See on äärmiselt huvitav alati, mismoodi inimesed näevad erinevalt maailma ja väga huvitav on ka see, et nad lubavad oma maailma teistel vaadata. Ehk siis juttu tuleb fotograafidest, kes on nõus olnud oma töid saatma võistlustele ja nüüd on just hiljuti läbi saanud üks suur ülemaailmne fotovõistlus loodusfotovõistlus paislass. Kaupo Kikkas, sul on need pildid ees ja milline oli siis selle aasta? Ma ei tea, kas kõige üllatavam pilt ja kui palju siin üldse saadeti neid kokku. Tõepoolest, maailmas on kolm sellist tõeliselt suurt ja kõige mõjusamat fotovõistlust millest siis võib-olla esimene oleks maailma pressifoto võistlus, mis ka varsti selgub, kus on alati siis sellised kõige tähtsamad võtmesündmused selleaastast kokku võetud. Teine on Briti Kuningliku portreegalerii poolt korraldatav portreefoto võistlus, millele antakse peasponsori nimi, hetkel on selle nimi Taylor Vaissegi portreefotovõistlus ja kolmas, millest täna räägime, on siis vaidlejaid, photography of the year, ehk siis nii-öelda metsiku looduse aasta parim fotograafia foto, seda korraldab siis Inglise kuninglik loodusemuuseum ja sellele on tõesti pika ajalugu. Eriti palju furoori tekitas, sest selle aasta võistlus, kuna seal 50. nii et valiti siis 50. aasta parim metsiku looduse fotograaf sellel aastal ja loomulikult seetõttu eriti ka veidi suuremad pidustused anti välja spetsiaalne raamat, kus on siis toodud 50 aasta parimatest töödest veel selline valik koos koos teatud arvamuste artiklid. Ega, ja kõikidel on võimalik seda näitust ka vaatama minna, et sellel aastal küll kahjuks eestlaste töid seal näha ei ole. Aga eelmisel aastal ja üle-eelmisel aastal, mõlemal korral, kui ma nüüd õigesti mäletan, oli meie fotograafide tööd ka seal näitusel, et soovitan kindlasti minna, päris pikalt on see näitus lahti minu meelest vist pool aastat lausa Kensingtoni kuninglikus loodusmuuseumis, mis muidu on ilma piletita, nii et ilma rahata saate vaadata ära kõik selle loodusmuuseumi sisu. Aga selle näituse eest tuleb siis siiski pilet pilet soetada. Aga mida siis näitusel näha saab ja millised pildid olid sellel aastal tegijad ehk siis mida peeti kõige suurema ja tähtsama auhinna vääriliseks esimese koha, ehk siis Grand Prix auhinna sai Maicel Nic Nicolas, kellega ma olen ka tegelikult ise natuke rohkem tuttav, olen käinud loengus ja käinute näitustel. Ta sai nüüd Natšiga, fotograafid on kõik nii-öelda omas maailmas kuulsad, aga ta sai eriliselt kuulsaks sellesama projektiga, millega ta võitis ka selle esikoha. Ehk siis ta töötas kokku aasta aega Aafrikas vannis lõvidega, ehk siis suur lõviprojekt ja see pilt siis näitabki sellise suure kivimassiivi peal kaljumassiivi peal puhkavad suurt lõvi praidi. Ja taustal on siis selline tühisa vannimaastik, pilt on mustvalge savannimaastik ja läbi väga süngete pilvede on siis näha nii päiksekiiri kui ka teises pildi servas veel selliseid vihma, vihma, valinguid, kus tuleb hästi välja savanni, looduse heitlikus, kuidas vihmad ja päike ja, ja torm ja, ja ekse nooled muudkui vahelduvad, need lõvid siis tõesti puhkavad siin kogu uhkuses kogu selle praidi, kuidas rahulikult siin kivi peale ei lase sellest fotograafist ennast mitte häirida. Ja võib-olla paljudel tekib küsimused, kuidas selliseid pilte teha on võimalik ja kuidas siis selliseid pilte teha saab, siis