Nagugi käin valimis on kõik, varsti on igav. Laula algatiivid puusani kõiki Meidri ja nende poja laule. Laulnud. Keskprogrammi alustas Anne Velli temaga koos veedamegi saate esimese poole. Kui palju teil on elustunud ameteid pidada? Oi, mul on neid tulnud üsna palju pidada. Ma olen töötanud tehases tal teel normas töötasin Fata impulss lampide tsehhis ja ja siis ma töötasin elektrilaboratooriumis ja siis ma töötasin keemia laboratooriumis ja nii et päris töölisneiu olin. Oli teil selleks mingi erialaline ettevalmistus, ka? Ei olnud kohe koolipingist, läksin keskkoolikümnendast klassist ja keskkooli lõpetasin õhtukeskkoolis, nüüd tagantjärgi mõelda. Päris tore oli, närvipinge oli nagu väiksem, kui praegu. Praegu ei ole veel niivõrd kindlat ajakava kui näiteks tehases, kuhu sa pead täpselt kella peale minema ja kui me täna leppisime kokku kella all kohtumise tulite täpselt minuti pealt. Ma olen ikka püüdnud igale poole täpselt minna võimaga, kunagi olen kuskil hiljaks, et nad siis siis mitte sihilikult? Jah, see on õigus küll, et tehases oli ikka kellaga nii-öelda tööle ja kellaga lõunale ja kellaga koju ega siis ei saanud endale küll niisugust asja lubada, et kui tahad natukene kauem pikutada või siis ikka tuli ennast üles ajada, tööle minna, eks see oli ka omaette jälle niisugune kohustus ja minu jaoks oli see kole raske, sest mina armastan üldiselt hirmsasti hommikut joaga õhtul kaua üleval olla, noh, meie elukutse nagu juba tingib seda, et me peame õhtul kauem üleval olema ka viimasel ajal kodus on meil ikka selline režiim, püüame ikka nii 11 paiku magama minna. Ja pean ütlema, soovitan teistele ka niga, kui hommikul tõused õigel ajal ees, ütleme seitse pool kaheksa, no hiljemalt kaheksa sisemad päeva jooksul väga palju ära teha. Mis siis edasi tuli? Nõukkumale lõpetasin keskkooli, siis mul oli palju toredaid sõpru ja nemad soovitasid mul proovida muusikakooli sisse saada. Muidugi ma laulsin pioneeride palee lastekooris ja ma olen nyyd üldiselt ikka lapsest peale. Aga kui ma olin kuskil nelja või viieteistaastane, siis ma tahtsin kangesti minna laulmist õppima. Nii noori ei võeta ja ja ka hiljem hiljem siis nagu hakkas mõistust rohkem pähe tulema ja siin ikka nagu vaagima seda asja, mul ei olnud mitte mingisugust muusikalist haridust. Ma ei osanud klaverit mängida, oma nooti peaaegu üldse ei tundnud. Sest noh, siis Kaljuste kooris ei lauldud niimodi noodist nagu praegu, aga kuidagimoodi vedas. Aitäh sisse ja läksite siis? Ei, esimene aasta ma õppisin koorijuhtimist, ei tea isegi nõukogude aktsiat leedi eli kõrvu jäänud ja ja ma arvasin siiski, et ma saan tänu vahetumalt võib-olla nagu musitseerida või ma ei oska isegi öelda tahes siiamaani ma ei ole seda küll kahetsenud, et ma selle valiku tegi. Kas laulmine tuli pärast muusikakooli? Eivat estraadilauluga ma hakkasin tegelema enne muusikakooli õli juhus saada tolleaegsesse tuletõrjemajas tegutsevas orkestrisse mis kandis pealkirja Noorma mille muusikaliseks juhiks Kustas kikerpuu. Too aeg, me olime kõik veel isetegevuslased. Sellest ajast mul jäänud väga palju häid mälestusi ja võib-olla tänu just Kustas kikerpoole. Tänu sellele orkestrile Ka päris kuulus orkester üle vabariigi parimised, tegevuslik instrumentaalansambel ja me tulime mitmed korrad Vabarit laureaadiks ja