuitahes elevandi iga liigutus anud, tundaja häälitsus kuulda. Kuidas iseloomustaksite teie, Eesti ja Venemaa suhteid. Ja tõesti võib-olla võrdlus USA võrdlus elevandiga paneb mõtlema, et missuguse loomaga Me võrdleksime oma suurt naabrit. On tavatsetud võrrelda seda suure karuga ja. Ma arvan, et ka karu kaisus magamine ei ole võib-olla kõige mõnusam. Mine tea, mis liigutuse ta teeb ja kui pikalt on küüned. Minul viimane kord küüned lõigatud on. Aga samas. Ma tahaksin ütelda pragmaatiliselt, et Eesti on selles geograafilises kohas. Eestil on konkreetsed naabrid nii idas, läänes, lõunas kui ka põhjas ja on kasulik naabritega koos elada või rahus elada. Et nendega tülitseda ja seoses sellega. Eesti soovib normaliseerida suhteid Venemaaga. Eesti soovib heanaaberlike suhteid Venemaaga, oleks hea, kui ka naaber seda soovib. Ma arvan, et Eesti vaatamata sellele suhted ei ole kõige paremad peaks tegelema Venemaaga tegelema mitte ainult nii-öelda poliitilistes debattides, vaid tegelema igal alal. Eriti ka majanduses, sellepärast et hiljuti oli Eesti delegatsioon Siberimaal ja komisja Tšeljabinski frist oblastis, ma ei teagi päris täpselt, kuidas jaotus praegu seal on. Siis vastuvõtt, huvi oli tegelikult hea ja me peaksime mitte isoleerima ennast Venemaast, sõltumata sellest et me suhted ei ole praegu kõige paremad. Mille poolest on Eestimaa maailmas omale heas mõttes nime teinud? Seda ei saa päris üheselt ja lihtsalt vastata, kui me räägime nüüd viimaseid aastaid, siis kahtlemata, et Eesti sai vabaks tult Eesti demokraatia reformid. Turumajandusreformid on olnud kiiret resultatiivset. Eesti on riik, mille kohta öeldakse, et väike, aga suudab. Kui ka täna oli mul läbirääkimisi prantsuse suursaadikuga, siis põhimõtteliselt ollakse arvamusel, et Euroopa liitu astumisel jah, kõik peaksid saama võrdse võimaluse, see tähendab läbirääkimised võiksid alata. Koos, aga ollakse arvamusel, et, et Eesti võiks olla riik, kes on võib-olla praegu kõige paremini ettevalmistatud ja kes võiks ühena kõige kiiremini sisse astujatest olla. Kui tihedad on teie kontaktid meie edukate ärimeestega, küsitakse teie käest. Kontaktid on üsnagi tihedalt, sellepärast et ma pean ka enda tugevaks küljeks majandust ja ja mulle meeldib peale poliitika võib-olla kõige rohkem majandus- ja ma saan aru väga hästi majandusinimestest nende jutust, mis on väga konkreetne ja väga nii-öelda eesmärgikindel ja ja mulle meeldib nendega olla ja mitte mingil juhul ei välista nende seltskonda. Küsitakse, kas te olete vahel end edukate jõukate ärimeeste seltskonnas tundnud ebamugavalt, sellepärast et teie palk on niisugune, nagu ta on. Nojaa, aga ma olen tavaliselt ka ärimeeste seltskonnas oma arved maksnud ise ja see ei ole tekitanud mulle ka siis sellist alaväärsus kompleksi, et kes on maksnud muusikes, see peab ka tellima muusika. Ma arvan, et raha ei ole ainult üksainuke väärtus ja olen arvamusele just poliitikuna. Eestis olen ma selle töötegevuse eest saanud võib-olla tunduvalt meeldivamat kompensatsiooni kui mõni ärimees. Sellepärast et elu on olnud tõesti huvitav. Ja kohtumisi on olnud selliseid mida ei saa võimaldada ükski pankurega suure rahakotiga raha mees. Järgmine küsimus kõlab siis nii, te olete kohtunud paljude maailma tippjuhtidega, keda te neist eriliselt imetlite? Ega ma kaua ei mõtle, ma ütleksin, Helmut kool, ma ei ole nii-öelda üks-ühele temaga kohtunud, aga ma olen jälginud teda ja mul on olnud ka kohtumine, kus ma põgusalt olen saanud, vahetada