Praegu, kui meil see lugu eetrisse läheb, siis Kaupo sel ajal oled sina hoopiski kaugele Amazonases. Me ei ole jõudnud sinu reisist rääkida ja sel lihtsal põhjusel, et kui sa tagasi tuled, et räägime, siis seepärast teen ettepaneku rääkida tänasest teisest mehest, kes on üks sinu eeskujusid. Märtsi lõpus käitusin Eestis Te, olite koos, tegite koostööd, rääkisite juttu ja tema on ka üks selline tore fotograaf, kes teha seda, mida ta tahab või vähemalt aeg-ajalt võib teha seda, mida ta tahab. Kes on sees? Ja täna räägime natuke Joe märgnellist, kellega mul on tõesti väga isiklik suhe ja kui ma olen siiamaani öelnud, et nagu mõned inimesed on mulle olnud mentoritaks, kellega ma olen vaid põgusalt kohtunud ja tegelikult mentorlus on pigem toimunud läbi nende maailmavaate ja piltide, siis Joe on ka samasugune mees. Kuigi ma väga väga väärtustan neid päevi, kui ta Eestis käisime, saime neli päeva koos, ma sain teda eksisteerida, ta oli minu žürii liige ja ma sain, sain taga lähemalt tuttavaks ja ma loodan väga, et elu viib meid veel taas kokku ja talt kingiks saadud kõige ilusam pühendus raamatus on nii-öelda riiulis aukohal. Aga, aga täna räägime tegelikult tema piltidest ja tema tööst. Nelly läheb ajalukku kokku ja on ajaloos juba praegu eelkõige seetõttu, et vähe on olemas sellise spektriga fotograaf seomalt neli näiteks muuhulgas on pildistanud esikaasi National CO graafikule Taimagasinile, laisk magasin muideks lift magasini, viimane palgaline fotograaf piiblis mägesinile New York Timesile ja nii edasi ja nii edasi. Seda nimekirja võiks lugeda veel pikalt. Sports illuschweidid, maania veel suurim tähtsam spordiväljaanne. Üks fotograaf, kes on justkui nagu selline fotoreport, ther aga tema fotoreportaaži kvaliteet ja tehniline sisu on võrdväärne kõige paremate nii-öelda reklaami või lavastusfotograafidega on oma mitmekülgsuse absoluutselt unikaalne fotograaf, ma ütleks, et tõenäoliselt tema kõrvale teist sellist maailmas ei panna, ei olegi võimalik. Ja see panebki teda tegelikult ka, mis see panebki mind teda tohutult austama, kuna ma olen oma ülimas uudishimus alati Tiit tahtnud teada väga paljude fotovaldkondade kohta ja näiteks ma olen ka saanud paar korda nii-öelda vastu, et näiteks kuskil Pariisis galeriides oma töid näidates öeldakse, et kuidas see võimalik on, et see pildistab portreesid ja siis pildistad maastikku ja siis veel võib-olla pildistad veel, ma ei tea mingisugust reportaaži, et mis sul viga on, et keskendu poisse, tee nagu tee, nagu näiteks isegi näitasin ainult oma portreesid, siis öeldi, et kuule, sul on siin kunst, portree, sul on siin ju nagu muusikute portreed, seal on see reklaami nagu portreede sellised kommertsportreed, et keskendu nagu ei tohiks isegi veidi erinevaid portreesid teha, et tuleks pildistada ainult ühesuguseid või ainult ühte valdkonda. Siis Joe on selle sama suhtumise vastupidine näide. Tan sellisest soojast tõeliselt hea näide sellisest soojast hingest, kes on lihtsalt nii kuratlikult uudishimulik, et ta peab iga ukse taga koputama, kus ta tahaks näha, mis seal taga toimub. Ja tõesti tema nii-öelda kuulsus on saanud sellise viimase meeletu lüke tegelikult alles ütleme siin kuskil viimase kuue aasta jooksul, kui ta on hakanud internetis hästi aktiivselt kirjutama blogimaa ja andnud välja ka raamatuid. Ja