Tere tulemast keskesaatesse Eesti parim diskor Valter Ojakäär. Just nii on teid õige mitu kuulajat tituleerinud. Tänan väga, pidin elama kaunis kaua, et selle nimetuse ära teenida. Kolmekümnendatel aastatel hakati vist neid mehi, kes raadiojaamades muusikaprogramme juhtisid, diskuriteks nimetama. No ilmselt ja ja aga meil on ju Eestis. Riho Bauman, mõtlesime ilusa eestikeelse nime välja diskor. Kas te olete diskudel käinud ka? Ei ole vist kordagi, ma mäletan, et omal ajal, kui neid hakkasid need diskurid tekkima ja Riho Baumann oli ise ka üks esimesi siis noh, tol ajal pidi olema kõik väga nii kõik reglementeeritud, mis nad räägivad, mis muusikat nad mängivad ja siis ma mäletan, et ma käisin vist nende kuidas seda nimetada siis, kas neil loputati ajusid või või, või, või instrueeriti neid või üldse taheti nähtavasti vaadata kellega on tegemist, vot nüüd mul tuleb meelde üks kogemus. See oli selles praeguses mustapeade majas tollases trumpi klubis ja siis oli seal üks mingisugune noorte hommik või, ja mind oli kutsutud sinna nahka nagu ikka omal ajal käidi. Ja mina võtsin kaasa kõige viimased, need padi litsi bigbändi. No vaadake, nii rumal ta katsub ikka seda mängida, mis talle endale meeldib, aga tuleb välja. See võis olla kuskil kuskil 60.-te lõpus siis, kui juba meil natuke tiitlitest ka juba aru saad ja hakkasid siia jõudma muusikavoolud. Ja siis ma nägin, et see läks täiesti mööda. Sest nemad, see põlvkond tahtis ikka juba noh, nagu meil olid juuniorid, optimistid ja need kitarribändid ja niisugune suur bigbänd. Üks vist isegi ütles, et see on ju puhkpillimuusika ja seda ta ongi seal pildid enamuses, ma olen muidugi ise püüdnud kogu aeg kaasa minna selle moemuusikaga ja kui ma kirjutasin popmuusikaraamatut, mille teine trükk ilmus vist 82. aastal siis ma ausalt püüdsin kõike kuulata, et millest ma seal kirjutasin, mitte nii, et ma koorisin andmed kokku ja siis kirjutasin kuskilt maha. Ma mäletan, mul oli häid sõpru Soomes ja üks töötas ja töötab praegugi Soome raadios ja ta saatis mulle lindi koopiaid, kuna meil ei olnud tollal seda muusikat absoluutselt saada. Ja ma kuulasin nad kõik läbi ilusti. Ja siis maa. Võisin öelda, et tänu sellele tööle, mis ma raamatu kallal tegin, olin ma asjaga kursis, aga praegu ma absoluutselt ei ole enam kursis, nii et kui praegu ma peaksin ütlema, mida ma arvan. Ma olin raadio kahes hiljuti saates, mis nad just alustasid ja ja ma tulin endale võrdlemisi loll ette selles mõttes, et ega seda praeguse aja kõige viimase ja ma ei tea Eesti ansambleid, kes seepärast, et kõigil on võõrkeelsed nimed ja ega mina ei saa aru. No ma tean, et mister Lorenz. Kas te Eesti Televisioonis seda saadet ei vaata, seitse vaprat. Minu 71 aastane õde vaatab aga minagi. Kui palju teil oli plaate siis kui te alustasite seda disc sokitööd? Oi, siis oli nii vähe, et ma mäletan. Tõepoolest, ma käisin laenamas, Aleksander Rjabov olid mõned lindid, polnudki plaate ju õieti, aga siis keegi oli jälle raadiost midagi lindistanud ja siis ma pean ütlema disk, šokitööd kui niisugust ma keskkooli lõpuklassis tegin ükskord koolile koolivendadele. Aga siis ma tegin ka džässi loengu kolme või nelja plaadiga. Samal ajal olid kõike seda, mis mind huvitab, olen. Olen ostnud kassette, linte vanu plaate, siis neid mulle see siidi ei meeldi, ma ütleks ikka CD-plaat. Kuigi see on maitse asi, mina olen harjunud sellega praegu räägivad jazz. Mina olen harjunud sellega, et me läksime džäss, mis oli õigekeelses sõnastikus, aga no võib nii ja teisiti. Siin on nüüd üks kuulajakiri, härra Ojakäär, olen aastaid suure naudinguga jälginud teie raadiosaadete kaunist eesti keelt, kuigi tavakeeles on aegade jooksul olnud mõjutusi nii idas kui läänes, nüüd ka ookeani tagant. Kust te olete saanud oma kauni keele tuse, kas vanematekodust, kunagiselt, keele, õpetajatelt või mujalt? No ikka esmajoones ikka tänu Pärnu poeglaste gümnaasiumi eesti keele õpetajale August rööbile, ta oli hirmus nõudlik ja, ja ma praegu märkasin ka, kui ma teiega vestlen, et ma tarvitasin mõnda niisugust sõna, mida ma näiteks trükis või kunagi ei teeks. No kõnekeel on noh, kuidagi nagu Nathan jah. Lõdvem lõdvem, jah, aga aga ma, kuivõrd ma tavaliselt mikrofoni