Kuigi eelmisel nädalal lubasime teile, et räägime veel Argentiina reisist, siis tegelikult teeme väikese muudatuse ja räägime ühest põnevast näitusest, mis on avatud kuni jaanuari lõpuni. Rahvusraamatukogus võib minna seda iga kell vaatama, aga kes saab täna seda teha kell kolm siis on teil võimalus minna tasuta ka juttu kuulata selle photography koht, Kaupo Kikkas, sa teed seal väikese ekskursiooni ja tutvustad laiemalt siis FC punt lahi, kes see mees on? Just see, et kui me oleme päris palju rääkinud erinevatest fotograafidest, iga kord pean, ma lõpetame juttu sellega, et vaadake internetist või vaadake raamatupoes raamatut, siis täna on haruldane juhus, kus ma saan öelda, et minge või tulge näitusele. Et tõepoolest, saksa läbi aegade ühe kuulsama moefotograafi Kundlachi näitus on tänu Saksa saatkonnale praegu Rahvusraamatukogu kuuenda korruse galeriis ja see on veel vaatamiseks seal väljas kuni jaanuari lõpuni, nii et kellel vähegi võimalust, on, külastage ära ja see ei ole pelgalt moefotonäitus, on tõesti nagu üks selline retk läbi ajastute, sest Kund laht on sündinud 1926 ja alustanud oma fotograafi teed viiekümnendatel ja ta oli väga aktiivne kuni 90.-teni, mis tähendab, et me näeme seal 50.-te 60.-te 70.-te 80.-te ja 90.-te moefotot ja igast ajastust on mõned pildid, mis iseloomustavad selle ajastu vaimu selle ajastu visuaalset keelt. Ja sealjuures on äärmiselt kaunid ja nauditavad ka fotograafilises perspektiivis. Ehk siis mood, mis on üldse nii-öelda kõige lihtsam ja mõistetavam viis tegelikult ju ajastu kultuuri nautida ja tarbida sealt edasi järgmise sammuna kõik muud visuaalkultuurid, audiovisuaalne kultuur, eks ju. Aga mood ise on nagu selline, mida on hästi lihtne vastu võtta ja mis iseloomustab igat ajas tohutult hästi ja sinna juurde nüüd selline äärmisele fotograafiline meisterlikkus, mida Kundla on, on oma piltidesse pannud. Nii et kokku on üks tõeliselt võimas näitus praegu Eestis ja tööd ise suured, poolteist korda poolteist meetrit ruudukujulises formaadis juba kõnelevad testi ilma sõnu vajamata enda eest. Aga kui natukene rääkida Kundlachist, siis ta muideks praegu täiesti aktiivne. Aga tänaseks hetkeks ta ei ole mitte niivõrd enam fotograaf, kuivõrd ta on galerist kurat, Darja fotokollektsionäär. Talle nimelt kuulub ka Saksamaa kõige suurem ja kõige olulisem foto. Erakogu ja ta on asutanud siis Haust photography sellise spetsiaalse muuseumi, mis siis nii-öelda kannab tema pärandit kannab fotograafiapärandit, seal on pidevalt näitused, erinevad kuraatorid käivad seal tööd tegemas. Nii et 90.-test on ta pühendunud siis täielikult sellele kuraatoritööle ja on tegelikult siis saksa fotograafias selline tõeline suurkujuga sellises noh, kuidas ma ütlen mitte ainult tegijana, vaid kindlasti ka sellise semiootiliselt tasandil lugemise, piltide avamise ja piltide nii-öelda mõtestamise alal. Aga kui me vaatame nüüd tagasi tema elukäigule, siis nagu ma ütlesin, sündis 26, esimese kaamera akva box sai ka 36. aastal ja 38. aastal proovis nii-öelda juba esimest korda ise piltide ilmutamist ja sättis üles oma väikse esimese fotolabori. Nagu me teame, siis neljakümnendad aastad ja 30.