Hiljuti ühe kolleegiga vesteldes küsisite minu käest sellist asja, et kas ma tean, mis asi on Lomograafia no muidugi ma ei teadnud. Ja siis, kui ma hakkasin internetist otsima, leidsin ma, et on olemas üks kaamera, Lomo kaamera, mis teeb selliseid pisut moonutatud pilte, kus justkui päris maailm ei olekski päris maailma, et oleks nagu natuke teistsugune ja kohe sedasi pildis, nii et sai hiljem seda töötlema, et kaamera, mis moonutab maailma või siis vastupidi, näitab teda sellisena, nagu ta on, kauboi ka see, mida sina oskad, kuigi ta mulle loomugraafiast, mis asi see selline on, ongi ainult mingi kaamera vigur. Võib-olla siit kasvab meil välja üks pisike seeria sellistest fotograafia erinevatest alamliikidest läbi siis nende erinevate Meediumite. Et kui tomograafia on üks selline omanäoline meedium, siis siit võiks kindlasti rääkida edasi ka pin hõulist ehk nõelaaugu kaamerast, mis on tegelikult mõnes mõttes palju olulisem fotograafilise protsessi kujunemise suhtes, kui, kui Lomo ja, ja miks mitte Te juba liikuda veel edasi ka instagrammide ja uute nii-öelda mobiiltelefoni sisse kolinud selliste fotokate sellistest esteetilistest maailmast rääkimise juurde, sest et nendel kõikidel on mingi teatud oma nägu ja nad kõik kõik tahavad meile midagi öelda. Aga sinule homoküsimus siis kõigepealt peaks vaatama ajalukku. Ja ma arvan, et meie veidi vanemad kuule, et tegelikult on sõna Lomo kuulnud kuskil nooremas eas kindlasti, sest et Lomo oli Vene või Nõukogude kaamera ja, ja kui ei ole kuulnud sõna loomo, siis äkki on kuulnud sõnaliubiitel, mis oli siis keskformaat, kaamera, kus niimoodi kahe objektiiviga, kus ülevalt sisse vaadata, mida siis samas tehases valmistati. Nii et Lomo on saanud oma nime ja oma algupärandi tegelikult siis sellistest eri lihtsalt toimivatest nagu point and shoot, nagu inglise keeles öeldakse, et lihtsalt tulista kaameratest ja ei kuskilt mujalt, kui nii-öelda nõukogude nõukogude ime on, on olnud siis Lomo kaamerate tegelikuks selliseks inspiratsiooniks ja sedasama Nõukogude ime lihtsust ja teatavad ebatehnilisust kopeerides on siis tänaseks tekkinud selline liikumine, mille nimi on Lomograafia veel homograafi ja homograafid on siis tootnud endale terve hunnik kui selliseid hästi lihtsaid filmiga töötavaid fotokaid. Nii et kõige tähtsam siis täna kõige tähtsam selline loomukomponent on see, et loomuga pildistatakse filmi peale ja siis enne üks väga moodne sõna vintitš. Et ehk siis seda isegi seda vinditši sõna isegi on päris raske eesti keelde nagu tõlkida, aga selline vanamoeline samas moekas retrolik, kvaliteet või lukk välimus iseloomustab neid pilt, et need pildid on üldiselt hästi ebatehnilised, nad on sellised kergelt udused, kummaliste värvidega, hästi, tihtipeale hästi mürased, aga nendes on mingisugune vaimsus sees ja kasutades filmi siis tänasel hetkel ma arvan, filmi kasutamise kõige suurem väärtus seisneb ju selles, et film on ühekordne, unikaalne, eks ole, ma ei saa emailiga saata 10-le 1000-le inimesele riputada seda pilti Facebooki, sest seal filmi peal ikkagi üks unikaalne kaader, eks ju, et sa nagu justkui lood midagi seal loomise protsess on nagu käegakatsutavam, kui mobiiltelefoni või digikaamera puhul. Ja samamoodi kogusesse kaamerate kontseptsioon toetab sellist mõtlemist, et näiteks nendel on olemas kalasilm objektiiviga, pisikesest plastmassist plõnnid, kaamerad, mis teevad selliseid pool uduseid pilt, et aga objektiiv oli selline hästi-hästi-hästi lai, nagu kalasilmaga vaadates keerab maailma niimoodi natukene nagu ümaraks ja jätab hästi palju sellest maailmast peale. Samamoodi näiteks on un uued kaamerad nendel Nendesamade vanade Ljubiitellite koopiad ehk siis sa saad lausa pildistada täna keskformaat filmi peale, paned