Tere õhtust, keskekava kuulajad. Tänases saates kuulete Martti Soosaare jutuajamist skulptor August oomika. Head kuulamist. Inimene on üks väga põnev romaan kohe kui nii võtta. Ega kohe ei taipa, kellega sul tegemist on ja kui suure või ilusa hingega siis inimene on ja teinekord väline. Niisugune esimene mulje inimesest ei anna midagi. Ja kui sa temaga rohkem tuttavaks saad, juba mõtled, hakkad vahetama, siis isegi ma ütleks, et isegi inetu vorm muutub sel juhul ilusaks. Skulptor August from on minu vana hea tuttav. Paari aasta pärast saab ta juba 70 ja sellest üle 40 aastane August von professionaalse kunstnikuna inimest otsinud, jälginud, uurinud, kujutanud. Ja ega ta pole inimeses pettunud. Homme on jäänud optimistiks, ta oskab iga päeva elada, elust rõõmu, tunda. Üle 40 aasta Andavoolinud raiunud, valanud päid peamiselt päid. Need on kivist ja puust pronksist ja nende hulgas ei puudu oma leiud. Ja eks need leiud ole omajagu valgustanud tööd ja elu, nagu ütleksin oma lapsed. August hommi portreeloomingu võimsaimaks saavutuseks on minu meelest mõne aasta eest puusse raiutud Lenin. Praegu on August hommiateljees siis tema kodus Kadriorus oru tänavas mitu äsja voolitud pead alles märjad rätikud ümber. Ateljees on ka üks suur lõpujärgus TÖÖ portree. Tammepuus. Kadriorus oru tänavas lindistasime hommigaga järgmise vestluse laulud vahel valitud Gustav Ernesaksa Alt kes on muide hommi naaber üle aedne oru tänavas. Ja võib-olla pole huvitusete märkida, et tema graniit, pist seisab pommiaias ja vaatab sealt kodu poole. Teatud kindlad välja kujunenud tüüpi minul ei ole. Kuigi mõnel on niisugused, on, ma tean, et on, jäigi, mitmel, on minal kinni, tibi juures ei ole. Kui mina tyypi vaatan, siis mina juba naeran ennem materjali ära. Nii et minu arust on igati modelleeritav. Ainult et mida ma proxy jaoks kavatsen võtta, siis peab ka olema hoopis teine tyyp kui see, keda kavatsen modelleerida, ütleme graniidi jaoks. Väga tähtis on ennem ära kui modelleerima hakata, kui tyyp on juba enam-vähem nii väljavalitu ja siis, et mis, mis materjalis teda tulevikus edasi teadma, mis materjale sa kõige rohkematele. See on nüüd raske ütelda, missugust materjali, kas mõni materjal on alles Sobral teinud, kunagi vist ei ole? Ma ei tea praegu graniiti, Sid, ma olen igasugust teinud igat värv, dolomiit, siis olen teinud Vasalemma marmorit olen teinud. Ma ütleks, et dolomiit ei olegi skulptuuri materjal kui me seda tänapäeval teeme ja kui meie grupid käivad, kujurite grupid käivad Saaremaalt paeaugus raiumas. See on lihtsalt sellepärast, et saaks röövida, katsetada mõned, kui esimest korda võtavad kirkad kätte ja kui siin materjali seal augus sulle antakse nii toorelt kätte, siis on hästi pehme. Teda võib isegi tavalise noaga lõigata. No ja siis saab inimene katsetada ja proovida ja. Mees on kahe nädalaga tuleb tagasi, on kahemeetrine figuur valmis, seal ei ole õieti vahekordasid, aga lihtsalt nii kuidagi ümmarguselt kokku viidud. Et ta skulptuur ikka on ja sealt saavad lihtsalt kätt harjutada. Nonii, me jõudsime nüüd, millele välja graniit? Dolomiit torumütsis, Vasalemma marmor, seda nimetatakse millegipärast teisik tal toim. Teine, kui on Saaremaal Saaremaa dolomiit, see on niisugune mass. Aga Vasalemma terane, temal on teine toim tema poleerides on isegi natuke Crystallikesed on sees, kui teda lihvida või poleerida. No ja siis muidugi puu. Puu oli üks väga. Puu ise omapära ja ja isegi teinekord ka, kui selle puu nii-ütelda loomupärase