-te lõpp kannavad endal, eriti Saksamaal siis ja loomulikult kogu Euroopas väga tugevat sõja pitserit. Et selge on see, et ta kolme 30.-te lõpust alates enam fotograafina aktiivselt tegutseda ei saanud, kuna ta määrati sõjaväkke ja, ja ta läks siis Luftwaffe ehk õhuväe nii-öelda tugiteenistusse. Ja pärast kõiki neid sõjavintsutusi lõpetas ta tegelikult nii-öelda selles mõttes õnnelikult, et sai kohe pärast sõja lõppu puu siiski hakata tegelema uuesti fotograafiaga edasi, kuigi elu kindlasti ei olnud lihtne. Nendel aastatel aga ta all oli võimalik minna Fotograafiat, õppis tema ja aktiivselt kohe tegutsema asuda kuskil 40.-te lõpus ja 50.-te alguses ta juba oli assistent ja sai tegutseda täiesti juba reaalselt. Fotograafiaga. Aeg oli selline, et ilmselt see sõjajärgne depressioon lõi teatavasti sellise huvitava vastureaktsiooni, kus mood ja üleüldse selline visuaalkultuur tegi tohutu nii-öelda Tiigrihüppe sellele sõjavintsutustele ilmselt vastuseks, et inimesed vajasid sellist kergemat ja no lihtsalt nauditavat meelelahutust ja kuld tuuri ning 50. aastal juba ta esimest korda oli Pariisis ja leidis võimalusi, et hakata pildistama Pariisis esimesi moeetendusi. Ja 53. aastal oli ta juba siis sellise kuulsa saksa ajakirja kaante vahele saanud ennast nagu Filmunud frau, mis tegelikult tema edasises karjääris voli võib-olla üks kõige olulisem märksõna üldse, sest et sinna ta sai pildistada kõige erinevamates maailma paikades kõik võimalik nii-öelda staare, filmi diivasid ja samamoodi selline ajakiri nagu Brigitvildi režit, kuhu ta siis tegi kaanefotosid. Nii et tegelikult ta kindlasti on kõige kuulsam nendesamade moefotodega näitamiseks on välja pandud aga tegelikult ise tähtsustab ta oluliselt rohkem kahte valdkonda portreed ja siis sellist filmimaailma kaadritagust reportaaži, ehk siis tegelikult vaadates tema töid lugedes juurde oma mõtteid, siis on äärmiselt loomulik ja loogiline. Sest et kui me vaatame tema moefotosid, siis iga ta moefoto on nagu jutustus nagu pisike filmikene nagu filmikaader, kus on mingisugune narratiiv, püütud kinni ühte konkreetsesse pildi hetke ja ta on armastanud filmida tulnud sellest filmist kogu oma elu ja nii, tegelikult ta pühendas tohutult palju aega kaadritagust, hetkede kinni püüdmisele. Nii et ta on tõesti siis saanud pildile absoluutselt kõikmõeldavad euroop, Paf filmistaarid. Mingil põhjusel ma kahjuks ei oska öelda, miks see nii oli, aga mingil põhjusel tegelikult ta USA sellisele suurele moe- ja filmiturule tegelikult mitte kunagi ei jõudnudki. Kas siin olid mingisugused soovid või vastupidi, siis just nii-öelda pärast ta pelgas seda, sest ta käis väga palju pildistamas tegelikult nii Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas tal on näiteks üks väga kuulus seeria tehtud Egiptuse püramiididega kõrbes ja ta käis üle maailma igal pool pildistamas, aga tema turuks ja tema modellideks jäid ikkagi ainult eurooplased, saksa prantsuse kuulsad kuulsad filminäitlejad, kõikvõimalikud supermodellid ta sellele turule kunagi Ameerika turule siis tegelikult kunagi ei sisenenud. Ja võib-olla seetõttu on ta ka üks suur suur saladus näiteks tema