Siin Tallinn on reedene ja loominguliste liitude tund arvult 28. nädal tagasi alustasime me 1939. aastal aset leidnud sündmusi arutades ja rääkisime nende sündmuste mõjust meie ajaloole. Leppisime kokku, et läheme täna alustatud teemaga edasi. Saates on duett Tallinn. Tallinnas on mikrofonide juures mitte metsa Jaak Allik, Jaak Kangilaski. Ja Tõnis Aaviksoo, nagu ma mäletan eelmises saates jõudsime selle lauseni või mõtteni, mida me kõik üksmeelselt jagasime, et pakti avalikustamine on väga vajalik ja väga kasulik. Ja siis ma püüdsin seda natuke dramatiseerida ja küsida igalt ühelt eraldi nii lihtinimese viisi, et miks nimelt see siis nii väga tähtis on, miks on vajalik, kuidas keegi seda täpsemalt kujutab ja mida see annab peale moraalse kasu tänasele või, või homsele päevale võib olla kas sellest alustada või sinna suunas juttu veeretada oleks siis nagu minupoolne kujutelm tänasest päevast. Ma enne, kui me läheme arutuse juurde tuletan meelde, et meie otsesaates on kultuurinõukogul siin telefon. Et te saate meile helistada numbril 42 29 93 ja teine telefon on 42 42 13, nii kaks telefoni 42 29 93 ja 42 42 13. Ja nüüd Mikk Titma. Võib-olla selle juurde tulla läbi esmalt arutades Eesti vaatenurka, sündmustele tol ajal, millised olid siis eesti poliitikute võimalused tegutseda ja kuidas nad tegelikult tegutsesid, sest siis Me ka rääkida sellest vaieldamatust põhiprobleemist, kuidas me liitu saime ja tänane poliitiline situatsioon välja kujunes. Ja anda vastavalt sellele ka hinnangu pakti mõjule meie tänase päeva jaoks. No ma arvan, et fakti avalikustamine on nii nagu korduma väljendusin perestroika ja glasnost karantiini. No nüüd on see tegelikult avalikustatud juba piisavalt. Aeg läheb nii kiiresti edasi, on ilmunud rahva rahva hääles pikk joonealune doktor Arumäe sulest ning see isegi tunduvalt kergendab meie tänast tööd. Kuid siiski minu arvates just eriti kui me räägime sellest kultuurinõukogu saadete raamis. Ilmselt tuleksin rõhutada mõningaid drastilisi momente, dramaatilisi momente, et ka personaaliaid. Sest küsimus on ju selles, et rääkides ära selle faktiloo, peaksime maga lõplikult tegema selgeks, et seda liiki poliitikat niimoodi ausad sotsialistlikku poliitikat ei aeta. Jätkaksid? Seda, et NSV Liidu mäng aus ei olnud püüaksime kohe tõestada. Võib-olla räägiksime seda, kuidas liikusid NSV Liit ja Eesti vastastikuse abistamise pakti sõlmimisele 28. septembril 39. aastal. Milliseid surveabinõusid NSV Liit kasutas seda pakti sellisel kujul kätte saada, nagu ta välja kukkus? Eelmises saates Me jõudsime lühidalt öeldes selle tõsiasja, nii et Stalin oma meeskonnaga võttis selgelt suurriikliku käitumismalli ja nüüd nähtavasti kuuld tuur oli see faktor, mis hakkas siis mängima juba vahetult, kuidas väike riik hakati maha murdma. Kusjuures mõlemilt poolt hitlerlik Saksamaa hakkas neid riike murdma sealt lääne poolt ja ja nõukogude liit tegelikult ka lääne poolt, Saksamaa mõttes, nüüd ida ida poolt. Ning need selle mahamurdmise aluseks saigi Molotov-Ribbentropp b pakt ning sellele järgnes juba teatud arenguna paralleelselt Eesti Nõukogude Liidu läbirääkimised, mis algasid 26. tegelikult. Ultimatiivne nõudmine nende läbirääkimiste alustamiseks esitati juba 24. septembril, septembril. Teatavasti pole ka saladuseks, et sellele eelnesid nõukogude poole sõjalised demonstratsioonid. Peipsi taga Narva taga ning Tallinna kohal lendasite Nõukogude pommitajad madallendudel, püüdes avaldada Eesti valitsusele survet ning selle tõttu võib-olla ka üht-teist saavutada. Ja muidugi täiesti väär ja fantastiline. Müütiline on väide, et selle pakti sõlmimisest Nõukogude Liidu Eesti vahel võttis osa eesti rahvas. Kabeli esitatakse näiteks viimases kommunistes number seitse. Lihtsalt suure hämmastusega tuleb lugeda, et ikkagi veel jätkuks müütiline kontseptsioon. Nimelt artiklis Eesti 1000 940. aasta sotsialistliku revolutsiooni välispoliitilised tegurid. Autor on Viktor Baikov, väidetakse. Et Eesti rahvas nagu nõudis seda pakti ning sellistes oludes pidas Konstantin Pätsi valitsus möödapääsmatuks anda järele rahva nõudmistele. 26. septembril oli Eesti valitsus sunnitud tunnistama rahva meeleolu. Ei ole selline, et Nõukogude liidu vastu sõdida. Küll kuupäeva ja mis kuu ajakirja number see on, see on viimane Eesti kummulist 1988. 88. aasta viimane nuum. Seitse ja minu teada artikli autor töötab partei ajaloo instituudis. Asedirektorina arhiivindus alale. Taolisele kirjutisele praegusel ajal saab anda poliitiliselt üheselt negatiivse hinnangu sest üks asi on, noh, iga inimene võib eksida, teatud konjuktuurselt käitumist endale lubada. Teine asi on, kas inimene nüüd tunnistab enda möödunud vigu. Ja kolmas asi on juba see, kui inimene tänasel päeval esitab sulaselget valet ise istudes arhiividokument. Postide otsas, nagu öeldakse, jah, siin ma tahaks vastatava üritada vastata Ando küsimusele, et miks ikkagi seda on vaja üldse õieti? Muidugi võiks ju alustada ja võib-olla isegi piirduda väitega tõde ise on selline väärtus, et selle nimel tuleb kõik teha, kuid on selge, et tal on muidugi erakorraline just nimelt poliitiline tähendus praegusel ajal. Aigar Vahemetsa ütles, et see on avalikustamise pärast. Tiin oma muidugi, olen veendunud, et ta ei ole ainukene ega ammugi mitte piisav garantii, kuid üks tegu selleks, et Eesti rahvaga mitte ainult Eestile, vaid kogu ikkagi tõeliselt Nõukogude liitu, uuendada tahtva elanikkonna ja rahvusvahelise avaliku arvamuse usaldust võita, ilma milleta mingisugused reaalsed muutused ikkagi ühiskonnas võimalikud ei ole, tuleb lõpuni minna. Gide kas võimalike või tõeliste või juba tõestatud või veel