Loos on asju. Tervist head kuulajad eetris on, kirjandussaade loos on asju ja stuudios saatejuhid Peeter Helme, tere Peeter. Tere, Jan Kaus. Ja me siis räägime vene kaasaegse kirjanduse väest kõige säravamast nimest Ljudmila Ulytskajast kes peaks olema eesti lugejale juba mõnevõrra tuttav, kuna eesti keeles on võimalik lugeda lausa viit Ulitz ka romaani. Kõige esimesena ilmus aastal 2006 lõbus matus, mille tõlkis eesti keelde Ilona Martson. Sellele järgnes kukodski juhtum aastal 2008, mille tõlkis Jüri ojamaa siis aasta aega hiljem Medeia ja tema lapsed, milleta Tõlkisid Veronika Einberg jääb ilma Matsov. Siis aastal 2011 imago jällegi tõlkeks Jüri oyama. Ja nüüd hiljuti, eelmise aasta lõpul ilmus mahukas romaan Daniel Stein, tõlkija mil on samuti tõlkinud eesti keelde Ilona Martson. Ja Ilona Martson ongi täna meiega koos siin stuudios. Tere, Ilona. Tere. Tere. Ma sissejuhatuseks küsikski kohe, et mis sind Ulytskaja juures huvitanud või köitnud on? Ulytskaja on üks väga hea kirjanik ei vastanud sellele küsimusele aga nüüd laieneda, siis. Ulykskaja puhul on alati mingisugune hea tunne, kui sa teda tõlgid. Ta kirjutab tegelikult teinekord väga karmidest asjadest. Näiteks Daniels staynis on ju lugu, algab tegelikult nagu-holokausti kirjeldus. Ehk siis algab massimõrvadega, aga seal räägitakse ka väga palju inimeste isiklikest tragöödiatest. Teisalt, kui sa seda tõlgid ja see, kuidas see on kirja pandud, selles on nagu mingi selline positiivne alatoon või isegi mitte noh, et nüüd oleks, oleme prillalatrull alla, eks ole küll naljakas, lõbus, aga pigem selline nalja, ürgne elujaatus on selles kõiges olemas. Käed on tõlgitud hästi, on võrreldud päris palju Tšehhoviga Vene suurtest kirjanikest ja kuigi see võrdlus käib ulitsatel enesele närvidele, mida ta on korduvalt väljendanud, eks ole, on selles tõesti midagi olemuslikku. Ehk siis kirjutada lihtsatest asjadest nii, pisar tuleb silma ja naer tuleb läbi pisarate, et, et seda ei oska eriti paljud kirjanikud. Mina olen sinuga täiesti nõus, seal on, seal on juba selles osas õigus, et tulid, on väga hea kirjanik ja, ja see, kuidas sa kirjeldasid, no minu meelest ühesõnaga ma jagan seda seisukohta, siin ei olekski nagu justkui midagi lisada. Aga ma ei tea, kuidagi on juhtunud nii, et viimaste aastate viimaste aegade ütlemis viimaste kuude kõige suuremad lugemiselamused ongi mul pärinevad vene kirjanikelt. Lugesin Mihhail Chiskini raamatut kiri sinule, mille on tõlkinud Veronika Einberg samuti Einberg tõlgitud Andrei Ivanovi uut raamatut Harbini ööliblikad ja siis selle peale seda Nad on just ei. Ja ma ei tea, sa ikka vallandas minus midagi, midagi väga suurt selles mõttes, et, et mingisugused mõtted, mis mul kirjanduse kohta juba olemas olid, selle raamatu lugemise käigus hakkasid selginema või kui ma sain kuidagi korraga nagu nagu mingisuguse väga konkreetse teeotsa kätte, kuidas nagu kirjandust enda jaoks enda jaoks mõtestada. Ja mulle tundub tulitskaja mingis mõttes asetub väga hästi mingisugusesse väga suurde vene kirjanduse hoovusse, mis on minul alati olnud väga sümpaatne. Ja mina ausalt öelda seda nagu hoovust Tšehhovi seoks, et ma pigem vaataks kuidagi Dostojevski poole ja näiteks kui rääkida Kukovski juhtumist, siis mulle tundub, et kukodskil on väga palju sarnasusi jurisi, vaagoga või ühesõnaga, et selline Dostojevski ja Pasternaki hoovus mis just ongi selline sõda elust suurem, elus suurem elu kirjeldab elust suuremat elu, mul tekkis selline vastandus ja võib-olla sellest edaspidi saame rääkida. Et on olemas sellist kainestavalt kirjandust ja on olemas ülendavat kirjandust ja, ja mulle tundub, just ütlevad Milaulitskaja panülendav kirjandus. Ühesõnaga, et me oleme siin varasemates saadetes rääkinud üsna palju sarnastest autoritest nagu Petruševskaja. Et need on sellised kaasaegsed vene kirjanikud, kelle jaoks näiteks üleloomulik element elus ei ole ebaloomulik, pigem loomulik. Sedasi sissejuhatuseks öelda öeldut. No siin raamatus on päris palju juttu jah, inimese suhetest üle loomulikuga ja samal ajal on see kõik esitatud, nii et nagu kirjanik ise siin raamatu lõpus esitatud kirjas kile sõbrannale vist nagu ma aru saan, tema kirjandusagent Koorits, ahah, selge, nagu ta oma kirjandusagendile ütleb, et ta ise lõpuks isegi arvamuste kokku kirjutanud ja temal vastuseid nendele küsimustele ei ole, mis ta siin õhku visanud, aga kui ma neid ridu või tema sellist uhkamist lugesin, siis ma mõtlesin, et tegelikult ta ei peakski nii väga muretsema, sest minu meelest on see konkreetne raamat, kelleks hea tõend sellest tihti liiga kergekäeliselt lausutud. Seevastu, sest et iga inimese elus saab vähemalt