kaasaegsed, sest kelle ta nüüd juba oma pika ja, ja väga viljaka eluga üle elanud kaasaegsetest Richard Avedonisteks ju vorming Bennist, kelle näitus meil siin Eestis oli, oleme eelnevates saadetes rääkinud ja, ja nendega on tegelikult kogu fotograafia maailm väga-väga tuttav tav siis just nimelt seesama Kundla on tänu oma Euroopa-kesksusele ja ka mõnes mõttes pärast maailmasõda Saksamaast ei tohtinud liiga palju rääkida ja see on ka jätnud võib-olla Guntlachi tegevuse suurel määral pisut peitu varju ja saladuseks. Nii et ma julgeks arvata, et, et lähiaastatel tegelikult on punt lahvel veel tõusmas palju võimsamatest kõrgustesse, kui ta praegu on, sest Saksamaal on ta absoluutselt rahvuskangelane, aga kindlasti just nimelt siis Ameerika mõlemal mandril ja, ja miks mitte ka siin Euroopa perifeersemad alas, kus väga palju, võib-olla saksa filmist fotost ei teata, on see kuulsus alles alles saabumas. No kui tema pilte vaadata seal näitusel, siis millele sa soovitaks tähelepanu pöörata? Kindlasti just nimelt seesama lugu, kui me räägime moefotost, siis siis see, et vaadatakse seda nii-öelda moemomenti, see on selgemast selgem ja mina kindlasti ei ole kaugeltki kõige õigem inimene rääkima just nimelt sellest moe poolest, aga perfektne kompositsioon äärmiselt tugev ja muideks perfekt seal ma mõtlen seda, et just nimelt väga selline omanäoline, tugeva oma käekirjaga kompositsioon, mitte selline, mis oleks nii-öelda väga nüüd fotoõpikust alati täpselt kopeeritud ja tohutult tugev vormitunnetus, ehk siis nagu kui te vaatate neid pilte, et siis need on nagu lausa lahu, kohati sellised skulptuur seda oma koguma plastiliselt vormikeelelt, et leiate alati sellist sellist mingisugust taustavormi ja rütmide kasutab väga palju inimese figuuri vormi ka näiteks näofiguuri profiili vormi, et mitte alati sugugi näidata, kes nii-öelda mitte valides sellist võttenurka, kus kõik oleks võimalikult selgelt konkreetselt arusaadav, aga just nimelt otsides seda vormi. Ja need stilistid ja moekunstnikud, kellega tal on võimalus olnud koos töötada, on ka ja tohutult hästi tajunud seda, et kuld lakil on selline anne ja seetõttu väga palju kasutatakse näiteks siukseid, triibulisi, ruudulisi, erinevad tugevate joonte ja mustrid hästi sellistega lõikejoontega rõivaid ja aksessuaare. Nii et Kundla on selle koha pealt siis tõesti tõeline talent, et ta on osanud selliseid selliseid nii-öelda nüanss pildi sisse tuua ja, ja millest ma alustasin ikkagi veel kord see lugu, iga pilt on nagu üks pisikene jutustus, et inglise keeles on üks väga hea sõna, mida vahest kasutatakse fotograafide kohta stooriteller, et lite lihtsalt fotograaf vaid staaridel, ehk siis ongi see, et ta nagu lugude jutustaja, nii et kindlasti lihtsalt hästi avatud pilguga neid neid töid vaadata, nautida kindlasti ka seda esteetilist visuaali poolt, sest et see on väga võimas. Ja Ma arvan, et need pildid on tegelikult oma olemuselt nii lihtsad, nad kõnetavad kõik ise ilma liigset juttu ja tähelepanu vajama. Aga kes ikkagi liigset juttu ka tahavad, siis täna kell kolm sa juhendad väikest ekskursiooni ja näitus ise on avatud jaanuari lõpuni. Rahvusraamatukogus.