Tervist head kuulajad eetris on, kirjandussaade loos on asju, stuudios on Jan Kaus ja saatekülaline on kirjanik ja kriitik Berk Vaher kes on ühtlasi ka kirjandusfestivali Prima Vista korraldustoimkonna liige. Ja Prima Vista Ta leiab siis aset järgmisel nädalal üheksast kuni 12. maini. Ja sel aastal toimub festival kümnendat korda. Ja Berk küsikski kohe alustuseks sinu käest, et kuidas sa mäletad festivali algusaegu ja võib-olla sealt isegi kaugemale, et mis oli festivali loomise ajendiks. Tere kõigepealt see algusaeg, õigupoolest sattus ju sellisele periood, selle toetus, kus üleüldse otsiti võimalusi korraldada uusi ja huvitavaid festivale. Hakkas juba tekkima see ambitsioon kandideerida Euroopa kultuuripealinna tiitlile 2011.-ks aastaks ja siis sai peetud järjest ja järjest kõiksugu ajurünnakuid, mis Tartus puudu on või mis ühes või teises valdkonnas võiks olla ambitsioonikamad tehtud ja ja siis tekkiski see mõte, et võiks olla selline kirjandusfestival. Esialgu oli see mõte veel niimoodi, et teeme ülejärgmisel aastal ja hakkame tegema üle aasta ja julgetud nagu väga suuri plaane kohe võtta. Aga kuidagi see mõte võttis tuld ja juba siis samal, 2004. aastal 101. festival peetud, tundub, et tuli hästi välja ja sealtpeale on ta aina kasvanud. Mis on olnud seoses Prima Vista ka siiani sinu just sinu kõige nii-öelda eredam elamus? Noh, eks ikka, kõige rohkem jääb ju meelde see, mis niimoodi suhteliselt hiljaaegu on olnud ja samas need elamusi on olnud palju. Kindlasti näiteks eelmise aasta festivalist on väga ehedalt meeles need mitte tahtuv hetked mis kuulusid tegelikult festivali eelprogrammi, aga aga sattusid väga ilusatele ilmadele ja need uidangud too äärealadel, kus mõnes kohas polnud isegi käinud, need olid äärmiselt põnevad sündmused. Kusjuures suhteliselt väikese seltskonnaga paarikümne inimesega, nii et vahel võib tulla väga intensiivne elamus ka suhteliselt väikese seltskonnaga sündmusest. Nonii aga vaatame siis 2013. aasta festivali festivali juhtlause sel aastal on aeg lendab ja see, nagu ma arvan, siis seotud tõsiasjaga, et teil on juba olemas miski, mida võib pidada ettevaatlikult ajalooks. Kuidas on, kas selle Süürias on rohkem eksistentsi, jalismi või elurõõmu? Nii seda kui teist kindlasti ühelt poolt. On ta ju festivali enda sisekaemus, tunnetus sellest, et näe, ongi 10 aastat möödas, ühelt poolt on kasvatud mingisuguseks oluliseks institutsiooniks ja teiselt poolt on ehk ka muutunud kuigi ümbritsevale enesestmõistetavaks ja see iga kord üllatamise otsimine läheb juba teinekord päris raskeks. Aga laiemalt on ta samuti nii mõndagi ümbritsevas ühiskonnas kõnetav. See käesolev aasta on ju juba mitmed tagasi vaatamisega olnud seotud on olnud seotud ajaloo debattidega kaugemas Eesti ajaloos, nagu ka kogu nende ärkamisaja sündmuste meenutamisega. Ja kindlasti on ju ka laiemalt maailmas praegu palju selle üle mõtisklemist, et kust on tuldud, kuhu ollakse minemas. Uus sajand on juba mõnda aega kestnud, mõned on pettunud, et midagi ei olegi eriti muutunud. Mõnede alles näitavad, et vaadake, mis kõik siin ja praegu muutumas on meie igapäevases elus, nii et neid viise sellele teemale läheneda on mitmeid. Muuseas, Prima Vista on üks väga sümpaatne