Loos on asju. Tervist head kuulajad. Eetris on kirjandussaade Lawson asju stuudios nagu ikka, saatejuhid Triinu Tamm, Jan Kaus. Täna räägime me soome kirjandusest ja arvatavasti soome luule ühest kõige olulisemast figuurist Pentti Saarikoski. Ja temast rääkimiseks on olemas ilm, sellega põhjus. Just hiljuti ilmus eesti keeles Pentti Saarikoski luuletuste koondkogu pealkirjaga luuletused. Ja anti ka välja uuesti Pentti Saarikoski kunagise abikaasa, kirjaniku Tuula-Liina varise raamat kilpkonn ja õlgmarssal. Mis räägib siis Pentti Saarikoski isikust elust ja tema kooselust Tuula-Liina varisega kilpkonnajälg. Marssali on eesti keelde tõlkinud Piret Saluri ja Saarikoski kogutud luuletuste raamat. Tõlkijate nimekiri on tõesti aukartust äratav, siin on ikkagi koondunud oluline osa kaasaegsetest olulistest eesti luuletajatest. Tõlkijate seas on näiteks Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Kalju Kruusa, Asko Künnap, Joel Sang, Elo Viiding ja Jürgen Rooste. Raamatu toimetajad olid Hasso Krull ja Kalju Kruusa, kogumiku töö juht Elo Viiding, kes on ühtlasi ka Eesti Saarikoski seltsi esimees. Ja raamatukujundaja, samuti Asko Künnap. Ja Me olemegi täna kutsunud külla endale Jürgen Rooste. Tere. Tere. Kes siis on üks nendest Saarikoski kogutud teoste tõlkijatest ja keda minu teada on Saarikoski luule ka oluliselt mõjutanud Sissejuhatuseks küsiksingi, et millal, millal sa Saarikoski luulega tutvusid ja mis mõjusa sulle avaldas ja, ja kas on sinu enda luulet? Vaatasid metsik küsimus, eks ole, küsimus nagu džungel tegelikult, kui ausalt vastata, siis oli see lihtne. Kuskil 1990.-te aastate lõpus hakkasime märkama, et minu soome keel ei ole ainult A-Rühm McKay värvi ja ja veel mõned sarjad minema telest vaatasin hoidetama suudan soome keeles ikkagi korralikult lugeda mis televisioonist külge jäänud ja siis ma hakkasin, ütleme, saadik usklik üks esimesi, keda ma siis ka soome keeles lugema hakkasin. Aga pean tunnistama, et palju rohkem kui temal, luule vaata tema luules mingeid asju, mis andis kivisiinikul olemas. Kuna ma tollal juba lugesin Kivisildniku, siis Saarikoski tundus nagu Kivisildniku kõrval pehmem poiss, tõsi küll, Kivisildniku ma ei sallinud Saarikoski puhul maitsev, ta on ikka väga hea modernist. Kivisildnik kui see oliks joga minu jaoks. Ma olen kasvanud ümber pinud armastava Kivisildniku luulet ja saalikioskit isegi rohkem. Ja tegelikult, mis mind võib-olla enam paelus, oli, ise saadi kuskil luuletaja roll, see Temaseni romantiline modernistlik minu arust ütleme, modernism sellisel kujul, nagu ta Euroopas oli, oli romantismi jätkulaine tegelikult senine geeniusest loojapositsiooni kinnistamine ja Saarikoski seda ilmselgelt tegite, kinnistas sige geeniusest pohhimlasest märatsev looja isik, see oli tema roll ja ma millegipärast hakkasin seda väga armastama, see oli minu jaoks nagu biitiku nahk. Ja nagu Kinsberg ja see oli minu jaoks nagu minu rock n roll'i Heedused nagu John Lennon ja noh, natuke nagu Elvis Presley öelgelvici kohtumist taheti, tahate ka endiselt suur luuletaja tegelikult, aga ilma, et oleks midagi kirjutanud ühe luuletuse vist. Aga ühesõnaga Saarikoski mõjutas mind alguses rohkem kui inimene ja võib-olla hiljem rohkem kui luule. Kas sa näed mingisuguseid seoseid Saarikoski luulaja, näiteks piitnike luule vahel? Muidugi absoluutselt see on ilmselge, et kuskil seal viiekümnendatel kuuekümnendatel see, kuhu ta jõudis nii-öelda niukene päevik kui laadne luulemis, samas kahmanud kaasa kogu intellektuaalse maailma, kõik viited antiikluulele, kogu mütoloogia, mis üldse olemas on, kristluse ja samas ta räägib, noh jalad maas argisest täna mina joon ja teen seda ja nii edasi. Et see, see on väga p ja ta tõlkis Allan Kitzbergi luulet ka, et siin ei ole küsimustki tõlkist checkeraakion Rõudidelt, kes ka soome keel tema ja ausalt öeldes, kui seal nimetatud 20. sajandi olulisi kirjandusteoseid Septšuessi või, või siis seal oli või ei ole asja, mida ei oleks tõlkinud just nimelt Saarikoski ja sama asi, võtate antiikluule, see on ka Saarikoski tõlgitud ja kui sa võtad, juudetan piiblikatkeid ka tõlkinud Saarikoski pilt maailmast oli ihaldusväärne, tähendab, et see, kuidas tema oskas keeli, see, kuidas tema nägi maailma. Ta võib-olla üks väheseid mehi, kellele ma vaenus, kade, kelle peale ma olen kade, sest et ma ei, olen juba piisavalt vana, et ma tunnistasin endale, et ma ei suuda kunagi selgeks õppida paarikümmet keelt. Aga katsume siiski võib-olla veel mõne juurde õppida. Ja päris hästi ütlesid, et Saarikoski luulest selles mõttes üsna raske üldistavalt kokkuvõtvalt rääkida, sest ta on tõesti nõnda lai, et, et seal on olemas ning konkreetsus kui üldistusjõud. Et Ta on üht ühtaegu kõikehõlmav, nagu sa ütlesid sa seal lisaks sellele, et seal on ajalugu ja kultuuri ja on seal ka, eksju, väga palju looduskirjeldusi just sellist isiklikust ja siis sellele kõike hõlmavusele astub või selle kõike hõlmavuse kõrval on siis nagu ääretu lihtsus, et Saarikoski ei ole ju eriti krüptiline, luuletaja on aeg-ajalt ta muidugi kui ta selliseid intellektuaalseid mänge mängib, siis, siis see võib nii olla, aga tihtipeale ta ju lihtsalt jutustab lugusid, mis on tema enda elu elus juhtunud. Olime just Helsingi raamatumessil, tema Ungari tõlkija rääkis seal seda, et et kui ta tõlkis esimest korda Saarikoski Ta oli just 60.