vormi saad sisse jätta portree-le. Ma mõtlen siin vast viimast suuremat puulõiget kui mitte just viimast, siis eelviimast Lenini portreed muidugi leidsin kõige peale sattusin selle paigutuse peale. Ei oskagi nagu omal aru anda, selle puu sai selle puu, sain jälle nagu öeldakse, et inimene kolama ka ringi või rändama või pakkuda back vedelas. Kuidagi vaata seda oligi mina olin kalaretkel ja olin seal Lihula kandis. Ohustatud selle suure puuga. No ja, ja siis seal sovhoosiesimees mul vana sõber August kalla, tema vedas mind nende pakkude juuri, ütles, et kuule, et vaatad, siin nad seisavad, et hirmus. Pakkuv meeldima muidugi ma ei tea, kuidas siis. Lenini pea võiks sinna paigutada, hakatakse suurusidki klapik sisse. No ja siis sain ühe hästi suure, suurte raskustega muidugi seda tuli isegi autokraanaga pääle tõstami, tugev meeter 30 kõrges portree ja lai ta vist, kui ma ei eksimeeter 15 ja sügav 80 mõõdopperis ilusalt ja samme erikaal on vähegi, on päris päris raske puu. Ja kolm aastat sai higistatud ja vaadatud ja kõnnitud ringi ja jälle raiutud Saarid enne seda teinud vist üks paarsada portreed, vähemalt suurem punkt Sealne sellele reale. Vaat see nüüd klappis küll päris naelapea pihta. Sellepärast et neid portreid tehtud elus ja küll igas suuruses ja igat sorti inimesi küll näitlejaid ja heliloojaid ja poliitikamehi ja muidumehi. Ja, ja just mitu korda käin ka peast niisugune mõte läbi, et. D hinnanguid, kui suur või väike keegi kunstnik on siis minu teada on see nii keskkompositsiooni peamiselt teeb, on nagu vuti klomrüks. Ja portratist on kohe järgmine maastikumaali ja kolmas ja nad maale ja siis neljas Voria, ega sa seda kastidesse jagamist nüüd nii väga tõsiselt võtta? Noorendada päris tõsiselt ei saagi võtta. Aga nii ta tegelikult on, aga ma ütleks, isegi niipalju kui minul on kogemusi ja elus näinud, on. Et lööb isegi, võib-olla halvad kompositsiooni tegijad igatepidi üle ja kui nüüd nii võtta, aga minul ei olegi kompositsiooni ega akti vastu kunagi midagi olnud, sellepärast vast nyyd lähmegi selle alustatud mõttepuur rööbastele tagasi. Et miks ma just siis võtsin selle suure portree juubeli puhul ette ja nägin temaga nii palju vaeva, et, et ta oleks nii, mitte medpidi. Mitmet pidi näidatud olnud minu niisugune õpitud ala, kui seda üldse nii võib nimetada. Ma ise küll vaikselt armunud. Minul on ta nii selgelt enam õppida, midagi ei ole, oleks täitsa valem. Õppimine pidi olemagi, inimlik? Jah, ja kui seda õppimist enam ei ole, siis ta juba tööks ka siis ta ei olegi enam looming, käsitöö, siis tähendab käsitööks ja ja, ja, ja, ja siis ma mõtlesingi, et teene punki, nisugune kuulunud port, three näitan siis igatepidi küll suurusega ja ja vormikultuuriga ja, ja kõigega ja portree sattus ka. Keda oli tarvis uurida ja, ja, ja tasus uurida ja, ja jää juubel oli lähedal ja kõik ja puha. Nii et ma tõesti ennast pühendasin üks-kaks-kolm aastat selle tööle tulemus oli ka üllatavalt hea. Jah, kui nii natukene nüüd edev olla, Aidma isegi pean seda ütlema, et mul ei ole ühtegi port veed nii hakanud omale meeldima. Ma teinekord hommikul tõusin ülesse, ma läksin ekstra kohe tööd vahetama, lihtsalt nautisin teda kohe. Ja, ja eriti kena oli ta mul siis veel meeldis omal kodaali vilt toonitamat. Ta aga ta praegu on ka see sait looritatud, mitte peitsitatud ja see oli niisugune hea võte, mis sai selle puu töötlemise juures tehtud ja see andis väga ilusat tagajärjed. Ja ta on meeldinud ja meeldib mulle omal ka