ette ei lähe mitte ilma paberita, siis kirja ma püüan ikka panna ütlemisi korrektselt ja ja tõepoolest Pärnus oli eriti ju see häda, et mitte ainult Võrus ei ole ja tark ja, ja mulkidel ei ole oma mingi murre, aga Pärnus oli ka näiteks Pärnus oli väga palju asju, olid kolmandas vältes metsas ja isegi öeldi mitte aias hoid aedas minu üks täditütar, kes elas hiljem Austraalias ja saatis kirju ja ütles, et täna ma tegin aedas tööd tähendab ja siis mitte käsi pesema, vaid käsa pesema ja niisugust ja need esimese aastaga peksti meil pea kodust välja, et me kunagi enam ei, ei tarvitaks niisuguseid, neid oli noh hirmus palju. Nüüd on kõik väljas. Jah, nii küsitakse, kas teile meenub mõni juhus, kus teie saade on raadio juhtkonna poolt tagasi lükatud või palutud seda ringi teha? Üksainuke juhus oli küll, see oli kunagi üks Navist oli seitsmekümnendatel aastatel oli punaarmee aastapäev ja seal oli vaja keskööprogrammi. Ja kuna ma teadsin, et tavaliselt need aastapäevad on kõik hommikust õhtuni teatud kindla muusikaga ja teatud kindla temaatikaga, siis ma mõtlesin, et ma teen revolutsiooniliselt natuke lahedama ja tegin intervjuud Tõnis kõrvitsa siis Ivo Linna, siis oli Tõnis Mägi, kes seal olid need noored Jaak Joala ja tegin nendega, et vaat, et kuidas nemad sõjaväes ennast tundsid ja seal kõik rääkisid ja niuke lahe jutt oli ja ja siis kutsusin sinna ka ühe linnaosa sõjakomissari üks major eestlane ja väga toredad jutt oleks tema ka, et vaat et mida see armeeteenistus endast ette kujutab, et ei maksa karta ja seal võite endale ka eriala saada. Nojah, ja see kõik oli korras ja siis lõpus oli pool tundi siis niisugust noh, nagu ikka praegu ka vist on need muusikat ja selle muusika siis muidugi valisin ikkagi vastavalt päevakohaselt ja ja ja vot see saade läks kinni, kutsuti mind välja ja mind huvitas, et mis põhjus on see ja siis lõpuks üks juhtidest see ütles, et teate, teie saates ei olnud kordagi sõna patriotism. Ja lama siis vaidlesin vastu, et vaadake, et seal on lõpus ju terve see pool tundi on kõik patriootilisi laulud, kas siis muusika midagi ei räägi, kas siis peab alati olema kõik sõnades välja öeldud? No ma ei tea, võibolla võibolla kellelgi hakkas seevastu, et noh, teate, et ma olin ju Saksa sõjaväes, see oli niuke siin raadios avalik saladus, ma seda kunagi ankeetidesse panin alati kirja. Ja meil olid nii toredad kaadrid. Ülemused esimene oli Arnold Papp, kes esines kandlelugudega, võttis poistega koos viina ja, ja niisugune tore saarlane. Ja teine oli proua kae süld ja nad olid väga arusaajad inimesed ja, ja. Ma ei mäleta, et siin kedagi oleks ankeetide pärast pigistatud või, või niimoodi mõnes asutuses võis väga kurb olla, kui sinna sattus, näiteks, ma tean, konservatooriumis oli. Toomas. Kes oli kõige-kõige väiksemate asjade peale vihane ja ja mind ei võetud konservatooriumi ka vastu ju 45. aastal jätkama oma õpinguid, kuna noh, rahvavaenlane isa istus kinni, noh, bandiidi bandiidi, perekond. Elise sakslaste pooleli. No ja ma saan muidugi sellest aru täiesti, et need inimesed ei saanudki teisiti teha ja ma ütlen, et ma olen siiamaani tänulik Eugen Kapi, kes kes ma olen sellest juba korduvalt rääkinud, aga võib alati üle rääkida. Kes kasutas oma ühiskondliku positsiooni selleks, et noori aidata, ta aitas minu nii-ütelda oma vastutusel konservatooriumi Eugen keldri tordiku Pedraudse. Ma ei tea täpselt seda arvestust, aga ma arvan, neid või neid võiks tunduvalt rohkem olla, kes sinna said tänu just tema abile. Kas pidite omal ajal kirjutama laule Leninist, rahvaste sõprusest, armastusest, suure kodumaast? Sundus ei olnud näiteks kunagi, ma olin Saksamaal veel lääne pool sellel õitsvasse nõukogude ajal ja seal üks raadioreporter tuli sinna seltskonda, kus me parajasti olime ja esitas mulle ka selle küsimuse ja ma ütlesin, et ei see oli täiesti vabatahtlikega, ma ei tea, et kedagi oleks kohustatud kirjutama. Ja need mõned idiootlikud laulud, mida mina kirjutasin Lenin või Stalin oli, kirjutas tanud laule. Aga seal olid mingisugused Kremli tähed ja tänu sellele, et mulle hakati pärast selle ranna kolhoosi suurt üleliidulist menu kogu Venemaalt tekste saatma. Kiievist saatis üks üks arst oma teksti ja siis