need raamatud on saanud tänaseks nagu selliseks üheks põhiliseks tehniliseks fotograafia õpikuks üldse. Et, et täna täna on ta tõesti juba ka, võib öelda väga tun, kuigi 35 aastat fotograafi karjääri ja näiteks National Geographicu 20 aastat fotograaf olnud ja mis on veel kihvt, et, et kui on lood seotud inimestega või selliste hästi keeruliste visuaalselt raskelt hoomatavate teemadega, siis helistatakse, Joele, öeldakse palun, mees, mine tegutsema. Kui lihtsalt vaja kuskil väga erilises maailma paigas mingit looduspilti teha, looma taga ajada, siis Joe kindlasti ei ole, kõige parem ei ole see sobilik mees. Aga näiteks lugu inimese aju toimimisest ja käitumisest, kui sul on vaja ära sisustada piltidega 12 lehekülge ja maailma võib-olla kõige kvaliteetsemas ajakirjas ei tule häid mõtteid pähe ausalt öelda ja siis, kui sa vaatad seda, tema fotoesseed, seal on alates õppivatest, lastest, Alzheimeri tõbe, kannatavast vanarauast, füüsilisest ajuoperatsioonist, elektriimpulssideks, mis ajus liiguvad. Need pildid on lihtsalt nii erinevad, kuigi nad katavad tegelikult üht ja sama lugu, et iseloomustavadki väga hästi selle mehe tegevust. Kuidas saab olla võimalik, kuidas ta maailmas läbi löönud, kui ta on nii mitmekülgne, kas teda ei ole tagasi lükatud sellepärast, et ta liiga palju teeb kõiksugu asju. Teda on väga palju tagasi lükatud, näiteks Joe ütles, et teda enam arendavad koolitusteks on kõik need korrad, kui ta on kinga saanud igalt poolt, alates sellest, kuidas ta läks ajalehepoisiks, nii-öelda nagu inglise keeles on sõna Copy Boy, ehk siis tema ülesanne oli viia paberilehti ühele oma pealt teise peale. Ta sai isegi sealt kinga ühel hetkel, kuna ta küsis liiga palju, rääkis liiga palju ja ta on korduvalt saanud erinevatest ajakirjadest kinga ja ta ütleb, et need on ta parimad kogemused. Kuidas sulle nuga selga lüüakse. Ja ta julgustas Eestis käies kõiki, kes ta loengut kuulasid, et võtke seda alati kui kogemust ja võimalust uuteks väljakutseteks, sest tänaseks tõesti Joe pildistab, võib öelda, et peaaegu ainult asju, mis talle meeldib, mis talle pinget pakuvad, näiteks üks teemasid. Ballett, contemporary, selline moodne tants, nüüdistants, ta pildistab väga palju erinevates maailma nurkades, näiteks ükstasõber helistas talle ja ütles, et kuule, et ta, ta naine, abikaasa Filipp piinlanna ja Sirk sörk, Solei baleriin, et teeksime tast ühe pildi. Joe sõitis Filipiinidele, rentis sealt ühe tänavalt ühe sellise hästi värvilise bussi ja pildistas seda baleriini. Järgmine hetk kuskil Ameerika kõrbes kutsus ta oma sõbrad moodsa tantsugrupi välja valgustas neid 50 välklambiga. Lasin õhku hüpata keset kõrbe niimoodi, et iga muskel oli välja valgustatud ja tekkis selline hästi dramaatiline, selline vormi ja, ja mustrimäng. Ehk siis Sa võid endale lubada hullusi või näiteks jõu on olnud eluaeg tohutu kõrguste kaifi ja näiteks kui ta tegi nats ei ole lugu lennukitest siis ta läks pildistama neid s 16 F 18 Ameerika hävitajaid ja loomulikult talle iseloomulikuna, ta nõudis ennast sinna kabiini ja lendama. Ja piloodid on selles mõttes sellega harjunud, et aeg-ajalt keegi tuleb kabiini ja esimene asi on see, et tehakse väike kiirem liigutus ja inimene oksendab ennast nii täis, kui üldse keegi ennast täis saab oksendada. Joe ütles, et ta oli selle kõigega ennem