ühe raamatu Jah, sellele Tanel Stenil on ju vist laus olemas. Päriselus selline prototüüp, prototüüp, eks. Temast on kirjutatud ka mitu raamatut üks saksa keeles, üks inglise keeles, nii et tegelikult see, see konkreetne raamat mitte esimene, mis on kirjutatud siis Daniel Oskar Rufaiseni elust. Usual Osvald. Ja see on muidugi jah antud juhul üks asi, mis siin raamatus on, natuke imelik on, et miks politsei peab vajalikuks jälgi segada, osa inimesi eksisteerib sinioma pärisnime all nagu näiteks Karol võiti läheks Johannes Paulus, teine, aga osa inimesi eksisteerib pseudonüümi all nagu eelkõige peategelane, kelle elus on ka mingeid fakte natukene muudetud. Ja veel mõned teised tegelased. Tähendab sellele küsimusele vastanud päris mitmes kohas ja vastus on tegelikult selles. Et ta üritas alguses kirjutatud dokumentaalromaani, aga see ei tulnud tal lihtsalt välja ja ta otsis ikkagi aastaid võtit, kuidas sellele teemale läheneda ning ta leidis selle just läbi selle, et ta kirjutab, tahab ikkagi ilukirjandusliku loo aga lisab sinna siis sellist dokumentaalset dokumentaalset materjali, et ta kirjutab justkui dokumentaalse loo, et romaan koosneb nimelt siis päeviku katketest, kirjadest, arhiividokumentidest ja nii edasi. Aga läbi nende kildude ta räägib ikkagi mingisuguse ilukirjandusliku, paneb kokku mingi ilukirjandusliku terviku. Et ilmselt ei olnud selles Togub päris dokumentaalses versioonis võimalik seda tervikut kokku panna. Kas Elon oskad kommenteerida ka seda, millise, millist rolli mängib see raamat Ulytskaja loomingus üldse või kuidas seda näiteks Venemaal vastu võetud üldse maailma peal. Kuidas, kui teda võrrelda, ülejäänud tulid skaja loominguga millist, millise, millise koha on ta seal võtnud? Ma arvan, et see on üks tema olulisemaid humaanne kui mitte kõige olulisem ka maad. Et mulle enne selle tundub, et läbi selle teose on ta ikkagi kirjutanud ennast maailmakirjandusse, millest annab ka tegelikult tunnistust taga paljude preemiate hulk, mis tänu sellele raamatule on ta saanud kaasa arvatud ka mingit preemiat näiteks Lõuna-Koreast või, või noh, ta oli näiteks ka inglise Buckeri mänbuckeri siis selles võõrkeelse teose lõpp, kus ja nii edasi ehk siis, kui eelnevad asjad olid, olid nii-öelda noh, võeti seda kui väga hea vene kirjaniku järjekordset Omaani sistanias tain nagu kuidagi muutus ütleme, selliseks rahvusvaheliseks kaamatuks võib-olla rohkem kui teised Unitske raamatut. Ja, aga mis puutub vene vene ossa või mis koht temal on Venemaal, siis peab ütlema, et, et see on kirjanik, keda üldiselt ostetakse, trükitakse miljonites ja kes ei ole sugugi mitte mingi menuk. Tore, eks ole. Vaid ta on ikkagi ütleme siis süvasüvakirjanduse noh, nii-öelda juba jube, elava, elava klassiku poole liikuv, eks ole autor et ta väga autonoomne inimene, ta ütleb alati välja ka ühiskondlikus sfääris, mida ta mõtleb. Ta ei ole eriti võimutruu kirjanik. Ta ei ole pugeja, nagu on päris mitmed autorid ka tänapäeval. Ja ta ta tõesti on väga iseseisev ja sõltumatu positsiooni kaudu. Ja kui sa seda praegu Litzkad seda siin kirjeldasid, siis see on üsna mitu ühisjoont staniusteini kujuga, eks Tanius teine ise iseenesest juba karakterid on, on ääretult, ääretult huvitav ja oluline tõest täiesti õige ja sobilik raamatu pealkirjas mainimiseks. Esiteks noh, ta ta mingi mingil moel juutide omaenda Oscarožinlarex mees, kes siis päästis, päästis hulgaliselt hulgaliselt juute teise maailmasõja ajal. Siis on ta ikkagi väga andekas mees, noh umbes selline, nagu nagu meil on olnud, Jaan Kross ongi kirjeldanud näiteks Ullo paeranda. Ja siis ta on ju mingis mõttes väga vastuoluline tegelane ühtaegu juut ja kristlane ja see on üks väga huvitav teema, mida siin raamatus käsitletakse sellise juutlust kui, kui usku ja religiooni ja kui rahvuste. Ühesõnaga kuidas neid nagu samastatakse. Et Tanel Stein on juut küll rahvuselt, aga mitte usutunnistuse, öeldakse, et ta on katoliiklane ja see tähendab, et Iisraeli riigi meelest ei ole ta sel juhul juut. Ja, ja võib-olla see, see on ka üks, üks võti Danish Steini nii-öelda valikute või hoiakute mõistmiseks. Et see, selline üldisem üldisem nähtus, eks ju. Võib-olla ma ei tea, kas Peeter oskab seda paremini kommenteerides näiteks islamis on seesama asi, et umbes araablast samastatakse moslemiga vist ikka päris nii ei oleks. Ei, no selles mõttes see lugu, mis siin raamatus on peategelase saabumisest Iisraeli ja kuidas ta ei saa Iisraeli kodakondsust tagasituleku seaduse järgi, vaid Ta saab naturalisatsiooni korras ja saavutab sootuks vastupidise enda soovile nimelt protsessi Iisraeli riigi vastu. Soovides siis, et ka usutunnistusel