traditsioon, et igal aastal kutsutade ühe tunnustatud eesti kirjaniku nii-öelda eestkõnelejaks, patrooniks ja selle aasta patroon on leelo tungal hea valik, nagu ta alati on. Aga kas võib küsida, milline sisuline seos on leelo tungla loomingul sel aastal festivaliga või festivali programmiga? Vägagi ulatuslik lisaks sellele, et ta on kirjutanud mitmeid Ta mälestusraamatuid on ju tema luulesse aja teema vägagi esil. Ja leelo tungal on õigupoolest meil juba nii mõnelgi varasemal aastal meeles mõlkunud ja, ja kuidagi see aja teema sobis temaga meie arusaama ja ehkki eriti hästi ja loomulikult mängib siin kaasa see, ta on kirjutanud nii suurtele kui väikestele ja Prima Vista ju plaanib olla selline. Natuke igaühele ja, ja kogu perele mõeldud festival. Ja muuseas, kui rääkida leelo tungla osalusest Prima Vista programmis, siis minu jaoks üks põnevamaid sündmusi on siis juba neljapäeval, üheksandal mail pool kaks toimuvad patroonide vestlusringvõime vaim ja vestlusringi küsimuse püstitus on väga intrigeeriv. Ma tsiteerin. Kas kultuuriinimesed ja haritlased on ühiskondlikult passiivsed või reageerivad üle? Kas rahulolematus kohustab võimu võtma või võimu tõrjuma, kellel on voli kõnelda rahva nimel ja sõnastada rahva meelsust? Millist vaimset eliiti vajame, kui ei vajagi eliiti? Kas Eestis peab igaüks tundma end vajalikuna milliseid vastuseid neile küsimustele peaks andma kirjandus ja kas kirjandus peakski andma vastuseid? Tsitaadi lõpp. Ma hakkasin mõtlema, et lisaks sellele sina, Berk Vaher, oled üks Prima Vista korraldajaid. Oled sa Kaiu aktiivne avalik arvaja? Tahakski küsida, et millised on sinu seisukoht antud küsimuses, näiteks. Kas kultuuriinimesed ja haritlased on ühiskondlikult passiivsed või reageerivad üle? Kui mul oleks nendele küsimustele selged vastused, siis ma võin lihtsalt ei oleks neid küsinud. Et kindlasti need küsimused selle vestlusringi jaoks sündisid teatavast isiklikust kaheli olekust. Üsna hiljaaegu olid ju toimunud need meeleavaldused, mille koheldamisema osalesin ja peale mida tekkis küsimus, et kas see kõik need sumbus kuidagi eha või lahtise aus välja ja midagi rohkem ei juhtugi, seal olid ju mitmed kihendus inimesed osalemas. Just enne nende küsimuste sõnastamisel ei toimunud loomeliitude pleenumi mälestussündmus, mis samuti jättis rohkem küsimusi õhku, kui ta vastata suutis. Ja eks need olegi need küsimused meelelema patroonidelt vastuseid ootan ja ma ei, samas ei eelda, et me kõik läheksime sealt teha ühe konkreetse vastusega. Kui me vaatame seda patroonide nimekirja, kes siin on, siis siin on ühes otsas Hannes Varblane, kes on öelnud, kirjanike võim on põhimõtteliselt alati vastuolus ja nii peabki olema. Ja teiselt poolt on Mihkel Mutt, kes on ikka manitsenud ka kolleege paha ju selle ja ja üritanud siis poliitikuid mõne koha pealt ka kaitsta, nii et on oodata nähtavasti vägagi tulist arutelu. Lisaks näiteks. Veidemann, kes leiab, et, et kaasaegne kirjandus tegelikult peaks andma vastuseid, aga ta ei suuda seda teha. Nii et tõesti väga huvitav vestlus kujuneb tulla. No täna on pühapäev ja suurem osa Prima Vista eelprogrammist on juba selja taga. Aga kui heidame nüüd lähema pilgu festivalikavale, siis milline sündmus on sinu