Me läheme nüüd edasi fotogooliga tänases saates ja stuudios on Kaupo Kikkas. Kaupas olid päris jupp aega ära Ameerikas Las Vegases ja tulid alles üleeile. Mida sa seal tegid, ma tean, et lisaks sinule oli seal veel paar eestlast ja siis ülemaailma tuhandeid fotograsse. Just nii, tulin just värskete muljetega tagasi tõesti, Las Vegasest, kus toimus iga-aastane tohutu suur fotoüritus, mille nimi on siis tabeli piibiai konvension ehk siis tabeli piibiai ehk tabeli ju nagu Veding nagu pulm, Põhnagu portfellita ehk portree ja teine Põhnagu fotograaf nagu fotograafia International siis nagu internatsionaalne, nii et siis pulma- ja portreefotograafide maailma suurim kokkusaamine toimus seal ja tõepoolest üritus oli kolossaalselt mõõtmetega 17000 fotograafi üle kogu maailma kõige enam esindajaid Ameerikast, loomulikult, niisiis USA-st või Kanadast, aga Mehhiko näiteks Brasiilia päris tugevalt esindatud. Väga tugev selline pulmafotoriik, Austraalia, kust on tulnud väga palju maailma sellisest kõige kallimaid pulmafoto tippe ja palju inglasi ja tõesti ka kohapeal kolm eestlast, pluss veel siis mõned eestlased, kes osalesid fotovõistlusele, kes ise kohale ei tulnud ja minul oli ka tegelikult seal viibida, seekord alles esimene kord, nii et tõesti muljed on võimsad ja värsked. Aga mis see tähendab, et 17000 fotograafi tulevad üle maailma kokku, need on siis need mehed ja naised, kes pildistavad käänult portreesid ja pulmafotosid. See on tegelikult üks väga suur organisatsioon, see on juba 70. aastal asutatud organisatsioon ja tol hetkel ühendas ta USA pulmafotograaf lihtsalt, et koos rääkida läbi, kuidas paremaks saada, pida, koolitada, kokku saada oli see algne eesmärk ja see organisatsioon hakkas kasvama ja kasvama. Kuni siis tõesti esimest korda 80. aastal toimus Las Vegases siis esimene tabeli Pip jäigonvenchon, kus juba 2500 inimest fotograafi said kokku. Aga see ei olnud veel kaugeltki nii-öelda selle asja suuruse tipp, vaid kasvas aina edasi, kuni võeti organisatsioonile nimesse juurde teine põhk täht ehk portree. Sest alguses tõesti oli tegu vaid pulmafotograafide kokkusaamisega ja tänaseks on juba seal nii-öelda terve rida division. Selles organisatsioonis on siis pulmafotodivisjon portreefoto division foto surnalismi ehk siis sellise fotoreportaaži diviis on Jewel kommertsdivisjon, kuhu alla siis kuuluvad erinevad ja nii-öelda noh, ajakirja fotod, reklaamfotod ja muu säärane. Nii et see organisatsioon on tõesti tohutult kasvanud ja, ja sellel aastal kokkusaamine nägi välja niimoodi, et kestis ühtekokku see nii-öelda üritus kuus päeva. D. Ja esimesel kahel päeval toimus fotovõistluse laiv hindamine, see tähendab seda. Et on saalid, kus valgete kinnastega kantakse žüriile fotod. Žürii annab avalikult oma punktid, kommenteerib pilte ja kui punkti žüriiliikmete nii-öelda punktides on väga suured erinevused, siis toimub ka veel ümberhääletamine ja, ja selline väitlus, et miks keegi andis säärase või teistsuguses koori ja see kõik on avalik, mis muudab selles tegelikult tohutult harivaks, võib-olla isegi vaata et kõige harivamaks osaks üldse sellest üritusest sa saad vaadata, kuidas kommenteeritakse teiste pilte, kuidas kommenteeritakse sinu pilt, et saad teada nii-öelda oma skoorid, oma punktid, kuidas sind hinnatakse ja žüriiliikmed on loomulikult tohutud autoriteedid, selle selle valdkonna absoluutsed tipud ja mis on huvitav, mis on küll