hästi hästi vahva oli. Ma vaatasin niisuguse suure ennast salgavusega sai käidud proovidel isegi öösiti, tihtipeale sellepärast, et noh, poisid ju käisid ka kõik muusikakoolis, kus keegi ja tööl ja konservatooriumis ja ja vahest ei olnud lihtsalt nisukest aega päeva jooksul ei leidnud, kus me kõik saame kokku tulla ja siis isegi juhtus nii, et enne vaatusi ühes tulime kuskil kokku mitu tundi. Ja see kõik käis ilma rahata seedis kõik ilma rahata. Kas ei olegi niisugune entusiastlik musitseerimine natukene liiga kokku kuivanud, viimastel aastatel? Minu meelest praegu on taidlejaid rohkem kui vanasti oli meie ajal, sellepärast et need oleks juba Esna tegemine olla kuskil nende kõikide eesotsas jäädu, ääretiitleid ja laureaadi kuulsust. Kuidas võitlesin? Igaüks, kes tahab kunstis edasi jõuda, peavad mitmesuguste aladega kursis olema. Kuidas teie täiendanud olete, kas teile meeldib kunstinäitustel käia või palju lugeda? Lugeda mulle meeldib küll hirmsasti häid raamatuid, häid filme, teatrietendusi mainiksin eelkõige Traviatat, mis nüüd uuesti lavale toodi, mulle tuttavalt mõjus. See käib üle minul, tunnete piiri või skaala või ma ei oska seda seletada. Raamatutest ma lugesin viimati Leonovi varas, ta oli minu meelest hoopis erinev kui kõik teised. Soovitan lugeda. Võib-olla, et isegi mõned lapsepõlveraamatuid on väga tugevasti meelde jäänud Ja muinasjutud mulle jäätist kohutavalt suure mulje, kunagi põhja konn ja need olid minu meelest nii kohutavad, ma ei saanud öösiti magada, need olid. Ma ei tea, need jätsid mulle nendest, need eesti rahvajutud, jätsid mulle. Tegeles kond, tuli öösel külla, tuli küll. Täpselt nagu näiteks film oli kunagi siis ma olin ka üsna üsna väike alles, kui oli meil üks Eesti esimesi kontsertfilmi, kui saabub õhtu, mis seal on nii et kui kalevipoeg läheks sinna põrgusse siis seal põrgus on seal üks suur ämblik. Uskuge, ma siiamaani pelgan ämblik, tänu sellele elamusele Mida te kirjandusest kõige rohkem siiski ootate? Emotsionaalsust või informatiivset külge? Ei, ma leian, et informatsiooni on küllaltki küll, mina siiski eelkõige emotsionaalsust vist mingi repertuaarivalikut, kui repertuaarivalikust räägid, keda siis vast mitte alati just emotsionaalsus pinnal kõigepealt lauli peab vaatama, mis talle üldse sobib. Öeldakse, et koomik tahab alati teatrilaval mängida traagilisi asi ja vastupidi. Nii on ka meil, et me tahaksime väga palju teha niisugust, milleks me võib-olla pole seatud ja milleks on võib-olla isegi pole kõik võimelised, sest igalühel on ju öeldakse oma rida ja selleks me ju erinevad olemegi, et et me teeme erinevaid asju ja ka ühesuguseid asju, teeme omamoodi. Ja seda meilt oodataksegi, et me oleme erinevad. Selles ju kogu õppimise protsessi arenguprotsess seisnebki, et alati mingi raskem ülesanne võtta, ära lahendada. See natukene teistmoodi asi, sellepärast et estraadilaulmises minu arvates tuleb suhtuda küljelt tõsiselt ja väga enesekriitilise pilguga. Ega ikka ei saa vares hakata ööbiku häält tegema, kui ta ka nii väga tahaks. 