Algab kirjandussaade loos on asju stuudios nagu ikka, Jan Kaus ja Peeter Helme, seekord stuudiokülalisena. Rein Põder. Räägime täna tegelikult ühest raamatust, mis kitsamas mõttes kirjandus ei olegi. Nimelt oleme võtnud ette avatud Eesti raamatu sarjas ilmunud Werner Heisenbergi raamatu füüsika ja filosoofia mis katsub siis anda alust Newton'i järgsele füüsikale, räägib kvantfüüsikast, mis on sõna, mida ilmselt paljud teavad, aga ilmselt nagu meiegi siin stuudios ei tea täpselt, mis selle sõna taga peitub. Katsume siis siin kolme amatöörina, kellest vähemalt üks nimelt Rein Põder on selline haruldane, kirjanikele on loodusteadlase taust natukene vaadata, mida Heisenberg kirjutab natukene ka seda, kuidas ta kirjutab. Muidugi jaa, mõista siis seda, et kuidas siis selline väga reaalteadusesse ankurdatud kirjutus on üleüldse seotud kirjandusega ja miks me peaksime seda siin saates käsitlema? Kuna minu enda füüsika-alased teadmised on ikka ääretult õmblukesed, siis vast ongi õigem anda kõigepealt sõnasest loodusteadlasele meie seast. Et trein, et kuidas siis mis mulje see raamat hätised siis, kust me peaksime alustama üldse, kas me peaksime alustama nüüd autorist asenbergist kes siis kirjutas selle raamatu oma 1955. 56. aastal peetud loengute põhjal või peaksime sellest tõlkest alustama või võib-olla sa oskad meile mingisuguse jutu otse kätte anda? Võib-olla jah, alustaksime natuke kaugemalt. Et siis selle mehe elu loostaga võib-olla räägiksime kõigepealt natuke tõlkijast, Piret Kuusk on tema nimi. Nii tegin kindlaks, et ta töötab Tartus Füüsika Instituudis vanemteadur. Ja, ja siis oma tarkusest tean, et ta on suurepärasest teadlaste suguvõsast. Tan siis Harald Keres noorem tütar, tema vanemad Sirje Keevallik on atmosfääri füüsik ja, ja sellest raamat, see on üks väga huvitav märg, kus joonealune märkus. Nimelt Piret kuuski järeldusena juures. 1958. aastal osales tema isa Harald Keres siis ühel ühel niisugusel konverentsil Saksamaal Lääne-Saksamaal 58. aastal, kus esines Hausenberg ja kuulas seda ettekannet. Et niisugune väike järjepidevuse asi. Piret Kuusk on varustanud raamatu siis küllaltki põhjaliku järelsõnaga ja järelsõna lõpus põikab ka sisse praegusesse füüsika maailma nendesse probleemidesse, mis on tekkinud pärast pärast haisev pärgi, seda raamatut ja pärast tema maise elu lõppu. Selle raamatu puhul võib-olla üks selline oluline aspekt, mis puudutab ka tõlkijat on see, et Werner Heisenberg, kes iseenesest on pärit humanitaarteadlaste perekonnast tema isa oli üks Saksamaal tuntud Bütsantsi ajalootundja ja kreeka keele tundja. Tema ema oli õpetaja. Võib-olla just tänu sellele suudab ta rääkida asjadest, mis isenesest mõjuvad ju nende nimetamisel juba sõna kvantfüüsika mõjub hirmutavalt mõjuvad nende nimetamisel üsna keeruliste kaugetena. Hausenberg suudab rääkida neist väga arusaadavalt ja siin kahtlemata ka suur tänu tõlkija Piret Kuusele, kes on suutnud sellesamamoodi nagu arusaadavalt eesti keelde tuua. Sa mainisid äsja tema põhjaliku järelsõna, mis aitab selle raamatu mõistmisele kaasa. Lisan siia juurde, et raamatul on ka tõlkija joonealused, kommentaarid, märkused, mis aitavad orienteeruda mitte siis ainult sellest kvantfüüsikamaailmas, vaid värskendavad ka lugeja mälu üldise filosoofia osas. Et näiteks ka kõikide antiikfilosoofide kohta, keda siin ei nimetata, sugugi mitte vähe on väikesed elulooandmed Jonal seda märkust täna, nii et et tegu on tõesti sellise väga filosoofilise raamatuga, mis katsub kogu seda keerulist maailma siis ja veidi lahtisele. Jan, mis, kuidas sina sellest aru saada? No minul tuleb, tuleb häbiga tunnistada kohe, et mind ei huvitanud kooli ajal ei matemaatika, füüsika ega keemia. Ning mul tuleb arvestada, et tänases saates on seda paratamatult tunda nagu väga võimalik, et ma saan mõne pärast saadet mõne noor noomiva kirja näiteks meie healt kolleegilt Indrek Indrek tardilt. Aga kui ma loen aeg-ajalt praegu selliste teaduste nagu kvantmehaanika ja astrofüüsiku avastuste kohta siis tõesti hakanud oma kunagist arrogantsust kibedalt kahetsema. Ja no praegu praeguse saate kontekstis saama õigustada ennast ainult sellega, et minu meelest üks Heisenbergi püstitatud põhiküsimusi käsitleb just nimelt füüsika uuemate saavutuste ja keelesuhteid millel oleks minu meelest põnev pisut pikemalt