diskussiooniliste, ütleme sigadustega üle kohtute ka, mis on tehtud. Ta on tõesti raha, vaid ükskõik millise teise rahva suhtes, nii et see ei ole mitte akadeemiline tõde üksi, mida me peame taotlema, vaid see on just nimelt usalduse saavutamine rahva hulgas, et tõesti plats on puhtaks tehtud ja nüüd lähme puhta südamega puhaste kätega edasi sellest kohast, kus mõni tuleb. Aitäh Tartu palub sõna. Tahaksin öelda kõigepealt seda, et Eesti, mida eesti rahvas tahtis, oli sõjast kõrvalejäämine kindlasti, nii et tegemist ei ole ju mitte aruteluga lekas sõdida nüüd sõja imust, vaid probleem oli, kas hakata vastu, kui Eesti suveräänsus ohtu sattus ja seda tegelikult mõistlik, see oli ühene ja just seda list erinevat lähenemisviisi peaksime endale teadvustama ja nüüd muidugi kõige selle valedele lõpu tegemine, see on ikka tõesti meie tuleviku küsimus ja see on meie noorsoo kasvatamise küsimus, see on ka üldse kahe keelsusest loobumine ja usalduse loomine. Sellest on nii palju kirjutatud, et vist on juba kõik endale teadvustanud, aga noh, paraku siiski on ka teistsuguseid, ikkagi seisukohti, osalt on tegemist harjunud mõtlemisega, kahju on öelda, et kogu eluaeg on valetatud, aga siia juurde jahmin seejuures mind ikka üllatavad need nüüd lausa uued võltsingud üha uued kontseptsioonid, mida püütakse luua. Umbes nii, et rinne on läbi murtud, aga teeme ikka veel vale ja tõe vahele veel ühe niisuguse mingisuguse uue kaitseliini saab näha, mis siis tulek. Mina endise ajakirjanikuna võin lihtsalt seda lohutuseks öelda, et ajakirjade ettevalmistamise tsükkel on nii aeglane et mõned need ei ole saanud seda uuendamise hoogu sisse, kui tegemist on seitsmenda numbriga, võib-olla juba üheksandas kommunisti numbris on ka asjad hoopis teised. Ja aga mis mul, Jaak Kangilaski? Väga südamelähedane on. On siin mõte, et tõde on meil vaja selleks, et, et uuendada et kui me tahame Nõukogude Liidu elu uuendada, siis selleks põhjaks on, on tõde. Ma tahaksin võib-olla isegi nii kaugele ette rutata, et küsida kuidas aasta pärast meie seltskond seda küsimust arutades ütleksin, mis, mis on need uuendamise tegelikult või tõelised tasapinnad mida selle uuendamise all silmas peetakse, sest perestroika ei ole nii väga üheselt defineeritud, see on lihtsalt edasimineku loosung. Jaak Allik, mul oleks üks küsimus professor piirimaale, kes on ilmselt kõige vanem täna stuudios olevatest spetsialistidest ja palun teie lause peale, et eesti rahvas tahtis sõjast kõrvale jääda. Kas te oskate öelda, mäletate ise? Vaevalt ehk küll, kas pakti sõlmimine septembris 39 eesti rahva hulgas seda kindlust süvendusega, kas oli võimalik ka pakti selline vastuvõtt, et nüüd me oleme sõjast kõrvale jäänud? Mina mäletan seda siiski poisikesena, maamehed arutasid meie toas taluvus ja mulle jäi meelde lihtsalt lauset kogu eluks. Päts müüs eesti riigi ära ja samuti oli kindel arvamused, et nüüd me sattume koos venelastega sõtta. Et kui oleksime jäänud ikka neutraalseks ilma niisuguste liitumist, et oleks veel mingit lootust olnud, aga nüüd enam lootust ei ole, nii et noh, ma pean ütlema muidugi, et rahvas ikka koosneb plassideste kihtidest eriarvamustest, aga talumeeste hinnang oli väga ühene. No vot siin kerkibki üles küsimus, kas päts sul oli see mänguruum? Ja selle kohta on ju väga suur kirjandus olemas ja arutatud, meenutan August Otsa raamatut, miks me kaotasime iseseisvuse ja seal ta toob esile siis väga tõsise kriitika või samuti see teine raamat, vaikiv ajastu. Et viiakse paljud asjad ju välja selleni, et rahvas jäeti kõrvale vastandina ütleme Soomele, Soome valitsus tegi ju kohe rahvale teatavaks ja pöördus rahva poole. Meil asja aetud, kuidas see on muidugi üks külg, aga kõige selle juures teeb, need on ikka veel tehtud järeldused oleks meil olnud ka kõige targem president, et tulemus oleks ikka tõesti üks olnud, sest asi on ikka lihtsalt selles väikerahvaid ei arvestatud ja noh, kogu ajaloo käsitlus see nii ongi olnud ikka mida suurriigile tarvis on olnud. Mina olen nii enne seda ju vaikselt rääkinud, et mis see väike lüke siis Leningradi juures vajalik oli, õige oleks siis olnud juba ikka kohe Norra rannikule välja jõuda abi ja kui me arutame, siis ütleme, praeguni sellises laadis aru Läksime siis peaks, ütlevad muidugi Atlandi valli loomine. Noh, meie oleme kõigest sellest nüüd loobunud, võimelised selle tõttu ka kõigest sellest rääkida ja selge on see, et ega seda mänguruumi palju ei olnud. Praktiline nüüd see, et kas, kas siis sõdida? Jaa, aga seda ei, siiski ei tahetud, võib arutada nüüd kas oli võimalik sõdida, milles arvamused lahku lähevad, aga vast kõige olulisem minu meelest ongi see, et eesti rahvas ei olnud sõjaks valmis, ta ei tahtnudki sõdida. Aitäh, aga nüüd tahab Tallinn sõna saada. Selle küsimuse, mis mikrit ma esitas, selle üle võib kaua arutleda, aga ma arvan, et seal vist ei ole mõtet, sellepärast et ma olen lugenud ühest allikast mälestuste raamatust seda, et ultimaatumi arutamise ajal ütles vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Et kui kahe kui meil oleks kindlus, et kahe nädala jooksul saaks Eesti kuskilt abi siis me võiksime mitte pakti sõlmida. Laidoner arvas, et kaks nädalat suudab Eesti vastu pidada. Kuna Laidoneri arvates seda abi kuskilt tulemas ei olnud, siis ta selle pakti sõlmimisega nõustus. Ma ei usu, et keegi meist võiks pretendeerinud suuremale spetsialiteediga just selles küsimuses, kui oli tollel Laidoneril. Jah, aga siiski niisugune nüanss, et muidugi, et rahvas ei tahtnud sõdida, mis hiljem ütles, see on muidugi üldistusena, kindlasti ei tähenda, kui rahva hulgas oli ka erinevaid kihte ja ka sõjaväes olid need ohvitserid