Leningradist saatis üks daam, kes oli elukutselt vist tõlkija, tema prantsuse keeles, ta saatis mulle niuksed Kremli tähed ja, ja viisakas inimene, nagu ma olin, tegin midagi täiesti kiires korras ja et peaasi, et saaks kaelast ära ja ei tahtnud ja nii inimese omalooming ja tema tahab kuulda oma oma loomingut ka laulus ja nii ma tegin, aga noh, ma ütlen, et neid kolla võib-olla kolm-neli tükki või nojah, ja siis olid veel paar tükki olid kosmose teemadel ja seal muidugi midagi olnud. Kosmos oli sel ajal kõigile suur suur vapustus, et üldse inimene võib nii kõrgele lennata. Kas teile tehti ettepanek ka NLKP ridadesse astuda? Vist kaks korda üks kord tehti tiidus, üks kord tehti raadio, siis ma ütlesin ära, jah. Viimane kord oli isegi niimoodi, et meie partorg oli, töötas siin laulukooris üks väga kena daam ja ja tema ütles, et jah, et juhtkond ja, või noh, see partei juhtkond just, et on vaadanud, et miks te ei ole astunud parteisse ja ja ma ütlesin, teate, et minu elu elulugu on nii kirjuvad, et. Ma arvan, et mulle ei sobi astuda parteri tantsu, oi et sellest ei ole praegu ju enam midagi ja tõepoolest võib-olla ei oleks olnudki, aga ma ütlesin talle niimoodi, et kuulge maailmas võib väga palju muutuda ja võib-olla kunagi Te peate seda kahetsema. Teie kutsusite mind parteis, võib-olla soovitasite mind. Ja sellega lõppes. Pole tehtud linnu kaarebise, painutasin ta. Tugev mootor tuksub nagu südaained, temal mürisevad vee all ja ta endas kannab kolme kanget meest, kes on käinud mitme mehe err vees. Igal noorik randa, ma igaühel kallis paadivastask. Aga harva näeme oma päiksekiir. Kui sula ja tursa väärsu oota, oota, tulgu ka kodulehel näha tosooli ruudusi, kääre ja sihvakad ja sirged sabakuube. Tulevad ja kummardavad see, no. Nüüd loen ma teile ette ühe vanaproua kirja. Kas mäletate veel aastaid 1946 47, kui Harjumaal Juuru mõisas oli ringhäälingu abimajand ja pühapäeviti käidi seal tööl rongiga sõideti Hagudi ja ma mäletan sealt Albert Vennolat, Martin tarast ja veel paljusid Arnold papoli ülemus. Kui Teie tulite, siis harilikult läksite oja kaldale kivi varesse. Mehed ütlesid, et olete luuletaja. Kas mäletate, kas tegite ka seal mõne laulu? Ei, seal laulu ei teinud, aga me ei käinud mitte ainult pühapäeviti, vaid meid saadeti kohe terveks nädalaks. Me magasime seal kusagil üheskoos niimoodi ja ja mehed viskasid nalja, tavaliselt nii hilja, et kartulivõtmine oli seal ja mõnikord olid porgandid, tuli ühes võtta, poisid naersid, et koorgintseriga välja tõmmata, selles mõttes, et nad olid külmunud maa sees, ei saanud enam kätte. Ja noh, muidugi seal joodi puskarit, seal ta ei saanud. Ja omast kohast jah, see oli niisugune muidugi kiruti, kui sinna mindi, aga seal olles juba ja siis ma mäletan seda. Minu kolleegil Uudo Kallasel sündis siis poeg ja tema läks, läks siis ühe trompetimängija eriskitsemetsaga läksid, siis sõitsid linna nüüd muidugi naist õnnitlema ja last vaatama. Ja siis, kui nad tulid tagasi selle Raadi veoautoga, siis veoauto tagumine luht tehti lahti ja kaks meest kopsaka küpse õuna kompsates sealt välja ja siis hakati sõlg kanu tahtma ja ja kukkesid ja seal aeti taga ja tehti üks suur pidusöök ja tähistati siis Siim Kallase sündimist pidulikult. Selline küsimus, te mängisite omal ajal Pärnus Raimond Valgre orkestris, mis tüüpi orkestri juhttoolist? Minu teada see oli tema esimene ja viimane orkester, mida ta juhatas. Ja. Tal puudus absoluutselt igasugune huvi olla orkestri juht. No ilmselt oli nii, et temaga tehti leping, tema sai kõige rohkem palka ka ja ta tuli Tartust. Ta oli enne sõda olnud just Tartus mängimas ja tuli seal noorte poistega, just seal oli mingi neil bluubois bänd, VPP oli nende pultide peal kolm veed ja siis kaks mängija trumm ja siis mind saksofonist, võeti siis Pärnust, meie olime kaheksakesi ja meie klaverimängija oli väga hea džässipianist tol ajal ma ei olnud ja pianisti oma kõrvaga kuulnud muidugi ainult plaatidel on väga hea. Ja vot tema kirjutas siis meile niisugused harjutused, mida me siis harjutasime ja aga Valgre vaatas seda kõike rahulikult kõrvalt ja nii, et ta ei olnud absoluutselt mingi niuke liidritüüp. Orkestri juht on kah omamoodi. Ma vaatan, et enamus dirigente on, on