33 aastat järjest õpiks laulja ta juba ala teadvuslikult instinktiivselt peab tundma ja teadma, mis temale sobib. Üks asi on see, mida sa teha tahad ja milleks sa oled võimeline ennast arendama, aga paljudel juhtudel on olnud olukord niimoodi, et sa võtad üldse niisuguse asja, mis ei sobi sulle ka ei saagi kunagi sobima. Sa ei ole võimeline seda tegema nii, nagu sa tead, et seda tegema peaks. Siin on tegemist emotsionaalse ampluaaga, võidu siiski arvestada seda, et niisugune päris mittevastava ülesande lahendamine emotsionaalses mõttes ikkagi viib emotsionaalset ampluaad edasi. Seda muidugi, et ta edasi viib, aga meil ei ole võimalusi eksperimenteerida, et me peame andma endast eelkõige seda, mida me suudame ja milleks me oleme võimelised. Seda ei ole, kes teab, mis eriti palju, mõtlen ennast eel käin, rääkisin. Enne seda kõne magnetofoni käima panime tehtlesite, räägime midagi ilusat, mis on ilus kunst. Inimesi. See on ilus inimene on ilus inimene on ilus minu meelest, kui temal ei ole valskust, kadedust, õelust. Ülejäänud asjadega saab kõigiga hakkama. Mind on saatus hellitanud, mul on väga palju toredaid sõpru ja väga palju toredaid inimesi minu ümber. Ma olen täiesti Sid, võiks öelda, õnneseen. Aga, ja midagi ei ole teha ka halbu inimesi tuleb ilmselt. Aga alati ma arvan, et tuleb otsida põhjust, miks nad niisugused anda. Kas te olete kindel, et ei realiseeri mõnda inimest? Võib-olla idealiseerida, aga me kõik oleme ju vigadega Wikmani inimestel erinevad ja minu tuttavad ja sõbrad on need inimesed, kelle vead mind nii ei häiri. Kas teil on tulnud pettuda? Mõnedes inimestes? Tea inimesi, keda ma väga hindan, oma sõpru ja oma tuttavaid? Ma ei ole nendes veel pettunud. Kas see tähendab seda, et te olete hea psühholoog mitte sugugi selle pärast aga mõtlesin, et tõenäoliselt Mullen vedanud lihtsalt. Muidugi tuleb ju kõiki asju elus ette isegi vahest teed märkamatult kellegile haiget või halba tähendab üldse selle pealegi seda pärast hakkad mõtlema, et tõesti, et need siiski võib-olla nii ei oleks olnud maksnud teha või? Noh, nagu hakkad juba iseennast tema olukorda seadma ja seal natukene halb. Muidugi need on. Ühesõnaga ei ole mind minu sõpradest eemale viinud ja vastust. Ja sinna ilu juurde, mis veel kuulub, te olete Nõmmelane. Kuidas on teie suhted loodusega? Ma ei usu, et on inimest, kes ei armasta loodust, teda ei ole ju, kes teab mis eriti palju enam meil siin ümberringi Locamus, me peame ikka üsna palju minema ja käima ja otsima enne masina päris loodusesse saame. Ja ma olen täiesti kindel, et kellel ikka vähegi võimalik on, läheb ja otsib selle looduse hendajaks ylesse. Kui te oma laulude valiku teete mida ise laulda, kuivõrd siin see ilu, armastus, suuna Fretest. Täiesti loomulik, et inimene ju koledat asja tegema sihilikult ei hakka, vahest võib lihtsalt koledasti välja kukkuda, see on teine asi. Aga püüded on ju alati kõige paremad. On teil mingeid erilisi pretensioone näiteks laulude tekstide osas, nende temaatika osas, mis rohkem istutud Ei ole, vastupidi, väga paljudele arvamistele ei pea mina teksti kõige olulisemaks laulus, sest et võib ka deklameerida Queeni otseselt hakata teksti kuulama. Mina panen siiski eelkõige rõhku meloodiale. Sul on ikka väga ilus, väga südamlik, väga kaasakiskuv meloodia. Mõnda laulu teinekord kuuled instrumentaarses ehituses ja ta jätab samasuguse mulje, kuivatad, mitte parematki õpite, flööti ja Tõime instrumentaalmuusika on ka selle tõttu lähedane. Ja eks öeldakse ikka oma suu on ikka kõigele Muusikakoolide lõpetasite siis. Peale muusikakooli