kristlastel testidel või, või miks mittemoslemitest juutidel oleks õigus saada Iisraeli kodanikeks saavutab ta hoopis selle. Iisrael muudab oma seadusi ja see vastab tõele, see juhtus päriselt Kadoniostani prototüübiga, kes protsessis Iisraeli riigi vastu saavutas selle, Iisrael muutis oma seadusi, ütles tagasi tohib pöördunud need juudid, kes on juudiusku. Nii et selles mõttes Või ka või ka need, kes ei usu mitte no sõnaga ei ole üldse usutunnistused. Kes ei ole usku vahetanud. Ja siin raamat Katus laseb Ulytskaja siis ühel kõrvaltegelasel enda päevikus kommenteerida kõnealust kohtuprotsessi. Ja see mees, üks arst, eks Ameerikas elav juudi soost arst ütleb siis, et see kõik nimelt seesama kohtuprotsess viib mõttele, et riiklikud seadused peaksid olema selgemini eraldatud religioossetest ning demokraatlikud ideaalid ja tänapäeva riigi demokraatlik elukorraldus ühildamata. Ja see on tegelikult ju ka üks selline teema, mis seda raamatutel veidi laiemalt ka läbib, sest siin kuidas öelda, tuleb ikka igasuguseid usuhulle ja ullikesi hiljem ette, kes katsuvad ju ka oma üsnagi kohati keskaegseid või lihtsalt noh teisiti vist ei saagi öelda, kui jaburaid, ideid tänapäeva maailmas kuidagi iseenda elus teostada või ka teistele peale suruda. Ja no siin tuleb siis mänguse sõnade tõlkija, mis seal peal kirjas on, et võib-olla siis ta võib alguses jätta vale mulje, et Danish tainan on, on tõlkija ta tegelikult tõlkimist mõeldakse siin teatud sorti metafoorina, eks mõistmise metafoorina. Et Tanel muuseas oskab väga paljusid keel, et see näitab ka tema erakordsest, eks, et on väga-väga hea keeletajuga inimene räägib ja mõistab väga paljusid keeli. Aga see keelteoskus on minu meelest tema puhul seotud siis sellise mõistmisvõimega või selle, selle teatud väga huvitava hoiakuga, et on ühelt poolt katoliiklik preester, aga mingites küsimustes on ta võib-olla isegi nagu anti klerikaal või kasvõi see, et ta et ta keeldus sellest, eksju, katoliku preestrina kreedos kõik, kõik sellised väikesed nüansid, kus ta nagu justkui loob mingisuguse täiesti omaette kuidas ta siis omaette ja ma ei tea, kas siis usutunnistuse või omaette siis sellise praktika, aga ta ei sunni kedagi seda järgima, eks, et ühesõnaga, ta suhtub mõistvalt mõistvalt nendesse, kes teda ei mõista. See on selles mõttes väga ebatüüpiline katoliku preester, kui tihti öeldakse, et üks nende luteri Protastandi kirikuõpetaja peab ise ka suhteliselt palju dialoog olema, peab ise mõtestama Martin Lutheri ideed ise tuleb pühakirja lugeda ja sellest aru saanud siis katoliku preester ju tegelikult ei peaks seda tegema, selleks on olemas katoliku kirikus institutsioonid, kellega siin raamatus Jordaanias Daniel ka kokku tuleb puutuda. Aga tema otsustab ise jah, dialoogiks hakata ja tahab minna sellise algkiriku juurde ja tahab juudid ja kristluse uuesti ühendada ja ja selleks loob ta tõesti väga sellise toreda enda maailma, aga sealjuures on minu arust huvitav see, et ta ei ürita kramplikult hoida sellist religiooni maailma ja noh, nii-öelda lihaliku maailma lahus, vaid vastupidi, et üks ei saa eksisteerida ilma teiseta ja ja minu meelest väga lõbus on see, kuidas ta erinevatele inimestele erinevates olukordades tegelikult soovitab üsna sarnaseid asju, milleks tundke rõõmu mõisatest asjadest järgi, vaevakab pead. Just et kui, kui Tanel Stein räägib armastusest, eks ju siis siis ei välista just sellist ta tõesti maist maist armastus siin korduvalt rõhutatakse, kuidas Stenile meeldivad naised ja kuidas ta neid imetlema, aga samas on ta nagu väga põhimõttekindel, eks Ta nii-öelda hoiab mingitest oma põhimõtetest kinni, aga väga sümpaatne on tõesti see, et ta ei sunni kedagi teist neid põhimõtteid järgima. Ja mulle tundub, et, et selline staynlikus siis siis kandub, kandub üle nagu paljudele teistele tegelastele, sest nad mulle mulle üldiselt on sümpaatne, kui suudetakse mingisuguseid klišeelikke tegelaskujusid raamatutes vältida, on, siin on näiteks üks šturnban, füürer Reinhold kellest saab Stenile siis väga keerulises olukorras, eks ju, teise maailmasõja ajal peaaegu nagu teatud sorti isakuju, eks. Inimlike joontega fašistid ütleme siis nii koju, kes tegelikult jäi aumeheks ka pärast seda, kui selgus, et Daniel teda nii-öelda reetis. Nii et selles mõttes jällegi. Kuigi mulle tundub, et selline Ždainelik hoiak peegeldab vastu ka selles selles Sturnban föderis. Aga see viib mind veel ühe küsimuseni, mis Ilonale esitada. Tahan, et siin raamatus on hästi palju erinevaid hääli, väga erineva taustaga inimesi, eri vanuses inimesi, erineva maailmavaate, usutunnistuse, rahvusega, inimesi. Kui keeruline oli erinevaid hääli tõlkes