-te lõpp 70.-te algus ja tollasele Ungarist nagu täiesti vastuvõetamatu. Ja mõte oli selles, et Saarikoski oli liiga lihtne, liiga lihtne, tolle luule liiga labane, liiga sirgjooneline. Ma arvan, et me Eestis oleme selle selle sellel Äravist maha ramminud või et ma arvan, et meil Eestis ei ole seda barjääri enam, et miski oleks liiga lihtne, et olla luule. Ja ma arvan, et selle kõige geniaalsema esindajad olid, eks ole, papa ja Sass, Suumann ET esid ühe fraasi Pälis elu üleskirjutamine, nende puhul muutus luuleks, et tegelikult praegu saali kuskilt Loeme, talle ei ole see värskus ja see mõju enam küljes, mis oleks võinud olla 1970.-te aastate keskel. Mul on väga kahju, et tollal saali kuskilt ilmunud need praegu lihtsalt tunnetame tema sellist nagu vennas modernismi, et me näeme teda kõrvuti Rummo ja Ehini Runneli, Kaplinski ka. Kusjuures soome luules on ta täitnud nii Rummo kui Ehini kui Kaplinski Runneli rolli. Et selles mõttes noh, ta ongi nagu see nui, mis lajatas jah, vabandust. Ja vaene Saarikoski siis selles mõttes, et et nüüd ta takkajärele ta tundub siis justkui, et nagu juba teised oleks enne kirjutanud, mis tähendab siis ilmselt tegelikult see, et kuidagi on temast ka juba ju üle võetud, ta on juba niivõrd ära omastatud et täiesti omaks saanud ja sellepärast nüüd juba see justkui tuleb meile tuttav ette. Aga võib-olla need eesti luuletajad ka lugesid teda omal ajal äkki soome keeles. Siin lugesid jah, ja natuke ju Sanga tõlkes ilmus teda, eks ole, aga et ma ei ole kindel, muide kui palju tollal Soboli luulet läbi tilkus, aga, aga, aga mu muidugi tean, et Saarikoski liikus. Et näiteks Ehin ja Leonhard Lapin olid teda lugenud juba seitsmekümnendatel, et ilmselgelt oli ta tuttav, luuletaja aga vahendatud noh, kui tollal tõlgiti, siis liikus käest kätte ja mina ei ole näinud. Jah ühesõnaga täna siis pisut erakordselt räägime mitte ühest raamatust, vaid kahest raamatust ja seda tegelikult väga lihtsal põhjusel mulle tundub, isiklikult raamatud moodustavad sellise väga loogilise paarisrakend ja neid tulekski kuidagi paralleelselt või läbisegi lugeda. Nagu juba öeldud, siis Tuula-Liina varise raamat, kilpkonn ja õlgmarssal võib seda siia esmapilgul paista sellise mälestuse raamatu tuna. Siis tema siis mälestused kooselust, Pentti Saarikoski ka. Aga ometi tundub olevat loetav täiesti ka sellise ilukirjandusliku proosa enam, sellepärast et siin on mingid väga huvitavaid üldistusi näiteks üksis tõesti võtab selle Saarikoski isiksuse, mis sind Jürgen kunagi väga köitis, näitab Saarikoski väga värvikana ja sellele vastandub Tuula linavari seisis nagu minajutustaja mõningane värvitus. Et siis ongi nagu vastamise õlgmarssal ehk siis Saarikoski kilpkonn ehk siis Tuula-Liina varis. Aga mulle tundub, et see on siin on nagu vähekene, sellist nagu karakteriloomet, et ta justkui nagu ikkagi võimendab neid neid külgi või neid vastandusi lihtsalt selle selle nimel, et, et lugu lugu võidaks ja lugu muidugi võidab. Ja noh, väga huvitav on lugeda, kuidas tuulaline varis tegelikult enda suhtes ääretult kriitiline siin raamatus on, ma tsiteerin ühte kohta. Et mina olin argine ja tavaline nagu hall tekk, minus ei olnud sara, aga ma olin tarvilik nagu lapsel kaltsuräbal, mille võid näole tõmmata, et niimoodi üle rulluva maailma eest peitu pugeda. Tsitaadi lõpp. Ja noh, kogu see vastandus minu meelest haakub sellise stereotüübiga siis meessoost geeniusest, sellisest andekas tõprast, egomaniakk-ist kesis põleb ereda leegiga siis nähtamatust naisest tema selja taga. Minule isiklikult tundub ma küsikski, mida teie arvate mulle isiklikult tundub, et Boris püüab sellis sellesse stereotüüpi elu tuua, see tähendab seda kuidagi ümber mängida. Näiteks ta püsib ühes kohas, tsiteerin. Kas üldse oli olemas mujal kui legendides kunstnike naisi, kes pühendusid jäägitult ja talusid lõpmatu kannatusega piiritut, vabadust, mida nende mehed nõudsid? Tsitaadi lõpp. Aga samas tõesti jääb siin raamatus ikkagi Saarikovskist mulje kui teatud sorti pastest sellele samale Momi kuulsale striklandi kujule. Või mulle meenus kaabless Pascal, kes oma mõtetes ütleb poeet, aga mitte dublini. See jaja, kunstniku eetika, eks ole. Et see on see, et