meelest selline, kust ei tohiks mingil juhul puududa? Ma saan aru, et see on väga ebaõiglane küsimus sest festivali korraldajana on sul kindlasti väga raske valida. Aga noh, alustuseks, kui ma luban, et me jõuame rääkida ka kõigest muust, siis ma küsiks sellepärast et kui sa peaksid valima ainult ühe sündmusi, siis mis oleks No vot, see on jälle selline, kui ma peaksin valima ühe sündmuse seisma, ilmselt konjeldaksin seda ühte sündmust, mitte festivali. Sa võid vastata, et, et sa valid priima viskama. Ma valin Prima Vista ja see ongi tegelikult aus vastus, sellepärast et kogu selle festivali tunde saab kätte ikka liikudes mitme sündmuse vahet, püüdes kogeda neid, et väga erinevaid keskkondi, mida festival püüab luua püüdes läbida neid erinevaid festivalipaiku, sest et kindlasti vihma pistan ennekõike linnafestival. Me ei ole tahtnud keskenduda ühte konkreetsesse punkti, kuigi suur osa programmist toimub Tartu Ülikooli raamatukogus vaid oleme ikka siia-sinna seda festivali laiali viinud, aga lausa. Jah, vabandust, ma segan, et lausa vist Tartu kaubamajas, mis ju Tartu linnarahva seas kannab nime Tallinna ülikool et isegi isegi seal vist kontra esineb, kui ma nüüd ei eksi? Ka seda, kaubamaja on meie tavapärane partne olnud ja eks see festival ole ju väga suurel määral suunatud inimesele, kelle jaoks kitsendus on küll olemas, aga võib-olla ei ole igapäevaselt enesestmõistetav valik ja, ja me katsume neid inimesi rohkem kirjanduse poole võita. Aga kui sa nüüd ikkagi küsid Ühte kas sündmust või kui kohta, siis ma tahaksin esile tuua selle, et ma pean parasjagu ka meie festivali suureks töövõiduks, et seal Anna Haava seitse A vanas Jaan Tõnissoni majas või seal krundil ütleme seal maja kõrval, õigemini kui täpne olla, siis seal saab ka see aasta toimuda selle maja hõivajate kogukonna programm vahepeal läksid ju asjad väga teravaks. See teema oli pikalt meedias üleval ja see, et nad on saanud jääda sinna majja edasi ja saavad seal oma programmi festivalil teha, see on kindlasti juba juba üks selle festivali suur saavutus. Vabandust, ehk paari sõnaga veel nii-öelda tagasivaateliselt ütled, mis seal täpselt toimus. Noh, teadupärast siis üks linnaametnik sattus konflikti ühe maja asukaga ja hakkas kütma majaomanikke, kes üks elab Rootsis, teine Šveitsis üles nende vastu, et neid sealt välja saada. Ja peale mitmeid meedialahinguid hirmutamisi ja mida kõik, on see asi siiski praegu päädinud sellega, et siseministeeriumilt on hinnang, et linn ei tohiks sel ajal kui ta eraomaniku ja maja asukate suhetesse ning praeguse seisuga tegutsevad, et noored seal majas edasi ja see on kindlasti olnud üks festivali suu ei ülesandeid arvates tutvustada üleüldse sellist uuemat linna kultuuri, toetada tänavakunsti, toetada selliseid hüljatud majade koostaja tegijaid ja üleüldse mitte keskenduda kitsalt ainult kihendusele, vaid üleüldse sellele, kuidas skulptuur ennast linnas kehtestab. See on väga-väga hea märkus ja sellest me veel edaspidi räägime, aga alustaks siis vähekene jällegi sealt põhiprogrammi eestpoolt, et priima pistan. Põhiprogramm algab neljapäeval, üheksandal mail aga enne seda noh, tegelikult juba alates homsest olnud tegelikult juba on osa eelprogrammist läbi toimub