nooremat, kes, kellel seda elutarkust ja sõjakogemust, mis Laidoneril, et nende hulgas oli teistsugust mentaliteeti ikka ka selle kohta on küllalt andmeid ja katseid ja isegi protestimeeleolusid ja ohvitseri ametist lahti ütlemisi ja igasuguseid muid ikka, nii et see küllaltki juhtkond pidi selle peale suruma, isegi tähendab mingil määral ühele osale jest Eesti sõjaväest avalikust arvamusest, aga mis veel puutub sellesse ja see on tõesti nõnda, patsi ei olnud kontakti rahvaga kaugeltki nii palju, kui see vaja oleks olnud. Ta muidugi riigitarkust ilmutas, viimasel hetkel kutsus veel ei, kood ei toetanud mitte niivõrd seal ainult nende Isamaaliidu tegelastele, kui ta hakkas läbirääkimisi pidama, vaid vaid kutsus oma enda suhtes kriitilisi poliitikuid ka Moskvasse kaasa nagu piibu ja, aga muidugi, see on õige, et ega see midagi ei ole muutunud. Ma täpsustaksin veel nii palju jah, et ma ei mõelnud nüüd seda, et rahvas ei oleks valmis olnud noh, oma riigi eest, aga ma mõtlesin, kui jutt käib ju kogu aeg selle teisest maailmasõjast ja nagu sõtta kippumise suurest sõja suurest sõjast ja sinna juurde võib olla ka see õieti minu sõnavõtt. Ta peab silmas seda 40. aasta suve domineerivat loosungit maha sõja provokaatorite valitsus, nagu oleks sõda püütud saada ja Eesti poolt või Eesti valitsuse poolt. Selle kohta tahtsin öelda, aga tõepoolest nördimus, et lihtsalt ainult niisama ära, see oli suurem, kui me võime kujutada, sest no praegu on ajaloo tagapõhi väga suur ja samuti siis oleme tükk aega sotsialismi õppinud ja kõiki muid asju, aga tolle aja inimene ei mõistnud ka võõrad võõraste vägede sissetulekud. Tõnis ainumeelest jääb meie jutt veidi üldiseks. Näitaksime äkki ära, milliste surveavalduste kaudu NSV Liit selle pakti Eestilt kätte sai ja siis me võime öelda, päts oli süüdi, müüs ta maha Eesti või mitte? Kõigepealt jõudude vahekord Eesti ja Nõukogude Venemaa piiril. Augusti lõpul sai Eesti sõjaväe juhtkond teated meie piiri taga. Peipsi taga on alanud Nõukogude vägede liikumine ja septembri keskpaigaks oli jõudude vahekord seal piiri taga. Selline. Vägede osas Eestit kahjuks loomulikult üks 10-le 16000 meest 160000 vastu. Tankid üks, 20-le 30 600 vastu, lennukeid üks, 10-le 60 600 vastu, suurtükid üks, seitsmele 100 700 vastu. Lisaks sellele ei andnud Eesti tankid ja lennukid võrrelda sellega, mis olid tollal NSV Liidu käes ja siis teised, võib-olla räägiksime teised surveavaldused ka selgeks, kuidas selle Poola allveelaeva lugu oli ja kuidas Nõukogude kaubaauriku metallist ilukooli ja siis räägiksime võib-olla läbirääkimistest Moskvas kuidas meie välisminister Karl Selter vastu punnis ja kuidas ta siiski pehmeks. Ja selle kohta on olemas stenogrammid mille autentsust nagu ei maksa kahelda, mitme inimese allkirjaga avaldatud. Ja peale sõjalise surve tuleksin rõhud teda veel täiesti teist liiki surve avaldamist, nimelt präänikuga lugedes. Stenogramme on lihtsalt nüüd muidugi mitte enam nii vapustav, kui me juba teame, kuidas poliitikat siiski tehakse. Meil on elukogemust tunduvalt suurem kui 39. aasta poliitikutel. Kuid Molotov ju kogu aeg rõhutas seda, et kõik jääb Eestis endistviisi. Ta ütles sõna-sõnalt, meie ei taha riivata teie suveräniteeti ega riiklikku korda. Me ei hakka peale sundima Eestile kommunismi. Meie ei taha riivata Eesti majanduslikku korda. Eestile jääb oma iseseisvusomavalitsus, parlament, välis- ja sisepoliitika, sõjavägi ja majanduslik kord. Meie ei puutu kõike, seda tähendab garanteeriti pidevalt verbaalselt iseseisvuse säilimist ja selle tõttu ka Eesti vabariigi juhtkond. Ma arvan, ka Eesti rahvas oli samasugusel arvamusel, ei pidanud pakti sõlmimist esialgu veel Eesti iseseisvuse kaotuseks. Siia võiks lisada veel mõningad detailid, mis peaksid olema kirjanduslikult huvitavat pärast seda, kui oli saavutatud kokkuleppe sõlmimine põhimõtteliselt 28. septembril. Ja nii stalinliku kombel, siis võeti pärast suupisteid ja joodi veini. Siska, Stalin küsib. Ta küsib seda, kui ma ei eksi uluotsalt. Et kuidas on eesti keeles tas trast võt Estonia tähendab, Stalin on nõukogude riigijuhtidest vist kõige suuremat huvi eesti keele vastu tundnud. Ta küsib, et kuidas siis talle öeldakse, kuidas see eesti keeles kõlab ja kui see temale öeldud tõstata klaasi öeldes. Elagu Eesti. Ja siis Eesti poole vastus, elagu Nõukogude liit. Veidi aja pärast tõstab Stalin klaasi, olles juba omandanud teatud määral eesti keelt ilma konsulteerimata ning ütleb, elagu päts eesti keeles. Nii ärge nugeleta, koguni paluks sõna Tartu jah, ahah, ta kiitis tarka riigimeest ja ja lisan siia juurde veel muidugi, et lepingusse võeti ju sõnaselgelt sisse, et mõlemat Lepinguosalised kohustuvad jahe suveräänsust ja ta Eestile lubati kindlalt suveräänsuse säilimist, majandusliku süsteemi, riikliku korra säilimist. Aga tegelikult on ju Molotov-Ribbentropi pakti-is oli juba seal lisaprotokollis, oli juba sõnaselgelt räägitud ikka ka juba ka poliitilise süsteemi muuta Dustest territoriaalpoliitiliste mitmest muutustest, nii et kõik oli ettekavatsetud, aga tõepoolest väga palju lubate kogu aeg või siis võtta näiteks Molotovi kõnel, mis ta pidas siis ülemnõukogu istungjärgul. Jälle öeldakse, et Nõukogude Liit jah, ei sekku nende riikide sisepoliitikasse, nagu mõned võõrad võimud tahavad tõlgendada ja jällegi ei, mingist riikliku sotsiaalsega majanduslik süsteemi vastu midagi ette ei võeta. Ja veel on mälestustes toodud just seda, et selle ainult 20 aastat oli tegelikult, et iseseisvust olnud ja näiteks päts, kes ju väga hästi oskas vene keelt, Laidoner suurepäraselt, rääkis vene keelt. Nad olid harjunud venelastega suhtlema ja usaldasid