Aga me oleme nüüd helistanud, Aleksei Turovski, tere hommikust. Tere hommikust. Kuskohast siis talvituvad puugid? Loomulikult mõned puukide liigid talvituvad lihtsalt ma sisestest väikestest korteritest, kus elavad närilised ja väikesed kiisk, ealised lõhud, kärpian, kirg ja kus elavad putuktoidulised mutid ja siis loomulikult seal elavad karihiired ja väga ilus pesa. Aga päris sügaval niiviisi metsovoodri sees on Tšiilil ja mitte kellelegi ei ole nii palju puuke peal kui siidilisest okkad segavad teda ennast puhastamas kuid vaadake, pookida on sellised lood, et neid on, nõnda pole tuhandeid ja tuhandeid liike maailmas. Paradidaarseid, puuke ja kõige primitiivsemate on hästi palju arengufaase, üle 10 erinevas vanuses ja siis erineva kujuga, jaga erineva toitumisega vastseid ja seal vahelduvatest Parzidaarneva. Ja mida kõrgemad on puugi arengu arengutasemed nii-öelda, seda vähem idee kohaselt, tal on peremehi. Nii et ixodiidsed puugid ellu, nii nagu meie kõige tavalisemad, kõige levinumad, eks ole, on argasiitsed ja ixodiidseid puuke. Viimased nendel on tavaliselt kolm peremeest, oma arenguetapil toitub puu ainult üks kord. See on siis ükskord, kui ta on vastne, ükskord, kui ta nüüs, vanim vastne või niisugune naine, vastne, ja ükskord, kui ta on sugu küpseb ja pulma pidama ja nii edasi. Ja kogu tsükkel näiteks meie kõige tavalisematele puukidelnud, eks olles pestolemiseks soodes riitsinus võivad kesta umbes 1000 päeva. Kolm aastat on. Ta on väga head, kui tingimused on priima, Noonu niiskus 55 kuni 80 protsenti ja temperatuur pidevalt viis kuni 15 kraadi, vaat siis terve tsükkel võib siis komplekteeruda 150 neljapäev, aga see on siis rekordkiiruse rekord. Nii et eks nad siis ootavad seal kuskil kuskil mullabimmistest kihtidest või lihtsalt mõne surus või lihtsalt lehekest maha langenud metsapõrandale lehe, kes te vahel. Ja siis loomulikult, kui temperatuur läheb viie kraadi peale või isegi varem. Juba praegu siis juba praegu. Loomulikult ammu ronivad nad kõrgemale ja siis esijalad, nad on eriti pikad nendel oma kännakestega, kes või õigemini, mis on varustatud hästi paljude meeleorganitega, kes ordanikestega sirutavad neid ülesse ja teadlane puhantellilogaatorid, radar, eks ole, hakkavad kohe niiviisi leid keerama ja ennast keeravad ka ja siis tajuvad ja kus tuleb näiteks süsihappegaasi, kus hingab mõni metssiga või või miks mitte selline looduselembene, eriti roheline turist. Ja mõnekümne meetri kaugusele loomulikult nad ei jookse, lõbus, mõni sprinter, selge see, kuid nad liiguvad kindlalt suunas ja nad reeglina ei eksi suuna määramisega. Sellised on need puugid. Aga meil on teine küsimus, veel jämed, puugiküsimus on nüüd väga selge, nad talvituvad, eks ole. Sama ja praegune Nad on juba aktiivsed, nii et ettevaatust, see on kindel. Ettevaatust, aga Paul küsis habeme kohta ja mida teie oskate öelda, kui ikkagi ka evolutsiooni evolutsiooniteooriaga ja kõigega kursis olev inimene, et kas on tõesti siis niimoodi, et habemed hakkavadki meestele ära kaduma, siis kui me vaatame vanu pilte, siis on seal ikka palju rohkem habemeid meestel näost kui praegu. Ossa pildile küsimus, kuigi ma täna on seal väga hea küsimus ja kui te mainisite evolutsiooniprotsessidega seoses habetumuse astet, siis ma vaatasin kohe, mul on siin köögis peegel. Vaatasin igaks juhuks murelikult, kuidas on lood minu habemega. Ei, täiesti kohal. Lahing kaase kloori folgeeni Kitriiti Luisiidi eks ole, ja nii edasi ja kohustuslikuks muutus sõdurite jaoks gaasimaskide kandmine siis hakkasid habemed kaduma ja no arvatavasti 15 20 miljonit. Mõju, aga see on ülemaailmne nähtus olnud. Nad olid noored, nad olid kangelased ja nad olid raseeritud lõuaga vuntsid ja vuntsid ja loomulikult, miks mitte. Vuntse võis endale jätta, kuid habemeid nendel ei olnud siis läkse moodi. Tähendab küsimus on ikka moes ja ikka ikka. Need ei ole niimoodi, et inimene kuidagi järjest kaugeneks nii-öelda siis karvasest loomakest ja muutuks selliseks siledaks ja karvutuks nagu mõned aretatud koerad. Tohutu võimas ja loomulikult moel on ka oma evolutsiooniline mõju muidugi no näiteks noormehed, kellel habe ei kasva üldse aastatel, ütleme 1920 kuni võib-olla 30 võib-olla olid eriti soodsas positsioonis, sest neiu, kes teile ja naistele meeldisid just need kangelaslikud lõuaga noormehed ja need noormehed, kellel habe ei kasvanud, nendel oli rohkem väljavaateid, ei pea ju. No igatahes vaatama peeglisse, kas ma nüüd ajan habet või ei aja habet, eks ole kogu aeg olid eelisolukorras. Midagi niisugust võtab need poe varjus, meil lihtsalt ei ole võimalik midagi bioloogilistest sedalaadi nähtuste, kui nad üldse bioloogilise alusega on. Sedalaadi nähtuste nii-öelda päritolust või arengust öelda. Suur tänu. Suur tänu teile, härra Aleksei Turovski, ilusat hommiku jätku ilusat moekad päeva.