ütleme, omane Ameerikale või Ameerika sellisele kultuurile, et kõik need nii-öelda absoluutset tipud ka ise osalevad sellel võistlusel näiteks tekivad siuksed, naljakad olukorrad, kus üksi žürii liige astub välja, õigemini žürii esimees ütleb, et palun astuge välja ja, ja tema ei hääleta, sest et osalevad ka tema pildid. Nii et ühest küljest on see, kui kõik maailma tipud ise osalevad, muudab see selle võistluse loomulikult väga tugevaks, aga teisest küljest jällegi tekib ka siis selline naljakas olukord, kus kõik saavad teada, et see on ju meie enda žüriiliikme pilt. Ja noh, kindlasti selline asi, teatavas mõttes minu arvates neutraalset arvamust natuke mõjutab, aga samas saan ma ka sellest seetõttu aru, et see on garantii, et see ürituse tase oleks kõrge, sest et kuna need diisel enam palju suriisid on palju, siis seal on žüriiliikmeid neli, 50. Nii et kui sa võtad neli, 50 oma valdkonna maailma tippu ja ütled, palun tulge žüriisse järge võistlusel osaleja käe, siis kannatab omakorda jälle tohutult see võistluse tase. Nii et ühesõnaga esimestel päevadel leidis aset selline väga huvitav laiv piltide hindamine. Järgmistel päevadel hakkasid Ta pihta loengud, võib-olla isegi järgmises saates peatume veel mõnel loengul pikemalt, kuna nad olid niivõrd põnevad. Aga need loengut siis jaotatakse tabeli piip ja üritusel kolme gruppi nimetatakse platvorm, klassid pluss klassid ja master klassid. Platvorm klassid on siis sellised, kus on suur, väga suured auditooriumid, väga kuulsad lektorid, absoluutselt maailma tipud, kes on saanud Pulitzeri auhinna, kes on saanud oma valdkondades portree, pulmafoto, tippauhinnad, need on siis sellised tuhandesed, auditooriumid, need loengud on kõik tasuta. Ja noh, neid nimetada siis kõige rohkem sellise inspireerimis loengutakse, et sa näed omaenda sellist iidolit lähedalt, saate ta peaaegu käega katsuda ja muidugi siin jälle vahepeal saab natukene ka eestlane oma maamehe suhtumisega itsitada, kuna ütleme nii, et need tippstaarid tihtipeale nagu mingid evangelistid, kes tulevad sellised usku kuulutama, et loeng algab sellega, et tõuske kõik püsti ja kallistage oma naabrit ja ja nii edasi, nii et ütleme nii, et see, see on omamoodi pisut naljakas, aga teisest küljest midagi ei ole teha, kui su näiteks toon näit. Et käisin ka, kuigi mina ei ole pulmafotograaf, aga ma arvan seda, et ükspuha mis valdkonna fotograaf, kui ta peab hästi loengut, kui ta on väga hea, siis ta on ülimalt inspireeriv, huvitav, käisin näiteks ühe tipp-pulmafotograafi loengus, kelle pulmahonoraride on alates 30-st 1000-st dollarist. Nii et noh, Te tahate abielluda, tahate fotograafi siis 30000 dollarit tuleb välja käia ja vähe sellest, siis ta veel esitab teile kaks A4-täit nõudmisi, mida te peate täitma, et oleks nõus teie pulma pildistama. Nii et nii et ka sellised mehed on maailmas olemas, siis see teine ehk pluss klassid on sellised pikad kahe päeva kused Väikse gruppi workshopis, kus sul on võimalik siis praktiseerida oma nii-öelda iidoli käe all ja seal on grupid väiksemad, kaks päeva tõsist tööd, toimub portfooliot analüüs ja nii edasi. Kindlasti väga huvitav õppevorm ja kolmas klasside liik, Master klassid, mida oli kõige rohkem. Ma arvan, et vähemalt 50 oli neid erinevaid, on sellised kahetunnised, intensiivsed loengud, kus siis fotograaf räägib oma tööst, näitab oma pilte, aitäh, ja sul on võimalik küsimusi küsida, aga