siis ridamisi igasuguseid sündmusi. Et äkki sa kirjeldad pisut neidki ja, ja kutsud mõnele, mis on mis tõotab tulla eriti huvitav. Jah, juba esmaspäeval algab meie koostöö programm elektriteatriga samamoodi eelmisel aastal, elektriteater oli paarifilmiga meil koostööpartner, sel aastal on neil juba terve nädalane programm filmiseanssidega. Jaa jaa, vestlustega kavas, mis on nüüd trükitud, on toimunud küll juba muudatus esmaspäeval siis ei ole mitte Kadri Kõusaare film, vaid on Haul piltnike film ja tegevuse film on kolinud kolmapäevale. Aga see ei muuda seda, et igal õhtul on seal elektriteatris üht-teist näha. Ja toimub Tartu slämmi luulevõistluse finaal. Teisipäeval on juba mitmed esitlused kirjandussündmus, et üliõpilasteater on meie kavas rääkiva inimese lavastusega. Ja tõepoolest, kuigi nii-öelda põhiprogramm algab üheksandal mail, on juba näiteks ka kaheksandal mail vägagi tihe programm, kus näiteks Kristiina Ehin esitleb mitte ainult oma uut raamatut antoloogi päevaraamat, vaid ka oma kihendus, kambrit, mida te Tartu loomemajanduskeskuses avamas on. Jah, Kristiina Ehin on tegev ka festivali põhiprogrammis ja muide väga põneval moel. Äkki sa ütled paar sõna selle kohta ka, võib-olla on igasuguseid huvilisi, kes tahaksid minna, Kristiina Ehini, kuidas siis öelda? Näpunäiteid kuuluma? Jah, laupäeval, 11. mail, kus meil on ka Valgas sõpruslinnas programm, siis sama paralleelselt on ka Tartus kell kaks Kristiina Ehini loovkirjutamise töötuba loomemajanduskeskuses ja ja tõepoolest mida seal kõike toimuma hakkab, seda võib talt endalt küsida või siis registreeruda ka meie kodulehe kaudu või, või Maia Tammjärve meiliaadressi kaudu. Maja tamm, kaks hirv J, kaks hirv ät gmail, punkt com. Ja jah, näitusel saama hakkab, igatahes on kohutavalt hea meel selle üle, et Kristiina Ehin on otsustanud Tartusse tagasi tulla ja siin hakata kirjanduselu vähendama ja oma väikse sellise toakese leidnud siin. Räägi lähemalt Prima Vista väliskülalistest. Nagu ikka, avastame ennast festivali eel rõõmustab olukorra eest, et väliskülalisi on saanud päris palju päris mitmekülgseid ja nagu ikka, on osa sellest rõhust vene autoritel. Ajaloolane ja ajakirjanik Leonid Fletcher on tulemas nagu ka eestist vahem kirjutanud machina Bale'i. See on ka omaette olnud festivali emissioon, pakkuda siinsele mitte ainult Tartu, vaid kogu Eesti ja miks mitte lähivälismaade vene publikule huvitavaid vene autoreid, sest et tunnistagem, mitte paljudel festivalidel ei ole eraldi sellist programmi. Sakslased on meil ikka olnud kavas Paul maas, lastekirjanik on juba ära käinud ürituste raames, aga Toomas hetke on tulemas jällegi väga omapärase käekirjaga auto. Siis on muidugi suur rõõm selle üle, et õnnestus siia saada ulmeguru ja kübe Fongi pioneer. Tööling ikka ju oleme üritanud siia saada selliseid angloameerika kultusautoreid, kas siis muusikakriitika või performans põueti vallast ja see koht on siis midagi ulmesõpradele, aga ka üleüldse tehnoloogiahuvilistele ja tulevikuvisioonide huvilistele. Mitu Soome autojuht on tulemas? Kaidkonen, Joel haartela, Poola ja Ungari on meil alati olnud head koostööpartnerid, nüüd siis vastavalt hulga dokad Chucky, Adam bodoriga ja siis üks väga huvitav seltskond on lätlaste viita kes mõned kohad on küll Eestis käinud, aga ka suhteliselt niimoodi tasakesi ja vaikselt, aga tegu on siis lätlaste 90.