Päevatee Macron ise prügistama. Päeva teel on külas Mai Mänd, kes on noorsooteatris ja linnateatris töötanud. Kui kaua? 40 aastat. Ja teie olite grimeerija grimeerija, no seda võib öelda ka, et seal lausa grimeerimis kunstnik, kunstiteos, mida te seal teete ja noh, seal on igalt tulnud. Räägime siis algusest, kuidas te, kuidas te olete sellise eriala peale sattusite, vaat kui ma olen tähele pannud, siis mõni vanem inimene ütleb. Oi, ma nooruses tahtsin raadios. Ma tahtsin teles, mina tahtsin teatrisse. Ja mina tahtsin Estonia teatrisse näitaja näitlejaks saada. Ei. Ja siis ma mõtlesin, mis ma seal teha või et kui prooviks seda tööd. Ma olin keskkooli viimases klassis. Ja mul avanes võimalus enne kooli lõpetamist sattuda Estonia grimmituppa. Ja sinna jääda. Ei, ma olin 19, järgmised inimesed olid 45, kuus, seitse, esialgu see mind nagu ehmatas. Aga hiljem ma olen aru saanud, noorte käest ei olekski õpid olnud, see oli nii hea, et nihuke selline vanusevahe oli. Ja nad olid kõik suurte kogemustega, nii et seal seal ma sain nagu mingi põhja alla, enne ei olnud midagi pinud. Alal oli see tol ajal ei olnudki siin võimalus, grimmi ja meikimise eelista, ei, ainult teatris kellelegi käe all. Oli küll Moskvas grimmikool ja oli Odessas filmigrimmikool üks inimene, kes draamas oli Anna lõpetanud Moskva kooli. Aga siis ma seal olin ja ma olin nii üliõnnelik, ema Ta on ette kui tähtis, mina võisin olla kummaselt Estonia tagauksest sisse ja välja käisi. Nihuke väike ja hästi tähtis on olla, saan vist Mado lihtsalt läksite Estoniast sisse ja ütlesite, et ma tahan, seal käis mingi eeltöö, seal oli jälle juhus. Ja muidugi ma olin õnnelik ja, aga seal oli, seal oli nii, et nagu praegugi on seal meeste poole naiste pool, mina sattusin meeste poole, siis ma mõtlesin, et naistel poole ma ei lähe iial, ma lähen minema. Aasta pärast sattusin naiste poole. Aga mis vahe siis Krimmil? DiaSoemilod ja naised on ikka natuke Estonias, on ikka naised, eks. Aga ega seal nii-öelda Krimmi saanudki eriti teha. Ikka põhiliselt olid soengut balletirühmal kooril, sest solistide jaoks olid ju juba väljaõppinud vanemad inimesed, eks. Aga nad väga lahker lubasid mul käia näiteringides ja rahvateatris pinna rahvateatris, nii et seal ma sain teha, mis ma tahtsin, mis ma olin õppinud nende töövaatamisest. Ja siis oli üks õhtu, ma mäletan, seal oli tsirkusprintsessi etendus. Ja kirjanike majas oli metoo salas. See oli siis noorsooteatri ava. Ei, see oli lavaka diplomilavastust. Ja mina mõtlesin, vaat sinna ma pean saama, aga ma olen tööl. Aga ma mingil minutil küsin, et ma tahan ära minna. Aga see, kuidas ma sinna sisse oleks saanud, seda ma ei tea. Jääki seisab seal grimmitoa ukse peal soojas ja Estonias, väike tüdruk, minu meelest samasugune tüdruk nagu minagi. Ja ütleb, et meil on täna metoosala esietendus ja meil ei ole grimeerija. Meil käis keegi, aga ta ei ole täna välja tulnud. No mida veel? Roheline tee ja Anni Kreem. Ja siis ma läksin esietendusele, kunstnik oli Mari-Liis küla. Asjad olid ju kõik olemas, siis mulle tehti selgeks käigu pealt, mis teha tuleb ja ma jäingi nendega käima. Nii meeldis see esimene töö ja see kolisin, jah, no noored. Ja, ja siis meil tuli juba Vessaid Estoniasse, eks siis nad olid mulle kõik juba tuttavad. Ja kui see Vessaib juba oli mängu lõpetas siis tehti noorsooteater. No mul ei olnud mõtetki, et ma ei tahaks noorte hulka minna ja nii ma ära läksingi. Kutsuti teid juba kohe? Mind ei kutsutud, mina läksin ise ennast pakkuma. Aga draamas kutsuti grimeerija Linda korsnik, kellega ma töötasin 20 aastat koos, aga me teadsime juba teineteist ja ta on mulle öelnud, et ta mõtleski, et kui teise võtan, siis võtab minu, nii et need on kõik juhused on, need on kõik juuksed. Ja alustasite, nii et te alustasite noorsooteatris tööd algusest algatusest peale. Mul oli mingi aeg, mida ma tagantjärgi ei oska. Ma vaatasin tööraamatust, mind on vormistatud oktoobrikuus. Aga