loomulikult kahe tunni jooksul nagu selliste seistufeiss või siis nii-öelda üks-ühele sellist tagasisidet ei ole võimalik anda ja portfooliot seal ei vaadata ja nii edasi, aga siiski tunnistama, et paljud õpetajad tahavad tõesti väga anda seda infot edasi ja sellisel juhul ka see kaks tundi võib-olla nii intensiivne, et sa tuled pärast ruumist välja ja mõtled, et vau, et mida, mida ma kõike teada sain ja mida on eriti uhke öelda, siis master klassi andis seal ka minu hea sõber ja kolleeg Annika Metsla. Selles organisatsioonis on ka eestlased oma kanda nii-öelda natuke kinnitatud. Tänud, et minul läks eelmisel aastal sel aastal ei läinud hästi, aga eelmisel aastal läks hästi fotovõistlusele, kus ma sain ühe teise koha, mis oli samuti loomulikult suur asi. Ja sel aastal siis Annika le pakutiselt organisatsioonist oma master klassi ehk oma siis nii-öelda meistriklassi. Nii et väga tegelikult, et väga uhke väga uhke tunnelise klassis viibida ja vaadata. Kuigi Annika on väga tunnustatud ka Eestis, siis tihti on nii, et ikka nii-öelda prohvetid on kuulsamad välismaal kui, kui kodumaal, et et üks sellise tasemega organisatsioon pakub sulle nii-öelda master klassi õpetamiseks Peab sind vääriliseks õpetama neid tuhandeid tuhandeid osalejaid Eestis pulmafoto ja, ja et ega Annika on eelkõige pulmafotograaf, ta rääkis rohkem pula fotost, aga natuke ka sellest, mida ta muidu teeb, mida ta, mida ta veel pildistab. Aga ma, klassid on erinevad, et alati seal on seal nii-öelda kogu selle ürituse kava avaldatakse ennem ja sa saad hakata registreerima Ennast nendesse klassidesse ja siis seal on näiteks valgustusõpet näiteks turunduse õpetus, kuni selleni välja, et kuidas ennast tänapäeval ma ei tea Facebookis internetis turundada ja müüa, aga see kõik on noh, suhteliselt väiksem osa eelkõige ikkagi räägitakse tõesti siis portree ja pulmafotoni tegemisest oma sellise visuaalse keele väljakujundamisest ja ka miks mitte klientidega suhtlemisest 100 erineva kursusele klassi hulka mahtus kõiki neid teemasid. Aga need fotograafid, kes sinna kokku tulid, nad on ju kõik juba tegevad ja sellest amatöör või kas oli? Fotograafia on viimastel aastatel selles suhtes väga palju muutunud, kuna aparaadid on kättesaadavad, siis võivad ennast fotograafiks nimetada kes iganes. Tegelikult tänasel hetkel minu jaoks on üleüldse selline harrastaja professionaali piir muutunud äärmiselt segaseks, nii et ega ma ei oska öelda, kes on professionaal, kes on harrastaja, sest et nagu ma ikka vahel ütlen, et ainuke vahe ongi selles, et professionaal peab alati hea pildi tegema, harrastaja võib hea pildi teha ja seetõttu toon harrastajatele ka väga palju vähem pinget ja mõnikord neil tuleb palju paremini välja kui professionaalidele, eks ju. Nii et selles suhtes, ega ma ei oska nüüd näpuga järge ajada, aga loomulikult valdav enamus on kõik tegevad fotograafid, sest et esiteks ega see üritus ei ole väga odav ja teiseks, ütleme sa saad teadmisi ikkagi, sa pead neid kohe rakendama hakkama, et ükspuha, milliseid teadmisi sa saad, kui sul ei ole paari kuu jooksul seda pulma, kuhu minna, neid asju katsetama, mida sa teada said, siis need võib-olla jäävad selliseks kuivaks infoks ainult eks ju. Nii et kindlasti ikkagi väga valdav enamus on jah, neist professionaalsed fotograafid, kes töötavad. Aga räägime sellest ka järgmisel nädalal. Mida sa Ameerikas nägid, milliste inimestega kokku puutusid?