tuttav ja ta võttis oma raha eest nädal aega käis harjutuslende tegemas ja kuni niikaugele välja, et see piloot ju läks selle nii-öelda kuni üheksa geeni ehk siis kuni üheksakordse raskusjõuni nende nende manöövritega. Ta ütles, et kaamera muutus sellise üheksa g juures nii raskeks, et lihtsalt kui sa natuke lohakalt seda hoiad, siis lööb su nii-öelda ribid sisse su enda fotokas, mida sa käes hoiad. Nii et ühesõnaga mees, mees on ka selliste selliste asjadega tegelenud ja ikka tegelikult sellepärast, et tuua ära see kõige ägedam pilt lennuki kokpitist, kuidas need hävituslendurid pikeerivat lendavad. Viimane asi, mida ta tegi, tegi, ronis maailma kõrgeima hoone tippu Dubais Khalifa torni tippu. Mis siis võttis tal aega kolm aastat, et see luba saada, et lõpuks ronimine ära teha ja mis on kõige iroonilisem jällegi meie internetiajastu, et mees, kes on pildistanud 20 aastat, ei ole ja kõikidele teistele ajakirjadele tema kõige kuulsam pilt on tehtud tema enda varvastest tema mobiiltelefoniga seal Khalifa torni tipus Dubais. Nii et fakt või sündmus tihtipeale sellises internetimaailmas ületab, ületab nagu päris piltide väärtused. Aga oli juttu ka sellest, et, et mis on nagu tema see pilt, mida ta kogu aeg maailmas otsib, lisaks talle meeldib tantsupildist, aga, aga mingi pildi peaks olema, mis on nagu see, mida tahab saada. Tegelikult ma arvan, et see ei ole kellelgi nagu üks pilt, et kõikidel meil on mingisugused jõud, mis meid liigutavad ja kindlasti temal on tema uudishimulik nii-öelda ajakirjaniku vaim. Täpselt samamoodi on juhitud mingitest mingitest nii-öelda jõududest ja soovidest midagi ära kuskil midagi kätte saada, midagi saavutada. Aga see ei ole, ma arvan, et see ei ole kunagi üks pilt. Vaata kui sa millestki nii konkreetsest unistad, siis on oht, et sa saad teoks, mis siis juhtub. Ehk siis, kui sa unistad 20 aastat ühe pildi ärategemisest, siis ma kujutan ette, et see depressioon pärast selle pildi tegemist nii sügav olla, et seal ta on päris raske välja tulla. Nii et sul peavad olema alati terve ridu raudu, tules, asju, mida sa tahad teha, sa ootad erinevate võimaluste kokkulangemist, nende võimaluste tekkimist, et sa saaksid neid teha ja nii see vaikselt sööd ja nii see isu vaikselt kasvab. Ja Joe on täna 60 aastane ja ma ütleks, et parimas vormis fotograafiliselt. Ma ei hakka küsima, kui vana sina oled. Ma tean, et sel hetkel, kui see meil eetrisse läheb, sind Eestis ei ole, sa olete Amazonases, mis pilti sa sealt pead tegema? Miks sa sinna lähed? Discord? Tagasi? Ma väga loodan jah, et mu hääl kõlab tagasi tulles sama rõõmsalt ja mu tervis on korras. Aga ma lähen tõesti. Meie plaan on minna hõimu juurde ja jätkata eelmisel aastal alustatud projekti ja sel aastal veel oluliselt rohkem süviti, minnes oluliselt keerulisemates kohtadesse minnes ka oma mina enda oma uudishimuliku vaimuga, uurides inimesi inimese ja looduse suhteid. Eks ikka tegelikult nagu kogu antropoloogia või kogu sellise vaatluse mõte on tegelikult ikkagi see, et justkui küsida, küsida ja veel kord küsida ja vastused alati ei peagi tulema. Aga küsimuste esitamine ja teekond on tihtipeale see kõige olulisem osa, mille alusel võib-olla keegi teine kunagi need vastused leiab. Aitäh sulle, Kaupo ja järgmine nädal oled sa juba Amazonasest tagasi, kohtume siis. Kohtumiseni.