peatuda. Loomulikult kvantmehaanika ise on juba väga oluline, sest ta tegeleb ju meie maailma nähtamatute ehituskividega. Ja noh muidugi, see teema on selline, et ma kardan, et jutt vähemalt minu tänane jutt hakkab hüppama siia-sinna just nimelt kvantmehaanikast astrofüüsikasse, sest noh, minu jaoks nende asjade juures tundub nii, et nii nagu ülal, nõnda ka all mingil hetkel ma olin näiteks vaimustunud fraktalitest ja kogu sellest mandel prooti piparkoogimehikest ja sellest, et fraktereid on kõikjalt nii-öelda vabalt nähtaval või saadaval. Pilved ja rannajoone puud ja kõik on praktorid. Ja Heisenberg ise paar korda viitab taolistele seostele. Ma tsiteerin teda siit raamatust. Aatom koosneb tuumast, mis on positiivselt laetud ja millesse on koondunud valdav osa aatomi massist ning elektronidest, mis tiirlevad ümber aatomituuma, umbes nagu planeedid ümber päikese. Tsitaadi lõpp, seoseid on veel kas või juba tunnetuslike. Ja mida võikski hakata siis äkki sellest sellest ühest probleemist pihta, sest mul on isiklik tunud füüsiku Laur järvega paar väga huvitavat vestlust ühe ühest probleemist, mis kokkuvõtlikult kõlaks umbes nii, et kuidas rääkida kvantfüüsikast tavakeeles? Kuidas rääkida asjadest, mida me ei näe, mis käituvad seal nähtamatuses kuidagi teistmoodi, kui me oleme harjunud, aga ometi moodustavad need nähtamatud asjad meie füüsilise olemise aluse. Heisenberg püstitab ju ise pleemi, tsiteerin jälle teda. Ikka ja jälle tuleb välja, et katsed kirjeldada aatomis toimuvat harjumuspärase füüsika mõistetes viib vastu rääkivusteni tsitaadi lõpp. Ja ütleme, minusuguste puhul on tegelikult küsimus isegi teravam, kuidas kirjeldatud aatomis toimuvat tavakeeles, et kas see on ülepea võimalik? Ma arvan, et tegelikult see võib-olla ongi see põhjus, miks me üldse kirjandussaates naisenbergist räägime, seda toob väga olulise keelelise probleemi. Ta ütleb ise, et kvantfüüsika tegeleb asjadega, kus kus nähtused toimuvad hoopis teisiti kui Newtoni füüsikas. Ometi me peame leidma sõnu, et seda kirjeldama, ometi me peame kasutama neid Newton'i füüsikasõnu, et seda kirjeldada, sest meie enda inimmõistus ei suuda muidu neid, et probleeme adekvaatselt mõista, et me jääme muidu jänni. Keeleline aspekt on kahtlemata üks olulisemaid ja, ja, ja võib-olla see keeleline aspekt on ka see, miks provotseerivalt ütlen, miks Heisenberg on läbi kukkunud. Et Ühest küljest me kõik saame siin aru, noogutame kaasa, et jah, kvantfüüsika, see on miski, mis mis on nihutanile ära teinud, oleme nii-öelda tänapäeva maailm, mõista füüsikat palju paremini. Aga teisest küljest, kui me anda igapäevaelu peale mõtleme, me ikka mõtleme sellistes Newton'i füüsikareeglites ja me ei suuda seda kvantfüüsikat kuidagi oma ellu rakendada, kuigi meie ees siinsamas on just üks raamat, kellest me räägimegi mis püüab seal Newton'i järgse füüsika maailma kehtestada. Ma tooksin sisse ühe teise tegelase, see on siis Albert Einstein, kellel oli küllaltki keeruline suhe haisen pärgiga, sellepärast et ta, kui see kvantteooria hakkas, hakkas elujõud omandama 27. aasta paiku. Siis Einsteini reageering oli eitav. Kuna ma olen juhuslikult toimetanud Einsteini elulooraamat 1000 mis oli minu jaoks ka üks üks tundmatus kohas vette hüppamine, selle autor on altriisaks, on siis sellest raamatust ma olen välja kirjutanud niisuguse lause, mis kuulub siis arvatavasti jah-sõna saateisteineile Daneelad, et haisen, park on munenud suured kvantmuna ja järgnevalt siis ta kõigil kohtumistel need esmakordne kohtumine oli vist 20 24, ühtedel andmetel teistel andmetel 26. aastal nende kahe suure mehe. Ta otsis igasuguseid väiteid, teed ja ettekäändeid, et seda teost, et siis ümber lükata ja mitte mitte niivõrd Weizenbergi olnud tema vastane, nendes vaidlustes Aizenbergi suur eeskuju ja kaasautor ütleb niimoodi siis Nels poor ja tavaliselt käis niimoodi kuskil kuskil konverentsil, et hommikul tuli Eestil välja mingisuguse ümberlükkava väitega, kui mingid teooriakesega ja õhtuks oli Niels Bohr koos siis oma jüngreid ega sellel selle ümber lükanud. Ja see oli, see vastuseis, oli sellepärast imelik, et et Einsteini enda relatiivsus teooria all oli ju samasugune reageering, leidus, leidus palju neid, kes, kes seda vastu ei võtnud ja vaidlesin talle vastu, nüüd ta kordas nagu sedasama ajalugu natuke natuke vanemas