selle keskformaat filmi sisse ja nii edasi siis nad turundanud oma kaameratele hästi palju erinevaid välimusi müüvad sinna peale ka sellist, näiteks sellist vanaaegset sähvatava välklambi välimusega välku, mis sinna külge krutitakse ja nii edasi ja nii edasi, aga tegelikult ikkagi see Algne käimapanev jõud on natukene teistest erineda, mitte kaasa minna sellise tüüpilise mobiiliga pildistamise vaimustusega ja samamoodi, et pildid oleksid veidi erinäolisemad, veidi teistsugusemad, et see võiks olla selline veidikene laialivalguv, pikaks veniv definitsioon. Lomograafiale. Aga on ta siis nagu kunst või on ta siis lihtsalt moevärk? Ta on ikkagi meedium selles mõttes, et sa võtad fotoka, mille, mis teeb oma plastmassist objektiiviga näiteks osa tomograafid, isegi liivapaberiga nühivad oma objektiivi, et see teeks veidi udusamat ja, ja nii-öelda räpasema kvaliteediga pilt ikkagi eesmärk on see, et see tähendab ikkagi see meedium, eks ole, see on nagu lihtsalt üks tööriist, mille sa valid selleks, et su pildid oleksid omanäolisemad, ega siis me ei saa ju rääkida mitte punast kunagi meediumist kui väärtusest omaette, sest et meedium väärtuslik ju ikkagi ainult läbi sisu. Ehk see tähendab seda, see, mida, keda või kuidas sa pildistad oma tegelikult tähtsust, aga tõepoolest selliste stiilsete vindić retrovälimusega piltide jaoks mõnikord on põnev valida mingisugune hoopis teistsugune meedium, kus näiteks film annab oma teralisuse või oma värviülekandega kuidagi sellist vanaaegset või teistsugust tunnet edasi kui tänased digikaamerad. Nii et ütleme niimoodi, et ta kindlasti vabandage, minu kriitilist meelt on moeröögatus. Sest et vahest inimesed arvavad, et kui nad pildistavad, nagu ma ei tea oma kassil omaga, siis see oleks nagu rohkem kunst, kui nad pildistaksin oma kassi mobiiltelefoniga, siis nõuafents, aga kumbki pole kunst. Aga seetõttu jällegi uni niukene, nutikas, nutikas, kunstilise meelega fotograaf, kes otsib mingisuguseid vanaaegseid objekte või selliseid huvitavaid valgusolukordi saavutab tõesti sellel oma fotoka abiga sellise teistsuguse tunde ja samamoodi see filmilõhn, see filmi ilmutamine, kõik see on ju ka omaetteprotsessiga, see mõjutab su loomingut Te isegi see, et sul on nii-öelda 36 klõpsu võimalik teha, mitte sai või lahmida sadu ja tuhandeid klõpsa. Aga siin on ka oma tippe. Selliseid tunnustatud. On jah, selline nagu ütleme seda nii-öelda seda nimetatakse, et seal Lomo kom Juuliti, eks ju, noh, tegelikult on siin taga kindlasti ikkagi ka mõningaid inimesed, kes omavad firmasid ja toodavad. Neid samune oma kaameraid ja müüvad neid inimestele. Aga, aga kuna ta on selline tõesti moe moeväga moekas asi, siis, siis on tõesti sinna Lomo omanike hulka kuuluvad ka mõned tuntud näitlejad, Vaids, Traip, seene, inglise bänd ja, ja, ja võib-olla kõige kuulsam Lomo kasutaja on siis see elajas, wood, kes on meil siis mänginud Sõrmuste isandast Frodot, kui ma ei eksi, või nii et ühesõnaga, sellised sellised trendi trendi sõbrad kasutavad hea meelega ja ütleme niimoodi, et Ma arvan, et iga asi, mis on mainstream-ist ehk siis sellisest peavoolust natuke erinev on igal juhul inspiratsiooni sellise kunstilise meele vabaks laskmise arenemiseks salati positiivsed nähtused. Lihtsalt nad ei tohi kunagi muutuda nagu steit mendiks avalduseks iseenesest tähendab, et, et ma olengi jube äge tüüp, sellepärast et mul ripub õlada Lomo, et see, see kindlasti minu jaoks natukene kipub neid Lomo inimesi võib-olla õige pisut, et alaallapoole hindama, kui, kui võib-olla isegi nende päris väärtus on. Aga kindlasti on väga ägedaid tüüpe, et kellel on hea silm ja kes tahavad just seda meediumit kasutada selleks, et nende pildid oleksid teistsugused ja annaksid edasi mingit ajastu hõngu.