Algab fotogool. Kaupo Kikkas, sa hiljuti tulid Ameerikast ja käisid sa taas kord Las Vegases pulma- ja portreefotograafide suurel võistlusel, mis toimus siis 27.-st veebruarist kuni kuuenda märtsini ja kohal oli tuhandeid fotograaf üle maailma. Mille poolest sel aastal nüüd see tabeli piibiai erines eelnevatest? Igatahes suures plaanis nii väga palju ei erinenud Ki, kuna see üritus on üsna sellise väljakujunenud formaadiga, selle ürituse kestvus on päris pikk, mis tähendab, et seal jõuab aset leida väga palju erinevaid sündmusi ja selle tähtsaimad elemendid siis ütleme, on fotovõistlus, millele on üles ehitatud siis kogu see nii-öelda ülejäänud programm ja loengute kava siis väga olulise osa moodustab seal selline spetsiaalne, fotograafidele fotoinimestele mõeldud, mis, kus siis pakutakse kõikvõimalikke erinevaid tooteid, võiksid ühele fotohuvilisele vajalikud olla ja selle kõige juurde siis kuuluvad veel erinevad sellised, nagu öeldakse, stesseli Vents inglise keeles ehk erilised üritused, mis on siis kas mingisugused peo vormis või vastuvõtuvormis. Ja näiteks selle aasta kõige huvitavam special event oli väga-väga kuulsa Rolling Stonesi ajakirja fotograafi Mark sellizeri loeng, mis olid täiesti ebatraditsiooniline, kuna mark selliselt pidas tund aega loengut sellel läks lavale ja andis oma bändiga kontserdi ja pärast seal vastas huviliste küsimustele, nii et terve elu selliseid roki, popi kuulsusi pildistanud mees ei ole suutnud ise ka jätta haaramata kitarri ja mikrofoni ja teeb ise oma bändiga rahvastik Jacques sellist pehmemat folk, Rockiliku, bluugrässiliku, Kantri väikse puudutusega muusikat. Sellise Texase kauboi-na on see ilmselt talle nii-öelda juba emapiimaga kaasa antud, et mis, mis väga Ameerikale omane muusikastiil, et Euroopas seda nii palju ei kuule, tagi, aga mees on absoluutselt suurepärane, imeline fotograaf kes on pildistanud nirvanast Jon Lennonist, kelle iganes nimedeni välja, mis pähe võiksid tulla ja vähe sellest, et ta on pildistanud muusikuid ja bände, ta on edasi liikunud, ta on teinud ka seeriaid Vanity Fairy ajakirjale, mis on selline väga, väga kvaliteetne, siis niukse moe ja popkultuuri ajakiri, nii et ta on ennast tõestanud kui absoluutne superstaar ja pidas tegelikult selles suhtes äärmiselt sisuka loengu. Ei küllastunud oma jutt tule mitte mingisuguse mõttetu sellise virvarri ja tehnika jutuga, vaid näitas lihtsalt oma väga mõjusaid, mustvalgeid pilte, olgu need siis siis tõesti Kiistrichas, Rolling Stones-ist või olgu see queen või olgu see ansambel Metallica või olgu need USA superstaarnäitlejad rääkida oli sel juhul tõesti üsna vähe tarvis, kui lihtsalt su pildid niivõrd võimsalt kõnelevad. Nii et see oli üks niuke spetsiali ventidest tõeliselt vinge ja mõjus üritus. Aga kui mõne sõnaga kirjeldada seda fotovõistlust, mis sel aastal toimus, siis olen ka eelmisel aastal sellest korra rääkinud, et sellele Traveli Pipi Aile on omane selline väga huvitav võistlusformaat, mida nimetatakse siis point competition ehk siis välja trükitud ja vormistatud fotode võistlus, neid on maailmas tänaseks väga vähe alles jäänud. Kuna nagu me teame, siis fotograafia on meil praktiliselt digitaalseks muutunud. Ehk siis pildi väljatrükkimine vormistamine on oma olemuselt võib-olla natukene vanamoodne. Aga see on klassika, mis ei igane kunagi. Ja loomulikult võistleja jaoks on see kallis, sest sa pead lisaks sellele võistlusele osalemise kuludele peatsaga trükkima, oma pildi vormistama ja saatma selle siis las Vegasesse võistlusele. Aga vastukaaluks jällegi vaadata ta seda näitust nendest vormistatud piltidest midagi võrreldamatult sellega, et istuda kuskil arvuti taga ja lihtsalt sirvida mingit digitaalset galeriid. Nii et samamoodi on selle print kompetionil osalemine ka tehniliselt väga kõrgeid väljakutseid esitav, kuna ikkagi sa pead esitama trükid pildi, mida vaatab nii-öelda prožektorite all väga mõjukas žürii kes on juba aastatega välja kujunenud äärmiselt karmi ja sellise range maitsega ja oma hindamismeetoditega samuti. Nii et, et tegelikult see teeb sellest küll ühe maailma nii-öelda sellise prestiižsem