edasi anda. Tegelikult, kui lugeda originaali siis see on tegelikult sama asi, kui seal loetustajevskid, seal on küll Yasse polümfoonilisus sees, aga kui sa hakkad tõesti tegema seda lähilugemist nagu tõlki enamasti autorite puhul teeb, siis ta avastab, et tegelikult see on ikkagi üks ja see sama autori hääl. Ja, ja mina lähtusin sellest, ma tean, et eks Poola tõlkija minu meelest üritas teha. Ja minu arust ka itaalia tõlkija üritas, üritasid siis teha nii et nad liitsin noh, tänapäeva ju Vöödi programmides jumala võimalik, et teha siis ühest, ühest häälest nagu üx dokumente, tõlkida ta siis ühe tervikuna ja siis võtta teine asi ja tõlkida kellegi teise ajal ja tõlkida, sest see eraldi. Aga teisest küljest, et mulle nagu tundub, et sellel ei ole suurt mõtet tulitzklõbusest romaan ise tegelikult on kirja pandud ikkagi üsna äratuntavalt ühes helistikus, muidugi seal on erinevad nüansid, nagu näiteks noh, kui on mingisugune kaebekiri, eks ole, vatiga ja Vatikani läheb teele, siis see on kirjutatud ühes vormis, eks ole, või KGB dokument teises vormis ja ja nii edasi. Ja tegelikult, et see ei olnud jah, ütleme romaani seisukohalt tõlkimise seisukohalt olid hoopis teised probleemid kui, kui oli vaja tõlkida, aga mis ma tahtsin öelda tegelikult siis minu jaoks nagu selle romaani puhul on tähtis see et see raamat teatud mõttes vastuse küsimusele, kuidas rääkida tänapäeva inimesega jumalast? Kuidas rääkida usust ja ütleme sellistest intiimsetest asjadest, millest eriti tänapäeva inimene ei, ei taha rääkida. Niimoodi avalikult ja, ja seda romaani lugedes nagu, ja, ja kui sa lähed selle autoriga kaasa siis siis nii mõnigi asi ka sinu sees noh, ütleme ideaalis võiks saada selgemaks just, just selles mõttes, mis see siis on, eks ole. Mida inimesed usuvad tänapäeva maailmas. Minu meelest see oligi väga huvitav siin, kuidas ma ühel hetkel avastasin, et üks selle romaani narr Tiive üks paljudest mis niimoodi voolab kõigest läbi, on see, kuidas kõigepealt räägitakse ju Taismist, siis sealt libisetakse katoliiklusesse, sealt edasi õigeusku ja noh, vahepeal on näpuotsaga islamit ka. Ja siis on veel lisaks selle Daniel Steini eneseotsingud ja religiooniotsingud, kus ta katsub sellest kõigest siis mingisugust uut tervikut luua. Ja ka sealsamas näidatakse ka seda, kuidas religioon tõukab inimesi kuriteole. Eks ole, ehk siis need äärmuslased, eks ole, seal lõpus ja ja see, kuidas isa tegelikult tõukab oma poja enesetapule see, kuidas intifada käigus tapetakse kestlik, raabia, perekond. Et näidatakse ka seda, milleni viib, kui sa hoiad kinni teatud jõledates dogmadest. Ja vot see on jah, huvitav, et kuidas siin raamatus on ju korraga kirjeldatud nii sellist religiooni nürimeelset poolt kui siis ka selle valgustavad poolt. Väga hästi öeldud ja Ilona mõtte jätkus jätkuks, mulle lausa tundus, et, et siin võib-olla isegi võib vaadata pisut laiemalt, et selline religioonist Crumplik kinnihoidmine on lihtsalt sellise üldise teda väga, väga tugeva tööjanu vorm ja janu, jah, võib, võib inimesi üksteisest nagu väga saatuslikud, et eraldada, et ühesõnaga, lahterdada süstematiseerida inimesi ja see oli üks väga sümpaatne mõte. Ma muidugi ei oska nii-öelda kultuuriajaloolises plaanis kosta selle peale, see tundub väga tõepärane ka, et kus räägitakse siis sellest, et, et judaismis domineerib või judaismis on küll väga palju piiranguid, aga, aga nende piirangute hulgas domineerivad piirangud käitumisele, aga mitte niivõrd mõtlemisele. Ja minu arust see on ka üks selline lähtekoht Danish Steini mõistmiseks tegelikult võib-olla võib-olla ka üks lähtekoht mõtelda lausa iseenda käitumise isenda mõtlemise peale, sellepärast et minu arust on just hein ütleb, et sa võid mõelda umbes, kuidas sa tahad, aga lihtsalt, et on mingisugused noh, ma ei tea, ütleme siis protseduurireeglid, millest me võiksime kõik kinni pidada, eks, et sai, et sa oled, oled teiste suhtes mõistev ja, ja käituda vastavalt. No see on see mõte, et pole tähtis, millesse sa usud, vaid tähtis on, kuidas käitud, täpselt, see on, see on nagu selle romaani üks leitmotiiv. Just et võtmesõna on siin just nimelt käitumine, mitte mõtlemine. Mõtelda võib igasuguseid asju, aga, aga neid, neid ei saa viia ellu sedasi, et need hakkavad kuidagi takistama või pärssima või, või liiga tegema teistele mõtteviisidele. Vot selle käitumise kohta minu arust väga huvitav on see, kus seal raamatus esinevad Steini loengud Fraiburgis kooliõpilastele või vestlused nendega. Ja üks kooli tüdruk küsib temalt, et kuidas te suhtute uskmatutesse ja ta ütleb, et ta ei ole kunagi kohanud ühtegi inimest, kes millessegi ei usuks. Et on olemas inimesi, kes