Väljas on talv ja vahel tuleb ette, et on selliseid ilusaid ilmasid, kus päike paistab ja imekaunis on kõik ümberringi. Muidugi juhtub ka vastupidi, et on väga kehv talvel. Aga need, kellel on fotoaparaat, tunnevad vahel kiusata, tahaks minna välja pildistama, tahaks mingit ilusal jäädvustada, kuidas ja mida selleks vaja on. Siis Kaupo Kikkas palunudki täna sinul natukene nõu anda, et kui on ilus talveilm, tahaks minna pildistama, siis millised ettevalmistused teha, mitu akut kaasa võtta, kuidas objektiivi kaitsta ja nii edasi. No arvatavasti nii ongi, et kui on ilus ja sul on veel samal ajal juhtumisi vaba päev, siis ilmselt ei ole ühtegi nõuannet vaja, lihtsalt tuleb minna mõnda endale armsasse kohta ja pilte tuleb, tuleb nagu varrukast. Tõesti, nii see on, kui on külm, kui on mõnus kraps, külm jäänõelad härmatis ja päike veel sinna lisaks siis tegelikult ilmselt leiab iga inimene pildistamismotiivid ise ülesse, kui kõik need loodusetegurid on, nisu soosivad. Aga tegelikult. Ega vist ei saa pildistada, kui ma ikka vastu päikest hakkan tegema või musta koera valgel lumel. No need on jah, need vanad head klassikalised, keerukad keerukad teemad, et ega, ega noh, loomulikult. Ma arvan, et seda teab igaüks, kes on korra proovinud otse päikesesse pildistada, et see võib-olla ei ole kõige huvitavam pilt. Aga, aga ma pigem räägiks täna sellest, kui need ei ole sellist päiksepaistelist ilma, et kui nagu, mis on meie talvele oluliselt omasem, et on väga hall ja ja tihtipeale pildi ja vaatad, see on täiesti mustvalge, sest lihtsalt ei ole mingeid värve. Aga ei tasu sugugi sellest, las ta nii-öelda tujul langeda. Jaa, igal ilmal on oma karakter. Igal päeval on oma nägu ja väga tihti ongi ju niimoodi. Kui see, see teenitud vaba päev või teenitud nädalavahetus on kätte jõudnud, siis, siis ei oota see päike täpselt niimoodi väljas ja täpselt sellise koha peal nagu hirmsasti tahaks. Küll aga leiab kindlasti midagi põnevat iga ilmaga. Ja näiteks esimene asi, mida ma siia kirja panin, mis on alati väga fotogeeniline ja hästi põnev, on jää. Ja kõigepealt siis jää, mille on ehitanud mingi voolav või liikuv vesi. Kõige esimesena kindlasti tulevad meelde kohe kõikvõimalikud joad, Eestis ei ole neid just väga palju, aga Keila-Joa ja Jägala, kuhu ehitab siis talvel külm, tõelise jää, katedraali väga võimsa uhke jää katedraali siis on veel hulka väiksemaid jugasid nagu näit näiteks on valgejõe peale jääb joaveski ja nõmmeveski samuti olenevalt kui palju vett, et nii-öelda sügisel jääb sinna sinna ojasse siis ka treppoja samamoodi näiteks Paldiski panga peal on üks vahva oja ja need kõik muutuvad talvel hoopis teistsuguseks, väga vahvateks sellisteks. Noh, ma ütleks, skulptuurid, eks, ja isegi ka väiksemad näiteks mõningad purskavad allikad, mis on Eestis moodustavad, võivad moodustada ja ehitada endale sinna allika peale lausa rinna rinna kõrguseni kasvavas jääsamba. Need on tõeliselt põnevad vaadata, sest et sealt leiab nii abstraktseid, selliseid motiive, mustreid. Kindlasti on ka see, et näiteks kui on sinna rabavesi, siis rabavesi on alati selline pruunikas. Näiteks kui, kui minna vaatama seda sama Jägala juga talvel, siis seal on väga huvitavad värvivariatsioonid. Et osa neid jääkihte on täitsa sellised, pruunikad-kollakad osa tulevad peale, valged läbipaistvad osa on kergelt sinakad. Natuke oleneb ka sellest valgusest. Kindlasti sellise halli ilmaga võib endale lubada sellist väikest arvuti manipuleerimist ja lihtsalt keerata intensiivsemaks