Keskkonnateemad on mulle väga südamelähedased ja ma usun, et igale normaalsele inimesele on ka peaksid olema, aga ma ei teadnud siiamaani, et on olemas ka maailmas suur keskkonnafotodega kursus, millel on omad teemad, kus siis fotograafid räägivad oma lugusid. Kaupo Kikkas, palukski sult ära rääkida natukene sellest konkursist, see võib olla ka nendest lugudest, mida siis fotograafid seal jutustavad, sest ma ei usu, et seal on ainult pildid prügist lihtsalt, vaid need peavad olema ka mingid lood, mis kõnetaks. Räägime täna pisut Sachenta photography abordi nimelisest fotovõistlusest või auhinnast, mis siis tõepoolest keskendu keskkonnaküsimustele ja tegu ei ole väga vanavõistlusega, kuivõrd üks suurkorporatsioon, seesama Saidženta ongi selle korporatsiooni nimi, kes tegeleb toiduainetööstuse ja seemne ja taimearetusega on siis sellise keskkonnateemalise suurprojekti ellu kutsunud ja igal aastal antakse sellele teema selline konkreetne täpne teema, mis siis fotograafidele kätte antakse. Ja seekord oli selle teema nimi Scarsid andvatest ehk siis seda võiks tõlkida raiskamine ja jäätmed seda teemat siis fotograafid tõlgendasid väga erinevalt, et mis on loomulikult äärmiselt tänuväärne ja veel mõni aeg on lahti Londonis ka summerset Hausis parimate tööde näitus, aga kõik need parimad tööd on suurelt ja kvaliteetselt olemas ka selle said enda fotovõistluse lehel, kus nad on tõesti suurelt ja ilusti vaadeldavad, lausa nimetavadki seda onlain või digitaalseks näituseks. Nii et tegelikult võib öelda, et kõik ja huvilised saavad sellest näitusest päris kenasti osa täiesti tasuta ja ilma kodust lahkumata. Ilmselt üsna ootuspäraselt kerkis selle näituse nagu peateemaks fotograafilises mõttes, kuidas veeküsimus, mis on tegelikult viimastel aastatel kogu aeg aina ja aina teravamaks läinud, ehk siis puhta joogiveeküsimus see, et Aafrikas on need probleemid puhas joogivesi väga paljudele inimestele mitte kättesaadav, on meile võib-olla tuttav. Aga noh, ütleme Aasia probleemid on viimastel aastatel väga teravalt lisandunud seoses selle suurjõgede tammistamise ja, ja veerežiimi muutustega ja näiteks antud hetkel, kui näiteks peaks sellel aastal juhtuma veel tulema selline lumevaene talv, siis tegelikult on oodata Ameerikas Californias kõikide aegade suurimat veekriisi ja nii tõsist veekriisi, et inimeste kraanid keeratakse tõepoolest kinni. See suur kuivus või suur veepuudus on Californias tegelikult juba nüüd kaks aastat kestnud ja kogu aeg süvenenud. Näiteks oma silmaga nägin, kuidas põllumeestel paremeritel sunnid sadade hektarite suuruses näiteks õitsvaid, mandlipuid või tsitrusepuid maha raiuma, et lihtsalt ei ole vett neid puid kasta. Nii et veeküsimus tuli sellel sellel fotovõistlusel ka väga-väga tõsiselt esile ja, ja päris mitmed siis võidu või auhinnatud seeriad käsitlesid sellist veeküsimust. Ja see võistlus on huvitav seetõttu seetõttu, et siin on nii öelda avatud konkurss, kus saavad kõik osaleda. No üldiselt ma vaatasin nende inimeste portfooliot, tundub, et seal avatud, et võistlusel siiski osalevad ka fotograafid, kuigi see on justkui mõeldud ka kõikidele inimestele, kes ei ole fotograafid ja siis on eraldi Professional komisjon kategooria ja selle kategooria mõte on selles, et sa esitad oma fotoseeria. Sa pead koos selle fotoseeriaga esitama juba oma projekti ja kui sa peaksid siis võitma võisud võisu seeria peaks esile tõusma, siis seesama Saidženta võimaldab sul siis selle seeria teoks teha. Tegu on päris suurte auhinnarahadega, mis suunatakse siis otse sellesama sinu keskkonnateemalise projekti teostamisesse. Nii et see on võib-olla pisut erinev tavalisest võistlusest, et need peaauhinnasummad on suured, aga need pannakse koos sinuga teenima õilsaid eesmärke. Kui me nüüd vaatame neid võidupilt, et siis tegelikult isegi minule näiteks meeldisid rohkem siin võib-olla kolmandate kohtade tööd ja tööd, mis mainiti ära, tõsteti esile, aga mis ei võitnud. Aga sellegipoolest tuleb kõigepealt rääkima siiski kindlasti sellest võiduseeriast ja võiduseeria siis räägibki sellest samast aafrika veekriisist ja autor