Saarikoski oli siga. Muidugi ta oli läbilõhn, ehkki selles mõttes hoolimatu inimene, ma usun, et ta armastas oma lapsi armastas ka oma naisi, aga ilmselgelt ei teinud ponnistusi selle nimel, et olla kuidagi hea inimesi inimesena olemas nende jaoks. Aga kas sellepärast tasub peksta, et see raamat on ikkagi kõva koakas mõelda Saarikoski peksmise vähemalt siin ta ju ta ei jõua lastele järgi, kui nad kuskil on hoiul, eks ole, ta ei jõua lasteaeda järgi, laps jääb sinna istuma. Ta ei ole levinud kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas, kui ta üldse on purjus. Muide, ma arvan, et see on see, mis jääb meelde. Aga ma arvan, et see lõika ikkagi mingit pidid olema mingid pikad perioodid, kui ta oli olemas, vaikne, rahulik ja tegi asju lihtsalt ta muidu ei oleks ellu jäänud. Ma tean seda omast käest, et inimene, kui ta kogu aeg hakkab jooma ja laamendama ja lõhkuma ta jää ellu, see, see ei kesta pikalt ja, ja tuule varis on muidugi teinud väga hea raamatus on väga põnev raamat, ma lugesin selle ka niiviisi selgroog pinevil lugesin kunagi esimest korda üheksakümnendatel ja nüüd lugesin uuesti ja, ja ma arvan, et minu naine, kui ta luges seda esimest korda, et praegu siis tema arvamus sellest, et see on rõve raamatut õige. Selles mõttes, et eks ta ju mõtles seal mingite momentide peale, mis meie elus on toimunud, et mäletan, tsaarikosk on olnud minu eeskuju. Ega ma alati ei ole suutnud sellega hakkama saada ainult luules, vaid ka elus. Ja, ja, ja ma arvan, minu kallis naine saab sellist saavutust palju paremini aru kui mina. Et ma arvan, et üldse see on rohkem suunatud naislugejale šovinist. Küll, aga väga huvitav on see, et kui sa ütlesid, et see on üks põnev raamat, siis ma sain esimest korda nagu aru, et nüüd see on ikka seesama raamat, mida mina ka lugesin, kõik, enne ütlesid. Ma juba hakkasin mõtlema, et ma olen ühte teist raamatut lugenud. Minu meelest kogu selle Tuula-Liina varise kirjelduste tagant tuleb välja vastupidi, eks, tohutult meeldiv, kena inimene. Ja ta toetab oma meest ju igal viimasel kui hetkel need asjad, mis sa välja tõid, et ta ei läinud lapsele järele. Jaa jaa. Just nimelt meede tohutult kena, meeldiv inimene, tuleb välja tulla linna varisega, aga mitte Pentti Saarikoski. Ei Pentti Saarikoski on absoluutselt Vajalik inimene Tuula-Liina varisele, seda ta tunnistab mitmes kohas. Ja mina küll kuidagi absoluutselt selle valemi kokku, et ühest küljest ta oli keeruline isiksus, aga teisest killast Tuula-Liina minu meelest ei jäta midagi ütlemata, mis ta nagu tema käest vastu sai. See oli ikkagi õhk, mida tema tegelikult hingas, mingisugune selline vaimne ergutus, mida ta tegelikult vajas ja minu meelest tuleb see seal absoluutselt välja. Ja vaata, üks asi veel, sa ütled, et pentiali iga. Aga mul on selline tunne. Võib-olla ma juba nüüd lähengi altama sellise naiseliku ja emalik kui hoolega, et kas ta ei olnud lihtsalt mitte oskamatu. Ta lihtsalt ei saanud ikka päris siiralt kohe eluga hakkama. Et need igasugused ühiskondlikud rollid ja sotsiaalsed niuksed, nõudlused. Üldiselt nõus, aga liiga palju mehi, liiga palju kunstnikke peidab ennast selle maskide taha, et et ma ei saa hakkama, oi, ma olen niisugune joodik, narkomaan, ma olen niisugune kunstnik. Ma ei saa päris eluga hakkama. Liiga palju mehi peidab ennast selle variant. Sest et sina seda ütled, kas sina ei täida? Ma ei tea, ma ei ole kindel, teadlikult mitte, aga, aga, aga võib-olla mingi mehhanismiga alateadlikult küll, jah, teadlikult ma loodan, et ma seda ei kasutaja. Aga võib-olla tõesti on, on see minu enda niisugune varjemehhanism, et ma nagu raagritsikas sel suvel Tallinna loomaaias üks piiga, kes seal laste loomaaia asustatud panime raagritsikad käe pääle. Kuna ta on ikka niisugune 15 16 16 sentimeetrit pikk, niisugune elukas ja Seraal ritsikas katsus kohe minu käe pääl sulandada käekarvadest ning olla loomulikult seal, et võimalikult mitte märgata. Ja võib-olla see nii-öelda luuletaja, siin joodiku narkomaani laamendaja roll, samasugune raagritsikas ka olek, et sa võtad nagu selles boheemlaslik konnas, võtad siukse oksa rolli, et sirutad oma käe nalja ja ka mina olen. Nojah, ma kuulan siin huviga teie arutelu ja mõtlen, et ma ikkagi kaldun ka rohkem Triinu poole, sellepärast et mulle ikkagi tundub, et et kui siin isegi on kättemaksu, siis, siis seda ikkagi tasakaalustab. Argaasus armastas ja ikkagi soov mingis mõttes Pentti Saarikoski kaitsta isegi teda kuidagi nagu järel järel õigeks mõista. Täiesti täiesti nõus, eriti kui vaadata viimaseid peatükke siin, kus ta kirjeldab pentitenne, surmad, kui penti tuli neile külla ja oli juba vana, väsinud ja haige, kuidas ta näeb pentid siis enam mitte naisena, vaid niukse endise naisena kõrvaltvaatajana. Või nagu ta ütleb, et see