ma tegin ju n, ma tegin vis kahes teatris korraga. Sessennetuusal hakkas ja siis sõitma ka Estoniaga ja pärast hakkas Ja siis sinna ma läksin, sinna jäin. Ja siis ikka tuli juba see aeg kätte, et nüüd on ikka. Noh, te räägite kahe lausega oma 40 aastat ära, ei no eks seal oli ikka põnevust ja kõike. Meenutate nojah, võib-olla räägite natukene, inimesed ju ei tea, noh, see, mis, mida see grimeerija töö endast kujutab, no lihtsalt ma mõtlema, et, et kui peab mängima näiteks karssonite, siis tuleb teha ta niuke, lai nägu ja suur nina panna ja niuke natuke naljakas, aga kunstnik annan teile nagu mingid juhised ka, väga kena kunstiga nad kavandid, siis sa näed, milline see inimene välja peab nägema, aga see on, on väga toredaid kavandeid on ka alles hoitud, neid ja kõik, aga paljud ei andnud. Anti kavand, siis sa said sellest lähtuda ja iseenda mõtteid ka käiku panna. Aga kui rääkida nüüd nimetasite, Karlssoni ikka öeldakse, et vanasti oli rohi rohelisem, eks. Aga Krimmi alal tähendab, grimmivahendite ajal oli ju mos Ma nii, mis teil seal olid siis palk, võltki midagi? Vanemad näitlejad teavad, et oli üks grimmi kark Moskva Moskvast tehtud. Seal sees ei olnud isegi pintsleid, seal oli niuke paber keeratud joonid. Ja seal olid need põhjad või täänid, kuidas keegi ütleb, ja siis põhivärvid see oligi. Ja see oli aastaid juukselakke, mina minu meelest Estonias me tegime mööblilakiga, segasime midagi, noh, kõik nii. Aga see, mis tänapäeval laua peal see on? See on niisugune muutus, kindlasti on väga paljudel aladel töövahenditega, aga sellel alal kõik see neid ei saa võrreldagi. Siis tuli sai vahepeal vahel käidud Moskvas Mosfilmis siis sealt sai värvilisi ja niukesed karbikesi ja valgeid tuubel, ütleme valget koli klouni vaja, noh tähendab, läks vaja ta ise ega ise segasite igasuguseid asju siis kokku ka ja no nendest olemasolevatest olemasolevatest pintsleid sai ikka kuskilt muretsetud kunstnike käest ja nii. Aga, ja paruka, no selle töö juurde käivad ju paru. Draamas saadi mõned parukad ja siis hakkasime ise tegema, ise vehkima. See paluka tegemine on päris hull töö. Ja siis ühed asjad, mis tänapäeval isegi mina jõudsin need ära õppida, ma olen 10 aastat aktilist ära. On need kiilaspead? Ei, aga tol ajal me tegime nahast seemisnahast, mina olen ühe teinud. Nojaa, aga noh, need olid kopsikud. Ja siis ütleme see Karlssoni nina, see tehti papmas seest kihvt kihildembset kopsikult aga muud ei olnud võtta. Ja siis, kui tuli niisugune tükk kui Buratino, siis temale sai ka nina Moskvast tellitud. Ja siis, kui tuli niuke tükk. Komissarov mängis Leninit, vaat siis Lenini pea kummist ja kõik need karvad, nii see sai ka siis Mosfilmist tellid, nii et nagu Lenini jaoks anti ikka igasugune ja seda me ei oleks ise ära lahendanud. Ja seal oli ka nii, et läksime järgi ja mina ütlesin kaljule, et laseme Nostra, lase, kohalik mees näitab ära täpselt, seal oli see-eest äärekatmine. Kuigi siin liikusid ka mingid kummipead. Ma mäletan veel, et, Eskord Silvia kromonava õpetas mulle seda ääretegemist, noh, seal oli see asi, läks teles, vaat siis oli lähedalt võeti. Aga ja siis, kui see mees hakkas Komissarovile seda pähe tõmbama, see istunud talle. No loomulikult igalühel on mõõta kõik kandmas ja see oli veel kahekordne, siin all oli niuke paksem, peab koju, pidi ju Niileeninud. Ja siis võeti see parukas, tehti järgmiseks hommikuks juukseäär või see oli kõik valevill või midagi, nii et kus mul see tarkus oli, et proovi, et mitte, et võtab ka kaamera ja, ja kõik on okei, oleks jäänud nii hätta. Mina ei tea, mis mul talle siis oleks öeldud. Naat ja siis, mis seal noh, jah, paruka tegemine siis on, rääkige palun kuidas tehakse suhteliselt arukad me teame, mis parukad seal juuksed, kuidas te neid siis oli mingi alus ja selle peale tõstis pea puhub. Ja selle peale siis kõigepealt no täna seda ka kõik ei saa võrrelda tänapäeval rääkige omase madalal ja siis sai pandud