mõned sõnad või põhimõtted lauset Helmut kooliga, see oli 1009 93. aastal Saksamaal, kui oli CDU siis kristlik-demokraatliku uniooni majanduskonverents, kus esines ka kool ja pärast istusime nii-öelda peaaegu et kõrvuti seal sellises toredas saksa lauas, kus oli lihtne toit ja õlu ja ma arvan, et see on minu jaoks selline hea eeskuju. Ta on aktiivne, suur läbilööv, jõuline. Teda nimetatakse võimumasinaks. Saksamaal, ma arvan. Ta on mees, kellest tasub võtta eeskuju. Mind vihastab alasti, kui inimesed ütlevad, ta on nii noor, ta peab veel ootama, tal tuleb veel nii palju võimalusi. Kust nad seda teavad, kirjutab keegi. Kui palju te olete oma eluse arvestanud tähtsate otsuste tegemisel või siis elukutse valikul teiste inimeste nõuana? Ma olen arvestanud palju teiste inimeste nõuannetega, aga ma ei ole kunagi nii-öelda üheselt omaks võtnud kellelegi nõuannete, tee seda nii. Ma olen püüdnud jõuda järeldusele, kas see ettepanek mulle sobib ja ma olen püüdnud kasutada võimalust, et küsida mitmelt inimeselt saada informatsiooni, aga otsustada Kuidas suhtute väitesse, nüüd ei pea õpitud eriala ja amet vastavuses olema. Kui nupp nokib, võid igas kohas töötada, isegi siis, kui sa midagi õppinud ei ole. Ja kui nokib, kahtlemata võib. Aga ma kahtlen, et kas ilma teadmisteta hariduseta on võimalik hakkama saada ja ma väga toetan seda tendentsi, mis praegu Eestis on, et püütakse noortele anda haridust ja ja ka praegu tendents ülikooli astumiseks on väga hea just eelmisel aastal. Ülikooli tung oli suurim Eestis, kui kunagi on ta varem olnud ja siis tulevad ka välisriikide noored õppima. Näiteks hiljuti olin ma Tartu Ülikoolis, rääkisime Tulvistega ja ta ütles, et ülikoolis õpib umbes 300 Soome kodanikku, kes on tulnud Tartusse, kuna Tartu ülikool annab head haridust. Samas õppimine on odav. Oli umbes aasta aega tagasi kohtumine jaapani delegatsiooniga, siin tundsid huvi väga jaapani muusikud, saaksid näiteks tulla õppima Eestisse? Muidugi, nüüd tuleb päevakorda kohe Muusikaakadeemia probleem, aga ka sellest enne eelarve vastuvõtmist ei peaks väga pikalt rääkima. Kui teile pakutaks võimalust kuule sõita, kas läheksid. Teate, ma olen sellest isegi unistanud ja kui ma väga noor veel olin, koolis käisin siis Mah tegelikult unistasin väga saada lenduriks ja kosmonaudiks. Aga praegu ma eelistan maa peal kõndimist kosmoses, raketiga, ringi sõitmisele. Kiirust ei tohiks karta endine rallimees, nagu te olete, ja peenmehaanikuks olete ka õppinud, nii et probleeme ei tohiks tekkida. See noh, ütleme, kas nüüd see või teine, mulle meeldivad sellised alad, mis pakuvad sellist naudingut ja riski ja on ohtlikud natuke ja kama, testi. Armastasin kiiresti autoga sõita. Praegu nii-öelda vanas eas olen ka mõned korrad või viimastel aastatel päris mitmed korrad sõitnud oma perega oma lastega põhiliselt slaalomit mägedes, nii Soomes kui ka korra on olnud võimalus käia Austrias. See on ikka väga tore ajaviide. Te tahate öelda, et teie tütar sõidab ka mägedest alla, nii et pole midagi. Ja nemad sõidavad paremini, nii tütar kui poiss. Te ütlesite vanast peast, vot nüüd tulebki niisugune küsimus, kõik tahavad kaua elada, aga keegi ei taha vananeda. Kas tunnete endal juba vanadusse tundena? Ei, ma arvan, et ma olen endiselt noor, aga ma märkan, et ma olen vanemaks saanud tänu sellele, et ma näen, et sama ealiselt on muutunud vanemaks. Ahah, te käite jahil, on kuskil vist kirjas olnud, millega te tavaliselt jahil käite ja kus on Eestimaal paremad