kõik ikka niisugused väikesed Napoleonid. Diktaatorid. Nii Valgre oli kõva viinamees, kas ta ise ka tunnistas seda? No kui ta kirjutas laulu Ma võtan viina ja ma olen nii halb ja küll ta tunnistas seda, aga ma pean seda ütlema, et tookord ei olnud see asi veel nii kaugel ja üks juhus on kui, vot siis kui oli see küüditamine. See oli vist nädal enne sõda või? Jah, 14 10. ja siis 21. sakas sõda. Ja siis oli nii, et muidugi kõiki õid hirmsasti ja ja ja me ei saanud mängima hakata sellepärast, et paar meest olid kuskil linna peal, omal ninad ei sõitnud ja ei tulnud õigeks ajaks kohale ja siis me istusime, seal oli köök oli, istusin seal pliidi ääres. No täpselt tema sõnad, et kuradi joodikud ei tunne kella ja, ja ühesõnaga, neid peab nüüd ootama. Jaa. Jaa. Ja sel perioodil noh, me väga vähe saime koos mängida tookordsest sõda tuli peale ja siis lõpetati kõik ära. Ma ei mäleta seda, et ta oleks olnud nii viltu, et, et tema kohta oleks võinud öelda, et noh, see mees on purjus, mina muide õppisin seal jooma. Ma ei olnud valget viinaelus kunagi joonud. Olin kaheksateistaastane valget viina puudutanud veel, te olite sunnitud oma või jaolisest täna õhtul perenaine tegi kohe meile, me hakkasime kell üheksa mängima ja kella 12 aed, tehti vaheaeg ja siis mängisime kella kolmeni või on, niipalju kui seal läks. Igatahes linnud juba hakkasid laulu siristavad ja, ja tegi siis niisuguse laua, kus oli siis muidugi viinaga laua peal ja kõik vanad vilunud võtjad ja mina ka nii kui ma selle esimese klaasi panin, siis mul olid silmad pahupidi. Vot siin on üks niisugune küsimus. Kui näitleja on laval purjus, saab vaataja sellest varem või hiljem aru, kui pillimees on esitamise ajal purjus, kas sellest saab ka tavaline kuulaja? Vaat see on üks väga huvitav küsimus. Kui ta on juba nii, et tal on teatud refleksid ja kõik see pillimängu juures on ju automaatika, ega sa ei mõtle, see, see sõrmed ja kogu see aparaat töötab nii-ütelda automaatselt. Ja see on nagu auto juhtimine, ega seal ei saa mõelda, et mis ma pean tegema. Aga kui see hakkab juba halvatud olema, eks ole, ja siis näiteks trompetimängijad hakkavad vale nooti tegema, akadeemiast kiiksud tulema ja aga ma mäletan ühte juhust. Chuck Ellingtseni orkester oli Leningradis sõitsime teda kuulama muidugi sinna ja seal oli üks pool Konsalvesoliks tenori mängija, tenorsaksofoni mängis Janodaali notooriumi joodik ja tal olevat olnud niisugune leping. Wellington olevat öelnud, et need kontserdid, kus sa oled purjus, raha ei saa selle eest. Ja räägiti, et siit nõukogude liidust ta sõitis ilma Benita minema või ilma ilma dollarite, sellepärast et noh, seda orkestrit piirasid kogu aeg, imetlejad, muidugi nagu Valgregagi kõik tahtsid joota. Ja siis oli niimoodi, et ta tuli lavale, ta pidi tulema orkestri ette, puldi tagant välja orkestri mängima soolo ja ta mängis kõik ära. Rutiiniga. Aga oli näha, et ta seisab vaevalt jalul. Nii et see oli omast kohast ime. Aga teisest küljest muidugi aru saanud kõike tagurizon. Kuidas on Raimond Valgre teie loomingule mõju avaldanud, küsitakse. Ma olen tema loomingut hirmus palju uurinud aga ma ei ole kunagi püüdnud nii kirjutada, nagu tema kirjutas, sest ma saan sellest väga hästi aru, et teda ei saa imiteerida ja teda ei tohi ja ei maksa imiteerida, sellepärast et ma tean, mõned kolleegid on mulle öelnud, et vot ma katsusin nüüd Valgre moodi teha ja tuli välja ka, aga aga meil üks Valgre on ja sellest aitab. Aga nüüd jälle tulles tagasi selle juurde, et meil noh, me mängisime ega me tema assi mänginud tema lugusid ei teadnud siis ja ta ei tulnud siis välja niimoodi, et no poisid, et siin on, vaadake, siin on üks minu noot, mängime, seda ta ei teinud. Ja teised näiteks, kes on temaga siin koos mänginud Karl Aavik ja Georg Metssalu ja ja täpselt sedasama mäletab, ta ei pakkunud oma asja mängimiseks. Kas see, et Valgre kirjutas nii palju lugusid, on teie meelest hea või hoopis halb võib-olla oleks õigem kirjutada vaid paar sellist tipplugu nagu näiteks muinaslugu muusikas? Levimuusika ajalugu tunneb ju palju ühe loo heliloojaid. Ei ühe loo heliloojad on ka palju kirjutanud Cherom, Köln, väga kuulus helilooja, on öelnud, et kui temal 40 pala kohta tuleb üks