on seekord natukene seda teemat valgustada, kuivõrd seesama loeng, kus ma, kus eelmisel aastal käisin, oligi tegelikult sellest et seesama nik Nicolsi lõvide seeria oli Näczio ajaloos ka täiesti murranguline, kuna seda on suurel määral tehtud droonide pealt. Ehk siis seal oli mitu drooni, ehk siis nii-öelda ise lendavat sellist helikoptereid, lennuvahendit ja paljud pildid on niimoodi, et üks droon on valgustanud, teine droon on pildistanud nii, et irooniliselt võib küsida juba selle kohta seda, et kui palju siin siis üldse seda fotograafi on, kui juba nii pildistamisega valgustamisega tegelevad droonid. Aga loomulikult noh, on selge see nii massiivse suure projekti juba ainult koordineerimiseks, rääkimata siis selle õigel hetkel pildi vajutamiseks, seda fotograafi sinna taha vägagi vaja. Aga see on hea näide, kuidas fotograafist on saanud rohkem produtsent, asjaajaja, tehnik, ja alles siis fotograaf või kunstnik, kui soovite. Nii et tõepoolest see lõvide projekt kokku, mis vältas peaaegu aasta, ta ütles ka, et see oli tohutu rahaline. Noh, tal vist ta ütles, et tal läks 100000 dollarit ainult nende troonide peale kokku ja loomulikult tal oli siis droonioperaator, kes peale tegelikult, kes neid droone siis seal juhtis isegi mitu inimest. Ja lõpptulemuseks on siis tõesti revolutsiooniline hetk, kus lõvid ei lase ennast absoluutselt enam selle fotograafi kohalolekust häirida, sest seesama droonide sumin, millega nad olid pool aastat juba harjunud, ei tekitanud neis enam mitte mingit emotsiooni. Nad teadsid, et sellest troonist ei ole mitte midagi karta. Ta nad ei muutnud mitte mingit omana tiini selle trooni pärast ja isegi nad ei katkestanud jahti, mis oligi siis kõige erilisem, kuna ütleme, loodusfotograafias on, on väga karmid eetika piirid. Kui fotograaf oma sekkumisega näiteks rikub ära mõne looma jahi, siis see tähendab sisuliselt seda, et ta võib-olla kirjutab alla sellesama looma surmaotsusele, kuna see, see kiskja ei saa õigel ajal kätte oma saaki ja tal ei ole pärast enam energiat järgmist saaki püüda. Nii et nagu igas on väga palju rääkinud sellest eetilisest poolest ja täpselt samamoodi see teine petiline külg, mille, mida ma juba mainisin kus droonid pildistavad, ehk siis et kas see siis on enam üldse nii puhas ja üldse inimese poolt loodud foto, nii et ka sellest on väga palju vestlusringe olnud ja väga palju on arutatud ja selle projekti tulemuseks siis loomulikult tulinadžio lugu, tuli suur näitus ainult nendest lõvidest ja tõepoolest Nick Nicholson võitnud ära nende erinevate lõvipiltidega, nüüd juba, ma ei tea, kindlasti viis suurt fotokonkursilt, võib olla väiksemaid, on veel rohkem, millest, millest ma ei tea. Ja ka siin pildil on veel üks huvitav nähtus see, et ta on kasutanud siis infrapuna tehnoloogiat pildistamiseks ehk siis mustvalge foto infrapunaga värvilist fotot nii-öelda teha ei saa ja tulemuseks on siis pilved ja valgus mõjuvad veel eriliselt dramaatiliselt ja ta kasutas seda infrapunapildistamist tegelikult ka veel öövõtete tegemiseks, sest et noh, et lõvid kui ka öise eluviisiga kiskjad Tal on pildid täiesti täiesti täiesti haruldastest hetkedest, kus nad seal murravad parasjagu mingit nuud või on oma selliste õrnus hetkede poole peal, nii et ta on olnud tõesti seda lõvi praidi jälgijaks absoluutselt läbi kogu