eas, siis teise teadlase puhul. Kas see vastuolu ei võinud ka jällegi mõnevõrra keeleline olla, et haistan, kes oli ka ju harjunud mõtlema suuresti sellises Newtoni füüsika raamistikus ja samal ajal ise lõi oma teooriat ja oma keelt tal oli väga raske aru saada, et tuleb midagi veel uut peale ja, ja seda võib-olla just nimelt keelelises mõttes. Ma kardan, et siin oli ikka niisuguse kvaliteediga tegemist puhtakujulise teediga, et täitsa pannud ainult olla üks üks jumal teaduses ja teisi tuleb nagu tõrjuda, aga kusjuures nende Nende kahe mehe teooriat täitsa diametraalselt üks üks sirutub kuhugi lõpmatusse kosmosesse ja nõnda edasi. Ja teine, teine tungib mikromaailma ja üks tark mees on öelnud, et, et see on väga naljakas, et nad on nii ühildamatut. Et justkui oleks loodus, oli kaks kätt, mis te, mis ei tea, mida teine teeb. Ja viimastel aegadel on siiski siiski püütud püütud neid kaht väga revolutsioonilist teoored ühildada ja on saavutatud minu meelest ka mingisuguseid nõrku niisuguseid kokku kõlasid. No siin oli ju Heisenberg ka ise üks teerajaja oma elu lõpupoole hakkas tegelema sellise asjaga nagu välja teooria, mis küll vist nii palju kui mina aru saan, nüüd võib-olla seal on midagi väga rumalat, mis ma ütlen, aga see vist ei ole kuskile veel päriselt välja jõudnud. Aga mulle tundub, et, et astrofüüsika ja kvantmehaanika vahel on ju väga tugevad seosed need, kui uuritakse seda tumedat energiat või, või midagi, kuidas seda kohta täpselt öelda varjatud energiat. Et siis minu arust seal nii-öelda need kvantmehaanika ja astrofüüsika mingil moel ulatavad teineteisele käe ja loomulikult siin tekib jälle hulgaliselt hulgaliselt neidsamu keeleprobleeme ja ma mõtlen, mina, mina tulen selle nii-öelda tavamõistes. See problemaatika juurde tagasi ma tsiteerin korraks Heisenbergi Weizenbergi kirjutab nii oma raamatus. Kui aatomifüüsikud nõutakse, et ta kirjeldaks, mis tegelikult toimub. Siis saavad sõnad kirjeldus ja tegelikult ja toimub tähendada ainult igapäevaelu klassikalise füüsika mõisteid. Niipea kui füüsik püüaks sellest alusest loobuda, kaotaks ta võimaluse end ühemõtteliselt arusaadavaks teha ega saaks enam oma teadustegevust jätkata. Tsitaadi lõpp ja muuseas, sellist asja otsa satub sageli kui kujust. Füüsikud püüavad populaarses keeles oma asjadest rääkida, ma toon teile ühe näite, et mis mulle meelde tuli, et üks füüsike kosmoloog pool Davis kirjutab oma raamatus kuldkihar saladus, mida eesti keeles pole paraku ühest olulisest avastusest, mis puudutab noh, minu arusaamist mööda tõesti nii kvantmehaanikat, füüsikat. Nimelt avastati mõõtmiste käigus tumeda energia massi tihedus. Ja see on küll hirm väike, ehk siis 10 astmel 120 korda väiksem kui nii-öelda loomulik vaakumi virtuaalosakeste kogumass. Aga asi on selles, et kui see oleks väiksem mitte 10 120 korda, vaid näiteks 10 astmel 119 korda tekkisid kohe sügavad probleemid gravitatsiooniga. Et see põhimõtteliselt oleks nagu võimatu. Et see on siis seotud sellise mõistega nagu ta piik fiks, mis väga lihtsalt viitab nii-öelda kohutava täpsusega välja kujunenud universumile mingi imepisike nihe mõnes suunas ning elu tekkimine universumis oleks võimalik. Ja siis Davis ütleb sellise asja et ütlus, elu, tasakaal nagu noateral on antud juhul ilmselge olukorra alahindamine. Me räägime siin sellisest kvantmehaanilises tasakaalust, mille jaoks pole piisavalt õhukest maa tera olemaski. Et me ei suuda tegelikult nii nii õhukest noatera ette kujutadagi. Et jällegi nagu noateral on ebatäpne väljend. Aga see aitab meil ikkagi olukorda mingil moel nagu metafoorselt ettekujutada. Aga mitte sõnastada siis selle tegelikku olemust. No see on see, millel jah, Heisenberg korduvalt siin oma füüsikas filosoofias peatub, et olukord on tihti nii keerulised ja tavalisele inimmõistusele nii mõistetamatu, et neid tuleb kirjeldada tegelikult sümbolkeeles, mingis mõttes isegi rääkida, vaatad religioossest keelest, kus katsutakse kirjeldada siis mingisugust tegelikkust, milles inimestele väga vähe asja on ometigi inimmaailma keeles ja võib-olla Heisenbergi kõige suurem panus sellisesse populaarteadusesse ongi see, et ta suutis ära seletada väga kauni väga kaunis mõista keeles selle, et et kuidas saab olla nii, et üks kvant võib-olla ühes kohas või teises kohas korraga ja kuidas ta siis seletas, et