jahialad? Kõige rohkem olen ma vist jahil käinud Holarendaaliga sellepärast et ma ei ole väga palju jahil käinud ja ta on olnud aktiivne kutsuja. Need on selline meeldiv meeldiv vestluspartner ja meeldiv meeldiv inimene. Kõige paremad jahilkäimise paigad, ma arvan, on Saaremaal. Millised mälestused on teil lapsepõlve jõuludest küsitakse? Lihtne talumaja naljas sügavad hanged. Sellepärast et siis olid talved, lumerikkad, jõulukuusk pere lihtsa ja sellise sõbraliku jõululaua ümber. Toredad mälestused. Kas nüüd tuleb kogu pere kokku, jõulude ajal? Ja jõulude ajal on meil kombeks olla oma perega koos. Kuidas nüüd nende kinkide ostmisega on, kas lähete ise ostma või teevad seda abilised? Mul on ees sõit Madriidi ja kui ma seal midagi head märkan, siis ma püüan kindlasti ise osta. Kui ei, siis mul tavaliselt aitab kinke osta poiss viimasel ajal, siis me kirjutame kahekesi kaardi juurde. Peaminister peab ilmselt hea tantsija olema, sest muidu võib piinliku olukordi tekkida, mis tants teil kõige paremini välja tuleb ja millal viimati tantsisite? Noh, põhimõtteliselt kõike ei saa ju hästi teha ja ja kui nüüd peaministrid peaksid kindlasti olema väga head tantsijad, siis kitsendaks oluliselt peaministriks saajate ringi ja sel juhul ainult peotantsijad saaksid olla peaministrit üle terve maa. Aga tantsida on tore. Viimane kord tantsisin ma Sangaste lossis umbes nädal aega tagasi. Isegi vähem. See oli tegelikult ju eelmise nädalalõpp, kus oli Sangaste lossis Koonderakonna aastalõpupidu. Miks nii vara? Sellepärast et aasta oli väga edukas koonderakonnale seoses sellega saabus kiiremini. Ja mis kõige paremini välja tuleb. Aga toreda hiini valsi kahele poole keerutusega teeksin hea meelega ära, kui palju ruumi oleks? Ja nüüd on niisugune asi siin kirjas. Riigitegelased on arvatavasti kõige paremad abielumehed. Nad ei ole töölt tulles väsinud ja nad on kõik ajalehed läbi lugenud. Mida te sellest arvate? Ma arvan, et see hea arvamus riigimeeste suhtes on täiesti õige. Riigimehed on väga head abielumehed, ainult nendel peavad olema ka väga head naised, kes sellest aru saavad. Vaatamata paljudele probleemidele naudite te ilmselt oma tööd. Kas võite öelda, mis pakub peaministri töös kõige suuremat rahuldust? Peaminister töö on väga huvitav aktiivne, intensiivne, põnev, rohkem ei oska ütelda. Ma arvan ka see on tore, et sellisel ajal saab olla tähtsate asjade otsustamise juures ja üldiselt ma ei kurda selle üle, et ma olen kolmas kord Eesti vabariigi peaminister. Aga ma ei ütleks ka, et see peab olema nüüd eesmärk omaette olla. Peaminister. Eestis on praegu minu arvates aktiivsetele inimestele üsna palju võimalusi. Ma tänan teid, härra peaminister, et lihtsalt aega meie jaoks ja tulite siia stuudiosse ja nüüd on väga tähtis momente, peate nende küsimuste seast leidma sellise küsimuse, mille esitaja saab siis auhinna. Mis küsimus teile kõige enam meeldis see viimane lihtne küsimus ja loen selle uuesti ette, palun, vaatamata paljudele probleemidele nauditud ilmselt oma tööd, kas võite öelda, mis pakub peaministri töös kõige suuremat rahuldust? 13. detsembril lindistatud saate persona külaline oli peaminister Tiit Vähi. Persona auhinna võitis René Veller Tallinnast, palju õnne. Oma nõusoleku selle aasta viimases persona saates esinemiseks on andnud Ivo Linna. Talle võite küsimus esitada 22. detsembrini. Jälgige reklaami Sõnumilehes, ajalehes televisioon ja raadiolehes. Saadet Persona juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.