niuke pael missioonistus nagu noh, selle kuluga niiviisi need nurgad kõik. Siis sai selle peale tüll pandud, tõmmatud, venitatud vooligi sisse õmmeldud. Ja siis kas hakkasid Ta kohati nõelaga tööle niiviisi paari karva haaval seda parukat paari karva haaval paariga vuntsid ja habemed, kõik on nii jah, et seal on nagu vähem, aga ikkagi terve lopsakas soeng, aga tehkiga kergema vastupanu teed, kukla tehti tihti niuke tress. See oli, et tuli kolme niidi vahele juuksed punuda, võtad ja ponuteeted liigutused ära, lükkad kõvasti kokku, siis noh, siis õmmeldi ka peale anne veest äärel, see oli veel niuke õhuke kaasvahel oli õhuke, vahel jäme. Ja siis sinna nõelaga, siis said selle kuju, kas sul oli seikliga vajav, eks seal sai ise ratsitud ka. Kas need olid päris juuksed või, või olid, tol ajal olid enamusest päris juuksed? Päris enamuses. Aga tänapäeval, kui ma ütlen, on kõik kooritud juus. Sest me ei teadnud, mida, mis asi on kooritud ju, noh, tal on võetud mingi rasvakiht ära või niuke, neid on lihtsam hooldada ja ja siis on tehtud ka niisugusest oli et lavastus, Nõmmekingsepad ja nendele karvid Nendele tehti ikka päris karvikud, niuke materjal, nakkusi saaval, isal niuke. Ja siis sellest sai katsedress tehtud, see kõik sõi näppe ja noh, nii ta oli. Aga mis on teel, on, et vahetuse lavatagused, vahetused. Esimene niukene, meeletu vahetuste tükk oli 80 päevaga ümber maailma. Tulid, läksid, seal oli palju tegelasi, tulid, läksid, vuntsid ära. Meeletu kiirus, kiirus kahekesi, üks oli ühel pool ava, teine oli teisel poolajal, kõik asjad olid ilusti rivis. Olid seal näitlejad, jooksja, sai tehtud. Pärn on siis Tartu, Viljandi, noh see oli ikka vahel kaks, kolm nädalat ja telgid olid kõik oma kohvrid kalkida kaasas ja no on ka olnud üksikjuhus kui midagi maha jäänud. Aga sellest sai ka välja tuldud, sest igas niukses suures linnas oli ju teatel kolleegid aitasid jahti. Aga, ja mis seal, noh, kui ma endast endast mõtlen, siis ikka kõige põnevam olid proovid. Kui sa pidid midagi välja mõtlema või kavandi järgi tegema, näitleja soovile vastu tulema. Ja need asjad kõik kuidagi niiviisi paika ja siis vaata siit saalist ja said parandada ja noh, kuidagi nii, aga tol ajal oligi teatri alguses olid ka vanemad näitlejad. No eks neid sai ikka kardetud või ainult mul oli, eks vedamine, et ma olin Linda Rummoga ennem koostööd teinud, tema mängis Estonias Juleedid ja seal ma tegin teda. Ja siis, kui see noorsooteater kõik need luiskajad ja ja see 80 päevaga ja noh siis mul oli temaga selles mõttes lihtsam, et meil oli nagu töö ennem nagu laabunud lisel Lyndouga. Kuidas teil läks? Tema oli nii kena vanainimene, et ega tema iiliti ei tahtnudki midagi. Ta püüdis nagu ilma parukatelt ajad, ta mängis ka vanemate inimeste osi ja, ja väga. Mõnes kohas oli, nagu ma mäletan, roomia Juulias oli tal siis soeng patsid, siit rippusid alla niuksed, mis kuklasse läksid, patsid, aga üldiselt aidata parukaid nägu, ta tegi ise. Ja vot see ka, et nii mõnigi näitlejanna tahtis nägu ise teha. Igas tükis ei ole see võimalik kaasa kaasaegsemaks, tükid on võimalik, iidol, tähendab ja ma ei saanud sellest aru. Aga ma olen hiljem aru saanud, nad elasid niiviisi oma rolli sisse. Et ta ise Teeeff vaatab nii. Ja siis oli üks väga tore etendus, oli see, millega sai palju sõidetud ja tore seltskond oli see, oh armastus, sa kallis, magus mesi. Siis üks tore töö oli see. Electra saatus on lein, mida mängiti õhtul kell kuus on väljas ja kuskil kell üks lõppes. See seal oli ka tore või tähendab ilusat parukat, tegime nii ilusat. Värvisime punaseks ja siis punane värv säraks. Tõmbasime rohelist hulka, värvisime kõik riide, värs oli väljas veel, nii et see oli veel paised maja hästi sihta. Tähendab, see lõi helkima niux. No ja siis Palju sai sõidetud ka mitte ainult Eestis näiteks niuksed kohad Venemaal nagu Novosibirski ja Joškaar, Oa ma ei oleks sinna iialise sattunud, teatriga sai käidud. Ja