jumalikustavad mingit isiklikku ideed kuulutavad, selle jumalaks teenivad ja kummardavad seda ei teeks, võib olla mis iganes sellesse inimtõugu kuuluvad nii veendunud kommunistid kui natsid ja fašistid. Mõnikord on see idee üsna väike näiteks e-tulnukatest või taimetoidust, kuid inimene on võimeline jumalikkust oma igasugust ideed. Näiteks taimetoidu puhul sümbritsemaile ohtu ei kujuta, aga natsismi puhul on oht vägagi suur. Minu arust see on ka väga tore, mis läheb see nagu kokku, et tõesti mingis mõttes võib ju jumalikustada kõikvõimalikke asju, et küsimus ongi selles, mis sa, mis järeldusi sa sellest iseendale ja ümbritsevatele teed? Ja selle sõitsid saata läheb veel edasi. Väga sümpaatse mõttekäiguga, tsiteerin sedasama sedasama mõttearenduse lõppu. Ma suhtun ühtemoodi nii usklike kui uskmatute esse. Vahe on ainult selles, et kui kristlased sooritavad kuritegusid, on mul eriti häbi. Jätkub kirjandussaade loos on asju stuudios saatejuhid Jan Kaus ja Peeter Helme. Ning täna räägime tõlkija Ilona martsoniga Ljudmilla Ulytskaja raamatust Daniel Stein, tõlkija, mis on siis ilmunud kirjastuses tänapäev. Ja oleme nüüd sellest raamatust küll igasuguseid asju rääkinud, seda raamatut teemadest ja sellest, kui oluline on siin religioonist ja jumalast kõnelemine. Et siin räägitakse holokaustist ja nii, et selle peategelane on üks juudi soost katoliku preester. Aga mulle tuli selline mõte, ega võib-olla väga paljud raadiokuulajad ei ole ikkagi tegelikult aru saanud, millest see raamat siis ikkagi on, et me oleme rääkinud justkui kõigest, aga mitte selle raamat nii-öelda põhinarratiivist, kui sa seal üldse olemas on. Ega ka sellest, kes need tegelased seal on ja mida nad teevad. Nii et ma ei tea, Ilona siis äkki ma küsingi kohe sellise väga keerulise küsimuse, millest see raamat jutustab? No tegelikult oligi ska läbiv teema on ju alati olnud 20. sajandi inimeste elulood. Ja, ja see raamat algab tegelikult, et Ameerikas, kaheksakümnendatel ja esimene jutustaja Neeva, kes ajab taga oma isa jälgi. Eeva päritolu on väga kummaline, ta on sündinud journal Bosnias metsas, valgevene pärapõrgus teise maailmasõja ajal. Ja kui ta sündis, siis ta pandi ühe kasuka varruka sisse, et tal külm ei hakkaks, sest et mujal ei olnud last panna. Eeva ema on paduusklik, kommunist, tanull pull naine, kellel on juba üks laps olemas, ei tea kellega vangist saadud ja nüüd sai ta ühe teise lapse. Need lapsed lähevad üsna ruttu lastekodusse. Ja tegelikult selle romaan nii-öelda algtegelane Eeva, kes on selleks jutustuse alguseks 42 aastane, väga ilus juudi neiu või noh, siis naisterahvas juba, juba lapse ema kolm korda abielus olnud üsna edukas ameeriklanna, teda painab ikkagi see minevik ja, ja siis ta hakkab ajama jälgi otsima, kes on tema isa, kellest ema mitte kunagi ei räägi. Ja, ja mis on selle kõige taga. Ja tuleb välja täiesti hämmastav lugu 300 inimese pääsemisest juudi getos ühes Valgevene väikelinnas ning hakatakse ühte rääkima ka sellest päästjast, kelleks oli siis toona üheksateistaastane juudi nooruk, kes mingisuguse nipiga oli suutnud ennast tööle nihverdada, kestaaposse, tõlgiks ja nii me jõuamegi sistaniat stayneini kes siis omal ajal sooritas tõesti selle kangelasteo, et ta päästis juudigetost 300 inimest, tegelikult oleksid päästa tahtnud 800 juuti, aga kõike julgenud getost välja minna, sest ees ootas tundmatus. Et, et ka need, kes väljusid, et need ei jäänud kõik ellu. Nii et ühelt poolt on nagu räägitakse, siis nende getost väljunud juutide saatusest, aga teiselt poolt, kuna see asi on juba jõudnud kõikuma otsaga 80.-tesse, aga üheksakümnendates, siis räägitakse ka paralleelselt sellest meie ajast siin ühelt poolt on see ema-tütre probleemse siis Eeva ja tema ema Margarita, kes on ikkagi muide, minu üks lemmiktegelasi on kindlalt margariita. Tema on niisugune väga jõuline vana puit, kes elab juudi vanadekodus Iisraelis. Aga kes vihkab kõiki selle asukas, sest need on jupruzuid ja, ja, ja siis, kui tal on, tegi, vahepeal saab infarkti siis tema eesmärk on rõdult alla viskuda, mis tal ei õnnestu, kuna mitte keegi ei aita teda ja siis kohutavalt minul selle üle. Aga, aga ühesõnaga täiesti vastandlikud ellusuhtumised, täiesti vastandlikud maailmad ja siis ka see, kuidas siis ühel hetkel ikkagi tuleb selle mõistmine, tütre ja ema omavaheline mõistmine. Aga seal on ka teisi neid mikrolugusid, mis tegelikult selles loos loos põimuvad näiteks üks väga suur armastuslugu saksa noore tüdruku vahel Taanieli abil labilise Hilda ja araablased mussa vahel, kes on abielus ja neil tekkis omavahel pikk ja pikk ja väga-väga valus armastuslugu, mis kestab aastaid ja lõpeb