selline Pentti maailmavaade, et inimene on nagu onu ja sinna mahuvad kõik need teised inimesed ja need tulebki endasse võtta ja nad peavadki sinna kõik koos mahtuma. Kõik need järgmised eelmised naised ja lapsed ja nii edasi. Minu meelest ta tunnistab lausa otsesõnu, et ta on penti käelt elus õppinud. Ja siin on näiteks seesama joodiku vastandus tegelikult erudiidiga, et minu arust väga usutavalt tuleina varis kirjeldab seda, kuidas alati tundub esimene ehk siis joodik atraktiivsem sellest erudiidi erudiilisteks, et üks roll on atraktiivsem kui teine, näiteks tsiteerin teile. Tööd tehes, jõi Penttivaid ühe pudeli valget veini päevas. Alustas hommikul kella kaheksa paiku, kui tööle hakkasin, viimase klaasitäie õhtul pärast kella kümmet, kui selle päeva töö lõpetas. Nii et see on seesama asi, mida sina Jürgen enne esile tõid, et too Pentti Saarikoski kindlasti selleks, et tõlkida hoomeroshingheussija ja keda kõike veel pidid olema ääretult töövõimeline vormis töö vormis ei saanud tassi juua nagu liitrite kaupa viina iga päev. Aga Tuula linna variseb veel. Tsiteerin, need olid töökad suved, seepärast tegi mulle veel ligi 15 aastat hiljem haiget, et sealkandis jalgrattaga ringi sõitnud Helsingin Sanomate ajakirjanik meenutas oma loos joodikust hoomeruse, tõlkinud, et kes ka siin koos doktor sammalistoga kõvasti viinavõtvat tsitaadi lõpp. Et minu meelest on noh, püüab ma siiski arvan Tuula linna varis olla aus jätta. Esiteks ta ei varja muidugi selle, et nad tülitsesid kõvasti ja nad ei saanud üldse läbi teineteisele kõvasti haiget. Aga mingisugune selline, kui sa juba oled aus, siis sa pead olema aus nii-öelda mõlema nurga alt või mõlemast otsast, et sa pead olema Kaus nagu nende heade tunnete vastu, mis sul selle inimese vastu on. Ja noh, samamoodi ta ikkagi kuidagi noh, teisalt jällegi võib-olla siis kinnistab seda stereotüüpi sellisest modernistlikus romantilisest kangelasest, nagu ütlesid, eks ju, Saarikoski kui selline suur üksiklane kõrgustes olev inimene, kes on alati alati üksi, tsiteerib siin Saarikoski kirja. Mõtle, Eino Leino, kas Jahastusele, kui ta kirjutas, ma kuulen imelikke hääli, mida teised ei kuule. Ma arvan, et Saarikoski Saarikoski luule on samamoodi see imelik hääl Üks helin mul helises rinna sees, kui et vaata, see on sama asi, eks ole, täis muidugi liivali pähka hullu soome keeles. Aga muide ka ütles, et tegelikult ei peavalu jah, et sind mäletatakse selle järgi, kui sa kuskil laamendad lõhud ja oled täiesti hull ja purjus siis see jääb meelde, see kirjutatakse üles. Aga see 90 protsenti dise muu elusuhet oma lastega ja kui sa oled vaikne, rahulik, tasakaalukas, seest ja keegi, see ei ole huvitav, see ei paku kellelegi midagi. Et aga muidu läheb hullemaks, et tulevikku kirjanik, selleks et üldse keegi loeks, peabki olema nagu peassegi täiesti ebaadekvaatne ja, ja, ja lõhkuma rohkem tulevikukirjanik, et loetaks, peab olema rock n roll on rohkem kui rock n roll staarid. Rock, n staarid ei saa lepinguid, kui nad lõhuvad, elamendavad kirjanik just nimelt siis saab. Aga vaata, praegu sa räägid sellest, et kas sa, kirjanik tahab oma eluajal olla kuidagi ecilia püünel ja kutsutakse ja siis võib-olla rock n roll kuskil suurem. Tahaks öelda, ma tahan seda öelda, et selleks, et sind takkajärele loetakse, ei pea sul olema mitte mingisugust kuvandit, selles mõttes, ma arvan, kui näiteks keegi võtab Saarikoski luuletused kätte praegu eesti keeles või mis iganes muus keeles siis saab, ta saab selle luuleelamuse, isegi kui ta ei tea sellest rollist mitte midagi. Julgen arvata. Seal ikkagi hakkab, hakkab kõnelema just Saarikoski kaudu ja kogu see loodus ja ajalugu ja kultuur ja kogu see isiklikus, mis selles luules sees Peame selle juures tunnistama, et Saarikoski ootas Nobeli preemiat, tegelikult lootis, ta, saab selle, aga nagu Nobeli preemiale tavaline, kui on käe-jala juures autot, kes on super, kes on kättesaadavad näiteks nagu Astrid Lindgren siis sellepärast sülitatakse ja antakse see mõnele Hiina ja vabandust. Ei ole tähtis, mis maa tissidendile või noh Jah, aga tead, need on sellised kirjandusmängud, need tulevad, lähevad tormid, veeklaasis, mööduvad, et tegelikult võib-olla siis me ise ka ei peakski rääkima, nii palju sellest. Võib-olla Saarikoski, oota, võib-olla Saarikoski oleks elus, kuidas Nobeli preemia saanud taks, õnnelik soome vanainimene, ta lendaks mööda maailma ringi, ta käiks igal pool Austraaliast ja nii edasi ja ja võib-olla ta jooks ainult mingi ühe martiini hommikul ja teise õhtul soovmõtlemine soome. No ega ta seepärast kaera surnud, et ta nobelit ei saanud. Ei, muidugi mitte ja, ja see oli sellepärast ta pidi surema. Igatahes selle Tuula linna varise raamatu kaitseks tahakski just öelda seda, et et minu meelest ilmub Eestis