teistele ka meeldid sulle ained tamme pakkuse distel järel. Kuule ja üks on veel päris kasutamata, aga üks on juba kasu susel, nii et neid oli kolm. Kes elualadest või erinevatest kutsealadest on sulle olnud nagu kõige lähedasemad, mispärast ma tean, et näiteks oled tohutult palju teinud näitlejate portreid ta minu arust on igas inimeses väike šveiki kihu, näitlejad. Teinekord ja eriti noore mehena veel kui sai rohkem liigutud ringi ja lõbusa Moltud. Mul hästi nisust imiteerimised, meeldisid masin. Omal ajal tegin Sass Teetsoviga nii hästi järgi, et ühes ruumis, teine oli, teises otsas, ei tehtud vahet. Nii et see ei olnud temast küll ilus, aga midagi teha ei ole. Kuigi mul on väga palju oma lemmikuid, ma võiks julgelt välja ütelda, mitte et ma siin teisi tahaks kedagi nüüd halvustada. Näidiseks Agatuna lüüdik, tema meeldis mulle lihtsalt laval, nii et tema koomiline olek ja pritsi ilmestas tema näos ja vastid hõredalt, isegi Takraaksus. Küll võiks ütelda. Ja nii tore, nojah, ja siis niisugused suurkujusid nagu Laurid ja Ants Lauterile. Mani elan, selles leiti ümber isegi juure saada veel ja mõjutusi ja kuidas ta on, aga temal oli kud aga laval teinekord omale püksid kehitas ülesse. See oli niivõrd koomiline ja tore ja kuidas nii näilikud sülitad sinna lavanurka isegi see oli kena. Võib-olla sa ütleksid mõne sõnaga, Ants Lauter ei kohta. Hea Antsu sai tehtud. Sellest on kaks 25 aastat tagasi, minul hakkas ta just meeldima, et ma olin väga vähe inimesi kohanud. Just nii kui Ants Lauter oli küll tema oli täpne, kui tema ütles, et ta tuleb viis minutit enne kahteteistkümmet viis minutit peale ühte sisse olid võtta kell välja ja see on õige, et see oli tema loomu pärane. Niisugune täpsus ja aja ära oskamine, et oskas aega jaotada selle pärast, muidu ei saaks olla, kui palju aladega ja kohustustega tema ei tegelenud. Ja kõikide ameti jõudis. Ja kõikide ma ei tea, et keegi oleks ütelnud, et näe, kõik olime kohal, aga antsu ei tuld. Säkist juhust vist ei ole, kas ta sel ajal ka midagi tegi, sa portreed tegid tema portreetegemise juures. Oligi meil võib-olla see aeg täpselt nagu tema aeg oli tehtud, kui ta tuli, siis oli üks nohin minu poolt. Ja et mitte midagi jätta vaatamata, mida ma tahtsin temast sealt siis välja püüda. Ja, ja, ja see aeg oli seal ka niivõrd Kiive, ma ei mäleta, kas viis või kuus seansside ta siiski tegin juttu, nagu siin teiste meestega on olnud nagu vana Juhan Simmiga temaga sai ja igasugused naljasid räägitud ja aga Antsuga oli ja temal oli see aeg niivõrd piiratud, et siis muud kui katsu, et jälle Kell olid, nüüd on minek, aga simmal ei olnud ju väga terava ütlemisega, simman särke mees ja kui tal eriti veel mõni nii külge hakanud sõber ei meeldinud, siis ta oli väga terav. Üks niisugune nali on ju ka ennast ja see on täitsa tema. Nii omapärane, et küsin, noh, Joan, kuidas elad? Siini kal lõbusam olla. Sellises Ritsing Simm, Yokoosi, Ena, Juku Semm, aga ma ütlen, et Ritsing pidi tulema. Aa, ja see oleks nüüd küll pärispatuasi olnud mööda minna vana Gustamist või laulu taadist, nagu nüüd ta on saanud omale nime ja mul on tunne, et sobib hästi kah. Nonii, eks ta siis naaber olnud ja, ja vot siin võiks ka ütelda, et tema vorm juba määras materjali. Et tal on niisugune tore pehme ümar vorm ja küllalt meeldiva kontuuriga, nagu meie vaatame. Ma ei tea, kas kõik vaatamata, aga mina vaatan ka, kuidas olgu ta siis ümmargune või, või, või missugune kontuur, kuidas joonistab välja jätta küllalt huvitav