muidugi Moskva, Peter Leningrad, eks need sai, seal sai ka oldud. Nii et kui ma seda Mosfilmi asju käisin nii-öelda ajamas, siis ma võin ka mitmed-mitmed, õhtud Moskvas, teatris käia, etendusi vaatama, Tomas? Ei jäänud, ma ei, Moskvas ei Leningradis ukse taha ikkama, nihverdasid ennast sisse. Räägime natuke sellest grimeerija tööstusel. No te ütlesite või, või võib-olla jah, teil oli põgusalt juttu, kuidas Linda Rummoga koostöö oli, Liis Lindauga, kuidas grimeerija töö näitlejaga üldse oli, mis hetkel te näitlejaga kokku saite? Kunstnik oli andnud teile midagi ette, nupud kokkasid, peaproovid, kui ei olnud, ütleme, kui oli teada, et tuleb parukas teha, siis tuli juba enne seda tegema hakata, et oleks pea proovideks valmis. Ja siis sai proovitud ja ega alati ju kõik kohe ei õnnestunud ja olin üksi pretensioonikas näitlejaid ka, kes ei tahtnud seda või teist, te ütlesite, et osa tahtsid iseendale ja vähem heitmeid mehaanika, nii nagu insi inimesi, igasugu inimesi, nii nagu inimesed, kelle sõna siis peale peale kompromiss? Ja siis ütleme, räägime, kui me räägime konkreetselt etendusest, millal grimeerija tuleb majja, kui on etendusõhtul tõrjeks, kui kell seitse sätin oma potsikud ja arukad ja nüüd oleks hoidlik, ei tea, siis olid paar asjakest laua peal. Aga. Jah, viieks ja, ja te olete terve etenduse, olete teie koha peal või, või ei pea looma hui meid nüüd nagu linnateatris on meid grimeerija neli, viis, neli siis kui on ikka nii, et ei ole etenduse jooksul vahetusi või midagi siis kõik ei ole lõpp. Lõpuni on need, kes võtavad maha ja ja siis tore oli pianoola. Sellega sai ka palju sõidetud, palju sõidetud. Mäletad seda ja ta oli vaja vanaks siis harjutasime nato kivist papist tulijaga. Kas vanaks tegemine on keeruline? Praegu on väga paljud noored naised peavad olema mutikesi kehastama. No seal on ikka see, mis tal ees. Mõni nägu on ju ideaalne igaks Krimmiks. Et need on hea näoga näitlejat. Aga ikka noh, need need lohud on, Neid. Jah, ikka ikka heleda ja tumedapõhimõtted ja vaat et mina õppisin teatris teiste klimeerijate käest aga nüüd on ju grimmikoole nii mitu tükki. No aga kas need need ei ole teatrigrimmikoolis, need on ikka seal sealt? Ühiskool on küll. Aga nendest õpilastest, ega nendest ikka väga vähesed tahavad, teatud Amix ei huvita see töö või, või saab mujal rohkem raha või mujal lähed oma ilusa kohvritega kohale, teeb meigi ära, sa lähed ära ja ega ma nüüd ei üldistvaid. Jah, ja sa oled lab, aga teatris on? No eks on ka telelavastusi, kus on ikka Krimmideks, vanasti olid ju teles ikka kõvad grimeerijalt ju. Kes, noh, ikka ikka grimmi tegid karvatööd ja kõik, aga seal koolis õpetatakse ka karvatööd. No ühe ühe kooliga olen natuke nagu noh, teadlikum kui teistel, aga aga on ka kõik see meik, see meik, see meik. Meesnäitleja tuleb grimmituppa, ütlen, ma tahan meiki. Misasja. No kõige ja ikka huvitavam grimeerija jaoks õnnet karaktertripid. Seal sa ikka saad kaheno teha. No te peate ikka ise enne nägema, milline see on, näod on nii erinevad kavand, siis sa lähtud sellest. Aga kui kavandit ei ole, siis hakkad Kiiu teadeks, oled lugenud, sa oled proove vaadanud ikka enne, vaatame ka. No siis annad üks vana vana, vanasti oli üks Krimmideks revident. Huvitav töö, kui te etenduse ajal olete majas, no nagu oli juttu, et aeg-ajalt peab ju krim grimeerija olema etenduse ajal ka lõpuni ikka ikka. Kas te siis vaatate etendust või vaatate ikka, kuidas Krimm on teil juba nii-öelda professionaalne kretiin nagu öeldakse, tasa seda, see on mul test teiste teatrite etendusi vaatamas käia. Niisiis on esimene asi ja kuidas remon, eks ole. See on raudselt nii. Aga ega linnateatris ei olnud ju seda, et sa saad lava kõrvalt vaadata, seal seda ei ole, väikses saalis enne remonti oli, ma ei oska selle seisukoht seda seisukohta võtta, aga seal oli nii, et siis läksid sealt tagant ülevalt. Aga et sa nagu nagu Salmes oli, sa seisid lava kõrval ja sa vaatasid