Lääne fotokooliga Edasi stuudios Kaupo Kikkas ja Kaupo. Kui veebruaris toimus selline, ma ütleksin, et ülemaailmne fotograafide kogunemine las Vegases, siis tahaks selle linna kohta natuke teada saada, et kui inspireeriv linn see on ühe fotograafi jaoks kõrbes, seda on loodud ja nagu selline omamoodi Disneyland. Ja ilmselt ka Las Vegas on tegelikult selle ürituse stiiliga omal moel nagu seotud, et kui ma nagu olen juba eelnevate nädalate jooksul maininud, et siin USA visuaalne keel on selline väga, kuidas öelda, külluslik ja tihtipeale nagu justkui nagu väike Hollywood fotograafias ehk et hästi palju selliseid eriefekte värve, Photoshopi trikke siis täpselt samasugune kohta on küll Las Vegas ja, ja mulle endale isiklikult seal olles tuli kogu aeg nagu see paralleel pähe, et selles Vegas tegelikult iseloomustab õudselt hästi ka seda usa pildikeelt mida, mida võib-olla kõige nagu suuremas liinis USA on niivõrd suur, et seal on ka väga palju alternatiivseid liine, et kindlasti oleks vale öelda, et kõik on seal, selliseid absoluutselt mitte, onju, aga siiski, see on selline valdav, valdav pildikeele nagu järgijate hulk. Kui natuke las Vegasest rääkida, siis tõesti see on üks kummaline koht ja ma kõigepealt ütlema. Ühest küljest on ta justkui siin läbikukkunud Lääne tsivilisatsiooni maa märg, sest et see tulede sära, see kits, see võlts olek, mis seal igal sammul on, see on ühest küljest tülgastav, teades, mis toimub ümberringi. Kuidas USAs on, millised, eks ju hulgad peresid on tõstetud oma kodudest välja, sest nad olema oma kodulaene suutnud maksta, mille majanduskriis möllab üle maailma. Seal on seitse päeva nädalas 360 päeva aastas ainult tulede sära, ainult mäng, ainult rõõmu, lusti, meelelahutus. Ei saa jätta ütlemata, et selles on mingi oma suur veetlus, seesama kits. No see on, kui sa kõnnid seal tänaval, sa mõtled, et see ei saa olla tõsi. Sa kõnnid näiteks hotell, mis on mini New York, kas seal on kõik New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Building, Brooklyn Bridge, kõik on ehitatud ülesanne, üks hotell, kõnnid kaks sammu edasi seal hotell nimega Excalibur, mis on justkui siis hiiglaslik keskaegne loss Inglise kuningas Arturi müütidest, eks ju, kõnnid veel natuke edasi, seal on Eiffeli torn, vaatab teisele poole teed, seal on siis kuulus purskkaevudega hotell, eks ju. Mida filmides nähtud, lähed veel natuke edasi, on mingisugune tule vulkaani show, piraatide? Ma ei tea, laev, ühesõnaga Veneetsia pisike Veneetsia koopia, kus kondlid sõidavad. Ühest küljest see kits on lihtsalt tõesti täiesti üle mõistuse. Teisest küljest, kui sa lased endale korraks nagu selle reaalsustaju peast välja, siis ta veetleb sind mingil moel, nii et väga kummaline koht on ta oma sellise floodiumilt või oma oma meele oludelt. Kui me vaatame nagu ajalukku tagasi, siis sinna Buaazi tekkis elu, et seal oli võimalik, et see oli hea mägedevaheline oaas, ta oli kahe suure suur juba tärkava suurlinna vahelise tee peal, ehk siis las Vegase soolt Lake City vahel ja, ja mormoonid olidki tegelikult need, kes juba 919. sajandi lõpus sinna sellise korraliku Kuu asustuse tegid, aga, aga tol ajal olid seal veel kohalikud indiaani hõimud päris tegevad ja ja suutsid selle monooni asustuse veel tegelikult nii-öelda ära hävitada. Ja, ja hiljem hakkas ta juba elama oma sellist raudteepeatuse elu kuni siis lõpuks 20. sajandi alguses hakkas pead tõstma siis nii-öelda mängurlus ja, ja see, mille järgi me täna Las Vegas tunneme. Ehk siis kõigepealt, et keelatud ja põrandaalune mängurlus mis väga targasti legaliseeriti õige pea siiamaani kogu selle maakonna ja kogunevada osariigi enamustuludest tuleb mängurlusest, jääbki sellistest igasugustest huvitavatest maksudest, mida sinna mänguluse ja, ja muu sarnase peale on kehtestatud. Ja kuni siis lõpuks tegelikult pärast teist maailmasõda kohe pärast teist maailmasõda sai, siis las Vegase nii-öelda stripp nimetataks seda ehk peatänav, kus siis ka praegu, kui elu toimub tõelise hoo sisse, sinna hakkasid kerkima järjestatud tellid, seal hakkasid kuulsad maffiabossid oma oma raha pesema paljud neist leidsid seal ka oma otsa. Ja natukene on ka veel täna tunda seda, seda hõngu mõningates Las Vegase paikades, aga tegelikult on tänaseks las Vegase selle hõngu või selle hinge enda alla hiigelmegahotellid, mida ma siis ennem kirjeldasin. Mis on siis sellised tõesti nagu minimingisuguseid, Miki, hiire Disneylandi objektid ja need on tänaseks siis tõesti valdav osa Las