-te lõpu kirjanduslaine, ühe põnevama esindajad aga rühmitusega, kes on erinevaid kunstivaldkondi muusikat, fotot performans ja, ja luulet omavahel miksinud. Tegu on siis Läti venekeelset laut, ohvritega, kes segavad ka Tartusse, jõuavad. Jah, kui sa nüüd rääkisid, sinorbiitas, siis tegelikult sa ise oled ka praeguse Eesti kultuuri üks näide, hunt, kriimsilmi, kes on tegev siin ja seal ja sellel teisel alal ja sealhulgas ka muusikamehena tiitšeina. Mina näen siin seoses sellega, et priima vistolon tegelikult päris palju muusikat ka, lisaks eks ju, teatrietendusi ja filmivaatamisi, mida sa juba korra mainisid. Et üldmulje on kirev, heas mõttes eklektiline. Räägid pisut lähemalt Nende teiste kunstiliste praktikate kohalolust, kirjandusfestivalil tundub, et siin taga on, eks ju, selline sisuline taotlus siiski. Jaa, absoluutselt, see on olnud ka meil selline algusest peale ja üha süvenev arusaam, et kühendus ei eksisteeri isolatsioonis, mitte ei kirjutamisprotsessis, kuna ta saab mõjutusi mitmetelt teistelt kunstidelt ja ei eksisteeri jõuga ta inimestele lugejatele isolatsioonis ja paljude jaoks on ja sõna või sõnakunst hoopis kogetav kas kunstiteemaliste kirjutuste kaudu või muusikakriitika kaudu näiteks ju varasematel aastatel on meil olnud muusikast kirjutajaid festivalil külas, kes on toonud täiesti teistsuguse publiku saali ja ja samamoodi see esitamine, tekstide esitamine, luulelauluks muutmine on andnud festivali fookuses laulvate kirjanike programmi kaudu kus me näeme jälle seda, et tekst ei pea ilmtingimata kuuluma raamatusse, vaid võib inimeseni jõuda üheskoos muusikaga. Just teie festivalil on veel üks väga kena komme, kuigi te olete selgelt Tartu sündmus ja sa väga ilusti rääkisid sellest, kuidas te püüate nii-öelda üle kogu Tartu nii-öelda mitte kanda kinnitada, aga kuidagi mõju avaldada linnaruumis siis igal aastal püüate te jõuda veel mõnda Eestimaakoht sel aastal Valgasse, et räägi paari sõnaga sellest ettevõtmisest. Jah, need sõpruslinnad on meil ikka ja jälle näitamaks, et tegelikult me oleme kogu Eesti festival. Lisaks sellele konkreetsele sõpruslinnale toimuvad sündmused veel siin ja seal ka mõned esinejad jõuavad Tallinna, aga seekord jah, on selliseks Põhisõpruslinnaks või terve päevase programmi kandjaks Valga, kes on meil ka niimoodi mitu aastat juba plaanis olnud ja nüüd siis lõpuks sellesse rolli jõudnud ja ja see koht on ka toimunud, selline muutus, et see sõpruslinnapäev on nihkunud pühapäevalt laupäevale, sest et varasemad aastad näitasid siiski ka seda, et nii kui on natukene kehvem ilm on raske inimesi välisündmustele saada mõne emadepäevaga seotud emadepäev veel kõigele lisaks, eks ole, et kui meil õnnestub leida kauba mõni selline emadepäevaga seonduv raamatu esitlus võib saada kokku päris palju rahvast, aga aga nii selle päeva puhul kui ka kui ka nii, nii emadepäeva pärast, kui pühapäeva pärast on, on see sõpruslinnade publik teeniga päris ilma tundlik, nii et me, see koht teeme ta hoopis päev varasemaks ja laupäevale. Ja see koht on ka teel siis kodulinna Riiga tagasi orbiita