kuidas mõõtmine ise juba mõjutab protsessi. Ehk siis kuna tegu on nii imepisikeste osakestega, et juba selle vaatlusvalguskiir ise oleks liiga nüri, aga juba gammakiir, mis on piisavalt täpne, hakkab neid kvante mõjutama, mistõttu me ei saa teada, mis juhtus enne pärast vaatlust, vaid ainult vaatluse ajal. Ja seda suudaksin raamatus haise märk siis väga elegantselt seletada ja ja ma arvan, et tegu ongi ju selliste probleemidega kusse. Me justkui aimame, et on mingi tegelikkuse võime mingite matemaatiliste mudelitega öelda, et jah, see on nii, aga kui me hakkame neid vaatlema, siis me oleme aru ei saa, et me peame natukene leppima seda. Heisenberg kordub seal raamatus pidevalt, et me peame leppima teadmatusega, et et kvantfüüsikat ja ei ole enam nagu klassikaline füüsika nagu Newtoni füüsika, kus öeldakse, et miski on vaatlus kinnitab seda. Et ilmselt võib-olla seda raamatut võibki käsitleda kui sellise teejuhina tundmatusse, kus me peamegi tunnistama seda, et kõike ei ole võimalik tunda või ära tunda. Ja sellest raamatust tuleb ka välja, et ta oli põhiliselt ikkagi teoreetik ja, ja kui asi puutus praktilistes asjadesse, siis ta nagu taandus taandus kõrvale ja see väga hästi väljendub ka selles tema suht suhtes siis tuumaprogrammi, millega Saksamaal hakati tegelema, et ta osales selles programmis ka teoreetikuna. Nii et täpselt ei teatagi, kas ta, kas ta tõesti tunnetas aatomipommi kohutavaid tagajärgi ja selle too nagu hoidis ennast tagasi oma oma teoreetilistesse, teadmistesse tegevuses või, või tõesti, on nii nagu mõnel pool on kirjutatud, et et selle programmi jaoks lihtsalt algaegadel sõja alguses lihtsalt ei olnud nii palju vahendeid, et oleksid, oleks suudetud vastavat tööd käima panna. Ja selle valguses on väga huvitav tema suhe jälle oma oma õpetas võimeetrisse. Kui nii võiks nimetada, siis Nils poori. Ta käis millalgi jälle tema juures külas Kopenhaagenis ja neil oli vestlus just sellel teemal teadlase vastutusest siis tehnika eta arvamatute tagajärgede ehk siis sõnaselgelt siis aatomipommi loomise üle ja, ja, ja Nils poor mäletab asju ühtemoodi ja esinberg mäletab natuke teistmoodi. Siit me jõuame juba otsekirjandusse kirjandusse välja, sest et seda nende kuulsaid või võib-olla isegi kurikuulsaid vestlusi just tänu sellele, et neid mäletatakse erinevalt, on ju lausa kahes erinevas kirjandustekstist teatritekstis käsitleb just nimelt. Laos on asju. Eetris on kirjandussaade loos on asju kuigi tuleks täpsustuseks öelda, täna on eetris pigem teadussaade ruumis on ainet ja lainet. Stuudios on saatejuhid Peeter Helme, Jan Kaus ning saatekülalisena kirjanik Rein Põder kes on mõnevõrra erandlikult loodusteaduse taustaga inimene. Ja täna me räägime siis füüsiku Werner Heisenbergi teosest füüsika ja filosoofia, mis ilmus hiljuti kirjastuses Ilmamaa Emil on tõlkinud eesti keelde Piret Kuusk. Ja kui meie siin saatejuhtidena oleme pigem murdnud pead selle üle, kuidas Werner Heisenberg püüab kirjeldada kõigile mõistetavas keeles mõistetamatuid kvantfüüsilisi imesid siis Rein Peder on püüdnud anda kogu sellele temaatikale pärimist, ajaloolist ja positivistlikuks austaja. Ja tegelikult ma tahtsingi küsida Rein Werner. Heisenbergi on ju tegelikult väga huvitav elulugu, ta oli ka ahju. Elas sellises moodustisest nagu Natsi-Saksamaa, et kuidas ta seal hakkama sai. No tema kuulub sellesse põlvkonda, kelle elu läbivad kaks, kaks maailmasõda, esimene maailmasõda teda ja tema venda eriliselt ei puudutanud, küll aga teine maailmasõda üsna tugevasti. Aga tahtsin öelda seda, et ega minu õppimine ja minu eriala ei ole temaga kuidagi seotud, välja arvatud üks väike detail nimelt haisen pärgi, ülikooli lõputööd, mida nimetan tahaks siit sellest raamatust doktoritööks, käsitles hoopis teist valdkonda, nimelt vedelike voolamist ja täpsemalt siis vedelike turbolents voolamist. Seda, seda ma natukene. Mul on ülikoolis nuusutada saanud ühes kursuses, aga, aga ülejäänu füüsika on minust ka valgusaastate kaugusel. Aga ma tahtsin rääkida tema elust. Ja just Einsteini taustal, et Einsteini armastuse perekonna lugu oli natuke keeruliselt, aga, aga Heisenbergi läks kõik kuidagi väga-väga sirgjooneliselt. Nimelt siis 37. aastal kohtus ühel kodupeol, kuna ta oli ja pianist kohtus ühe neiuga, Elisabeth Schumacheri ka, kes oli ka Pianist. Mõlemat