Mustafa Abdulaziz näitab sellises ma ütleks, et sellises Näczio stiilis reportaažiga väga ausa, väga lähedal seisva konkreetse ja otsese reportaažiga näitabki siis seda väga tõsist veekriisi Sierra Leones. Neid pilte vaadates ei ole võimalik otseselt külmaks jääda, sest et me näeme, kuidas inimesed joovad meie mõistes nii-öelda solgivett, et me näeme, kuidas prügimägedest on kujunenud uued maastikud, näeme, kuidas sellist kärtskollast jõevett läbi Viliva filtreerida, seda siiski juuakse ja näeme ka neid tagajärgi, nii et selline klassikaline fotodokumentalistika ka oma parimas parimas esituses. Aga mis needsamad kolmandate kohtade seeriad olid, mis mulle väga-väga meeldisid, mille tõttu ma tegelikult seda võistlust väga esile tahaks tõsta ja väga tunnustada on see, et nad võimaldavad esile tõusta ka väga kunstilistele käsitlustel ehk siis esikoha seeria oli väga ootuspärane, ehk siis selline väga hästi tehtud dokumentalistiline lugu, mis võiks vabalt olla ka väga kõrgel kohal näiteks aasta pressifotovõistlusel ja mõnel teisel sellisel fotojutustusi puudutav, samal võistlusel, aga näiteks kolmanda koha lugu, mille autor on Richard allenby Brat näitab meile selliste väga kunstiliste vaike eluliste tühjade pilte tidega. Araabia ühendemiraadid, et ja mis alati mulle pildikeeles, väga sümpaatne, kui jäetakse sulle endale see järelduste tegemise ja mõtlemise võimalus, ehk siis ta näitab selliseid tühje maastikke ilma ühegi inimeseta. Esimese pildi peal on siis nii-öelda vana karjäär teise pildi peal on pooleli jäänud mingisugune suur viadukti ehitanud siis tuleb keset kõrbemets, mis on sinna kunstlikult loomulikult kastes kasvama pandud siis keset kõrbe paiknev uus majade arendus siis maailma suurim autokummide surnuaed, siis autode parkimisplats, kus, kus silma järgi võib öelda, et pargid kümneid, kümneid tuhandeid autosid, kõik see tegevus leiab aset kõrbes ja sellises kõrbevaikuses, eks ju. Meil on võimalik endal sellest teemast lähtuvalt väga tõsiselt mõtiskleda sellel samal raiskamise teemale, et kui kõrbes selline äärmiselt pillav elustiil võimalik on, siis, siis on selge, et et kuskilt see vesisena kõrvega tuleb, eks, et väga kunstiline, väga kaunis vaade. Aga mulle meeldis jälle seeria kusele pildistatud õhku, mis tundub ometi nii võimatu ja kui sa pildistadki sedasi sudu, keegi ei saa aru nagu, et noh, mis see siis nüüd on, et võib-olla natuke tolm. Just et täpselt mulle oli ka see idee väga sümpaatne ja kui näiteks ilmakontekstist neid pilte vaadata, siis tunduks lihtsalt, et keegi on suitsupilve sees olnud ja, ja tantsiti, et rohkem nagu mingeid emotsioone ei teki. Aga kui sa hakkad tõesti niimoodi mõtlema, nagu sina täpselt praegu tegid, et tegelikult on see fotograaf, Benedict partan Aimar tegelenudki õhupildistamisega ja me saame ju õhku pildistada ainult siis, kui meil on seal taustas ka mingisugune nii-öelda objekt, sest et kui meil seda objekti ei ole, siis meil on väga raske seda õhtu õhku pildi peale saada. Ja ta teeb seda Hiinas, Hiina tööstusmaastikel ja Ta tähistab iga pildi siis A kui tähtede ja ühe numbriga ei saa, kui tähendab air kvality indeks ehk õhukaid, Teed indeks ja kõik need pildid ületavad oma õhukvaliteediindeksi näitaja poolest piiri, mida nimetatakse eluohtlikuks, siis sisuliselt Hiina tööstusmaastikud elavad konstantselt eluohtlik kuttes tingimustes, sest et inimese jaoks jälle ohtlikes tingimustes siin on näiteks üks jõevaade, kus on siis air kvaliteedi indeks A kui 440, mis peaks välistama inimeste sealviibimise. Ja niimoodi ta siis dokumenteeribki süstemaatiliselt tegelikult õhku väga v ütleme, viis ja täpselt samamoodi nagu ma ennem ütlesin, et mulle väga meeldivad sellised seeriad, mis jätavad ruumi fantaasiale ja kaasamõtlemisele ja see seeria ka ikkagi on väga sümpaatne just nimelt oma sellise kontseptuaalse ülesehituse poolest, mis võimaldab meil kõigil endale edasi mõelda, et, et lihtsalt kuivalt neid pilte vaadata. Võib-olla nii huvitav ei olekski. Lugusid juurde mõelda on küll ja vaadake neid pilte ja mõelge, mis maailmas toimub. Aitäh, Kaupo Kikkas, tänaseks.