lõpetamist suunati mind riikliku filharmoonia estraadiorkestrisse flöödimängijaks. Seal ma olin ikka päris flöödimängija ametis, kohe. Muidugi laulsin paralleelselt sellega. Ja hiljem läksin ansambel lainesse siis natuke aega jälle suflee time nagu tahaplaanile ka hiljem, kui ma olin üks paar aastat ansamblis olnud, siis nagu hakkasime juba uusi terve otsima ansamblis ja siis sai nagu ka juurde toodud mõnes palas ja ja nii et ma olen ikka tasakesi kogu aeg teda ikka laulu kõrvale mänginud. Ringreisidel oli pill kaasas ja ikka kaasas, vaat see pillimehe amet ongi niisugune, et seda ei saa mitte minutikski maha panna, kui tahad ikka natukenegi vormis olla, seda peaks ikka kogu aeg harjutama. Laine oli ju ühtepuhku ratastel? Jah, laine oli väga palju ratastel ja on ka praegu muidugi ta väga tore kollektiiv, kui ansamblist rääkida. Muidugi eluks ajaks sinna jääda ei veisest, olgu ikkagi eelkõige päris noortele neidudele, kellel ei ole veel peret ja kellel on kõik võimalused selleks, et reisida. Mõnigi muuseum külastamata, kui kui teised rändasid, siis võtsite pille harjutasite kuskil vä? No kahjuks ma pean ütlema, et ei osanud nagu veel õiget rõhku sellele harjutamisele panna ja kõike lootsid kogu aeg, et ehk saab elus kergemini läbi, et ehk vähem varjutamisega ka, aga nüüd panen ikka tundmisele jõudnud, et ei saa vähemaga läbi. Mida andis teile ansamblis laime laulmine? See, mis sain, seda on liiga palju, et seda siin ühe ainsa sõnaga ära öelda. Suur lavapraktika, kõik, ühesõnaga, mis on vaja artistile, et olla laval ja esineda. Laine on väga-väga hea kool ja haridus vist ka maailma näha, natukene natuke ikka Nõukogude Liidu sai ikka enamuses kõik ära nähtud ja ära käidud kõik suuremad linnad. Kõik liiduvabariigid sai läbi käidud ja paar korda välismaalgi minu ajal nüüd on muidugi palju välismaal käinud, mina käisin Saksa demokraatlikus vabariigis Tšehhoslovakkias. Kõik kaid ainud, olla loobuda. Kilootus jätnud poole peab, ehk ongi TTÜ süsteemi nii? Et mulle vastan toone ja yoga komme olemas Ansambel ansamblid Shanon, lauljat palju, aga mis tunne oli kunagi minna päris üksipäini suure saalitäie rahva ette? Kui uskumatult kibe see vili oli tagantjärgi praegu mõeldes nüüd on nagu ikkagi juba kogemusi ja ka päris mitu aastat juba laval oldud nagu juba mingisugune kindlus on tulnud. Ja muidugi ka enesekindlus isetegevuses olid noh, ikkagi meie ansambliga olime ikka vabariigi parimad ja ja kogu aeg eesotsas olime harjunud. Ta meid imetleti ja meile plaksutati ja meile öeldi tunnustussõnu ja kõik, see oli väga kena. Ja siis järsku professionaalsel laval. Ja küll see kukkumine oli valus sealt kõrgelt. Võib-olla ongi hea, et ma selle Obi nagu või selle matsu üsna varakult kätte sain. See nagu pani esimest korda päris tõsiselt mõtlema, mida siiski tuleks teha estraadilaval, sest sellest on kõigest tähe, kui sul on enam-vähem siukene korralik hääl. Ja sa oled musikaalne üks, oskad võib-olla mu kätejälge seal liigutada, kui sa kõik paika pandud. Sellest on nii kohutavalt vähe. Ei tea kohe, mis peakski kohe selle tarvis tegema või sooritama, et noored, kes praegu hakkavad laulma enam kõiki neid vigu ei teeks, mis meie oleme teinud, sest pahatihti on ju väga-väga ilusate häältega lauljaid ja väga toredad ja omapäraseid noori tulnud lavale ja