tõesti õnnestunud, millega tema rahul on ja millest tuleb lööklaul, et see on hea protsent. Järelikult ei saa niimoodi, et sa kirjutad ühe loo, no vot minul oli küll niimoodi, et et see kurikuulus rannakolhoos oli vist kolmas või neljas lugu, mis ma üldse kirjutasin ja no kuna Georg Ots hakkas seda laulma, see läks kohe lahti. Ja muidugi tükk aega hiljem ma sain teada, et selle originaalpealkiri oli mitte rannakolhoosis, vaid uus paat kes kirjutas sõnad Debora Vaarandi iha ja kunagi juhuslikult. No ma ostsin alati vanasti luuletuskogusid, lihtsalt mind huvitas luule ja löön tema luuletuskogu lahti, vaatan tuttavad sõnad, seda paati pole tehtud linnuluust. Pea pealkiri on uus paat. Siis ma helistasin, küsisin, et, et sina panid selle pealkirja sinna. Ranna kolhoostad ei. Üks ajakiri tol ajal oli pilte, sõna avaldas viimasel leheküljel hiigla üleskutse, heliloojad, viisistage ja vot seal oli see tekst ja toimetaja või keegi toimetuse töötaja. Kuna siis oli kolhooside formeerimise aeg, oli pannud pealkirjaks rannakolhoosis ja sinna läks. Ja nüüd Soomes läks ta muidugi kogu aeg kalastaja on laulu nime all. Ma just kuulsin, et Ameerikas olid mingid soomlased, sealsed olid ainult välja. Meremeestelaulude kogumikuga olid sellega sinna sisse pannud, aga muidugi ka jällegi ikkagi kalamehe laulu nimi on loomulikult see see rannakolhooselini ripats sinna Iluripats sinna juurde pandud. Kas te olete konkreetselt mõnele inimesele oma laulu pühendanud, kinkinud talle oma laulu? Ma tahtsin, ükskord. Oli seal üks kummaline kummaline asi, see ajab naerma tagantjärele. Ma sain kätte ühe luulekogu, Eesti proletaarlased luuletajad. Ja ma leidsin, et seal olid nii palju niisuguseid tekste, mis oleks sobinud. Tähendab, mis kõlasid nagu tolleaegses, ütleme 50.-te aastate kontekstis tõeliste protesti lauludena. Nad olid kirjutatud protestiks kodanliku korra vastu, aga seal ei olnud seda sõna, et, et lööme nüüd need kurnajad või maha, vaid see oli protest olemasoleva korra vastu. Ja ma kirjutasin viis laulu. Georg Ots laulis nad sisse, minu abikaasa Heljo Sepp saatis klaveriga ja need. Ma ei tea, kas nad praegu üldse enam olemas on lindil või, aga aga ma kirjutasin neid väga hea meelega ots nii toredasti laulis ja ma tahtsin pühendada selle laulu Georg Otsale. Ja tollal Stepanov oli muusikafondi direktor ja väljaandja. Ta ütles, et tead, see ikka ei sobi. Ja ma ei tea, mispärast ta leidis, et see ei sobi. Ja see jäi, see oli ainuke kord, kui ma tahtsin tõepoolest pühenduda. Kas autorikaitsest ikka raha tuleb? No viimasel ajal on jah ikka nagu ikka tulnud, no tänu võib-olla sellele, et mul on praegu seal noh, üks teatritükk, Vellamyy, mis seal vanalinnastuudios läheb ja ja võib-olla ka tänu sellele, et nüüd on hakanud korralikumalt tulema välismaalt. Huvitaval kombel siiski tol ajal sai neid asju nii palju laiali saadetud, et et noh, eriti Soomest ja ja võib-olla kõige rohkem ma tean Soomest Tšehhoslovakkiast, Janist kohtadest. No kui välismaalt tuleb, siis on ikka natuke juba tunda. No vahepeal oli tunda selle tõttu, et, Need, Põhjamaad ja Šveits ja terve rida maid jätsid Moskvale ülekanded tegemata siis kui nad nägid, et eesti kukub varsti sealt lahti, et kogu aeg tulid Moskva kaudu ja ma usun, et meie autorikaitse summasid minul jäi, ma tean, mul jäi sinna vähe. Võib-olla mingi 50 dollarit käis tol ajal dollaritesse arvestus neil seal kuskil Moskva pangas aga oli ka neid, kellel võib-olla päris ilus raha ja see jäi kõik sinna jäi saamata ja selle tõttu nüüd need need välisfirmad, autorikaitse organisatsioonid hoidsid selle raha seal kinni ja saatsid ühe korraga mitme aasta nüüd siia meie eesti autorite ühendusele ja tänu sellele muidugi tuli üks periood, kus tuli päris ilusat summad. Küsitakse teie käest, keda peate oma muusikal risti saaks. Kas sellele oskate vastata? Vaat seda on raske öelda. Neid muusikuid, kes on mulle väga palju andnud, neid on üsna palju, no esmajoones ma ütlen ikkagi oma kaks õpetajat, esimene oli Mart Saar. Ja teine oli Heino Eller, mõlemat. No nii toredad isalikud ja nii armsad inimesed mõlemad ja ma ikka vahel mõtlen, et miks enam ei tehta nii. Nii toredaid inimesi, võib-olla neid on, aga ma nende taolisi