armastasid summa need ja, ja, ja Subertit ja kolme kuu pärast abiellusid, nendel olid siis kokku seitse last, Nendest kahest said isa, isa nii-öelda järglased, teadlased. Ja üldiselt oli selles osas kõik kõik omal kohal. Küll aga hakkas ajalugu saksamaa natsistamine hakkas mõjuma ka tema karjäärile ja ja tal kujunes. Kujunes huvitav huvitav seisukoht siis teaduses ja üldse üldse selle valitseva valitseva ühiskonnaga Taliuaarialane teda kutsuti valgeks juudiks, aga aga kuivõrd ta oli seotud Nils-paariga, kelle ema oli juut ja kõik tema ümber tema kolleegid olid enamasti juudid siis sattus ta omamoodi põlu alla ja ei saanud võib-olla neid teaduses, neid, neid poste ja, ja, ja autasusid võib-olla kätte, mida ta oleks väärinud. Aga peab ütlema, et ega, ega ta hiljem hiljem midagi ka enam väga kapitaalselt teadustes ei saavutanud. Nõnda ta kinnitab. Ma ei tea kelle väidet, et et teaduses tehakse need suured avastused tehaksegi 20 30 30. eluaasta vahemikus. Mida siis nii tema kui ka Einstein on suurepäraselt tõestanud. See on jah, reaalteaduste ja humanitaarteaduste vast suurim vahe. Reaalteadlased teevad oma suured avastused tõesti kahekümnendates eluaastates, hiljem võivad veel täiendada oma teooriaid, mida ju Heisenbergi hiljem kogu elu tegi, täiendas oma teooriaid ja tekitas endale koolkonna. Kes aga, et humanitaarteadlased või ütleme näiteks kirjanikud põhimõtteliselt ideaalis vähemalt küpsevad kogu elu. Kalle Käsper ütles mulle ükskord, et romaanikirjaniku elu algab neljakümneaastaselt. Peeter. Ei, mina arvan ka nende viimaste kirjandussündmuste taustal, kus 12 aastaselt avaldataks romaane et just täpselt nagu sa ütlesid, et Mangeelaksin alla 40 üldse romaanide kirjutamise mu kodus ütlesin, siis minu noorem poeg ütles ja ma keelaksid üle 56-ga avaldamast. Siis ma mõtlesin enda peale ja ütlesin, et võib-olla seda vanuse piirid oleks natuke nihutada. Jah, aga mina jällegi võiks juttu siis Heisenbergi füüsika filosoofia sisemiste imede juurde tagasi. Mulle isiklikult tekitas Heisenberg ka väga tugevaid selliseid filosoofilisi seoseid just nii-öelda keelefilosoofilisi seoseid. Et eelkõige seos sellise varase Ludwig Wittgenstein iga. Et Peeter juba mainis siin seda asjaolu, et kvantmehaanikast on raske rääkida, kuna kuna vaatluses osaleb alati vaatleja vaatleja roll vaatluses on, on oluline, on minu meelest siin on ikkagi ka otsene seos Wilkinsoni keelefilosoofia olemas. Et üldjoontes võib siis öelda, et Heisenberg on keele suhtes sama ettevaatlik kui, kui Wittgenstein. Ta kahtleb, et kui hästi suudab keel nii-öelda matemaatiliste valemite kõrval või nende asemel kvantmaailma kirjeldada ja tahtmatunudki, paisub see isegi laiemaks küsimuseks. Tsiteerin vaatlus mängib toimuvas otsustavat osa ja tegelikkus on nii- või teistsugune, sõltuvalt sellest, kas me teda vaatleme, võimite tsitaadi lõpp. Niisiis püsib siin ikkagi üks väga oluline küsimus. Kas ja mil määral mõjutab vaatlus vaadeldavat. Wittgenstein ütleb oma loogilis filosoofilise straktaadiselt. Lause juurde kuulub kõik, mis kuulub projektsiooni juurde, aga mitte produtseeritav. Heisenberg võib-olla nii järsk pole, aga temaga leiab, kvantmehaanika puhul ei saa vaatleja ja kohalolu või mõju siis eirata. Minul tekkis küsimus, kas keel ise pole samuti nii-öelda see vaatleja mõju. Et küll kaudsem ja hilisem, aga sellest väga tugeva mõjus. Et kas pole terve kvantmehaanika ja astrofüüsika lugu täis neid keelelisi väljendeid, mis tekitavad totaalselt eksitavaid seoseid. No võtame näiteks selle kõige kuulsam astro, füüsilise mõiste, suur pauk, seda kõik kuulnud, mis on suur pauk, kõik, kujutad seda ette, kusagil käis üks suur kärakas, millest sai meie universum alguse. Ja see tekitab mulje, see väljend justkui leiduks ühes kindlas kohas asetaks kindel plahvatus, eks ju, kuigi samas on ju, see on ka üks elementaarseid teadmisi taustkiirguse ehk siis universumi algusaegadest pärineva kosmilise kiirguse uurimine on näidanud, et ükskõik, mis suunas vaadata, ei ole taustkiirguses suuri erinevusi. Mis tähendab siis, et suur pauk on tegelikult väljend, mis tekitab eksitavaid ruumilisi seoseid. Geno pesitataks üldse seose ruumist, mida tol hetkel ei saanud olla ja ta viitab nagu mingile keskpunktile ja tegelikult peaks suurt pauku ette kujutama mitte mitte plahvatusena ruumis, vaid ruumi