ikkagi suhteliselt vähe mälestusraamatuid, mis on, mis on loetavad ka just väga nagu hea, hea proosanat näiteks. Mulle väga meeldib porisse selline napp kuiv aforistlik, ütleme nii, ikkagi soomlaslik huumor, näiteks tsiteerin. Siin on üks väga tore mees nimega lasse. Ja, ja see, kuidas siis tuulelina varis Lassard kirjeldab, et lasse nimelt vajas korralikku taplemist. Kui tal muud vastast ei olnud, siis käratas ta lindudele põõsalind möla maha. Ja siis teine, kui Sirkka-Liisa oli Helsingis tööl, võis, lase tal õnnest särades helistada. Neil oli eile tuul, aga suurepärane tülite. Seda ütleb just Pekka tarka, kes on kirjutanud geograafia, Pentti Saarikoski. Vaat kaks isegi et just nimelt penti ei osanud armastada ega tülitseda. Nii et siis sai Tuula-Liina natuke teistega tülitseda. Mis mõttes ei osanud armastada, kui sa äkki kirjutad nii ilusaid luuletusi oma pikkade, ükskõik et noh, sa oled võib-olla temaga sel ajal tülis või ei ela enam koos või? Ma arvan ikkagi üks lembevärss ületab igasugused barjääri. Ja ma arvan, ta pidas silmas lihtsalt sellist, ütleme sellist inimlikku kontakti, et selles ilmselt Saarikoski ei olnud tugev. Et sellises igapäevases suhtluses ütleme sellises tavasuhtluses. Igapäevases joomisest tugevaga suhtluses mitte ja miks ta istus seal kõrtsis jõi, sest Ta muidu ei suutnud inimestega rääkida, tal ei olnud nagu. Mida sa ütled, tuleb keegi jälle Apenti kuradi Saarikoski, äge luuletaja, tead, tuleb suke, istub sinna lauda ja kuidas sa räägid temaga kaine peaga ka ta oli nagu niisugune popkultuuritegelane. Mina küll suudan kaine peaga rääkida, kui keegi tuleb, minu arust ütleb, et kuule, Jan Kaus, sa oled väga hea kirjanik. Seda dilemmat. Aga eks need piduritel, vaesekesed, Est olid tõesti kõvad peale Tuula-Liina Ariski ju ütleb, et kui ta nägi esimest korda pentid, kes ei olnud viina võtnud, siis ta ei tundnud teda äragi. Ta arvas, et midagi on valesti. Kes on Mordne sõnakehv mees, mis on juhtunud? Eetris on kirjandussaade loos on asju, stuudios on saatejuhid Triinu Tamm, Jan Kaus ja saatekülaline on täna luuletaja ja tõlkija Jürgen Roostelt. Räägime Pentti Saarikoski luulest ja isikust seoses kahe äsja ilmunud eestikeelse raamatuga Pentti Saarikoski kogutud luuletuste koguga luuletused ja tuulaina varise raamatuga kilpkonn ja õlgmarssal. Jätkan siis sellesama sama juhtuda, et aga või leitmotiiviga, mis meil tänase saate jaoks on, et neid kahte teost võiks ja tuleks lugeda koos ja paralleelselt. Ja juba seetõttu, et kuna Saarikoski luule on tihtipeale väga eluline, see tähendab, et see lähtub tõukub Saarikoski enda enda elust siis võid leida nii-öelda täiesti ühiseid ühiseid motiive või ühiseid elemente, ühiseid sündmusi kahest raamatus näiteks tuulelina varise ja Pentti Saarikoski ühine retk Islandile on leidnud siis väljenduse nii tuulalina variseb roosas kui ka Saarikoski luulas netoonsid. Näited tuulaline varis kirjutab oma raamatus kilpkonn ja õlgmarssal niipeatükis Islandi kivid. Tsiteerin. Tšartonis on ta pisut pettunud, tunud Charlton ei tulnud sadamasse meeleavaldusele, sest pidin minema partei ühe asutajaliikme 70.-le sünnipäevale. Kommunistid Brave pannkooke, selle asemel, et tegutseda tsitaadi lõpp ja Pentti Saarikoski, siis on kirjutanud täpselt samast asjast oma luulekogus. Vaatan üle Stalini pea välja, mille sellesse uude Saarikoski kogutud luuletuste köitesse on tõlkinud Lauri Kitsnik. Tsiteerin postkontori uksel tuli vastu Chartan. Kas eile meeleavaldusel käisite? Käisime? Mina ei jõudnud, sest üks partei asutajaliige sai 70 aastaseks. Tsitaadi lõpp. See on lihtsalt üks väikene lõikest ühest pikemast luuletusest. Aga küsikski pisut selle luule tõlkimise. Kohtuti Jürgen, sa oled ju tõlkinud erinevaid luuletajaid, kuidas. Saarikoski tõlkida, lihtsustatud küsida oleks olnud väga lihtne, oleks tõlkinud ükskõik mis raamatu, mis mul oleks antud, et ma praegu nagu loosiga või ütlemisega sain kaks kogu. Et täielikult, et mis sa Saarikoski puhul raske on see, et Ta viitab nii kole palju ja, ja selle puhul peab neid asju üle lugema näiteks, et kun on haiga ja seal on sees ikkagi odüsseia. Et siis sa pead selleks Odüsseus lugema igaks juhuks, et järsku seal on mingeid lauseid veel, mis on kuskilt pärit. Ühesõnaga, ma ei ole kindel, kas ma tõlkisin hästi ja kas ma tõlkisin targasti. Võib-olla jäid mingid viited nägemata? Ta võib-olla oleks saanud kuskil panna nagu piibli või odüsseia mingi otsese viite. Ja ma ei näinud seda, vaid tõlkisin omasoodu soome keelest, eks ole. Ja mul on tunne, et isegi soome lugejad aat ei näe seda. Kas see on tähtis? Mis arvad, sead, saatke tõlkinud Sofi Oksase, tõlkinud kas sa nägid kõiki viiteid? Paari viidet ei näinud? Jah, et see ongi tõlke ja on nagu väiksel lootsikuga kapten trumm ja loodab, et ta