läbimas Valgat Joel Haatiale samamoodi välisesineja kohal. Kui varasematel aastatel on see sõpruslinnad on olnud põhiliselt Eesti esinejate täita, siis seekord toome kaasa ka mitu välisesinejat. Päris mitu sündmust on teil seotud raamatute kui sellistega raamatute vahetuse müügikogumisega. Äkki kommenteerid seda sedagi paari sõnaga? Jah, otsapidi Prima Vista välja kasvanud kunagisest Tartu Ülikooli raamatulaadast Utlib Market ja ja seda viisi, kuidas inimesed saaksid raamatutega kohtuda. Või ütleme, neid viise oleme püüdnud ka järjest laiendada, võtnud oma tiiva alla ka vanaraamatute müüjad sellise raamatuvahetuse raamatuoksjoni. Nii et neid viise, kuidas inimesed saavad endale mitte ainult mõne uue, vaid vana raamat on ju mitmeid ja me kavatseme neid ikka ja jälle festivali alla tuua, et otsapidi on see suur raamatumüügiprogramm telgis Ülikooli raamatukogu ees, teiselt poolt avatakse A raamatukogu nüüd seal Haava tänava majas. Ning juba sai mainitud neid oksjoni ja, ja raamatujagamisi ja neid, neid on kindlasti veel kõiki kohe nimetadagi. Ja programm on teil tõesti tihel, ma hakkasin mõtlema selle peale, et sa mainisid seda, mitte tartu jalutuskäike Tartu linna äärealadel. Et kas on ka selle aasta programmis kavas midagi sarnast või midagi sinnapoole. Sellised jalutuskäigud on need õigupoolest lükkunud augustisse uude linnafestivali uit, nii et et mitmed sellised siia teed on ju piimafestival ka. Nii et noh, näiteks ka sel aastal on ju jällegi loota koostööd tahthviga ja ja üha rohkem kujuneb niimoodi, et on küll, teatavad päevad mais, millal toimub festivali põhiprogramm, aga samas me teeme või anname oma panuse ka teistesse Tartu linnafestivalidest jaguneme üle aasta laiali. No on need veel mõni selline oluline sündmus, millest me ei ole praegu jõudnud veel rääkida. Kindlasti kindlasti, isegi kui mul on see kava vihik ees, siis räägin ja räägin sellest kavast ja ikka on tunne, et kõigest ei jõua rääkida. Muide võimega siis mainida, et neid kohti internetis, kust saab kava lähemalt järele vaadata? Jah, põhiliselt on ta ikkagi uuenemas aadressil kihendus, festival, punkt, tahtee. Loodetavasti siis meie Primo võistleb loksport com blogisse hakkab operatiivselt laekuma fotomaterjali ja meil on ka oma Facebooki lehekülg. No selge, väga toredad ma tahaksin veel lõpetuseks küsida serva pidi sellise provokatiivse küsimuse ehk andestate mis on Prima Vista all või vibriima Vistas sellist, mida pole ühelgi teisel kirjandus või kultuuriüritusel Eestis saab nii üldse küsida. Ma arvan, et ikka saab ja ma arvan, et see on teatud selline festivali vaim või õhkkond, mis igas paigas on erinev, kindlasti, et niivõrd-kuivõrd, see festival üritab suhestada oma vahetu linnaruumiga, kasutab ära neid võimalusi, mis tartus kirjanduse kogemiseks kirjanduse lugemiseks. Kirjanduse kirjutamiseks on ka avalikus ruumis ainult mitte nelja seina vahel. Siis seda kindlasti kuskil mujal ei ole. Maailmas on üksainus ja tulge siia seda kogema. Absoluutselt nii, et kõik. Kirjandushuvilised no üldse kõik inimesed, kellele meeldib lugeda, et teil tuleks siis siirduda üheksandast kuni 12. maini Tartusse, kui ta seal juba ei ole. Suur tänu. Berk Vaher, Sue, tänan küsimast ja tulge festivalile.