nad on ainult hetke ja nad kaovad sealt jälle. Just tänu sellele, et see lend on niivõrd kiire ja kõrge ja see kukkumine on kole, valus. Ja väga paljud ei suuda sellest hoobist toibuda ja jalule tõusta, see võtab ikka hulgaks ajaks kohe igasuguse tuju ära, kui sa oled nii soovinud ja nii igatsenud. Järsku lihtsalt öeldes, eks kolm plaksu tuleb seal saalis taastav jäikus. See on kohutav, see on nagu surmaotsus algajale lauljale on teiega juhtunud nii? Jaa, muidugi. Räägiks seda, kui mul ei oleks isiklikke kogemusi, nüüd ma pidin olema iseendast väljas, mitte keegi. Restoran tähendab sellega, et ma olen algaja või et ma olen noor või või et ma ei ole seda asja niiväga hästi õppinud, lei, et ma võib-olla ei teagi sellest asjast veel eriti midagi. Mind võeti kui artisti artistide hulgas. Loomulik, ma ei suutnud üldse nendega konkureerida. See on väga hea õppetund. Õpetas mind mõtlema ja enesekriitilisemalt suhtuma. Kõigesse sellesse, mis ma teen või tulevikus teha tuleb, ongi just kasulik alguses natukene läbi kukkuda, see oleneb muidugi natuurist. Veel halvem on, kui mitte küüniv inimene läheb lavale ja eakkisime, seda on ka tulnud, et ta sinna ülesse ikka see jää, kui ta ennast ei täienda. Kui ta paigal seisab, siis on sama hästi, kui teda juba varsti enam ei ole. Siia kolu vara ehk lõiguke kõige esimesest raadio lindistusest. Lipandi laul pärast puhkust. Jätkame siis ka teie üheksast ametist. Nii väga üheksa ei ole küll olnud, aga üht-teist on tulnud siiski teha. Muusikakoolipäeva veel proovisin kätt laulu ansamblitega, mul oli üksvahe juhatada päris islamit, ansamblit kommunarisjalgne rikkus ja maaehitusprojektis. Siis ma olin tõlkest aega lauluõpetaja, kahekümnendas keskkoolis. Olin seal asendusõpetaja amet, mis ma arvan, isegi võiks kui vanemaks saan, muusikakooli lõpetades puhkpillimängijad saavad nagu diplomi kolmel erialal orkestrile. Et laste muusikakooli õpetaja ja isetegevusliku puhkpilliorkestri juht. Nii et mine tea, võib-olla hakkan veel kuskil mingis puhkpilliorkestrit kunagi juhatama. Saite lastega hästi läbi, seda aega oli liiga vähe selleks, et üldse mingisugust järeldust teha, kuidas ma nendega läbi sain, aga mulle meeldis kangesti olla küll, õpetaja, ma olin siis veel natukene liiga noor, 10. klassi laste heaks teid õpetavast väegade täiendate ennast uuesti löödi alal konservatooriumis? Jah, praegu ma laulmisega tegelen suhteliselt vähem, kool võtab ka palju aega ära ja ma nagu ei püüagi eriti kahel rindel nii väga võidelda. Üks muidugi kodu võtab ka üsna palju aega ära. No et igal naisel võtab kodu kohutavalt palju aega ära, sest või need asjad jäävad lohakile, siis võib pahandus majja tulla. Teie poeg õpib muusikat, lastele, ei soovitaks seda, millest isetäit mõnu ei tunne, täit mõnu on tunda, üks asi, aga kibe on ta ikkagi. Ka. Kõik minu põhimõte on niisugune, et laps peab siiski nagu endal, tal peab olema juba varakult valikuvõimalust, aga tema siiski teha soovib. Ja kui tema ei oleks huvi muusika vastu, siis ei saa ju mina teda sundida seda tegema. Aga huvitav praegu on, kuigi ta natuke laisavõitu on, aga eks elu näitab, mis temast saab, aga muusika õppimine ei jookse mitte kellelgi mööda külgi maha. Korlaul algatiidi muusa teema juba kõiki neid ja nende laule oli mul poja laule, hoone häirid. Meeldivaim.