jõuab sinna konksmori saare väiksele. Ja on ka teistpidi, vist on nii, et küllap tõlkija toob ka jälle välja mingisuguseid asju, seal on ju ikka paratamatult tohutult isiklik tegevusse tõlkimine ja siis sa näed sellele midagi, mis oli sinule oluline, võib-olla sa tood jällegi midagi juurde, ma arvan, niimoodi, lõppude lõpuks on seal ikka sama palju sees küll. Mõni asi jääb tähelepanuta, mõni asi tuleb juurde. Raamatut eesti keeles lugesin seda pinti, saadi kuskil luuletused, kõik kõik luuletused, peaaegu siis, mis mulle meeldis, oli see, et need luuletajad siin ei laamenda, nende isik isiksust ei ole, naha ei ole naha nagu Jürgen loostate Elo Viidingut. Joel Sanga ei ole naha Vaidan naha Pentti Saarikoski, et me kuidagi matsime maha siukesed. Ei seda kindlasti, aga ütleme, et see, mis seos on, tuleb sul pähe, mis sõna sa ikkagi lõpuks valid kõikide sünonüümide vahet, see on sinus kinni. Tead, ma tõlkides valisin kõige lihtsam alati, et mõtlesin, et sööks Pentti Saarikoski likuma, võtame kõige esimese lihtsama versiooni, et see oleks nagu keeli kulgeb, ise valin lihtsalt selle, mis esimesena tulema. Malodavad. Ja no siis siis tal läks sinu kui tõlki, aga hästi, sest et ise ta küll harrastas teistsugust tõlkimist. Võib-olla selleni tuleme veel hiljem natukene tagasi, kuidas Pentti Saarikoski ise tõlkis? Tegelikult jällegi üks üks väga huvitav seos Tuula linna varis, raamatu- ja Saarikoski luuletuste vahel. On ju tõesti see tõlkekultuuriline seos, ehk siis see, kuidas kuidas erinevad tõlkijad on üht-sama teksti tõlkinud. Siin Tuula linna varise raamatus kilpkonna jalg, marsson üsna palju nii-öelda tsitaate, Saarikoski, tsitaate, mida ei ole tõlkinud siis Piret Saluri, vaid Joel Sang on selliseid Joel Sanga vanemat tõlked. Ja mina leidsin ikkagi väga paljusid kohti, hakkasin siis võrdlema Saarikoski luuletustega ja ma leidsin väga-väga huvitavaid erinevusi ikkagi. Mis, mis jällegi kinnitab seda ühelt poolt tõesti seda soovi, mida sina, Jürgen ütles, kirjeldasid ennast oma ego maha suruda, aga see ego ikkagi tuleb tõlkimise käigus kusagil välja või isegi mitte ego, vaid, vaid võib-olla sellise poeetilise põhimõtted või poeetiliselt eelistused, mis on sul nagu paratamatult sinu küljes. Näiteks kilpkonna, see õlg Varssavis räägitakse nii-öelda Saarikoski luulekuust vist Kristjani pealegi pakutusel ala aga tegelikult seal rajoon ja ma tõlkisin seda ja ma mõtlesin selle peale hästi pikalt ja see on ilmselgelt peab Salomon rajoon, sest see on uus rajaansem Helsingi lähedal raudtee ääres kahele poole punnsuu sihuke elamukompleks, eks ole, täiesti halb, mõttetu, kole koht ja see on uus rajoon. Ja just nimelt ses õlg marssades kilpkonnas, seda seal. Nimetatakse seda valesti minu arust, aga, aga seal on minu arust jah, ja neid, neid võrdlesin siin veel, no ma näiteks toon ühe. Joel sangal on siin selline fraas Saarikoski luulest vainurästas teeta harude vahele pesa ja ma otsisin sellesama fraasi üles siit Saarikoski luuleks draamast raamatust ja Elo Viiding on siin pakkunud sellise vaste roolind, teeta jalgevahesse pesa. Kumb see siis on, kas see on ajalooline lindu jahi ausalt öelda, siis praegu ma meelega ei vaadanud järele, muuseas, et ma hakkasin hoopis tegema väikest väikest bioloogilisteks kurssi ja siis ma nagu uurisin välja, et vaimu rastaseks eni vainurästas-roolind kuuluvad värvuliste seltsiAga vaju kuulub rästaslaste sugukonda roolil kuulub, puulub põõsas linlaste sugukonda erinevad roolinnud siis nagunii, et need on ikkagi kaks minu meelest eri erilindu. Aga no ma toon ühe näite, kus on, kuhu ma võin kõrvale panna Saarikoski originaali ja ma hakkasin mõtlema. Tegelikult ma praegu antud kontekstis tahaks üldse vältida tegelikult hinnangulisust, minu meelest on see lihtsalt selline hästi huvitav asi, et mis võimaldab neil nagu vaadata, kuidas nagu tekstid tekivad või kuidas tekstid elavad. Et Joel son, tal on selline fraas metsas, mulle meeldis, olin lapsega päri ja Jürgen Rooste lon metsas oli mõnus, ei võidelnud lapsele vastu ja saari kuskil originaalis metsasse viis tühin Enn vastustanud lasta. Kui minult küsitakse, kumb versioon on parem. Ma ütleksin, et nii ja naa, et rooste näiteks on jäänud truuks Saarikoski eitavale kõnele kasutanud eitavat kõnet, mille, millest song on loobunud, mis on minu minu meelest mõnevõrra risky business. Aga kui. Me oleme seda loomulikum, jah, sang sa sanga eesti keel on loomulikum, jah. Kui me võrdleme nüüd seda sellist suupärasust, et kas olin lapsega päri või ei võidelnud lapsele vastu siis ma arvan, mailistus kalduks sanga poole. Aga üldiselt jah, et kogused. Taavi või võidelnud, kurat, ma mäletan, et ma panin ei vaielnud lapsele vastu aga, aga kuskilt läinud untsu, et tead, see on täiesti, et eks ma saatsin võib-olla vale