plahvatusena nendes nii. Ja ütlen, et et, et seetõttu seetõttu on need teadlased juba nagu täiesti elementaarselt tasandil täis mingisuguseid nagu keelelisi, kuidas ütelda hauakohti või teine asi, mis mul pähe tuli on tegelikult see, et kuna kvantmehaanika astrofüüsika räägivad sellistest mõõtkavadest millega meil ei ole nagu kogemuslike seoseid, Hausenberg muuseas kirjutab, et universum tervikuna ei saa olla meie kogemuse objekt ja minu arust on väga peenetundeliselt öeldud lõviosa universumist ei saa olla meie kogemuse objekt. Astrofüüsikas on olemas isegi vastav termin sündmuste horisont. Kuigi nii-öelda meelelise kogemuse mõttes on kõik see, mis jääb kaugemale. Ma uurisin järgi, eks ju, kolmnurga tähtkujus osadeks galaktika M 33, mis on kõige kaugem palja silmaga nähtav objekt. Et kõik, mis jääb selle taha, jääb välja väljaspoole nii-öelda meie meelelise kogemuse, sündmuste horisonti. Aga ma ei tea, ma võin, ma võin jutu viie veel nagu lihtsamaks ütlen, et et näiteks võtta näha oma lemmikobjekti taevas, eks Orioni tähtkujus asuva punase ülihiiu petel kiusu et tegu on eksinud tähega, mis on niivõrd suur, et kui ta vahetada päiksega välja, jääks maa petelgivuse sisse. Ja teiseks, muuseas oodatakse vorsti sapetelgivuses supernoova, mis muudaks ta öötaevasse oma heledaks kui kuu. Ja kui ma nüüd seisan ja vaatan talvel seda petele kiuset, siis tekib kohe mingi ajaline paradoks. Mina ise olen vaatlemis hetkel olevikus. Kogu see valgus, mis me siin nii-öelda siis silma vikerkestale jõuab minevikus, see valgus hakkab liikuma või hakkas liikuma taha pinnalt, umbes sel ajal, kui noh, ütleme Peeter kui ajaloolane, et samal ajal kui saksa ordu sõi poolakate ja leedulaste Tannenbergi lahingus tappa. Et ei näe ma täht ennast, kui ma teda vaatan, eks ma ei näe täht ennast, kui ma teda vaatan. Tähti ise võib praegusel hetkel olla supernoova ja samuti mulgu massiga kehal võimatu petel kiusele nii-öelda märkimisväärselt ligineda. Läbiksin praegusest hetkest oma surmani petelgivuse suhtes nii tühise vahemaa, et tõesti mul hakkab hale. Aga vot ja, ja siis Hausenberg käsitleb neid nii pisikesi asju, millele me ei saa ligineda, et aga noh lihtsalt öeldes, sa muretsed liiga palju. Veidi keerulisemalt öeldes Heisenberg füüsikas filosoofias katsukida alustab antiikfilosoofiast, vaatab, et tolleaegsete Atomistide ja mitte ainult attumistide, aga igasuguste kreeka filosoofide käsitlusi, sellest, millest maailm alguses on saanud, millest maailm on tehtud, mis on maailma ehituskivid. Ja kuigi ta nii-öelda vaatad noomivalt, hoiatab selle eest, et tänapäeva kvantfüüsikud panna ühte ritta Vana-Kreeka filosoofidega, kelle lähtealused ja arusaamad olid hoopis teistsugused näitab siiski seda, et inimmõtlemisele on väga omane neid nii väga suuri kui väga väikeseid mõõtkavu nende üle mõtiskleda, aga need ka endale arusaadavalt kategooriates mõelda. Nii et needsamad näited, mis sa tõid, et valgus hakkas liikuma siis, kui saksa ordu kaotas või et sinu enda elu oleks liiga lühike, et hakata üldse sinna petel kiuseni lähenema. Need on noh, väga mõistlikud teed, kuidas nende asjadeni läheneda. Aga ma arvan, et nendest ei maksagi kuidagi haledusse või masendusse sattuda, sest et väga oluline on ju ka see, mida Heisenberg siin jällegi ütleb, et näed vaatlus sõltubaatlejast ehk siis tegelikult on kogu see maailm siiski mingis mõttes väga vaatleja ehk meie keskne Ja see, see on muuseas jällegi üks üks huvitav huvitav asi, mida on püüdnud ju astrofüüsika sõnastada, seda nimetatakse antroopsus printsiibiks. Et väga lühidalt ja noh, andestatav mulle jälle, et üsna pinud Lilisevalt ja noh, nii edasi püütakse nii sõnastada seda nii-öelda tõesti uskumatult Universumi arengulugu, kus üksteise järel leidsid aset miljonid protsessid, noh näiteks nagu süsiniku tekke mis võimaldasid lõpuks nii-öelda elu tekke ning see omakorda võimaldas mõistusega elu tekke. Mis omakorda tegi võimalikuks exusele vaatleja tekkimise. Et vaatleja siis vaatleb praegusel hetkel ruumi, mis on oma olemuselt haaramatu noh, ma mõtlema kasvõi omaenda kodugalaktika peale linnuteedele. Üle 100 miljardi tähe esimeses sõna 100 miljardit, mis on peenikest, me saame selle. Aga noh Heisenbergi ajast on edasi mindud ja on tekkinud uusi põnevaid arendusi, uusi põnevaid teooriaid ja ei tea, kuhu see kõik