neid ka nad kuidagi võtsid asja, nagu see varem oli olnud. Vaat siin on huvitav, kuidas inimene läheb enda soovi ohvriks sisuliselt ju täpselt sama protsess toimus Inglismaal, Prantsusmaal, rääkimata teistest riikidest, hitlerliku Saksamaaga. Ja täpselt analoogiline oli stalinliku välispoliitika, tähendab partnerid ei suutnud kuidagi mõista, et kõik lepped oli ainut, fiktsioon ja hetkeseisus vajalik. Deklaratsioon seda ei kavatsetudki edaspidi täita, juba eelnevalt ei täidetud, seda. Lõpuks läks Stalin ise ohvriks, Hitleriga. Sama käib püüdis üle kavaldada kaks ühtemoodi tegelast, sattusid siis vastast? Aigar vaarmetsa rääkis siiski sellest faktist tulemusest vastastikuse abistamise paktist. Räägiksime võib-olla siiski siiski ka sellest, kuidas ikka selleni jõuti, see on ju oluline surve mitte niivõrd tulemus, tulemus on laual, aga, aga kuidas selleni jõuti ikkagi sama Poola allveelaev Porsel kotkas. 16. septembril 39 tulite Tallinna sadamasse? Seal ta intervjueeriti ära tuli, kapten oli haige, eks ole, ja, ja pärast seda, kui NSV Liidu väed läksid Lääne-Ukrainasse Lääne-Valgevenemaale ületasid Poola piiri. Pärast seda 18. septembril panise Kotkas Tallinna sadamas plehku, läks võitlema saksa vägede vastu, hiljem ta võitles Inglismaa merejõudude koosseisus. Ja nii kummaline kui see ka pole, häält Eesti vastu ei tõstnud mitte Saksamaa sõdi pool, vaid NSV Liit. Molotov hakkas pahandama, et Eesti rikub erapooletus, rikub erapooletust ja Eesti ei ole peremees oma kodus ei suuda oma territoriaalset tervislik terviklikkust ja suveräänsust kaitsta. Ja sellel ajal oli siis jah, paistab, et oli oli NSV Liidu ja Saksamaa vahel juba see tööjaotus täiesti selge. Eesti asjad kuulusid juba NSV liidule. Palun. Ja ma segasin vahele kohatult. Ma tahtsin öelda, et muidugi Molotov ise käsitles asja ju ikkagi niimoodi. Mindi selja tagant Poolale kallale, nii et nimetame ka neid asju õigete nimedega, mitte lihtsalt Lääne-Ukraina ja Valgevene alade hõivamist, vaid see oli seljatagune, löök Poolale. Ja noh, siis sele uurseli puhul esitatud süüdistused metalisti torpeteeritud. Pärast, kui nõukogude laevastik ju siia tuli, siis oli see metallist ju näha olnud. Nii et tegelikult oli ka see ju täiesti alusetu süüdistus. Ja muidugi Eesti poolt võeti ranged abinõud tarvitusele pärast seda ju võeti ohvitsere ametist maha kõrgel tasemel ja seda kahetsusavaldusi ja nii edasi. See oli üks niisugune kena ette sattunud juhtum, mida ära kasutati. Ma arvan, et see ei ole probleem, vaid. Siis ajaloolased ütlevad, kas seal oli seal kuulujutul, alustad siiski Laidoner oma abikaasa ja täiesti poola, sest üldiselt sümpaatia Poola suhtes oli väga suur, mida küll varjati, tähendab kahtlemata, et kas sa siiski ei olnud niisugust tahtlikku põgeneda, aitamist või põgenemise võimaldamist Eesti vägede võimu? Nii palju, kui ma mälestustes on lugenud, näiteks Saarsel, kes oli ju suur usaldusalune ja sugulane on ju täiesti eitanud seda ja ma ise usun, et Laidoneri pidi olema küllalt vastutustunnet mõistmaks missioon ja sinna juurde ju kuulub, et tõesti nende kõrgete ohvitseride tagandamine ametist ja nii need võitsid ise asja kui suurt ülekohut, sest sümpaatiad olid muidugi Poola poole kallal. Aga Molotovi, jah, suhtumine Poolasse nagu kõnesse on omaette pärl, täiesti vapustav lugeda tegelikult aga see on traditsioonilise riikliku võimu saristliku impeeriumi traditsiooni otsene, jätkame, aga huvitav on siin detaili meenutada, et poolakad tegid sellest samast Orcheliste filmi, mida mõni aeg tagasi Tallinnas võis vaadata, tähendab, see oli omamoodi huvitav. Võiks ära põgenemise lugu, nende eesti madruste sealt kinnivõtmine nad lasti, tähendab siis Rootsi rannas lasti nad maale kaks tükki tunnimeest, kes olid pandud seal laeva peal selle filmi järgi, tähendab oli omapärane niisugune asi, sest eriti kui meenutada seda, kuidas Molotov seda hostelit iseloomustas, siis nüüd sotsialistliku Poola film. Seda kangelaslikku laeva jällegi kirjeldas kumulka aegne film pool aga ikkagi. Sellesse metalisti veel selle trumbi käis NSV Liit välja läbirääkimiste otsustavas faasis 27. septembril, kui Selter oli käinud juba kodus Eestis Tallinnas ära ja kui ta oli saanud volitused, õigemini soovitused sõlmida see pakt ja võimalikult kasulikke materjale tingimustel, sellepärast et Molotov jätnud kahtlust. Kui Eesti ei nõustu selle pakti sõlmimisega, siis tullakse kallale ja selle metalistiga veel nii palju, et. Torpedeerima Narva lahe piirkonnas ma vaatasin enest järgi, seal on keskmine süda, sügavus kuskil 30 kuni 60 meetrit. Titaanikult tõmmatakse varandust kilomeetrite sügavuselt üles. Kui näiteks meie tuukrid veidi püüaksid ajaloolasi aidata ja ja vaataksid seda metallist lugu sellepärast et see oli sisuliselt ka otsustav. Kui Hitler sai ettekäände Poola ründamiseks ühe laibaga klavidsi raadiojaamas, siis kuulge, metalistil Molotov serveeris asja nii, et metalistil on hukkunud meremehi päris hulgi. See provokatsioon, tähendab, see torpedeerima oli siis küll hull asi, võrreldes sellega ei viitsi raadiojaama asjaga eriti hull. Ja noh, sellise surveavalduse ees ei olnud Eestil tõesti enam midagi teha, kuigi Selter tõesti punnis vastu rääkis, et teie ettepanekute vastuvõtmine on sisuliselt võrdne ju teie okupatsiooni tunnistamisega Eestis. Aga jah, siis Molotov 27. tõi pärast seda, kui altarit esimesel kohtumisel ei õnnestunud pehmeks rääkida tõi välja ka raskekahuri, helistas Stalinile kõrvaltuppa, Stalin oli mõne minuti pärast seal platsis ja siis läks kauplemine juba tõsiseks tõsiselt lahti. Kui Selter esimesel käigul 24. 