versiooni. Kihvt raadio aitaks avastada, niimoodi sünnib luule luuletõlge ja ka võib-olla tõesti. Isegi mõtlesime Triinuga, et teeme siin raadiokuulajatele nüüd ühe väikese eksperimendi, nimelt tuulaline vari seal raamatus on olemas Joel Sanga tõlkes ka üks Pentti Saarikoski terviktekst, mis pärineb siis aastast 1958, nii et Pentti Saarikoski kõige kõige nii-öelda tema loomingu kõige varasemast varasemast perioodist kas oligi siis jah, tema esimesest raamatust luuletusi ja selle teksti pealkiri on siis Joel Sang all poeet. Ja siin uues raamatus siis uues raamatus Kalju Kruusa tõlketõlkes luuletaja. Ja ma pean kuulatult vabandust paluma, see ei pärine mitte raamatust luuletusi, vaid teisi luuletusi. Ja me mõtlesime, et me Loeme siis rida rea haaval selle teksti koos Triinuga etet, et kuulajad saaksid reaalajas võrrelda, kuidas siis üks tekst elab tegelikult kaht täiesti erinevat erinevat elu. Et minu arust on kaljukruusaga ja, ja Triinu siis jätkab rida rea haaval. Joel sangaga. Kalju Kruusa, luuletaja Joel Sang, poeet, ta poos enda üles, justkui oleks ta toonud otsekui selle meistriteose külge selle meistriteose külge, mida me nii innukalt ootasime, mida me pikisilmi ootasime. Väljendati tabavalt üldist jahmatust, võeti tabavalt üldine jahmatus ja õudu kui luuletaja ja õud. Kui poeet papüüruse talongi eest köie ostis, ostis papüürus kupongi eest käia. Impressaario tõstis rahustavalt käsi, intressaaria laotas rahustavalt käsi, jalausus ja lauses hõlmitse, kuda haual õrnalt tuul, tuul ta kääpal õrnalt eelmitega. Aga ärgem laskem hägusel Leinol hägustada. Kuid miks lasta hägusal leinale hägustada nestorit? Mida ta oma eluajal kiitis ja surmas taga igatsed? Mida ta elades ülistas ja milles surnuna tunneb? Puudust niigi on ju sügis, kas pole niikuinii sügispilvede raske rünki ei liigu paigast pilvede raske laane liigahta. Luuletaja mälestuseks poeedi terviseks. Kõne avas kuulajate silmad, kõne avas kuulajate silmad, Nad võtsidki luuletaja mälestuseks ja nad jõid poeedi terviseks ja tundsid tänulikkuse, tundes tänulikkuse mõrut, rõõmu, ränka rõõmu. Kui ilus, see on täiesti hullu veel, kus mõlemad töötavad ja mõlemad on. Eks see on osalt tingitud ka sellest, et tõesti, kui originaal on, on ääretult ilus ja poeetiline. Ja teine asi, et soome keel on veidikene põrgulised Lähedal aga mõelge, kui võluv on see, et ühes Saarikoski luuletuses saab kaks väga head eestikeelset luuletust. Et mõni on nii palju, et ta paljuneb ja võiks paljuneda. Ilmselt veel, ma arvan, Jürgen, sina teeksid veel ühe kolmanda päris ägeda luuletuse. Vaata seda tõesti ei ole tõlkinud. Aga ma arvan, et see on isegi mingil moel kooskõlas raamatu toimetajate Hasso Krulli, Kalju Kruusa selliste eetiliste põhimõtetega, sest sest ma arvan, et luulehuvilised teavad, et neil on On olnud aastaid võrguajakiri Nimiku, kus nad on just teinud selliseid luule eksperimente, et on võtnud ühe algteksti ja teinud sellest päris mitu erinevat versiooni, mõnikord lausa kümmekond erinevat versiooni. Ja ükski neist ei sarnane sarnane teistele. Nii et siin võib-olla kuidagi tahtmatult jällegi kõmisev läbi ka Kalju Kruusa ja Hasso Krulli selline üldine hoiak luule tõlkimise suhtes, mis, mis teeb selle raamatu jälle omakorda veel väärtuslikumaks. Et mis me saame lõpetuseks öelda, et kui inimesed peaksid ostma see aasta ühe luulekogu, siis see peaks olema luuletused. See on karm, mis sa tõmbad kohe joone pääle, täiendavaid tervele, võtan sõnatriaadile. Aga muidugi jah, Saarikoski oleks pidanud olema Eesti tuues olema seitsmekümnendatel. Oleks pidanud olema siis, kui ta tegelikult elas. Aga see ei olnud võimalik sisanud olla. Eetris on kirjandussaade loosn asju. Stuudios on saatejuhid Triinu Tamm, Jan Kaus ja saatekülaline Jürgen Rooste. Täna rääkisime Pentti Saarikoski ist, kellelt ilmus just eestikeelses tõlkes suur võimas koondkogu pealkirjaga luuletused. Ja samuti rääkisime Soome Kirjanike Liidu esimehe Tuula Linnu Marisa raamatust kilpkonn ja õlgmarssal, mis siis käsitleb täna kooselu Pentti Saarikoski ka. Ja me rääkisime oma saate jooksul korduvalt sellest, kuidas Saarikoski ei ole mitte ainult võimas luuletaja, vaid ka väga värvikas isiksus esindajate samal moel seda stereotüüpi Pin sellisest geeniusest, andekust, tõprast ja ego maniakist, kes põleb siis ereda leegiga ja jätab kõik ümbritseva mingil moel varju ja eelistab alati nii-öelda kunstielule. Ja sellega seoses mõtlesingi saadet lõpetava rubriigi ilus koht, jooks et oleks sobiv lugeda klassikalist kunstnikuromaani. Ehk siis Williams soomlasse muumi romaani Q kuuebenniline missis tõukub mingil moel maalikunstnik poolgu kääni elust. Raamat ilmus eesti keeles aastal 1973, inglise keeles tõlkis selle Salme Lehiste. Ja ma arvan, et, et selle raamatu peategelane