välja jõuab. Üks üks teooria superstringide teooria, mida, mida siis järelsõnas maanika proua kuusk on, on võtmas hoogu juurde. Ja sellest on väga raske aru saada, ma olen lugenud mitmest raamatust seda stringide asja. Ma ei saa endale ette kujutada ühemõõtmelist niidikujulist, et mingisugust keelt või, või, või niisugust moodustist. Mis erineb siis punktosakestest, millega tegeles Heisenbergi, tegeles unistan ja teised. Ja, ja kuidagi ei mahu ka see, et aegruum on 10 kuni 20 kuuedimensionaalne ja et see, et 10 Kümnedimensionaalne aegruum ei lahenda mingisugust vastuolu. Aga 11 dimensionaalne lahendab ühest targast raamatust lugesin, andku füüsikud mulle andeks, et ma seda endale ette ei kujuta. Aga eks see maailm ja universum olegi ettekujutamatu. Aga ma siiski isegi vähekene oponeeriks peetud, et ma tegelikult kui minu jutt jättis nüüd sellise pisut hädaldava või, või liig muretsema mulje, siis, siis tegelikult see ei ole, mulle just tundub vastupidi, et see on väga põnev ala, et tegelikult see on ju just üks osa ala, kus näiteks puhtteoreetiliselt küll praegu, aga füüsikute kirjanikud võiksid teha koostööd. Sest ma lähen jälle selle oma kirjavahetuse juurde, Laur järvega selle juurde tagasi. Ja Laur Järv on käinud välja idee et kui rääkida kvantmehaanika avastustest või isegi nagu kvantmehaanika nagu kõige lihtsamatest tõsiasjadest tuleks kuidagi tavakeelt ümber mängida. Noh, okei, ma saan aru, et siin tekib juba keeleline probleem, et sel juhul ta ei ole tavakeele ja nii edasi, aga võti on tema meelest siis verbides ehk siis verbi ehk tegusõna esile nihkumises. Ma tsiteerin Lauri järve ühte tema kirja. Kvantmaailmakäitumist on parem seletada mitte lokaalsete protsesside ja sündmuste kaudu, seepärast peaksid vastavas keeles domineerima tegusõnad. Nimisõnad viitavad üldiselt lokaliseeritud asjadele või osakestele, mis tekitab kvantmaailmast vale nii-öelda pildi ja viib loogilistele paradoksi teletsitaadi lõpp. Ja muidugi huvitav on see, et siin toetuse Laur Järv, Benjamin Lee, Vufile kes kirjutab oma raamatus, keel, mõtlemine, ning tegelikult, mis on samamoodi ilmunud avatud Eesti raamatu sarjas. Ta räägib seal hopi indiaanlastest, mainides muide selliseid asju tsiteerinud liburphy enamik hopi metafüüsilise sõnul on tegusõnad mitte nimisõnad nagu Euroopa keeltes. Või siis näiteks selline huvitav kirjakoht Benjamin Liivophil hopi keelt nimetada ajatuks keelaks, tunnistab psühholoogilist aega, mis on üsna sarnanev persooni kestusega, ent see aeg on üsna erinev matemaatilistest ajast, mida kasutavad meie füüsikud. Hopi oja iseloomulikuks omaduseks on, et see muutub koosiga, vaatlejaga ei võimalda samaaegsust ning sellel pole ühtki mõõdet. See tähendab, sellele ei saa omistada suuremat arvu kui üks hopi ei ütle. Ma viibisin viis päeva, vaid ma lahkusin viiendal päeval selline ajal osutav sõna, nagu seal ei saa olla mitmuses. Tsitaadi lõpp. Need ühesõnaga siin on minust täielik selline ikkagi väga loominguline loominguline perspektiiv, tähendab kirjanikel, et aidata füüsikutel, mõelda mingisugune keele. No ma ei tea, kas nüüd süsteem, aga keeleloogika, mis võib-olla aitaks seda nähtamatut maailma mõnevõrra paremini nii-öelda ütleme, Haydegerlikud keelele tuua. Mul on üks hea näide. Vabandust, mul on üks hea näide sedasama kohta, mis just rääkisid seal võetud Robert Marci raamatust Füüsika võlu. Ilmunud Ilmamaa kirjastuse väljaandel aastal 2000. Tõlkinud Henn Käämbre ja siin on üks väga huvitav detail. Nimelt käid korkide kohta korgid, on siis veel veel väiksemad algosakesed kui prootoneid ja neutroneid. Ja On öeldud, kust pärineb see snake ja selgub, et see on võetud Tseemsoissi romaanist vinnegani ärkamine ja seal pidavat olema üks lõikus kajakad, kes järgnevad laevale kisavad kolm kvark isand markile. Ehk inglise keeles siis frii koeks formolstormaar. Nii et veel üks väike niuke. Ja need keele, keele ja tegelikkuse kirjeldamise seosed on väga õiged ja see anna ütles, et tegelikult sa alustasid sellest, et et sa ei tahtnud, et sinu jutt kõlaks minu kõrvus hädaldamisena, siis ma pean ütlema, et nüüd on minu kord hädaldada, et sinu eelnev jutt ajas mind veel sügavamasse masendusse, sest et Heidegger ütles kunagi, et filosoofia on võimalik ainult vanakreeka või saksa keeles. No olgu sellega kuidas on, aga sinu jutu põhjal tuleb