25. septembril Moskvasse räägitud veel NSV Liidu vägede paigutamisest Eestisse baasides räägiti ainult baaside saamisest, laeva, laeva stikule ja ja õhujõududele, siis nüüd nimetas Stalini arvuks 35000 meest. Pärast sõltaril muidugi õnnestus tingida 25 peale. See asi. Aga jah, jaa, muide, samal ajal oli ju Moskvas seesama kuulus Ribbentropp. Saksamaa välisminister ja Stalin pidas niivõrd tähtsaks selle vastastikuse abistamise pakti sõlmimist Eestiga. Et 28. septembril ta saatis Ribbentropi õhtul läbirääkimiste ajal Eesti välisministri Selteriga, saatis ta suurde teatrisse Luikede järve balletti viimast vaatust vaatama, et Eestiga asjad korda teha ja siis alles NSV Liidu tähendab. Sõlmida selle Saksamaaga sõpruse piirileping kirjutati alla juba ööl vastu 20 üheksandat. Stalin pidi tõestama Saksamaale, tähendab Ribbentropi Hitlerile ta on võimeline lisaprotokollide tingimusi täitmata, ületa mingi mingisugune tühjade sõnade, tegi. Muide siia tahaks lisada ühe väikese detaili mõjust stenogrammis, näen sedasama kohta. Kremlist tähendab Molotov telefonis teatab seltsimees Stalin, tule siia. Härra Selter ja teised Eesti härrad on minu juures, tema ja ta kaaslased vaidlevad meie uue ettepaneku vastu. Ta on 35000, nimetavad seda okupatsiooniks ja muide koledate muude koledate nimetustega tule aita veenda neid meie ettepanekud vajaduses. Tähendab, siin mängitakse väljas Stalin kui progressiivne ja leebe tegelane, võrreldes nüüd Molotov ja teistega, kes range joon esinenud oli, Eesti esindajate kuuldes mu loomulikult nende kuuldes jah, sest vene keelt oskasid nad kõik vabalt. Ja siis Stalin tulebki ja onukene ja hakkab nüüd asja natuke pehmendama, noomib siin ja ütleb, et teil on seal kindral Laidoner, kes vihkab meid. Kuid Tanja, kindral, tark inimene, kellel on suur mõju. Et ta peaks nüüd asja pistikaga aru saama. Ja siis hakkab põhjendama, miks ikkagi on väga vaja saata nõukogude vägesid Eestisse ja teatab, et teie üle Eesti piirisaadet tahaks ju tuhandeid salakuulajaid nõukogude liitu ja teil on ju kohutavalt suur armee, teil on 100 viiekümned, 150000, aga lõpuks ta lööb käega ja ütleb, et no olgu siis 35000 asemel 25000. Tartu palukesena. Ma kommenteeriksin veel mõnda asja, esiteks veel allveelaevast nii palju, et ega teda pole vaja tuukrite välja tuua, sest see allveelaev oli siis oli olemas, kui. Jah, metallist fatalist oli olemas, seda nägid väga paljud inimesed pärast ei peetud vajalikuks isegi ümber nimetada või üle maalida, seda reaalselt, et õppetöö jäi, see on täielik bluff, väljamõeldis. Jah, ja nüüd selle mälestustes on ka väga palju nendest läbirääkimistest. Ta valutab olevat, helistanud niimodi kasvatanniechatja ja siis on veel ka see, et kui nüüd Stalin jättis 35000 asemel 25000, siis olid ka kohe eestlased nüüd kergendatult hinganud. Ja see ka kergendas võib-olla veel vastuvõtmist. Helistas Paul-Eerik Rummo ja palus juhtida tähelepanu, et Teaduste Akadeemia raamatukogus siin Tallinnas on üks ingliskeelne August Rei tolleaegse Eesti saadik Moskvas oleva saadiku inglisekeelne teos, kus ta on avaldanud dokumente ilmunud Londonis 1948 ja selles olevat vande tõotusega kinnitatud. Et need sõnad on õiged, edasi antud see osa kõnelusest, mis Molotovil toimus Eesti esindajatega pärast pakti üleandmist. Jah, tõesti, nii see on. Olen seda asja lugenud ja praegu on ka mul see tõlge siin näpus. Kui te paljuks ei pea, siis siis loeks ta kribinal-krabinal ette. Mina, Eesti vabariigiminister ja täievoliline saadik Moskvas August Rei, kes ma käesoleva aasta 16. juunil kell 14 30 Moskva aja järgi sain NSV Liidu väliskomissarid mootorid sama päeva kuupäeva kandva ultimaatumi edasiandmiseks Eesti vabariigi valitsusele. Deklareerin siinkohal järgmist. Ülalnimetatud ultimaatumi kirjalikus tekstis on selle autorid välja jätnud kaks olulist punkti, mis härra Molotov tegi mulle teatavaks suuliselt edasiandmiseks Eesti vabariigi valitsusele. Nende punktide sisu on järgmine. Esiteks ultimaatum tuli vastata samal päeval 16. juunil kell kella 23-ks Moskva aja järgi, see tähendab kaheksa ja poole tunni jooksul kaasa arvatud aeg, mis mul oli vajalik telefoniühenduse saamiseks omavalitsusega ja ultimaatumi teksti edasiandmiseks, samuti aeg, mis oli vajalik vastuse edasiandmiseks minule teatada seda härra Molotoviga. Ja teiseks otsene ähvardus, et juhul kui määratud ajaks ei saada alistamist sisaldavat vastust antakse Eesti vabariigi piiridele koondatud punaarmee väeosadele käsk tungida Eestisse, surudes maa relvastatud jõudude igasuguse vastupanu. Ultimaatumi tekstid kui mulle suuliselt esitatud avaldused, mis on toodud punktides üks ja kaks, ma andsin omavalitsusele kohe, kui sain sellega telefoniühenduse. Läti minister kohtšins rääkis mulle järgmisel päeval, et härra Molotov esitas talle suuliselt täpselt samatähenduslikud avaldused kui need, mis on toodud punktides üks ja kaks. Ka tema andis need edasi omavalitsusele ultimaatumi tekstiga. Ma tegin käesoleva avalduse selleks, et esitada ülalnimetatud faktid kirjaliku dokumendina. Ma kinnitan selle avalduse õigsust oma allkirjaga ja oleme valmis kinnitama seda vandega. Ja muide esmakordselt rei tegi seda juba Stockholmis 26. septembril 1940, et tal et veel verivärsked asjad meelest ära ei läheks. See teos peaks olema vist päevafondis. Jah, siin saate toimetaja noogutab peaga. See on Teaduste akadeemias kätesõnaga. Kokkuvõtlikult võime öelda nii, et selleks, et nüüd oma tahet läbi suruda kasutati provokatsiooni. Ja üldiselt mindi otsesele valele ka välja. See oli tolle aja niisugusel levinud diplomaatilise tegevuse mida nii fašistlik Saksamaa kui ka stalinliku välispoliitika normiks luges. Tavaline mõte. Muidugi täielik jama on see, et