lihtsalt ei ole kohanud. Küsitakse, kuidas tema abikaasa Heljo Sepaga tutvusite No ma ei tea, kas nüüd see on romantiline või, või, või on see niisugune väga imepärane, niisugune kohtumine, esimest korda me saime kokku niimoodi, et mina olin veebruari lõpp, märtsi algus oli meie pataljon Vaivara koti kinni pidamas, sirgalas. Need olid väga rasked ajad ja, ja seal sai mehi surma ja haavata ja ja siis tuli see Tallinna pommitamine üheksandal märtsil ja sakslastel oli niisugune komme, et niis terrorirünnaku alla sattunud linnadest pärit mehed saavad kolm päeva niinimetatud Womben Huur Laubi pommituspuhkust, et saaks minna vaatama. Tegelikult minu perekond oli Pärnus, aga mind oli mobiliseeritud Tallinnast ja ma sain selle puhkuse. Ja siis tuli kaasa võtta kogu see kolu, kõik kõik kiiver, jäätis, granaadid ja see, sest kogu aeg ju liiguti ja kogu kolu pidi endaga kaasas olev. Ja siis ma mäletan, meil olid need valged maandumisülikonnad ja valgeks lubjatud kiivrid ja mis meil siis oli ta siis ma käisin siin Tallinnas ringi nagu loll põlenud varemete vahel. Siis läksin, läksin vaatama seda konservatooriumi hoonet mööda minnes ja seal seisis, kes oli tulnud ka vaatama, mis sellest konsultant, kõik suitsu seal ja. Ja siis me paar sõna rääkisime lihtsalt niimoodi. Aga mina olen ikka vahel meenutanud jah, et seal niuke imelik koht kokku saada. Aga hiljem siis oli kunagi lähemalt juba tutvusime ühel kunstiinstituudi ballil, kus siis mina läksin nagu mängima, aga siis lõpuks klaver jäi üksinda mängima ja läks tantsuks ja nii edasi, noh, nii nagu noortel, siis mina ei ole tantsulõvi kunagi olnud, sest ma alati olen mänginud, kui teised. Üks Ta oli teie esimene pruut. No mul kooli ajal oli üks niisugune, hoidsime kätt ja vaatasime, käisime nagu jalutamas, aga tolle tüdruku saatus hirmus kurb. Kas abieluettepaneku tegemine oli teie jaoks suur katsumus? Ei, ta ei olnud nii suur katsumus, sellepärast et me ikka juba olime vist üks poolteist aastat ikka nii teatris käinud ja niimoodi noh, nagu öeldakse, kurameerinud. Tema ise muide, kahtles väga sellepärast, et Ta seisis just ees Moskvasse aspirantuuri minek, keda üldse mõtles, et kas see on õige, et abielluda ja siis kohe augustikuus abiellusime ja siis kohe septembrikuus põrutama Moskvasse. Aga noh, siis hakkasin mina Moskvas käima ja tutvusin selle suure linnaga, ma ei olnud varem üldse Moskvas käinud. Ja, ja. Ma ei mäleta, et seal mingisugused ettepanekud väga toredalt, minu väimees tuli minu tütre kätt paluma, vot see oli väga eeskujulik. Kuidas see käis ikka niimoodi, ta tuli koos tütrega sinna ja ta ütles ilusti viisakalt, et ma armastan teie tütart, tema, palun tema kätt. Nii nagu vanasti ja täpselt ja ja ma usun, et ta on vist 1000-st või 10-st 1000-st, kes tänapäeval nii teeb. Meie abiellusime nii et me ei öelnud kellelegi. Läksime, läksime pikale tänavale sinna registreerima ja koridoris panime sõrmused sõrme, sest sõrmuste kandmine oli sel ajal keelatud. Noh, ei vaadatud hea näoga. Siis tema tädil oli parajasti sünnipäev ja siis läksime sinna, ütlesime tervist, tulime sünnipäeval ja lubage teatada, et me oleme abielus. Kas te maja ostsite või ise ehitasite oma soovide kohaselt? Me ostsime õieti, see oli minu naise venna idee, mina poleks kunagi ehitamisega hakkama saanud, aga temal lähevad kõik tööd hästi ja ja kuna me elasime kõik väga viletsate tingimustes elasime, Nõmmeldab korteris mitu perekonda ja nemad elasid kuskil, kus mingisugune kerast sinka haises jubedalt ja ka nõmmel ja siis ostsime ühe nii-ütelda. Katust ei olnud peal müürid ja siis noh, lõpetasime, saime sinna natukene, tol ajal oli see 60 meetri norm, ei tohtinud üle 60 meetri olla elamispinda. No siis tänu sellele, et me olime mõlemad heliloojate liidu liikmed, siis anti kuidagi 30 meetrit veel juurde, nii et me saime me kirume kogu aeg, et seinakapid on nii kitsad, et ülikond ei sälk poolviltu. Lähen sisse, no kõik oli sentimeetri pealt välja arvestatud ja eks need, see on tolleaegsed ehitajad, olid ikka omamoodi hullud küll mõelda, praegu. Kes on kodus? No mina ütlen Oskar Lutsu sõnadega et ämm ei olnud mul kuri ämm oli mul väga hea, aga siis noh, et naine ja lapsed ja siis kas ja siis. Teie