Vegasest. Noh, ma ütlen, üritus toimus, kus mina käisin, ehk siis sellel fotoüritusel toimus MGM Grand hotellis, kus hotelli ühest otsast teise on tsirka kilomeeter maad niimoodi, et sa kordagi õue ei lähe. Ehk et seal on, seal on kümneid kümneid restorane, seal on teatrid, kontserdisaalid, hiiglaslik konverentsikeskus. Noh, see on tõesti, see on tõesti üüratu ja vot sellised sellised hotellid siis, kes proovivad pakkuda sulle absoluutselt kõike. Nii et sa veedaksid oma nädalakese seal, nii et sa ei tahaks hotellist üldse välja astudagi, sa võid valida oma söömisharjumustele vastavalt alates Hiina köögist kuni McDonaldsi hamburgeri ja kõike, mis sinna vahele jääb meelelahutust alates sõltuselei etendusest kuni Lenny Kravitz kontserdini ja molee maalinäitusest, kuni ma ei tea, milleni veel tänane veegas tegelikult on tõesti siis selliste mega tellide pärusmaa ja seoses sellega kõigis igas mega hotellis loomulikult on väga suurel osa mängib kasiino, eks ju, põhimõtteliselt sa ei saa ühtegi hotelli isegi sisse ilma kasiinost läbi kõnniksid. Aga siiski see kasiino andus ja kogu kasiinode seotud elu on muutunud, samas nagu me teame, on maailmas majanduskriis. Ühest küljest inimesed ei põleta enam nii kergekäeliselt raha, teisest küljest need, kes raha tahavad põletada, need võib-olla ei taha seda nii avalikult näidata kui vanasti. Ehk et see kasiino mängurlus on väga suurel määral kolinud hoopis internetti. Ja needsamad megahotellid otsivad aina uusi väljundeid, sedasama nende showdega konverentsidega, kontserdite, ka kõikvõimalikke nii öelda söömiselamustega einestamisvõimalustega uusi väljundeid ja ma ütleks, et enam nagu sega Siinandus võib-olla lähiaastatel ei ole üldse see kõige tähtsam nii-öelda asi, mis seda Las Vegast elus hoiab. Nii et näha on, et kõva otsimine käib. Et kuidas siis tänane Las Vegas aastal 2012 ikkagi ellu jääks ja mis see plaan on, et, et kõik need megahotellid ikkagi endale kliente leiaksid, sest nad on ju omavahel kõik veel ka meeletud konkurendid. Aga fotograafi koha pealt on see muidugi. Ma pean jälle mainima, kummaline paik. Ühest küljest see väike osa, seda vana Vegast on fotograafile muidugi tohutult veetlev, need pisikesed pirnikesed, mis põlevad nende kõikide valgusreklaamide sees. Need ütleme 50 aastat muutumata kujul. Las Vegase reklaamid, hotellide reklaamid, need on tõeline nauding pildistada, pane aga oma statiiv maha ja hakka hakka õhtuhämaruses seda valgust peale tabama. Või siis see kuulus Belatši hotell oma purskkaevudega, seisa seal ees ja oota, millal see valgus on kõige parem, millal see purskkaev teeb selle kõige uhkema, kõige kõrgema nii-öelda veesamba, mis on ääretult hasarti tekitav, tohutult põnev ja äge, nii et see pildistamise osa tegelikult on seal Las Vegases väga kihvt ja kellele niisugune noh, linna ja õhtuse õhtuse valgussära fotograafia meeldib siis, loomulikult on Las Vegas just nimelt see koht, kuhu minna, seda püüdma. Aga tegelikult on ta ju ehitatud keset kõrbe lihtsalt veetud üks tänavate ruudustik maha keset kõrbe ja näiteks, kui ma seal autoga ringi sõitsin, siis nii naljakas kui see ei ole, sa sõidad mööda sellist kuuerealist peaaegu et nagu kiirteed põiki läbi, las Vegase lihtsalt ühel hetkel sa vaatad, et tee peal on plokid ees ja Lindsay otsa lihtsalt niimoodi lõpebki, nagu keegi oleks tõmmanud kaardi peale joonlauaga joone siin lõpeb, las Vegas, pööra auto ümber tagasi. Aga mis on selle juures tore, selle juures on tore see, et nüüd võta ja sõida sealt plokkidest mööda ja sa oled kõrbes ja sa oled täiesti päris kõrbes. Jääb ära, selline usale omane tohutu suur äärelinna ala. Ehk et kui sa tahad näiteks Los Angelesest välja sõita, eks siis sa sõidad, sõidad teatud suunal lausa tunde läbi, sellise poolenisti niukse sõdurbi, öeldakse ehk sellise äärelinnaosa, et selleks, et loodusesse jõuda, aga las Vegases, Pumm, linn on läbi, pump hakkab loodus, sõida mäe otsa, sul on juba lumised tipud, sõidan natuke edasi seal imelised kanjonid, millest me järgmises saates veel natuke eraldi räägime, et kui loodust puudutame nii et kes suudame ennast lahti rebida selle, las Vegase tuledesärast siis võid, võid pisut sõitu autosõitu ja sa oled. Sa oled väga huvitavas kõrbe looduses, mis on, mis on tegelikult Ameerikale seal, nende lääneosariikidele seal all? Mõnes mõttes väga omane ja väga hea näide väga, väga, väga kaunis oma oma kuivuses ja oma kanjoni värvides ja liiva ja kivikõrbetes. Tore sellest järgmisel kolmapäeval aitäh. Kaupo Kikkas.