Eesti kavatses koos Läti ja Leeduga Nõukogude liidule kallale tungida. Mida veel ikka kohtab meie ametlikes välja eski nagu kommunist number seitsmes see on umbes sama absurdne. Kui väita, et Luksemburg oleks kavatsenud Saksamaale kallale tungida selleks, et luksemburgi kallaletungi Saksamaale vältida siis Hitler vallutas nii Luksemburgi, Hollandi, Belgia kui ka Prantsusmaad. Tartu palun, teil on seal ja mul on niisugune väikene lüüriline vahepala, et kõik need asjad võtab kokku. Niisugune tõsiasi, et suured riigid, suured rahvad, opereerivad niisuguste mõistetega elulised huvid siis mõjupiirkond, juristid ei saa nendega õieti opereerida, aga need on nii emotsionaalsed ja nii vägevad. Et need on kõik köiki maha murdvad argumendid ja mis jäetud väikestele rahvastele. Väikestele rahvastele on jäetud elamise plaani täitmine. Ja ma tahaksin sellega seoses veel meenutada või küsida. Tallinna mehed teavad väga täpselt võib-olla ka seda, mis kuupäeval perast konflikti Soomega, nagu meile algkoolis õpetati konflikt Soomega. Millal visati Nõukogude liit rahvasteliidust välja? Minu meelest see on juba nii oluline hinnang, et et selle fakti peaks lasin läbi rääkima, kui keegi seal täpsemalt oskab. Jah, see oli 39. aasta detsember Ma või pead anda, kas oli 12. detsember, 20. detsember, aga teisalt, kas Eestil oli mingit valikut, oli tal abi kuskilt loota? 24. septembril käis kolonel Masing pinda sondeerimas Saksamaal. Teda ei võetud Berliinis vastu lastid ainult Königsbergi lävepakule ja Saksamaa vastas kõigile tema kolmele küsimusele, seal vastas eitavalt. Kas Saksamaa annab abi, kas lubab toimetada relvi ja kas jääb neutraalseks, kui läheb sõjaliseks madinaks NSV Liidul lahti. Ja siis Eesti pöördus veel Soome poole Soome välisministri poole, Soomest lasti vastata, et Soome välisministrit ei ole paigal, ei tea, kus on. Ja siis pöördus Laidoner ettepanekuga veel Läti sõjaväejuhatuse poole saada, saata Läti sõjavägede ülemjuhataja temaga kohtuma Valka. Aga see mees keeldus, Läti lootis veel omadega puhtalt välja tulla. Arvas, et kui Eesti asjadesse oma nina ei topi sisse, siis tuleb kuivalt välja, aga noh. Kaugel sellest, et nii oleks läinud. Siin me näeme, et maailmapoliitik ka realiteedid on ikka väga tugevad ja muidugi me võime hukka mõista eetiliselt teatud geopoliitilisi huve ja ütleme, suurriigi mõjusfääri. Aga nii või teisiti ka tänapäeval me näeme täiesti reaalselt nende mõjusfäärist. Olemasolu jaga geopoliitiline faktor nii või teisiti läbi ajaloo on kogu see aeg toiminud. Ma arvan, et me peaksime osutama tähelepanu küsimustele, mida kuulajad on meile saatnud. Vahepeal Jaak Allik, teie käes on mõned küsimused, kas te saaksite. Mul on üks üks väga oluline küsimus. Raadiokuulaja ütleb kõik, mis räägitakse, teatakse, aga kuidas edestada kõike seda materjali vene keelt kõnelevale elanikkonnale. See on muidugi probleem. Ühelt poolt võib ju loota, et kunagi jõuab see kõik ka ajaloo raamatutesse ja lõpuks kaevale õpikutesse, aga praegu oleks vist väga hea, kui meie venekeelne ajakirjandus tõlgiks ära kasvõi Arumäe artikli, mis oli äsja rahva hääles tõlgiks ära mingi koondi sellest, mida Aaviksoo pooldama Edasis ja nii ajalehtedes kui ka Vikerkaares kui ka ajakirjas Tallinn seda võiks teha, see on praegu küll iga toimetuse toimetaja enda südametunnistuse asi. Kindlasti on poliitiliselt väga oluline praegu anda meie kohalikule vene keelt kõnelevale elanikkonnale tegelik pilt sündmustest, sest nemad On ju puhtal kujul ikka siiralt siiamaani veendunud hoopis teises näilikus pildis, mis loodi omal ajal kõigi nende must ümber. Mul on siin selline küsimus Soome vabariigi osa Nõukogude Liidu ja Saksamaa valitsuse poliitikast. Üheksa 40. Vaadake sõbrad, võib-olla räägiksime sellest, kuidas mõjutas Soome sõdaga balti riikide käitumist ja miks siiski Eestit Lätit ja Leedut ei liidetud NSV Liidu juba 1939. aasta novembris, kui see NKVD koosseisus 1938. aastal loodud kartograafia ja geodeesia peavalitsus lasi trüki sellised kaardid, kus need balti riigid olid, juba arvatud NSV Liidu koosseisu. Esimene asi minu meelest seesama tippvoolab midagi vahele öelda, palun ma. Võiks öelda seda, et kui me vaatame Nõukogude Liidu välispoliitikat siis ikkagi Litvinovi ajal oli see välispoliitikas selgelt rahvusvahelise õiguse diplomaatiareeglite järgi toimunud. Paiknes sotsialismi ideede tähtsamaks pidav kui suurikliku imperialismi. Täpselt aga see mees valija siiski vahendeid ja sellepärast Stalin kõrvaldas, keda. Ja nüüd üleminek täiesti teistlaadi küünilisele välispoliitikale, see toimus ikkagi järk-järgult ja niisuguse sammu peale välja minna, nagu hitlerlik Saksamaa läks Poolaga. Nähtavasti ei olnud ei sisepoliitiliselt ega ka välispoliitiliselt, et Stalini ja tema ümbruskond veel võimelised. Ma ütleksin niisuguse hinnangu. 