abikaasa, pianist, teie mängisite saksofoni, kas vahel ka teineteisele närvidele käisite, kui kodus harjutamine oli? No mina ei harjutanud üldse sel ajal enam sest kogu töö, mis sai tehtud, see oli, kui oli vaja harjutada, siis raadios ja aga põhiliselt, ega pillimehed, kes iga päev mängivad, ega võib-olla viiuldaja peab ennast vormis hoidma, aga puhkpillimängijat omast. Ei ole jama, harjusin sellega nii ära, et. Kahjuks tal praegu nägemine nii vilets, et ta kurdab, et ta ei näe enam nooti, aga mul oli temast väga palju kasu. Sel ajal ma olen nii vilets klaverimängijat, ma üldse imestan, kuidas mind konservatooriumist läbi lasti selle obligatoorne klaverioskusega Bruno lukk ja teised, kes seal eksami komisjonides olid, need pidid mitte ainult silmad, vaid ka kõrvad kinni hoidva. Mängisin. Kuidas te hindate oma töövõimet praegu? Ja mul oli teine puusaoperatsioon novembrikuus ja seal oli nii palju igasugu komplikatsioone. Kuidagi on see töövõime langenud, aga, aga siin mikrofoni ees olles ma saan kasutada seda, et ma saan Tartu Maarjamõisa haigla ortopeedia osakonna arstidele ja personalile eesotsas professor Tiit Aavikuga avaldada sügavat tänu, et nad võtsid mul välja selle proteesi, mis mul oli kolm aastat tagasi pandud siin Tallinnas ja mis oli nii ebaõnnestunud, et sellega käia ei saanud. Panid mulle õue korraliku proteesi, millega ma nüüd käin kodus juba ilma kepitajanud on suvel ka väljad hakata ilma kepita käima. Haigla ei ole meeldiv paik, aga ta võib meeldivaks saada siis, kui tõesti sa tunned, et inimesed sinu eest hoolitsevad, nad oma asja tunnevad? Jaa, jaa, kõik need inimesed oma väikeste, niisuguste nõrkuste ja, ja tugevustega oli väga tore, kuidas nad patsientidega käitusid seal kõik need koristajad ja, ja õed ja arstid ja mulle jäi sealt tõepoolest väga hea mälestus. 1914. aastal riputas üks Prantsusmaa Hambaarst oma kabineti uksele sildi hamba väljatõmbamine kaks ja pool Franki hamba valutu välja tõmbamine muusika saatel 16 franki. Sellest võib järeldada, et muusika leevendab füüsilist valu. On huvitav küll, mida teie selle kohta ütlete, kuidas selle muusikamõjuga on, kas te olete tundnud, et ta mingis olukorras või mingil ajal aitab? Vaata huvitav on see, et ma olen tundnud seda, et ta võib mingil määral närvide peale käia, aga Ta aitaks. Tähendab, mind aitab kõige rohkem vaikus ja rahu. Aga ma võin teile öelda, kui mul tehti esimene operatsioon siin Tallinnas puusaga, need tehakse kohaliku tuimestusega seljasüstiga. Ja siis mulle pandi kõrvaklapid pähe ja ja küsiti, et mis jama peale ma siis panin, palusin midagi niisugust lakkamatult muusikat tuleb. Mitte ta valu oleks vähendanud seda praktiseeritakse, nagu meil öeldakse, välismaal praktiseeritakse seda väga palju. Võib-olla ta rahustab, aga tegelikult küll nad hoolitseda selle eest, et seal midagi pannakse juba, mis teeb sind nii rahulik? Ja. Muide, ma lugesin hiljuti ühest venekeelsest draamast just, et teadlased on kindlaks teinud, et klassikaline muusika mõjub soodsalt juurvilja puuviljakasvule. Ja eriti armastavad köögiviljad Beethoveni ja Tšaikovski sonaate, nii et teie olete aiapidaja. Proovige. Ma pean seda ütlema, et ma olen selles mõttes aiapidaja, et ma panen potti igasuguseid seemneid, nüüd mul õnnestus kiivi kasvatada ja mul on minust endast pikem greip fruutmisel seemnest kasvatatud ja ja tal on päris ilus niukene sõrmejämedune, teiega täiesti puitunud vars. Minu pojatütar küsib kogu aeg, millal sinna tulevad greid pruudid otsada, pole veel õitsema läinud. Neljas aasta praegu. Aga tal on ilusad suured lehed ja kui ma teda, kas ta on, siis ma räägin ikka temaga ja silitab lehti. Muusika mõju on selline kiri, kui tuleks elu uuesti alustada ja teil oleks võimalus valida, esiteks pikaajaline töö Tommy doosi või Benny Goodmani orkestris kusjuures ainult saksofoni mängimine ei mingit aega heliloomingu jaoks. Teiseks kõik see, mida te olete juba kogenud, teinud, mida te valiksite Vaat, see on nüüd väga huvitav küsimus olles nüüd enam-vähem kursis nende mõlema härra karakteriga siis ma võin öelda, et nendes orkestrites mängimine ei olnud mingi meelakkumine. Mängid olid diktaatorid, väga peni kummalist räägiti kui mehest, kellel on röntgenipilk, kui