neid millegiga. Sinuga täiesti huvitav lugu ühest leedu nunnast, kes on Leedu põrandaaluses kloostris, eks ole, nunn ja hakkad nägema nägemusi, tema nimi on Theresa Theresa enda, mis nagu seostub päris mitme teise pühaderees, aga, aga noh, sisuliselt siiski on tegemist siis nende teiste pühadeti roosade karikatuuriga tänasest päevas. Ehk ta siis ikkagi lõppkokkuvõttes need nägemused ei vii mitte kusagile. Või noh, kui viivad siis siis pigem õigeuskliku abiellu taas juudiga, kellega koos sõidetakse Iisraeli ja väidetavalt siis tere, isa ise usub, et ta sünnitab mess ja kes on tegelikult alaarenenud laps. Nii et väga palju mikrolugu siis on selles loos Aga mitme loo puhul torkab ikka silma see, et seal toimub selline religioosne radikaliseerumine, selle Theresa abielu tema mehega, kes muutub ju fanaatiliseks õigeusklikuks, selle sõna kõige halvemas tähenduses esindada, sest õigeusul krised tuhendati tuhmi poolt. Või siis teine on see Kiersson, kes istub alguses vangilaagris. Päriselt vist ei saagi teada, miks, aga igatahes. Keelatud kirjanduse levitamine Nõukogude Liit Nojah, ja ilmselt mingisse joonistlik propaganda. Hiljem ta läheb Iisraeli ja temast saab siis kõige juudim juuti üldse maa peal ja tema siis on see, kes oma poja enesetapuni viib. Et need on jah, erinevad lood ja ja vot võibki vist öelda, et mis neid kõiki koos hoiab, ongi seesama peategelane, sest kõik tegelased ühel või teisel hetkel puutuvad kuidagi selle taaniast ainega kokku või tunnevad inimesi, kes on temaga kokku puutunud ja kõigi nende kirjadest käib ta mingil moel läbi. Et see on see ühine minu meelest üks väga naljakas asi on see, kuidas kuidas nii-öelda maailma ajalooliselt suuri isikuid on põimitud siia loosse. Sedasama Kersson tema loos tuleb välja, et vanaisa visteri, Trotski, Jah, et ta oli nagu Trotski sohi sohipoja lapselaps. Ja siis huvitav veel see ka, et kui Daniel Stein võetakse pärast sõda kloostrisse, siis kloostri ülemal on valida kahe noormehe vahel tema või siis üks teatriüliõpilane. Kloostriülem ütleb, et küll sa teatriüliõpilane oma koha kirikus leiab, aga sinul oleks see ilmselt väga raske juuteks. Teatri üliõpilasest saab hiljem paavst. See on muide tõestisündinud lugu, et nii oligi. Kas tõestisündinud lugu on ka see, et see Daniels taim saab ju siin paavstiga veel kokku hiljem, eksju, Roomas ja seal on üks selline väga tähenduslik jutuajamine, tänu millele paavstid mingeid Ma väga olulised oikumeenilise sammud justkui ei oska ikkagi Daniels Stein on nagu mõjutanud tegelikult maailma ajaloo kulgu, eks, et on püüdnud nagu seda sest oma talle loomuomast oikumeenilise meelelaadi nii-öelda see asi edasi anda sellele tõelisele suurele kiriku peale, kes siis on püüdnud püüdnud seda mingite otsustega või võikäikudega siis ellu viia. Kusjuures huvitav on see, et ta kohtub siin ühe teise isikuga, ka, kes on pseudonüümi all, kes esineb siin kardinal rokk Hausina. Selles ametis oli tol ajal siis samuti üks tulevane paavst nimelt tollane kardinad, otsinger, hilisem Benedictus, 16.. Et see on, on, on küll, ütleme seal nüüd ütleme, see autori nii-öelda kunstiline väljamõeldis, kui palju Taaniel siis reaalselt Johannes Paulus teise poliitikat mõjutas, aga teada on, et nad tõesti kohtusid ja Taaniel käis Vatikanis kohtumas. Et see on, see on teada. Jah, kusjuures väga huvitav paralleel tekkis mul hoopis sootuks teise, teise paikkonna ja tegelikult teistlaadi hoiakut, et aga raamatuga, mis Kaimine aasta eesti keeles ilmavalgust nägi, nimelt Roberta balannio raamatuga metsikud detektiivid, kus on samamoodi selline väga võimas vaatepunktide paljusus ja lugu, on selle vaatepunktide paljusus üles ehitatud, aga kui kui Polanjala balanna peategelased siis Arturo Belanoia Ulysses liima jäävad kuidagi varjatuks või nad jäävad Quoc lugeja suhtes kaugeks, et et Polanya mängib väga osavalt sedasi vaatepunktide varjatusega, et me ei saa kuidagi nagu Ulysses liimale ja ja Belanole ligi, et me me kordagi ei ei koge lugu nagu nende vaatepunktist väga selgelt siis siin on ikkagi vastupidi, et kõik, kogu see tegelaste galerii koondub nagu väga selgelt Tanel Steini kui teatud sorti sellise moraalse majaka Ümber see jah, see on ja teine asi, mis ka ühendab, on ju siiski sedasama. Et see raamat räägib ikkagi ka sellist Poola-Leedu juutide lugu, kõik see tegelaste ring, ka need, kes siin kõigi usklikud ja katoliiklased on, mingit pidi selle poola juutidega seotud. See on ka üks selline nagu laiem geograafia, vot see on üks tegelane räägibki sellest, unistab sellest, et keegi peaks kirja panema siis Iidiš landi, siis Ida-Euroopa ala, kus juudid elasid selle ajaloo ja mingis mõttes