40. aasta juuni sündmust sündmusi paika pannes miks sa just 40. aasta juunis toimusid pöörded? Vaat Soome sõda mõjutas kindlasti balti riike ehmatavalt. Stalinile muidugi ei pruukinud meeldida Nõukogude Venemaa riigipiir 32 kilomeetri kaugusel Leningradist. Stalin tahtis vastastikuse abistamise paktiga Soomega tahtis saada baasia, tahtis vaatada territoorium, aga see ei anna veel alust rahvusvahelise õiguse järgi kinni pidada, vähegi teisele riigile kallale minna. Ja nüüd on varasemates ajalooõpikutes ja, ja kirjutistes on räägitud, et jah, et Soome ise provotseeris selle sõja, sellest jamast on jah, sellest jamast on nüüd loobutud ja NSV Liidu ajaloolane Roy Medvedjev Apenni kaudu tihedan andajas. See oli eelmisel kuul 24. juunil, ütleb, et NSV Liidu oli see ründesõda. Kaheldamatult ja nüüd on avaldatud ka Konstantin Simonovi mälestused, Snamian umbes number viies kus ta räägib, et kui Soome ei nõustunud rahulikul teel sõlmima seda vastastikuse abistamise pakti andmebaase ja territooriume, siis Stalin võttis Kremlis nõupidamise kokku ja ütles, et meil ei jää midagi muud üle, kui alustada Soomega sõda. Ja ka muidugi selles väljaandes juba ja see on mitmetes mälestustes juba ilmunud, see fakt ja üldiselt ja tähendab ütles mitte. Ma soomes suhtes segan nii palju vahele, et meenutame tassi teadaannet tol ajal, milles lükati ümber Lääne teadeteagentuuride laimavad väljamõeldised, nagu oleks Nõukogude Liit Soomega sõjas ja teatati, et Nõukogude liidul on Soome valitsusega, mida juhib Otto Villem, kuusinen, kõige paremad suhted ja annab omakasupüüdmatu abi, umbes selline rekka. Tegelik mõte oli ikka kogu soome neelamine, aga selle juures siis nüüd midagi sama mustriga, nagu tehti pärast meil kuusi valitsuse moodustamine ja olekski olnud hajutatud. Asi põrkus siiski vastu seisma. Ja see on, tähendab, Soomel oli loota veel abi teda aga USA, Inglismaa, Saksamaa Torises ka NSV Liidu peale, eks ole. Aga 40. aasta juunis oli plats balti riikide võimalikest abistajates täiesti puhas. Sakslane oli seesama sõjavankriga juba rängalt Prantsusmaal. Järgmine löögialune oli, tähendab eeldatavalt Inglismaa nii, inglased tundsid muret, kuidas oma vägedega sealt Unkerki sadamast ära kolida sellel ajal, kui sakslased olid sees ja loota sealt abi. Ei ole, sest ilmselt ikka Hitler kujutas ette, et Inglismaaga õnnestub mingisugust rahu sõlmida ja tunkerk on ikkagi täiesti selgelt sõjalises võttes poliitiline otsus lasta inglastel ära minna. See on kindlasti nii, aga, aga see, mis Aaviksoo ütles, et just sellega ajastatud, tähendab sündmused siin Baltikumis, et need järgnesid läänerinde kokkuvarisemise ajal, et see on nende vahel. Ma ei ole Mik titt maaga päris nõus, 39. aasta oktoobris sondeeris Saksamaapinda suhetes Inglismaaga USA riigisekretäri asetäitja valsi kaudu. Inglismaa ütles rahu tegemisest ära, tähendab, siin oli ju aja küsimus Saksamaa Euroopa, Ida-Euroopa ja Prantsusmaa ressursside arvel ka kolooniate arvel tugevnedes. Strateegilise ressurss ammutades, tuginedes sellel rammutoidul olles oleks üks ühel heal päeval inglise ma lihtsalt kerge vaevaga maadligi koolutavad. Nii et noh, Inglismaal ei olnud niisama, tähendab Barn Prantsusmaa sinnapaika ja, ja hakkab Hitleriga mingit mingisugust kokkulepet sõlmima. Ma ei ole kuskil näinud sellist sellist vabandust. Ja ma sain abi, oli Saksamaa-poolne. Mitte Inglismaalt. No igal juhul see läheb kõrvale, aga tahan öelda, et meie saatuse järjekordne niisugune pöördepunkt oli ikka Pariisi all. Kui prantslased vastu ei pidanud siis tulid ka meile. Võimalus muuta väed ja Stalini valis väga oskuslikult just sellest tuleb talle au anda küll. Selle ajamomendi, kus Balti riikidele on tõesti mitte kelleltki abi loota. Kõigil olid omad mured ja suured mured. Siin on tulnud üks küsimus kuulajalt, ma andsin selle Mik Titma kätte, palun, see sobib praegusel hetkel. Kas Eesti diplomaadid ei kaalunud võimalust astuda näiteks USA koosseisu, et vältida Saksa-Nõukogude alla sattumist oli see teoreetiliselt võimalik, siis saanuks hiljem jälle välja astuda? No see on küll puht teoreetiline küsimus, ma tahaks ainult sellele päevase teaduse tasemel arvata, kas sa praegu ka umbes nii? Ma tahaks kommentaariks öelda, et meil on siiski Ameerika suhtes suured illusioonid, ka Ameerika välispoliitika on olnud ka ikka läbi aegade suur riiklik ja niisugust altruistliku väikeriikide abistamist nagu ajaloost ei ole võimalik eriti välja tuua. Ja selles mõttes noh, niisugune illusioon, et USA nüüd vabaduse sümbol, see, Täitsa võimatu, sellepärast et Ameerika sel ajal kujutles veel suurest sõjast kõrvalejäämise võimalust, aga see samm oleks viinud korraga nii Saksamaa kui Nõukogude Liiduga, mis oleks täiesti absoluutselt tema poliitikaga vastuollu sattunud. Sama olles kui NSV Liit torgiks näiteks Puerto Ricos lisan juurde veel. Näide oli Soomes suhtumises Soome esindajat ei võetud vastu ja ikka väga sünged leheküljed on just sellest, kui soome abi palus sealt. Ei, kõige vähemalgi määral mitte. Nii, kes soovib sõna? Küsimusi meil vastata, on meil või? Aigar Vahemetsa käes küsimuseni. Kuulsin ise, kuidas raadios ütles 39. aastal president Päts, me oleme väike rahvas, abi pole loota, mina ei tapa oma rahvast kahe tunniga. No ma isiklikult ei ole just täpselt sellist väljendit kuulnud, kuid lugenud küllaltki palju tolleaegseid, tuleksid kirjandust, tundub nii, et tõesti Konstantin Pätsi põhimõtet tiiv, miks ta alistus ultimaatumite ning ka sõda ei alustanud sellest siin juba täna räägiti, oli ikkagi see, et ta eelistas minna teatud aja võitmisele ja rahva füüsilisele säilitamisele antud olukorras, sest sõda Nõukogude Liiduga oleks tähendanud täielikku eesti rahvuse, genotsiidi. Vaevalt päts oskas ette näha, et inglise tähendab Prantsusmaa, kokku variseb sõda Lääne-Euroopas, see oli kõigile üllata. Kus jah, ikkagi kui üks tagasihaarav pätsi-teemaline motiiv meelde tuletada, siis juba enne tähendab, vabadussõja ajal oli Pätsi seisukoht võimalikult vähe verd valada, kui ta Hans Kruusiga vaidles. Hans Kruus noore mehena ütles, et et võitleme niikaua kui põlvepikkune poisike, kellel on olemas aga päts juba siis väga vanameelsena. Mõne meelest. Sakslaste vastumineku kalkulatsioonides, rääkis rahvuse säilitamisest, rahva säilitamisest ja inimohvrite vältimisest sõnani psühholoogiline. No Eesti saksa riigi kui sellisega kunagi sõdinud. Ja, ja ma olen täiesti päri sellega, et päts tegi Eesti rahva saatuse seisukohalt ainuõige sammu. Võttis