järeldada seda, et meie keel ja ilmselt ka indogermaani keeled ei ole väga sobivad. Näiteks jaapani keeles ei ole sellist verbi ja nimisena eristamist. Et võib-olla siis probleem ongi selles, et lihtsalt tegelikkus paistab, eri keeltes on erinev ja võib ju tegelikult ei saagi kõikides keeltes võrdselt kirjeldada. Mistõttu veel kord. Suur tänu tõlkija Piret Kuuse aga. See võib olla Sisofislik ülesanne, aga see ei tähenda, et seda ülesannet ei peaks püüdma nii-öelda lahendada. Et noh, tegelikult seda lahendumist lahendamist on püütud juba teada kas või nendes samades indogermaani indoeuroopa keeltes. Näiteks David Poom, kelle, kelle mõistev või Omaud on täiesti eraldi noh, väga kõrvetavalt huvitav teema ja noh, see, selle veomahud eesmärk ongi muuta keel kulgevamaks, lahendada sõnade vastastikust välisust sõnade peaks nii-öelda niipalju kõrvutuma vaid kuidagi omavahel sulanduma. Aga ma ütlen, et see on selline teema, millega me jõua palju tegeleda, et noh, põhimõtteliselt võiks võiks ju lühidalt öelda, et Werner Heisenberg püüab noh, lihtsalt näidata seda, et et maailm tundub alati olevat kihilisem ja keerulisem ja hoomamatu, kui me keel suudab seda kirjeldada, see on nagu see lähtekoht minu meelest või nagu Wittgenstein kunagi ütles, et minu keele piirid osutavad minu maailmapiiridele. Ma usun, et üks oluline aspekt, võib-olla müüdavat oleks ka siiski öelda, et me oleme rääkinud siin väga erinevatest asjadest ja ma kardan, et me oleme pigem inimesel sellest raamatust eemale hirmutanud, kui kutsunud neid lugema, aga ma arvan, et oluline aspekt on see, et kõikide huvitavad need kvantfüüsik probleemid, mis on ju viimase viie-kuuekümne aasta jooksul palju rohkem edasi arenenud võrreldes selle ajaga, kui Heisenberg oma Füüsika filosoofilised 1950.-te keskpaigas kirjutas. Need probleemid on siiski siin raamatus kõik olemas, et vaatamata sellele, et võib-olla mingite arvudega noh, mitte ei eksi, aga tänapäeval mingeid arve nimetatakse täpsemalt või teistmoodi või et mingisuguseid probleeme kirjeldatakse mõnevõrra teisiti, on need põhialused siin raamatus, et ma saan igaüks, kes tahab nendes teemades kuidagi kaasa mõelda, siis võib olla mõistlik, ongi sellest raamatust alustada alles hiljem hakata moodsamaid käsitlusi lugema. Minu meelest ta tunneb siin lõpus raamatu lõpus ühes artiklis ka suurt muret maailma saatuse pärast ja, ja selles mõttes, et kas teadus, teadus on iga kord, et kõigile elanikkonnakihtidele, kõigile riikidele ja usulise fooniga inimestele, kas ta on õnn või õnnetus ja kuidas, kuidas ära hoida siis teaduse stiilseid mõjusid ja kuidas arvestada erineva usuga inimeste suhtes tumist, teadvuse saavutustesse ja ja kuidas need sulanduvad nende igapäevasesse ellu. Ta filosoofeerib Kasel sel teemal. Ja see lähtub muidugi ka juba sellest tuumaprogrammist, milles ta osales ja, ja mille kohutavaid tagajärgi ta ette nägi. Eetris on kirjandussaade loosung asju stuudios on saatejuhid Peeter Helme, Jan Kaus ning saatekülaline kirjanik Rein Põder. Täna rääkisime Saksa füüsiku Werner Heisenbergi raamatust füüsika ja filosoofia mis viis meid nii ajalooradadele kui ka kõige väiksema väiksemate elementaarosakeste juurde kui ka kõige suuremate mõõtkavade, nii et väga-väga võimsalt fantaasiat ergutav teos. Aga Rein Põder juba jõudis mainida, et raamatu oma raamatu viimases peatükis jõuab Heisenberg tegelikult ka eetiliste küsimusteni. Ja ma tsiteerin teda lõpetuseks. Me ei tohi oma silmi sulgeda asjaolu ees, et suurel osal inimestest saab vaevalt olla korralikult põhjendatud arvamust teatud üldiste ideede ja doktriini õigsuse kohta. Seetõttu ei saa sõna uskuma nende inimeste jaoks kunagi tähendada millegi kohta tõde, teadma vaid seda saab ainult tõlgendada, kui midagi oma elu aluseks võtma. On lihtne näha, et uskumine selles teises tähenduses on palju püsivam ja jäigem kui esimeses jääb isegi silmanähtavalt vasturääkiva kogemuse korral muutumatuks. Egole seepärast teadmiste lisandumisega kõigutatav. Tsitaadi lõpp. Ma loodan ja arvan mõistvat, mida Werner Heisenberg püüab väita. Mulle meenus üks väga minu meelest tähenduslik Joosep Schumpeteri edastus. Mõista oma veendumuste, paikapidavuse, suhtelisust ja ometi vankumatult nende eest seista see eristabki tsiviliseeritud inimest. Barbarist. Kohtume kahe nädala pärast. Laos on asju