raamatut, aga kujutab selle iidislandi inimeste saatust teisest maailmasõjast kuni tänapäevani. Selline mikrokosmos on siin ja ma ei tea, kas rekonstrueeritud või konstrueeritud mõlemat. Samas, kui sa mainisid Dostojevski, siis tegelikult jah, teatud mõttes võib ju tõmmata paralleeli idioodiga ehk siis maa peale tulnud kestus, ehk siis jälle üks püha inimene, kes, kes on nii hea, et tema ümber nagu tekib see Aura, eks ole, ja samas noh, lõppkokkuvõttes lõpeb kõik ei millelegi. Ja tegelikult ju tanner, Steini hoiakud on nagu see, et ta tõstab ikkagi pjedestaalile inimese, et me peame nägema inimest tema selle rolli taga või, või selle nii-öelda kuidas selle süsteemi taga, et ta näeb, ta näeb seda, turban, füürer, Rainholdeksetena ta näeb seda inimest tähendab sellest nii-öelda rollist läbi, et nad on tegelikult täiesti vastandlike positsioonidel. Nad on verivaenlased mingis mõttes, aga, aga ta leiab üles selle, selle inimlikkuse tuumapõhimõtteliselt. See on see, mida tegelikult Dostojevski kogu aeg kuulutab, eks. Et kristlus ei ole mitte mingi selline süsteem, mille me peame nagu täiel määral omandama ja siis sellel süsteemiga kaasnevaid selliseid mingisuguseid protseduure läbi viima kogu aeg. Vaid, vaid see on, eksju. Ühe inimese suhe teise inimesega, see on nagu ühe inimese lähedus teise inimesega. Et see väljendub selles samas mõistmis püüdes, mida, mida ma varem varem mainisin, eks Tanjozdaim püüab, püüab mõista ka siis, kui ta tegelikult hästi ei mõista. Ühesõnaga, ta esindab mingit sellist nagu mõistmist, mis ei mõista hukka seda, mida ta ei mõista. Et kui sa siin mainisid seda ritta koovadžitata, on su lemmiktegelane siin kuskil öeldakse, et tema on valmis ritta Kovatsion valmis idee nimel tuleriidale minema, eks. Et siis just mulle tundub, et Tanel Stein esindab seda inimtüüp b Taali ossa garamaasubliku inimtüüpi, kes püüab selle idee tagant ikkagi inimese kätte saada. Et idee idee on oluline. Eks idee aitab kuidagi maailma mõtestada. Aga idee tagant tuleb inimene kätte saada. Kowalczyk tseerita, Kowalczyk saab ju lõpuks aru, et ta on täiesti totakat ideede nimel mitte ainult olnud valmis tuleriidale minema, vaid seal korduvalt käinud. Nii et jah, et ühesõnaga see see käitumismudel, mida Tanel Stein välja pakub, on ju, on ju väga õige, laseme siin ühes kohas, öeldakse nii, tsiteerin. Daniel, aga liikus kogu elu ühe lihtsamate suunas, uskuge kuidas tahate, see on teie isiklik asi, kuid pidage kinni, käskudest, käituge väärikalt. Ja ühesõnaga, see on selline minu arust väga-väga mõistlik. Tegevusjuhis, mida mina võin näiteks, võiks kõik miljoni inimene võib, võib järgida olemas ükskõik missuguse ma ei tea, kiriku liige, et uskuge, mida tahate, aga ärge tehke selle käigus kellelegi kellelegi haiget. Mõistev inimene siis lähtubki sellest sellest hoiakust Nojah, muidugi, Taanieli väärikalt käitumise sisse, kes kindlasti ka halastus või ütleme siis aitamine et see oli tema arusaamine, kuidas käituda väärikalt aidatud, näha, kes on hädas ja aidata. Jah, ja väga väga samas jällegi oli osa Caromaasri Moody Danish taine ütleb, tsiteerin, keegi ei ole jumalat näinud, jumalat tuleb näha inimeses, kristluses, inimeses tuleb jumalat näha. Ent kreeklastel asub keskpaigast tõde, tööprintsiip, selle nimel tohib inimest hävitada. Tsitaadi lõpp, et siin ta kuidagi astub vastu väga sellise nagu sellise selle tõe monopoli tõejanu vastu isegi mingis mõttes. Et selles mõttes ta väga huvitav ja samas väga-väga eluline karakter. Teisalt jällegi midagi, see raamat on kutsunud esile ka vastureaktsioone Ulytskaja ise kui ta Eestis käis aastal 2008 ütles sellise asja väljakolle, teadis, et, et teadsin, et ma saan sellest igalt poolt vastu päid ja jalgu ja sain ka dogmaatikute käest. Kuid samas ka paljude inimeste jaoks teatud mõttes ruume, mille olemasolust polnud neil aimugi. Ta on väga mugav elada valmislahenduste maailmas vastu võtta mingid kontseptsioonid valmis kujul, hoopis keerulisem on hakata igat probleemi otsast lahendama, ütlema jah või ei. Et jaa, kui ma olen lugenud, siis siin või seal ka näiteks inglisekeelsest ütleme retseptsioonist üritasin siis vaadata, mida on siis arvatud siis sageli just paljud inimesed on väitnud, et ikkagi noh, nad on ikka selles raamatus pettunud ja ei räägi asjadest nii, nagu nad tegelikult on, tegelikult on hoopis, ma ei tea, kuidas ja, ja oli näha, et nende, mina sain pigem sellest reaktsioonist nii aru, et tõesti dogmaatikute tundeid see raamat siiski riivab. No ta riivab ka, ma ei tea selliste suurte Detärministide tundeid, eks kelle jaoks nagu maailm on juba eos paika pandud? Eks kommunism oma olemuselt on seisuslik