fotovõistluse, kuna seesama live ehk siis reaalses ajas toimuv žürii, kus sul on võimalik jälgida nende liikmete tööd ja reaalselt välja trükitud ja vormistatud pildid. Aga kas saab rääkida ka moest või sellest, et millised pildid sel aastal võitsid, et nad noh, võib-olla esindavad mingit sellist trendi? Just nimelt eelkõige pulmafotomaailmas, et see on selline huvitav üritus, kus nagu see organisatsiooni nimigi ütleb, et need on nii-öelda rahvusvaheliselt pulma- ja portreefotograafid, siis kindlasti see juhtiv jõud, mis seal on, on seotud pulmadega, sest et pulma tööstus võib lausa öelda, Ameerikas on väga-väga mõjuv, kas seal ringleb väga suur raha, sest et Ameerika ühendriigid on ju teatavasti väga suur riik, kus on väga erinevad maitsega inimesi, mis tähendab seda, et pulmi on äärmiselt äärmiselt erinevaid servast serva ja ka rikkaid inimesi on väga palju, nii et ei ole sugugi midagi erilist või võib öelda lausa, et on üsna tavaline pulmafotograafide töö eest makstakse 10 15 20 30000 dollarit, et seetõttu on selge ka see, et needsamad pulmafotograafid, kes seda raha ei teeni, tahavad väga-väga teada, kuidas seda rahade Ehile saaks. Nii et see on tegelikult seesama pulmafototrendid, võib täiesti vabalt öelda, ongi tegelikult üks kõige tugevam liikumapanev jõud kogu selle ürituse selline mootor, mina ise pulmafotograaf ei ole ja seetõttu ka väga suur osa tegelikult sellest üritusest jääb mulje nagu pisut kaugeks või ei paku mulle võib-olla nii palju huvi. Aga kuna väga paljud Puma fotograafid on ikkagi laiendanud oma sellist tegevusvaldkonda ka portreefotodele, osad ka moeosad reklaamifotodele siis ka kõige sellega tegeletakse seal üritusel ja proovitakse loomulikult pakkuda nii laiaprogrammi ja võistlust kui vähegi võimalik. Võib öelda, pulmafototrendid märgitakse küll igaks aastaks seal võistlusel väga väga tugevalt maha. Et sisuliselt kogu aasta järgmise aasta või isegi paari järgmise aasta jooksul saab näha tihtipeale just nimelt nendest võidutöödest innustatud, selliseid pulmafotosid ja mõnikord on see lihtsalt mingisugune tehniline trikk. Näiteks kaks aastat tagasi läks poodi selline üks teatud spetsiifiline foto, kus antakse pruutpaarile kätte vihmavari ja lastakse siis pruutpaari selja tagant sinna vihmavarju siis valguskiirvälklambiga ja tulemuseks on siis see, et vihmavari justkui peegeldab sellises hämaras maailmas valgust, ehk siis justkui ümberringi igal pool nagu 100-ks vihmavarju alla, äkki tekiks nagu selline valgussõõr, kuigi tegu on ühe lihtsalt sellised tehnilised klišeega ja ausalt öelda näiteks mina isiklikult mõtlen, et mis küll sunniks mind panema sellist tehnilist spetsiifilist klišeed järgi tegema, et ma ei, ma ei suuda välja mõelda, mis see oleks siis väga naljakas oli vaadata, kuidas eelmisel aastal juba kümneid ja kümneid, võib-olla sadu pilte täpselt samasuguse trikiga siis seal võistlusel osales juba tuhandeid ja kümneid tuhandeid pilte ringleb siis igal pool internetis pulmafotograafide kodulehtedel ja tegelikult igal aastal on mõned sellised väiksed tehniliselt nii-öelda vimkat või ka miks mitte kompositsiooniliselt näiteks keegi avastab mingi originaalse huvitava poosi või noh, kuidas saab poosi avastada, poos on alati olemas, aga toob nii-öelda võistlusele mingi pildi või mõne väga originaalse poosi vei ideega. Ja kohe järgmisest kuust alates on maailmas hakkavad need pildid ringlema selle sama ideega. Nii et pulmatrende märgitakse küll väga tugevalt maha, aga ka vormistuse trend, mis on väga põnev, kuna võistlusel mängib ju kõik, see tähendab seda, et mängib idee, mängib tehniline teostus ja mängib ka see, kuidas sa fotoled trükkinud, kuidas oled seda Baspartuusse vormistanud, milliseid materjale, pabereid, millised printimistehnikaid kasutad, nii et vot see on näiteks ka üks koht, kus märgitakse maha seal kogu maailma järgnevate aastate trendid näiteks tsirka viis, kuus aastat tagasi tuli selline asi nagu metallik paber näiteks fototööstusesse kasutusele, mis siis läigatav niimoodi teistmoodi hoopis selliselt, kuidas öelda, kergelt hõbedased. No see sai tohutult moodsaks. Siis hetk hiljem sai väga moodsaks