ja noh, sa nägid mängu ja saalid teistsugused, teistsugused seal ei ole nii-öelda lava kõrval hakkasite Warca. Olete avastanud ka niimoodi, mingi tüki härrad, on see grimm ikka kohe üldse ei lähe, tuleb, tuleb teistmoodi teha, tule ka olnud. Ja muidugi need karakter, klemmid, neetika aitavad mõnda näitlejat ikka nii mängima, teist saab nagu öeldud, saab rolli kätte vaata peeglisse, et ongi juba. Ja paljud teavad, mis nad tahavad, paljud usaldavad sind. Ja need vabaõhuetendused, noh seal ikka sai ka noh, neid ilunägusi tehtud meiki, aga oli ka karaktereid. Aga just see selle Krimmi võluteatrites ongi need, need karakter, näod nagu portree Krimmid. No võtame selle Stalini noh, tänapäeval mõni ei teagi, kes see oli, aga no ta tuli ju väga sarnaseks teha. No ikka sai tehtud, nii kui vuntsepter panni nii. See mängis taluvõi ja muidugi see madal Laub juuksed siit niiviisi noh nagu piltide peal me oleme näinud ja eks pilt oli ju kõrval. Kas selliseid asju on ka, juhtunutasin me siin rääkisime enne Karlssoni ninast ja tiino ninast, midagi kipub etenduse ajal ära kukkuma või, või mingi asi juhtunud ikka on juhtunud, kuidas te siis rebiti näitleja külje peale ja paika? On ka nii olnud, et vuntsid lähevad lahti. Jänetleja tõmbab ära. Ja siis Siis ma küsisin, et kui sa laval jood, kas sa paned selle ülahuule ka sinna nii klaasi kui võimalik, jah, mõtlesin, vot siis ei ole imeta tuleb siis ära. Aga üldiselt, et niiviisi ära kukuks. Eks nende aastate jooksul on ikka midagi juhtunud. Ja see noh, mis mulle hästi meeldib, need ajastu soengud. Kasvõi see, see. Tankiga ja kõik selle kooli sain ma Estonias selle nende vanaaegsete tangidega. Nüüd on kõik teised värgid. Need olid need niuksed, ümmargused aparaadid lükkasid selle sisse, ta läks sealt tuliseks ja siis tuli koduski, palju seal oli, siis sa läksid sellega inimese kallale või sul olid need kõik lisandid kõik enne tehtud. Ja kas sa näitleja peas ei hakanud neid keerab, need olid enne tehtud. Siis tegid siia keerakad, panin nõeltega selle kinni ja kohe. Te olete, nagu oli juttu, te olete noorsooteatris linnateatris töötanud 40 aastat. Kas selle aja jooksul on veel midagi muutunud? Oli jutt, et grimmivahendid on noomida jaotunud maa ja majad. Ütleme maja praegu on üks ainult jaja, eks, Salme vanasti oli Salme. Ja siis tüki aja pärast tuli laias väike saun. Kus teie paiknesite? Meie käisite oma kohvriga edasi-tagasi lihtsalt? Ei, meil olid ikka asjad paigas. Kui see väike saal tuli, siis seal olid oma grimmiasjad ja seal on läinud ka nii, et algul oli garderoob, kus oli meest, tee, garderoob, naiste garderoob, kus siis ka grimmi tehti, see oli Salme tänaval laiali laiali. Salmes oli, eks grimmituba, naiste garderoob, meeste garderoob ja siis veel mingid oli suur seltskond, siis olid osa veel ühes ruumis. No praegu on seal. No see maja on ju nii ilus seal ainult garderoobi. Et ikka no ei olnud vanasti rohi roheaga siingi inimesed, kuidas inimesed on muutunud, kas on inimesed muutunud, when, näitleja ikka ühesugune inimene? Näitleja esimene jah, eks ta nii nagu nagu inimesed on. Ja see on tore mõelda tagantjärgi, et sa ju mäletad nii mitu lendu, kes noorena tulevad, siis on aastaid, siis läheb aastaid ja siis milliseks nad kujunevad, noored on ikka nooremad ja ilusamad nagu kahtlemata see on. Sellest otsustage üks tekst ja siis väga mitmest tükist jäid tekstid nagu noh, käibele. Ja see, et noored on nooremad elusana. Et noored ei läheks ikka lauluja naeruga. Tee tulite teatrisse ja noorsooteatri noorsooteater avatigi teise lennuga. No te jälgisite neid näitlejaid, kas te mõne puhul oli ka niimoodi, et te kujutasite ette, kes võiks temast saada või kellest võis, võiks keegi saada ja ja, ja, ja mis tast nagu pärast sai oskasite te midagi ette näha? Ei ma ei osanud isegi, kes seda noore inimesena mõelda. Noh, ma olen nüüd lugenud seda, ma jutustan teile oma loo, see on ju väga tore raamat. Ja sealt koorub