selle lõvi Blaidi siis sellise aastakäigu. Nii et selline pilt valiti Grand Prix võitjaks ja ma arvan seda, et, et see on selles mõttes hea valik, kuivõrd selle pildi ja kogu selle seeria ja selle projekti ümber on olnud juba nii tohutult palju. Kõikidest eetika piiridest visuaalsetest piiridest, kuumaani fotograaf võib minna ja nii edasi ja nii edasi. See tõesti igati väärib seda auhind, aga kui, kui selline sümbol kui, kui loodusfotosümbol ja ma arvan, et Nic, Nicolas on on jäänud ka selles mõttes lõpuni loodusfotograafiks, et ta ei ole sellest kõigest mingit saladust teinud, siis minu jaoks loodusfoto ess toimub niivõrd palju räpast, niivõrd palju petmist niivõrd palju igasuguste ebaeetiliste peibutiste kasutamist, et tegelikult ma ei arva küll, et Nic Nicolas oleks midagi valesti, midagi ebaeetilist oma selle droonidega pildistatud lõviprojekti jooksul teinud. Aga võib-olla veel mõni naljakas pilt lõpetuseks. Just et inimestel alati meeldivad ikkagi loomad, lihtsalt tonni karismaatilised ja ikkagi tavaliselt kõige rohkem meeldivad kõikvõimalikud suured plaanid loomadest, kus, kus loomad käituvad sarnaselt inimestele ja selle loodusfoto tegelikult selle aasta ikoon pildiks on ka hoopiski üks teine pilt, kindlasti me kõik oleme näinud neid loodusfilmi jagu loodusfotokaadreid, kus siis ahvid on jaapani mägedes, kus läheb talvel äärmiselt külmaks, eks ju, seal kuni 30 40 kraadi külma ja ahvide ellujäämine sõltub sellest, et nad pidudel on kohandunud kuuma vee looduslikes basseinides ennast soojendama. Ehk siis kõige tähtsam nii-öelda alfaisane võtab seal basseini keskel seal thermaali keskel selle koha sisse ja laseb sinna soojendama ennast ainult siis talle sobivad emased ja, ja teised, teised nii-öelda beetaisased valitseb siis seda basseini nagu karmikäelise imperaatorina, nagu jaapanis kombeks ja neid ahven seal vaatamas ja pildistamas käidud tõesti väga-väga palju. Ja selleaastane siis nii-öelda afi kohustuslik ahvipilt on ka vaidle, fotograaf oli võistlusel ja seal väga kihvt sümbol, 21. sajandi afistesse ahv vedeleb siis nii-öelda seal kuuma vee basseinis. Sõrmitseb Anthony siis telefoni, ehk siis sisuliselt see tähendab kahte asja. Esiteks, ahvid on õppinud virutama ära telefone inimeste käest, aga mis veel hullem, ahvid on õppinud juba seal peal näpuga nii-öelda scrollimine ja tegema neid liigutusi. Ja kolmas, mis on veel eriti muudab selle kõik veel eriti irooniliseks, et noh, ma arvan, et enamus raadiokuulajaid teavad, mida siis inglise keeleruumis tähendab see, kui keegi oma keskmise sõrme püsti tõstab siis ahvidel on õpetatud selgeks ka selle keskmise sõrme näitamine ja põhimõtteliselt siis askes virutas selle telefoni ära, näitas keskmist sõrme eakas Krollima, selle telefoniga, et sisuliselt ahvid peegeldavad meile tagasi meie enda kõige halvemaid isikuomadusi ja, ja on sealjuures väga, väga naljakad ja karismaatilised, nii et mõtlemisainet, mõtlemisainet kõikidele kõikidele inimestele, nii et vähe pole, et ei ole enam see, et loomad mõjuvad inimeste sarnaselt vaid loomad lausa kopeerivad meid üks-ühele tagasi. Ja neid pilte saab siis näha ka meie kodulehekülje peal. Kui te lähete, siis seal on ka link klõpsata, selle peale oletegi piltide juures, saate vaadata, millised siis olid need selle aasta parimad. Metsiku looduse fotod.