Strickland, imeline kunstnik ja kaabakas omab teatud sisulisi paralleele ka Pentti Saarikoski ka. Et väike lõik sellest raamatust kogus tsüklandi elu, oli üksainus objektiivse tegelikkuse eitamine ning ilmselt maksis keha vahetevahel karmilt kätte vaimule. Temast oli saanud saatel kõikvõimsa ja ürgse instinkti ohver. See haaras teda jäägitult, jätmata ruumi kainele mõistusele, liiatigi tänutundele. Kuid miks te tahtsite plaanši endaga kaasa viia? Küsisin ma, ega mina ei tahtnudki, vastas Strickland süngestudes. Kui ta teatas oma otsuse, olin peaaegu niisama üllatunud kui stroof. Ütlesin talle suu sisse, et kui mul tast küllalt saab, tuleb tal astuma hakata. Temaga kostis, et ta ikkagi riskeerib. Strickland vaikis hetke. Planšiloli võluv figuur. Mul tekkis tahtmine akti maalida. Kui pilt valmis sai, ei tundnud ma ta vastu enam mingisugust huvi. Temaga armastas teid kogu südamest. Strickland kargas püsti, hakkas toas närviliselt edasi-tagasi kõndima. Mulle pole armastust vaja, selleks ei jätku mul aega. Armastus nõrk, kus ma olen mees ja vahetevahel on mul lihtsalt naist vaja rahuldust leidnud, mõtlema juba millestki muust. Et see soov minust üle on, vihkan ma seda, sest see närib mu vaimu. Ootan igatsusega aega, kui pole enam niisuguseid soove ega kirgi ja ma saan ennast jäägitult oma tööle pühendada. Naistel on tähtis ainult armastus, nad on andnud sellele naeruväärselt suure tähenduse, nad on valmis meid veenma, et armastus on kogu elu. Tegelikult on see üsna tähtsusetu asi. Teine asi on kirg, iha, see on loomulik ja tervislik nähtus. Armastus on, aga haigusnaised on minu jaoks ainult vahend naudingu saamisel. Mul lihtsalt ei jätku kannatust olla neile abikaasa, kaaslane, sõber. See oli esimene kord, kui ma kuulsin Strickland nii pikalt rääkimas tema sõnadest õhkus kirgija nördimust. Vahemärkusena tahaksin öelda, et ei siin ega ka varasematel juhtudel pole mul olnud eesmärgiks anda edasi striklandi täpselt kõnepruuk. Ta sõnavara oli armetu ja seegi omavahelise seosetu. Pidin striklandi mõtted kokku korjama üksikutest fraasidest näoilmest žestidest vahele. Hüüatustest. Oleksite pidanud elama ajal, kui mehed olid orjapidajad, naised, korjad, torkasin vahele. Olen lihtsalt läbi ja lõhki normaalne meesterahvas. Need sõnad olid lausutud niisuguse tõsiduse ja siirusega tajusid mind tahes-tahtmata naerma. Strickland, tammus kogu aeg ühest toanurgast teise, nagu puuri pistetud metsloom oma mõtetele vähegi arusaadavamat väljendusvorm otsides. Kui aga satute naise armastuse objektiks, ei jäta ta teid rahule enne, kui on võtnud teie hinge. Ta on küll nõrgem, ent sellele vaatamata võimuahne ja ärge arvake, et ta lepib vähesega kõigele sellele, mis on kasvõi veidigi raskemini mõistetav, ajab ta käte-jalgadega vastu, sest oma väikluse, hinge ja lühikese aruga pole ta suuteline Ki seda taipama. Tegeledes pisiprobleemidega ei mõista mõhkugi suurtest ideaalidest, meesterahva hing ihale piiluda lõputute avaruste taha. Naine aga püüab teda suruda perekonnahoiukassa raamatu vahele. Te ju mäletate mu naist üsna peakülaks plaanist sammunud sedasama rada. Lausa raudse järjekindlusega püüdis ta minu ümbervõrku punuda. Tahtes mind oma tasemele tõmmata, pidin kuuluma talle täielikult terminist, ilmata ise minust kuigi palju oleks hoolinud valmis tooma minu jaoks ükskõik missugust ohvrit ei suutnud ta teha üht, jäta mind sootumaks rohule. Jäin tükiks ajaks mõttesse. Mida pidi plaan teie arvates tegema koolitada? Maha jätnud? Oleks võinud röövi juurde tagasi minna. Vastus Strickland tigedalt. Tilk ootas teda juba kogu aeg. Missugune ebainimlikkus ei suutma pidada, kas targutada teiega siin nende probleemide kallal või rääkida pimedaga? Värvidest on tegelikult üks ja see sama. Strickland jäi mu ette seisma ja heitis mulle pilgu täis põlgust ja hämmeldust. Kas pole see teile tegelikult ükskõik, on ta elus või surnud. Möödus tükk aega, enne kui olen võimeline vastama, sest tahtsin, et mu vastus oleks läbinisti aus. Planši surm ei riivanud mind tõepoolest kuigi sügavalt. Ilmselt on see tingitud minu vähesest sümpaatiast tema vastu. Ent elu tõotas Planšile palju head ja ometi pidi ta sellest loobuma nii halastamatult viisil. Oma häbiks pean aga tunnistama, et see tragöödia jättis mind tõepoolest ükskõikseks. Teil puudub lihtsalt julgus oma põhimõtete järgi elada. Elul polegi tegelikult kuigi suurt väärtust. Plaanš rööv ei teinud endale lõpu peale mitte sellepärast, et mina ta maha jätsin, vaid hoopis sellepärast, et oli rumal, tasakaalutu loomuga naine. Ent aitab temast. Ta ei ole nii tähtis tegelane, et ta nii palju rääkida tasub. Lähme parem mu töid vaatama. Head kuulajad, imetlege. Kunsti lugege head kirjandust, olge üksteise vastu head kuulmiseni kahe nädala pärast armastust. Laos on asju.