on, mis tema juures kõige toredam oli jäänud? Tema on ja isegi joone mees ka Zemani karikatuure terve rida täis, nii et ega iga portree polegi nii lihtne endast teha. Tuleb ise parandama. Ei, selle koha pealt ma ei ütle küll mitte üks halb sõna, et ta oleks ka midagi nii kui abistamise mõttes või edvistamise mõttes või, või tahad ilusamalt või mitte ilusamalt hea. Selle koha pealt tahan juba ise niivõrd vana kunstnik, et ta teab, et ega see näpuga järgi aitamine kasuks ei ole. Ennem rikub asja kui, kui kasuks annab. Aga muidugi, mis nüid teda alamoodi jälle põlema pani töö juures Eiki tükist savitüki oma kätte võtma. Ja, ja mis mulle kangesti meeldis? Ma ei tea, kuidas, kust ta mul jäi? Magava hoidsin alles, ta võttis selle savitüki ja näppis näppis näppis seal ja no kuule, seal ei olnud vast üle veerand tunni küll tarvis juures olla, tegi sinu valmis? Ei, mind ei teinud, aga tegi ühe toredam ja istuv pea. No nii tore meheff istuv, kas sa tead, et on nii, kohe need nii tüüpiline ja ja, ja ausalt ütelda esiga ma ütleks, niisugune väike professionaalsus tunneli juures mitte, kes nüüd esimest korda võtab savi kätte ja ma ei tea, kas ta ennem oli seda proovinud. Aga igatahes väga-väga huvitavalt oli ära tehtud, nii et vaata tema kohta peaks ütlema jälle, kui, ega sul ei ole muret, et kui on lepitud aeg kokku, pead natuke närvi rikkuma, rohkem. Mina ei tea, kuidas kellegil on, aga minul on niisugune asi. Mina olen ise ka sisemiselt siis poseeritama vastu täpne ja, ja küllalt nii asjalik, et ma täiesti värskelt lähen juure ja et ma siis olen kõike võimeline nägema, mida mul on tarvis. Et nüüd nii professionaalselt ja kiiresti ka kõiki võtta välja. No sul on õnnelik asi olnud, et vist enamik inimesi, keda sa oled teinud, oled neid juba isiklikult aastat tundnud seal lähedal, see on ka üks õige tähelepanek ja aga on ka neid juhusid kus tuleb teha teinekord Eiki ekspromt kasvõi külas olles. Minul on särke, mul tuleb meelde. Me olime Armeenias koos Eesti kultuuripäevade, eks ole seal ja autoportree, Valmis Laasi kaks portreed isigi. Portreed paremiku hulka kuuluma ka. Kõnesid ümbrust inspireerib uus ümbrus, uued näod, uued inimesed, riik niisugused. Ja see. Siis, kui saaks savitüki kätte, küll oleks midagi teine, meeleolu tekib sisse. Nii et kui see hall ja igapäevane teerada, mis sul iga päev on jalge all jääd ise ka natukene laiemaks ja aga kuigi midagi näed, kas veenetud ei pruugi iga kord ilusat mäe ikka midagi nii stimuleerib, paneb natuke mõtlema ja kui jälle teinekord ja kunstinäitust näed, kuskil tõesti on näha, et asjad siis küll mõtled, et nendel kodu järgusliku lihtuva Seal ikka selle pooleteise nädalaga. Muidugi kaks seanssi sai päevas tehtud häbematu soe nagu triiphoones. Seal oli 28 30 kraaniliselgul sooja, seal on natuke teine täitsa Niip klipp. Aga saia president olnud, aga siis kadus küll, aga mul keegi, mees, ma. Et ma ise kingiks omale portree, et meil siin teevad ka, aga ei ole sarnased, ütles, et nemad pidid kunsti tegema. Ei jõudnud, jäi tegemata. Kui kaua sa siin oled elanud siin oru tänava. Kuule, 51.