determinism või noh, ma ei tea, natsism oli oma olemuselt rahvuslik determinism sõnaga Tanjostayn minu arust nagu selles mõttes mingit sellist väga vägeva selgelt deterministlikud seisukohta esindajat, kui ta ikkagi näeb, et inimene tahab teha midagi sootuks muud, on ju siis siis ta ütleb, aga tee seda, et ma ei ole sellega nõus, aga tee seda ja tänu sellele annab ta inimestele tihtipeale väga ootamatuid soovitusi, et annab sellistele usu harduse käes piinlavatele inimestele põhimõtteliselt soovituslikult hakake seksima. Väga labaselt öeldakse. Ainuke determinism, mis seal raamatus on, see lollus ei kao maailmast kunagi. Nojah, aga see determinism eksisteerib ka ilma selle raamatut. Aga ma mõtlesin lõpetuseks äkki, et, et kui see raamat küll ühest küljest räägime suurtest tõsistest asjadest, sest teisest küljest üks üks hea raamat ja see on hea raamat, öelgu hõrgusestogmaatikud mida tahes. Raamat, mis pealegi räägib veel juutidest, ei saa ju kunagi ka ilma heade juudi naljad, et siin raamatus on ka mõned ikka sees. Mulle väga meeldis see. Kui siis Taanieli abiline Hilda kirjutab koju kahest episoodist seoses Danieliga Daniel jättis siis turismigruppi, töötasin giidina tihti kohvikusse istuma, ütles, et tuleb poole tunni pärast tagasi, aga ei tulnud ega tulnud. Aga taanialine oli ikka meeldinud. Et nii juudid kui sakslased on mõlemad täpselt inimesed. Kuid mina olen täpne saksa temaga juudi kombel, kirjutab Hilda. Minu küsimuse peale, milles vahe seisneb, vastas tema. Sakslane tuleb õigel ajal juurtega siis kui vaja. Eetris on kirjandussaade loos on asju, stuudios on saatejuhid Peeter Helme, Jan Kaus ning saad, tänane saatekülaline on tõlkija Ilona Martson. Ja me rääkisime täna Ljudmila Ulytskaja uuest eestindusest, Tanus, tain, tõlk ja. Ja saate alguses ma pisut rääkisin sellest vaimustusest, mis mind raamatust lugedes tabas ja siis selle vaimustuse käigus tekkinud üldistustest rääkisin nii-öelda kainestava ja ülendava kirjanduse vastandusest ja et seda siin saadet lõpetavus lõigus ilus koht pisut illustreerida toon ära mõned kirjakohad, kirjakohad, mis kirjeldavad inimese suremist, kus minu meelest tuleb väga hästi välja, kuidas kirjeldab inimese suremist, kainestab kirjandus ja kuidas kirjeldab seda ülendav kirjandus ja ülendava kirjanduse näid näide pärinebki ellud myylagulitzkalt. Aga Ta siis raamatus Daniels, tain tõlkija võitlema esimesest eestingudest, mis on samuti Ilona martsoni tõlgitud, ehk siis romaanist lõbusmatused. No kõigepealt siis kuulajatale väikseks võrdluseks kaks kainestava kirjanduse näidet inimese suremisest. Esimene Gustav flobaari raamatust mad hambaavarii, kus kirjeldatakse ema Bovorii suremist järgnevate sõnadega, tsiteerin. Samas hakkas ta kiiresti hingeldama, keel tuli pikalt suust välja pööritavat silmad kahvatasid nagu kaks kustuvad lambiklaasi ja teda oleks võinud juba surnuks pidada, kui ta ülakeha poleks haaranud. Õudne, aina kiirenev, vabin, meeletu rappuv lõõtsutus. Justkui oleks hing püüdnud end kehast väevõimuga lahti kiskuda. Tsitaadi lõpp. Flo vääri voolusängis liigub tema mantlipärija kiidema. Passaan, kes kirjeldab suremist oma raamatus Bellamyy järgnevalt tsiteerin. Ta kordas üha. Ma ei taha surra, oh jumal, oh jumal. Oh jumal, mis minust nüüd saab, ma ei näe enam kunagi midagi, ei midagi. Ei iialgi. Oh jumal. Ta nägi otse enda ees midagi, mis teistele nähtamatuks jäi, midagi võigast, mille õududa tardunud pilk peegeldas mõlemad käed liikusid endiselt hirmsas masendava rütmis. Nagu siis näha, ekse pakub kainestav kirjandus selliseid üsna süngeid pilte, suremisest, vaatepunkt asub väljaspool surija kujutlust rõhutab kogemuse ebameeldivuste jagamatus. Aga nüüd väike näide. Ljudmila Ulytskaja raamatust lõbus matus. Samal ajal viibis ta enamjaolt uute aistingute meelevallas. Ta tundis, et on kerge, ähmane ja üsnagi liikumisvõimeline liikumises, milles ta viimastel kuudel sedavõrd puudust oli tundnud. Sisaldus õndsus, mida võis võrreldavaid ehk narkovimaga varjud, mis uduse tee ääres Filksatasid olid ähmaselt tuttavad ning taas ilmus välja kooliõpetaja Nikolai Vassiljevi dž kaloss. Jaalik märkis heale meelelendamisi Nikolai Vassiljevi chi ilmumine, kes oli matemaatik, kaine ja range mõistus. Inimene kinnitas nimelt toimuva täielikku reaalsust ja vabastas ta õhkõrnast murest, et kas see pole mitte uni. Mingi pettekujutus? Nikolai Vassiljevi dž tungis ta ilmselt ära, tegi tervitusliigutuse kaalik, mõistis betoon tema poole teel. Tsitaadi lõpp. Et lugeja ees avaneb pehmete joontega sinna väga voolav sujuvate loomulikult mõjuvat üleminekutega. Teadvuse muundumine huvitab meeldiva sisurikas kogemus. Kohtumiseni.