kõik välja, mida mina ei saanudki aru. Et nad olid noored näitlejad, aga draamast tulid tugevalt vanemad näitlejad ja et see mängis seda rolli, et nooremad ei saanudki alati tööd, üksikud sain palju ühevanused ja ja, ja see. Ja siis, kui seal hakati lahti laskma. Ega ma päris põhjalikult aru ei saanud, et miks see nii oli. Oli mõni näitleja, keda te vaatasite noorena ja kõikide vaatasite noorena, et kelle puhul te oskasite ette ennustada, kestast saab? Või mõne mõne peale lootsid, aga näed, ei tuli varakult teatrist ära. Üks niuke oli Peep Seppik kadunukene. Tema kahjuks lahkus. Pariga noorus noore mehe kohta väga tugev meik, väga andekas näitleja ja Räkingeld nagu kadunukest una var. Kes oli ju nii mitmekülgne inimene, vot teda ma tundsin Estonia ajast juba, et ma nagu Oskasin aga seal tuli ellu vahel. Kas praegu sellest teisest lennust aktiivselt on näitlejad, luule, luule Komissarov ja no ka Marje Metsur ei ole küll teatri küljes, aga mängib ikkagi teised? Ei ole enam, tead, aga see nad väga on nagu selle teatri küljes ikka v ma vahel olen kohe imestanud, et kindlasti on olnud aastaid, kus nad tunnevad, et neile on kohutavalt liiga tehtud. Kui Anne Tuuling ei oleks telesse läinud, kui palju saateid näitlejatest oleks olemata? Ta tegi ikka nii suure töö. Siis et see kõik nüüd on juba minevik, aga see on arhiiv, see on ju suur asi. Ivi Lepik leidis oma rakenduse, eks ju? Ei oskagi öelda, kuidas vaat noor mõnda asja saad aru aastate pärast, et vot nii oli, aga see, et ma neid nüüd nii huvitav näitlejanna noorena oli minu arust Milvi Milvi Jürgenson. No ta oli. Temaga ei olnud teatris väga kaua ei olnud, ta oli pärast Draamateatris. Aga nüüd teda ei ole teatris üldse ära. Aga need vanemad näitlejad neid saiu peljatud ka. Ikka mõni tegi ettepaneku, et hakkame sina, no ei tulnud. Eskonnad jah, Heino mandri mandriga jah, ei saanud, küll sina peal liisuga ei saanud. Ja siis armas luiskajakus mängis Linda Rummo ja Ants Eskola. Sellega sai ka palju sõidetud või üldiselt alli, kindel värk, iga laupäev Kadrioru lossis. No see oli ikka küll lips tükk. Üldse on palju käinud teistest teatrid ja ma mäletan ja mõtlen, et kui kui Estonias oli üks puhkepäev, teisipäev, noh, kuda mul olid siis kõik isegi vene teatrietenduse draamaetenduselt nähtud. Aga, ja tõesti, see istud saalis, vaatad kõigepealt näpusiis seda karvaollus, mis, kuidas see on. Vahel mõtlen, miks see nii on, vaata, panid ooperis hästi, leiad ka, kui on pandud lisand, leiab ka selle värvivahe, millel ei oma, mis ei oma üldse tähtsust, eks. Siiamaani vaadata niimoodi ikka. See on see. Ikka ikka, kui te nüüd noorsooteatriaegu meenutate, te juba rääkisite siin mõnedest tükkidest, aga mis teil ise on pealtvaatajana meelde jäänud paljud üldse neid saite niimoodi vaadata. Väga palju, tükid sai nagu ära nähtud, aga mitte algusest lõpuni, vaid prooviga proovides, nii, sest sa ei saanud saalis olla käopesa valge tee kutse. Kas kui näitleja tuleb grimeerija juurde, paljud ütlevad, et ta juba sellega nagu teiega rääkisid, et näitleja hakkab juba nagu ossa sisse minema. Kas näitleja räägib ka või, või teile midagi väga isiklikku teinekord või teie aitate teda ka ossa sisse minna? Isiklikust rääkimisest onni kunagi ma nooruses lugesin. Kultuur ja elus oli. Marleen tiitrichi elu ABC ja grimeerija kohta oli seal öelda tema tead kõik. Ta diabini näitlejatest, kõik ta teab ka neid telefoninumbreid, mida keegi teine ei tea. No vot seal on see niuke. Sa oled ju nii vahet, tus kontaktis inimesega, katsutada kogu aeg selle kohta öeldigi, et grimeerija töö on niuke, et pealinna peenemad poisid on nägupidi pihus. Aga jah, mõnega tekib usaldus noh, niuke läbi saanud kõikidega ei saagi tekkida, lihtsalt sõbralik läbisaamine ja jäika töö suhtes teineteise mõistmine mitte, ega seda ka alati ei olnud, eks ju. Aga et, et sa nüüd kõiki inimesi niiviisi. Et kõik on kohe omad, seda ei ole ju väga elus ka ei ole, jah, nii