piltide värve. See ei ole tegelikult mingisugune kuritegu, kuna piltide värve on ju keeranud intensiivsemaks alati meie fotolaborid. Nii et arvutist inglise keeles kutsutakse Saturation, ehk siis Saturatsioon natukene lisada seda sattulatsiooni loomulikult hea maitse piires. Et need noh, igaüks saab ju aru, kui see maastike pilvise halli ilmaga maastik on ühtäkki muutunud muutunud kärtssiniseks ja hirmus värviliseks, siis ei ole ilus, aga loomulik. Aga kindlasti seda võib natukene teha. Aga jää jätkab veel meile inspiratsiooni pakkumist teks meres ja kivid, väga põnev pildistamisobjekt. Tihtipeale ehitab meri erinevaid jääkihte, siis tekib niisugune olukord, kus näiteks on kividel, kivide küljes on jää ja seal all võib olla vabalt tühjus, sinna võivad tekkida mingeid väga põnevat purikad. Ja kivide puhul on veel see kividel on ju alati oma värv. Kui lähedalt vaadata äärmiselt kauneid, tihti sealt kumab mingit punakat, et või isegi sinakat tooni. Nii et see annab pildile just nimelt selle nii-öelda värvi, mida me halli ilmaga, millest me halli ilmaga väga puudust tunneme. Ja kolmas asi, mida saab lausa igaüks ise teha, on jäälilled, mis on jällegi minu meelest täiesti lõputu inspiratsiooniallikas ja näiteks, kellel on maamajad ja kuskil veidi külmemad kuurid, millele me aknad või kasvuhoone mis on külmaks läinud või näiteks kasvõi tunnistan, ausalt, olen ise teinud kodus jäälilli niimoodi, et teinud lihtsalt rõduukse lahti. Kui aga seda lahti hoidnud ja väga külma ilmaga mõne hetke pärast läinud vaatama ja mul on jäälilled, kui nad mulle ei sobi või on veel natuke rõdust lahti ja mul on jälle uued jäälilled. Nii et, et tegelikult on jäälilli võimalik niimoodi loodusega koostööst täiesti vabalt ise kujundada. Ja see on nii põnev, kui sellesse natuke sukelduda, siis te avastate, et jäälilledel on ühes kohas ühesugune tuur, teises kohas teistsugune struktuur. No seda teavad kõik, et nad jäälilled ei ole kunagi ühesugused, aga kui põnev on ka seda vaadata, kuidas mõnda kohta tekivad nad alati sarnaselt, siis mingi teatud tingimuste koosmõjul ja teise kohta hoopis teistmoodi nende pildistamiseks siis paar nõuannet, siis ei tohi ära unustada, et jäälillede nii-öelda ilu tuleb eelkõige välja selle valguse abiga, mis on teisel pool neid jäälilli. Nii et kui me pildistame näiteks õuest pimedasse tuppa juba siis ei pruugi need jäälilled sugugi nii väga hästi peale jääda, aga läheme nüüd näiteks hoopis sinna pimedasse tuppa, pildistame läbi akna õue, võib juhtuda, et saame palju paremini peale. Ei, kindlasti ei maksaks nüüd jäälilli siis ise samalt poolt valgustama hakata, noh kindlasti mitte välklambiga, aga ka mingi suvalise laualambi või muu valgusega, kus te ise olete, vaid pigem siis proovida näiteks, et äkki te saate teiselt poolt need jäälilli natukene valgustada, nii et et see on selline lihtne trikk, mis võimaldab, mis võimaldab neid palju huvitavamalt ja mõnusamalt näidata. Kui veel keerulisemaks minna, siis kui ilmaga veab näiteks õnnestub sinna jäälillede vahele või taha üks päikseloojang jätta uduselt ja kaunilt, siis te saate veel täiesti uue väärtuse. Te saate nagu kaks maailma või kaks maastiku, esimene maastik koosneb nendest jäälile mustritest ja teine maastikuna uduselt sel taustas, kus päike loojub. Nii et jää juba üksinda pakkuda, nii palju pildistamist ja nii palju inspiratsiooni, et ei tasu tegelikult üldse muretseda, kui mõnikord kaks nädalat. Ilusat päiksepaistelist ilma talvel ei näe. Selge aitäh. Kaupo Kikkas tänaseks.