ta hakkas kellelegi mängijatest otsa vaatama siis teadis, et tema peab varsti hakkama astuma. Ja Tommy Dorsey oli samuti väga-väga nõudlik. Sealjuures on terve rida teisi inimesi, kelle kohta kirjutatakse, nad olid väga lahked ja kelle juures kõik tahtsid mängida. Muidugi niisuguses orkestris mängimine oleks olnud omal ajal noh, unistus. Aga selleks oleks pidanud olema. No ma isegi usun, et kui mõelda seda seda taset, mis oli kolmekümnendatel aastatel ja seda taset, mis meil oli näiteks siin professionaalselt saksofonist ja ma usun, et väga paljud meist oleks võinud seal orkestris mängida, sest mitte solistina aga niisama mõnda teist, kolmandat, neljandat häält puhuda oleks võinud. Aga. Kuidas nüüd öelda, loobuda kõigest sellest, mis on andnud, mis on olnud teate isegi kui ma mõtlen praegu noh, kasvõi neid kõige viletsamaid aegu sõja ajal ja kus tõesti sai Sirgalas sai surma ja alati, kui mingisugune ilmuts raske päev oli, siis. Ta hakkas ikka laulma. Saksa keelest tõlgituna nii ilus kui täna, nii peaks alati olema, see oli niisugune omamoodi iroonia omamoodi ja vot see aitab väga paljuski üle. Jaa. Jaa. Ja näiteks, kui ma mõtlen selle peale, et mingi Tomi toaševi Benny Goodmani orkester ja kõik need sõbrad, kes on ümbritsenud selle sel juhul ma peaksin ütlema, et ma ma ei oleks neid tundnud, seda, seda ma vaheta mingi naistest. Pillimehed on niisugune omaette omaette seltskond, nüüd viimatigi, saime siin jälle kokku koolise Pühitsesime jälle ühte väikest aastapäeva siin sügisel ja ja näha neid ikka üle hulga aja ja see on, vaat seda ma ei vahetaks millegi vastu. Kui te kokku saate, kas siis pillid on kaasas? Me oleme teinud ka neid kokkusaamisi tõepoolest kus võetakse pillid ja aga noh, eks meie vanused enamasti juba nii kaua juba muusikast eemal, et niisugust peast mängu omal ajal, kui me mängisime Sakalas kolm korda nädalas rütmikutega kaks aastat järjest ja siis oli tõesti nii, et nooti ei olnud kellelgi ja kõik tuli peast ja, ja iga kord isemoodi, sest me kõik improviseerisime ja Aga aga praegu ei tuleks sellega enam toime. Need ajad on möödas, laule tuleb veel ajaviiteks, May, kirjuta. Peab mingi siht olema. Ja tuleb siis, kui on, ma olen alati siis, kui on mingi pakkumine, kindel tellimine. Omal ajal, kui ma mängisin estraadiorkestris midagi lihtsamat, mul oli laul valmis ja see mängiti seal sama järgmine proov või ülejärgmine, proov mängiti. Esinejad maksavad kui on ansambel või orkester, see maksab, ma ei kujuta neid summasid ja kes maksab soomlastesse Kugavaksav jõulud. Kes maksab kinni selle muusika, mina ei suuda maksta. Ja, ja teine küsimus on, kellele seda vaja on, sellepärast et et ma olen vahel vaadanud seda, et võib-olla mõni vanem asi, mida tõepoolest võib-olla talleks saaks mõne parema variandi teha. Näiteks mulle väga meeldis, Jaanika tegi oma versiooni sellest olematust laulus olematust laulust. Kena ja ja Kiigelaulukuuik tegi ühe laulu, mis ma täiesti juba olin noh, ebaõnnestunud hulka pannud. See on mu laul Liplometi tekstile tegid väga ilusa. No praegu on ju see, et igaüks teeb ise laulu, ise laulab. Piirdub sellega tähendab see, see uskumatu hulk heliloojaid siis praegu on oma tarbeks kirjutajaid. No see välistab selle üldse, et keegi hakkaks veel otsima meie laulupärandist noh, võib-olla isegi kaugemale tagasi minnes veel mõnda Priit veebli laulu või või et võiks teha moodsamalt, kuigi näiteks pöörlini ja George köshmine ja cool Taarja laule tehakse ikka-ikka-ikka-jälle nii-ütelda, seda levilaulu klassikat uuendatakse pidevalt, see on niisugune vereringe, mis kogu aeg käib ainult meil Eestisse puudub. Küll tuleb see aeg, loodame tuleval sajandil. Ma tänan teid, Valter Ojakäär selle toreda jutuajamise eest, aga nüüd on niisugune asi, et te peaksite välja valima ühe küsimuse, mis teile kõige rohkem meeldis, selle küsimuse esitaja saab auhinna. Meeldivaid küsimusi oli palju, aga teate, mina võtaks selle küsimuse just selle. See oli nii ootamatu see küsimusse, trummid Rossija ja, ja see noh, mis oleks, kui oleks olnud? Minu arust see oli kõige originaalsem küsimus. Persona saate külaline oli Alter Ojakäär Persona saate auhinna võitis proua Dagmar Tallinnast ja Saadet juhtis Marje Lenk.