ei ole. Aga ei, ma tagantjärgi mõtlen. Noh, ikka juhuseid on olnud, et ma seda, et ma selle töö peale jäin, sain ja tore, et ma jäin kaste laval ei ole kunagi tahtnud minna? Ei ole. Väga karmilt, ütlesite, aga on aeg, on aetud nii. Mikiver lavastas libahunti, naisnäitlejad olid dekreedis, aga Jaanikulisi oli ju vaja. Siis pandi rekvisiitor grimeerija, riietaja pandi Jaanikulisteks, tekstid jagati kaera, aad koguni tekstiga osa ei no Jaanikul ikka keegi midagi ütleb viisakalt midagi. Minule anti siis. Aga siis, kui seal juba rannikul läks ärevaks, siis oli mul üks lause. Oi kui hirmus. Ja seda mina öeldud ei saanud. See oleks võinud ju nii loomulikult tulla, see anti teistelt, mina seda harjutasid, harjutasid maguri saag. Ei, ma ei ole lavalegi. Kunagi Ilmar Tammur kutsus telelavastusse Tammsaare kirjakandja number 17, Katrin Felbega. No ma ei saanud ju Mill. Ma ei saanud, Katrin Välbe on nii, lemmiknäitleja ei olnud ja, ja nii kena inimene. Me oleme mõlemad mõned suved koolime koos olnud, siis sai istutud köögis asja tehtud, et tema läheduses olla, kuulatamist ei, lavale ma ei ole tahtnud. Aga seda mõtet, et et mingil hetkel teater, teatritöö või tööteatris on ära tüüdanud nende inimestega sekeldamine, läheks kuskile mujale. Te olite grimeerija, te oskasite teha meiki? Juuksurisalonge ilusalongi oli juba siis piisavalt, kus oleks saanud ma võist, pelgasin muutust või? Kunagi oli küll see mõte, aga siis ma oleks tahtnud lillepoodi minna neljaks, aga tol ajal olid lille voodisaamine oli ju rahaliselt kallis. Aga ei, ma olin seal edasi, aga muidugi, mida aeg, eks tekkis, tekkis ka see nii-öelda mitte ükskõiksus, aga tekkis aeg, kus kõige põnevamad olid proovid, mitte enam see etendus ise, kui mis sul oli vaja teha. Proovi-prooviaeg oli see loominguline kuju valmis ka just see ja just see. Ja siis sa ikka nägid ka, nagu ma ütlesin, et kuidas Krimm vahel mõnda aitas. Kas mõni mõni näitleja mõnikord tuli tänama ka, et väga hästi tehtud Krimm ikka. Aga ega see eriti kombeks olnud, aga kõik oli nii, et see oli nagu loomulik osa inimesele ära ehmatanud, mis tammuga. Aga siis sai aru, et see tuli kasuks. Võib-olla meenutate mingeid toredaid asju, mis on juhtunud, ei oska küsida, võib-olla mõni tore lugu kellegagi vä? Ringreisidel oli tore, eks seal oli igasugu asju ja toredaid asju, aga niiviisi, et nüüd Noh, vot ringreisidest on räägitudki, mis seal kõik olid väikesed külaklubid, kus seal teinekord põrand tuli alt sära ja, ja igasuguseid siukseid libahundi. Üks etendus, kas see oli vist Hiiumaal, läks lõpuks küünlavalgel, sest elekter läks ära ja ja see oligi aeg, kus sa teadsid, öeldi, üks kohanimi. Kultuurimaja teadsid kirikut, teadsid raamatupoodi, see oli nagu noh, need kohad, mis meelde jäid. Ja need on ju. Ma ei ole olnud kaua aastaid käinud Haapsalus ja nüüd käisin seal, nii ilus linn. Mäletan sellest mitte midagi. Tegelikult need ringreisid, käisite palju, aga ei näinud, väga palju ei näinud ja, aga siis, kui kui olime, ütleme nii, et hommikud olid vabad, et me olime koha peal, siis sai rannas käidud ja oldud. Aga Haapsalu oli. No niuke. Mul tuli kohe see laul meelde, see viivis. Ma väitlejad madalad majad, see oli saierisse Lauri Tom Sawyeri kodulaulja. Et nyyd ma seal Haapsalu nägindan ilusaks tehtud. Et see laul tuli meelde. Siis, kui ma neid Moskva või seal Mosfilmis käisin, siis korramaid Korra maa juht Sulev Luigel oli siis seal filmivõtted. Ja, ja siis ta tal olid nagu sidemeid ja käisime mitu kord mitmest trennis ja noh, kuidagi niukesed, toredad. Aga jah ka see, et mõni ikka ütles, et ringreisi kohta, et kirjuta üles, mis sa kaasa võtad, ma ütlesin, et ma olen ka, ma olin seal ka midagi maha unustada, kirjutada. Ükskord oli ikka hirm nii suur, aga kõik lahenes, kõik laene, mis te maha jätsite, ühe paruka. Nii. Ja ma märkasin, seppa, sain aru, seal peatusime Kose ristil, oli alati nagu esimene peatus. Ja mul ei, pähese, parukas on