-st aastast, kui sai siin hakatud, siis äkki mõni tunnike jupiviisi juurde tehtud ja nüüd vaist aitab juba Neinson elamises. Vast on vähe, aga suremiseks palju jälle ja ja tellijaga väike jonn, aga nojah, ikka üks korralik pea mahuks sinna sisse, mahuks sinu kõrvale. Leid meele tuleb, neid on ju nii palju tehtud, et ise ei oskagi vist arvu ütelda, praegu mina ei kunstiteadlaste käest küsima, ma ei tea, kas nemadki praegu teavad veel, eks nemad hakkavad 100 aastat hiljem, võib-olla kui midagi jääb, vee peale hakkavad uurima. Aga mis mul omal nüüd meeles on, ütleme kõige esimene ja üks vanematest. Nii nimekatest inimestest oleks juba Vanemuise näitleja Ruudi Ratassepp, see sai tehtud midagi 1930. aastal. Siis neid suuri nimesid veel juba meie, meie klassikuid võiks. Mart Saar öösel Cap Mihkel lüüdik. Moskva näitusele esitatud ka puus ja see oli ainukene skulptuur, mis sel korral omandati seal. Ta kolleege olete näinud sookolleege ja kolleegi midagi tea, Jel kolleeg palus kangesti. Ta ütles, et ta ei tea, kavaks mind ja katsu ikka ära teha. Ja siis tegin ka jõudumööda. Muidugi sa mõtled kodelleegial, Salame sealgi. Ja siis meie oma Instituudi töötajatest Natali ja meil on ka marmorviidud ma isegi selle peaga jään küllalt rahule. Siis vanadest asjadest võiks veel veininimedest, keda sai tehtud omale alla. Mihkel Aitsam, soomlane Armas Otto, Armas mutri ja temal oli siin oma näitlus lillepaviljonis, seal minu juures peatas midagi 20 päeva, tal on küllaltki omapärane nägu ja ma praegu saingi pronksi tema käest vala siseringi jääpõldroos ka ja. Põhimõttega minema, kui Weber Pauliga masinas oli savi Ja kaks päeva tegime aga kaks seanssi päevas. Neerud neid küll ei saa asju ajada, aga sa tegid ära ja moga legi ka koe Pauli oma. Pilti, ega vormi Ghana valetanud ka suguse üldistavaid portreid, ütleme tütarlapse pea ja, ja neiu ja, ja ütleme seal mehe portree ja nii edasi. Millal sa niisugust asja teed, kas siis, kui sa leiad mingisuguse huvid, toatüübi, huvitavat teema või on vahest niimoodi ka mõni portree, läheb näiteks seal kehva aineid kihva? Mine portreid niigi küll ausalt ütelda. Ämma tooks jah, võib-olla, et see on päris huvitav. Kuidas sellised asjad tekivad, ma tooks just nii suur see portree, mis on enam-vähem praegu läbi läinud ja nii õieti läbi, loen näitustel hinge, portreekeraamikast, aga nüüd võiks rääkida, kuidas ma selle mõtte peale tulin. Minul oli kilpkonn. Ma isegi ei mäleta, kust ma teda sain aias ta siinolijad on võrdlemisi tülikas loom. Kuigi puhtusearmastajad aga ei ole. Ja, või ta armastab, aga ta ei oska seda hoida ja, ja ta oli meil õues ja, ja lapsed ükskord tulevad sind terve trump oli neid värava taga ja et onu Ammatonoomalt, tulge siia. Ma ütlesin, mis on, ja lähen sinna, kas teil midagi kadunud on? Midagi ei ole kadunud? Mõtelge iki järgi ma ütlesin, et mul oli kiire ka ja mõtlesin, et ei ütle, ma lähen ära ja lõin rusikaga naljapärane, vaata laudeid. Veetlev, lähen minema. Sel momendil ühel tüdrukul suu jäi lahti, vaatas mulle otsa, kas ma nüüd läksid kurjaks või, või tegime nalja? Ja mina vaatasin seda, tüdruk? Ginge, kas sul aega on tulemule poseerima? Hinge oli nõus ja järgmine päev oli siin ja mina tegin juba karkassi valmis ja sattusin saviga ümber ja ma tegin seda ruttu, sain kätte selle. Ta just momendil oli nii, haaras nelsoni ilus vormikene, siis nüüd Padžikesedelt kahel pool mingisuguse tavalise lihtsa ballakesevenerikesegi kinni seotud ja siis suu natuke nagu ehmatus lahti läinud ja silmad kõik sinna juurde, see oli niivõrd nii vormi, ühtlane ja meeldiv ja ilus ja ja saigi disus ilusa tütarlapse peakese Saldisiga seda näinud. Te kuulsite marti Soosaare jutuajamist skulptor August Voomiga. Saate muusikaline kujundus koori süüt, kuidas kalamehed elavad? Oli pärit August pomminaabrilt, Gustav Ernesaksa Altsaate toimetas kera keskeprogramm jätkub head kuulamist.