puuvillapaber, mis on üliülimat paber, mida tehakse puuvillast, mis meenutab juba õige pisut isegi sellist lõuendit, maaliliku vormistust siis eelmisel aastal tuli ühtäkki ilmus välja selline vormistus, nagu inglise keeles on selle nimi Ding eesti keeles, siis peaks nagu juskui tõlkima ujuv või hõljuv Baspartoo ehk siis tegu on sellise vormistustehnikaga, kus pilt tõstetakse Baspartuust paar millimeetrit kõrgemale ja sinna Basportuuja pildi vahele jääb siis mõni millimeeter õhku ja tulemus on tõesti väga huvitav, kuna tekib pildi selline lisa ruumilisus, eks ju, et pilt, see ei ole mitte ainult kahemõõtmeliselt raamistatud ja vormitud, vaid äkki tuleb ka kolmas mõõde, mängu eksis, pilt tõuseb, mõni millimeeter nii-öelda oma alusest eemale. Noh, ja see oli tõeline sensatsioon isegi mõelda, et kas selle peaks ära keelama, kuna ta mõjutab niivõrd palju pildiesteetikat ära keelama siis võistlusel aga loomulikult hoobilt, et hakkasid seda väga paljud fotograafid siis oma klientidele pakkuma ja tegu on väga ilusa vormistusega ja ka sellel aastal näiteks üks kuulsamaid, ütleme, printerite paberite tootjaid see on, esitles täiesti uue tehnoloogiaga pabereid, ütleme sellisest tehnilisest aspektist vaadatuna kindlasti selle messi näol ka tegu niisuguse teenäitaja, aga eelkõige pulmaportreefotograafidele. Aga leidsid siin enda jaoks mõne laheda idee. Mina käisin kuulamas ka tervet rida loenguid ja Ameerikale omaselt, mis on minule isiklikult väga-väga võõras ja üldse eurooplastele natuke võõras, koosnevad need loengud alati kahest väga tähtsast komponendist, mida alati aga peaaegu alati. Esimene asi on enesekiitmine ja teine asi on enesemüümine, nii et põhimõtteliselt ei ole absoluutselt midagi erilist. Loengupidaja tuleb lavale, viskab publikusse, kingiks tõsi ja räägib, et ta on absoluutselt maailma parim ja et ta on maailma parimaks sündinud ja see toimub viis esimest minutit ja seejärel räägibki pool tundi sellest, kuidas ennast müüa ja kuidas nii-öelda konkurentide seast silma paista ja esile tõusta. Ja ma arvan, et siin on tegelikult meie jaoks peidus üks väga väga oluline nüanss ja palju laiemas mõttes kui lihtsalt fotograafidele. See enesekindlus ja uhkus on kuidagi eestlase seest täiesti kadunud, täiesti puudu ja mulle tundub, et see on üks asi, mida peaks peaks väga paljudele Eesti loovisikutele hakkama selgitama ja õpetama. Loomulikult ei pea seda niimoodi tegema nagu Ameerikas, eks ju, publikusse kommi loopima ja sellist nagu mingisugust, kuidas öelda oma sektiliku usu kuulutamist, sellest korraldama, aga sellegipoolest uhkelt öelda, kes ma olen ja mida ma teen, see ei ole mingi häbiasi ja tegelikult ka näiteks Londonis, kus ma olen palju erinevatel üritustel erinevaid fotograafe kohanud on see palju nii-öelda kaetumal kujul, aga see on alati olemas. Ehk siis tegelikult minu jaoks oli üks teatud selline äratundmine või kohalejõudmine selles enesest rääkimine või enese nii-öelda väljapakkumine ei pea olema alati uhkustamine või kiitmine sest kus siis sinu potentsiaalne klient ikka tegelikult teada saab, kes sa oled, kui sa seda ise ütleme nii et käisin kuulamas tõesti mitmeid selliseid, ka niuksed, turunduse või siis näiteks nagu tänapäeval on väga suur märksõna on sotsiaalmeedia, eks, et kuidas üldse ennast internetis välja pakkuda, kuidas internetis nähtavaks saada. Näiteks üks poola päritolu fotograaf rääkis sellest, kuidas tal on tänaseks Google plussis 1,9 miljonit jälgijat? Ta on selline fotograaf, et ma arvan, et temast ei ole mitte kümneid tuhandeid paremaid fotograafia, vaid kindlasti sadu tuhandeid paremaid fotograaf. Aga ometigi on ta väga-väga-väga edukas just nimelt seeläbi, et ta on enda fännidest teinud oma kliendid ja loonud sellest nagu nii-öelda oma kommuuni või oma sellise fännide sõpruskonna fännide sõpruskond juhtub olema 1,9 miljonit et seal leidub piisavalt palju inimesi, kes on sulle ka kliendid. Nii et just nimelt selle aasta väga-väga suur märksõna oli sotsiaalmeedia turundus, enese müümine, silma paistmine ja tegelikult ka konkurentidest eristumine. Selge aitäh sulle, täna, Kaupo Kikkas ja kohtume järgmine kord.