Salme tänava nagis. Tuli silma ette, kus ta asub ja mõtlesin, mis ma nüüd teen. Kas ma lähen, sild bussiga tagasi, õhtul rongiga Viljandisse. Mis ma teen, on see, sõidan Viljandisse, seal on ju teata ja seal oli üks hästi tore vanamees, oli grimeerija võitu, Lembit Põder nimi, noh, helistasin talle taitlast, sealt Mahtra sõjakapi lahti võtta sealt noh, see nagu päästis. Aga need on ikka nii pikad aastad, et ega siis kõik asjad ei tule ju meeltega. Loomulikult ei vahelist, jäävad mingid üksikud üksikud asjad, need vahetused lava peal, vahel on tunne, et seda ei jõua, seda lihtsalt jõu jõuab küll. Üks tükk oli Irma vitt. Ta oli Mati Undi lavastus, oli väiksed saalid ja seal olid ka kogu aeg vahetused, vahetused, vahetused, mehelt näideks, naisest meheks, kõik nii. Ja me olime laval kardina taga lava, ütleme nii, pikendused. No küll seal oli kiire ja siis Illi alla Pealt ütles seda kõike peaks film ja mis te seal teete, aga siis ei olnud veel teatril neid video, võimalisi võimalusi ja kõik. Ja siis seal oli nii, et Mati Unt ütles, et tehke seal taga suitsu, et see on nii põnev, kui sealt kuskilt vahelt seal. Jumal jõudsime pärast seda suitsuga teha, kõik algul oli, et Estland, vahetused on niuksed. Kui keegi noored aineid ei jõua, kõiki jõuab. Kõike jõuab. Aga ma ei oska? Ei lihtsalt, ega ma lihtsalt tuleb, me oleme siin kenasti rääkinud. Aga nalja on saanud, aga nali on nii, naerab ära. Ja ega siis kõik asjad ju meelde. Kaie. Väga toredaid sõpru, olen selle selle seda tööd tehes endale teatrist leidnud. Ja iga inimesega ei saagi kellegil et kõikidega anklat aga see, et sa siis on ka seda olnud et sa. Ma ütlen, ma ei saa alati seda öelda, mida ma mõtlen see on lihtsalt noh, seal teatris üldse kodurahu huvides, äkki sa tee oma tööd? Kas see sobib või ei sobi, aga enamasti sobib oma tööd. Ja üldiselt jah. Ja palju sõita on olnud jumal Edinburghis roomia jõulia ligi kolm nädalat koha peal. Siis minul õnnestus ka käia New Yorgi nädalasel reisil sillaga. Nii et niukesi sõita kõik Soome, Rootsi. Poolas hästi mitmed korrad seal torunny festivalil ja. Niukesi. Meenutate ikkagi härjale täna hea sõnaga. Sõnaga väga te praegugi ei ole ju pensionile jäänute teete tööd edasi, mitte enam vist seda grimeerija, tähendab, ma teen seda ka. Kuigi ma olen ikka rooste läinud. Ma tulin ära see ja siis nad teen, mis tahan, teen mis tahan. Aga siis esimene suvi ei olnud ja ma võib-olla poleks vastuvõtt, aga siis oli, mitmel suvel olid projektid. Üks oli see Ernesaksa oma sakslaste Raasikul ja taga, mitmed korrad olen käinud seal Peraküla teatris. Siis oli Uibo Väino lavastus mingi Jeppe. No ikka oli, igav kutsutakse, igno kutsuti, vanad kolleegid kutsuvad ikka nahaga, eks? Jah, aga need on, seal on ka omad mingite. Aga nüüd ma ja siis nüüd ma teen Krimmi tööst, on üks, on üks väga tore asi, kontsertetendust, diiva. Ja seda laulab Anna-Liisa Pillak ja taan näitlejate perest pärit, ta mängib ka väga hästi ja sellega me oleme palju sõitnud. Nüüd tulevad Eestimaa peal nagu pikemad sõidud Peterburist siis Moskvas käinud Soomes hästi-hästi mitmed korrad ja see on niisugune väga tore trupp, pisikene. Nii et ma seal ikka kätt harjutanud. Aga, aga see, et ma muuseumisse sattusin tööle Tammsaare muuseumisse, kena koht. Ma olen Facebookis, ma istun ja ma näen, tuleb pakkum tööpakkumine, Tammsaare teater otsib poole kohaga pensionäri saalitöötajad, ei tõusnud püsti ka tooli, ma ei otsinud tööd, aga tuli see tuli. Ja siis seal ma nüüd olen kolm aastat olnud, no äärmiselt ilusa kultuurne koht ja, ja nüüd tuleb jälle Tammsaare sünnipäev, siis on seal üritusi. Ja sinna on alati ilus minna. Igal aastaajal ja ta mulle kodule suht lähedal, kui kui ma oleks võib-olla kuskil pääskülas või siis ma võib-olla poleks nagu haakunud üldse sellega. Aga ei, seal on ja. Aga ükskord tuleb ikka päris koju või? Sinna on veel aega. Aitäh, Mai Mänd, jõudu ja tervist, aitäh teile ka, aga kuidas välja?