vastu, mis talt nõuti ilma verevalamiseta, kirjutas vastavatele paberitele alla. Mul on selline mulje tundes, teades suurepäraselt Stalini käekirja. Tema teadis juba siis, NSV Liidus olid koonduslaagrid kolmekümnendatel aastatel olemas, küüditamised, käisid, inimesed surid ja me ei saaks rääkida praegu uuest rahvuslikust ärkamisest. Nendesamade krimmitatarlaste tšetšeenide saatus hingel lastesaates meid oleks lihtsalt maa pealt ära pühitud. Jaak Allik, pane ma tahaks öelda sellise, sest on ka kaasajal väga oluline mõte. Kuigi sellele võidakse vastu vaielda, et eetika, mis määrab indiviidi, tähendab isikliku saatuse inimese valiku probleem. Eetika ei lange kokku alati või see on teine asi, kui see eetika, mis toimib poliitikas heas mõttes, tuleb otsustega, naerata teiste inimeste tuhandete kogu oma rahvuse. Vaat seda tahadki kindlasti välja tuua. Kui me nüüd analüüsime Eesti vaatepunkti sündmustele siis julgeks küll öelda, et selles mänguruumis, mis oli, tegid toonased poliitikud väga kaine otsuse Eesti rahva huvides. Kõik see, mis nüüd järgnes, see suuresti sõltus juba ära, ütleme nende uute juhtide ja siis stalinliku juhtkonna vahelistest suhetest pärast seda, kui me olime juba Nõukogude Liidu koosseisus ja see on täiesti omaette küsimus. No aga mis siis nüüd saab, tähendab kriminaalseadusi on sellised asjad, kui tehakse kindlaks, et kurjategija pressis sult midagi välja, püstol sinu laubale panduna siis see otsus ei samm, missa Nad tegid, on tühine. Kas me sellest peaksime siis järeldama seda? Et nüüd peaks siis Eesti NSV astuma kohe paugupealt NSV Liidust välja? Need pakti lisatud salaprotokollid on avaldatud, teada on, et jõuga tehti ära, tehti robustselt, rahvusvahelise seadusega vastuolus võib-olla, mis te ütlete selle peale? Mul oli eile töö juures üks analoogne näide. Üks kodanik tuli taotlema seda, et 35 aastat tagasi ta ebaseaduslikult ja tõesti ebaseaduslikult vallandati Rakvere Teatris töölt näitlejana. Ja kui sa läksid, aga ei taha, noh, küsimus oli teine. Matkaseltsimees Aaviksoo postitas langeb sinna, et me võiksime taastada kodaniku Rakvere teatris näitlejana, kes seal 35 aastat tagasi vallandas. Näidelda suudab sellel laval olen täiesti päri sellega. On jah, ka siin kehtib seesama asi, et mis on õige üksikisiku õiguskaitse ja moraali seisukohalt ei ole paraku ajaloost täies ulatuses kunagi realiseeritav, kuid see on selge, et et seda tõsiasja, mida ma arvan meie mõne sammukese sinna lähenesime veel kord, sest on selge, et ega meie seltskond ei ole nüüd volitatud ega ka võimeline ilmselt viimast sõna ütlema kõigi nende sündmuste käigus, see on spetsialistide, ajaloolaste pikaajalise, loodetavasti kunagi ikka täieliku tõeni jõudva töö vili, aga, aga see tõde on meil nagu ma püüdsin alguses ütelda, vajalik just selleks, et et lahti saada nendest valedest, mis meid on ümbritsenud ja, aga mis me praegu teeme selle, see sõltub juba praegusest olukorrast ja selle kohta minu meelest. Rahvarinde, selle initsiatiivgrupi avaldus on väga selgelt ka õige suuna minu meelest välja öelnud, et tuleb anda kõige põhjali põhjani minev õige hinnang sellele ülekohtule, mis on minevikus toimunut, kuid edasiminekul tuleb lähtuda nendest realiatest, millesse me oleme jõudnud. Meeldib meile või mitte? Ma olen surmkindlalt veendunud, et meie tee saab olla ainult NSV Liidu raames perestroika raames perestroika jalanud Tallinnast, aga kui me hakkame siin kõval häälel rääkima väljaastumisest, siis siit võiks perestroika saada, kui mitte surmahoobi, siis väga ränga tagasilöögi küll jaa. Kellele seda vaja oleks, meile endile? Vaevalt. Kas Tartu poolt võiks ka paar fraasi veel lisada enne lõpusekundeid? Nimelt kas välja astuda või mitte, ma tahaksin lihtsalt veidi üldistavalt öelda kogu nõukogude liidu praeguse hetkeseisukohta ma arvan, et kogu see uuendus peab jõudma olulise punktini, Nõukogude liit ei uuene mingil moel tõeliselt kuid selle liidu piires ei, ei toimu rahvuste taassünd, üks asi on riikliku masina uuendamine, teine on partei uuestisünd, aga kolmas ja otsustav ja kõige raskem asi on, on kõigi nende rõhutud rahvuste taassünd. See tähendab ka, et me peame mingil moel ikkagi õigusliku aluse juurde tagasi jõudma. Ma lisan, Valga rahvad tahavad olla oma saatuse peremehed ja no kogu aeg see jutt on olnudki just et seda ei ole võimalik olnud, teha, aga tuleb ikka rahastuse võimalus anda. Ja siin on lootus selles, et meie huvid siiski leiavad toetust, et see küsimus pole meie asi, vaid et see on, näete kõigi Nõukogude Liidu rahvaste ühine ühine probleem, et rahvusliku ülekohus on osaks saanud, olete kõigile just ja, ja selle selle äratundmine on mitte ainult meie, vaid kõigi teiste rahvaste eduka tuleviku. Koga jää siin. Võtame näitena sellesama Mägi-Karabahhi küsimuse. Rahvusküsimus on väga hell küsimus kõigil rahvustel, kes on nõukogude liidus ja tuleb mõista, et nende küsimuste lahendamisel ei saa olla ultimatiivseid samme. Sammud saavad olla järkjärgulised, nii et kõik rahvused kasvavad koos ja lahendavad oma suhted taoliselt. Tekib sotsiaalne pind rahvuste tõeliseks enesemääramiseks, mis siiani oli välistatud stalinliku sisepoliitika tõttu. Ja siin ma tahaks lõpuks veel Sulev professor Sulev Vahtre seisukoha öelda, et tuleks välja anda teaduslikult kommenteeritud väljaanne pakti kohta. Ja ilmselt see annaks nii poliitiliselt tähendab meie olukorrale kui ka teaduslikult tugev alus. Aitäh. Sellega me lõpetame, meie saade kordub õhtul kell 22. Me võiksime muidugi oma ajaloo üle vaielda veel mitu saatetundi järjest kuid nähtavasti kipume ajaloolastelt nende leiba ära võtma, nii et kohtumiseni uue teemaga. Nädala pärast.