Lühidalt öeldes tol ajal oli selline komme, et üliõpilased suunati ülikooli, lõpetanud suunati siis tööle, kas õpetajaks muuseumisse või ajaloolased, ma pean silmas. Ja nii edasi. Ta suunati siia televisiooni stuudiosse ja algul oli see päris ehmatav see olukord, sellepärast et direktor Leopold Piip ütles nii, et ma pean kamaoperaatoriks. Ma ütlesin, et ma oskan fotoaparaadiga pilte teha, aga ei ole ajalugu õppinud, selleks ma küll ei hakka. No ja siis landi Aktuaalse kaamera toimetaja, eks ma arvan, et ma olin mingi kolmas Aktuaalse kaamera toimetaja. See oli siis infotoimetuse, eks ole. Kui nii raadioga võrrelda. Ja. Ta võis rada saadetud, oleks tööle saadetud, ütleme muuseumisse või, või kooli või, või arhiivi või või otse, ütleme, Teaduste Akadeemiasse või jäätunud minu pärast ülikooli juurde, no siis minu areng või silmaring ei oleks olnud nii lai. Sellepärast et mida tähendas alfa meile, mida pidi tegema Aktuaalse kaamera toimetaja pidi koguma informatsiooni ja iga päev iga mees pidi tegema mängija saatejupi lähendabses põhiliselt läks ju kõik siis selle kitsasfilmi pealt või siis diktor rääkis selliseid intervjuusid nagu meil praegu hommiku televisioon või midagi ei olnud. Ja nii et ühesõnaga see andis, kuidas öelda. Kogemust laiema silmaringi, sest ütleme, pidid tegema kuskil siin, ma ei tea, mõnes ülikoolis või muuseumis mingi loo, eks ole, aga homme saadetasin Kohtla-Järvele kaevandusse, seal keegi sai ordeni, eks ole, pidid sellest portree tegema. No vot niimoodi see lasi siis käis ja noh, sinna info alla loomulikult käis kogu informatsioon siis tööstus, põllumajandusskulptuur, sport, paratamatult ka poliitiliste sündmuste valgustus, vaja valimised või midagi sellist, eks ole. Ja noh, see töö oli selles suhtes muidugi väga ränk. Kuna filmi läbivaatamine ja monteerimine oli vana raadiomaja hoovi peal, seal, kus on garaaži garaažide peal, oli seal paar-kolm ruumi, kus olid siis need Monteerijad ja siis olid seal kõik ühe korraga, kui päev hakkas lõppema, saade hakkas lähenema, olid siis operaatorid, toimetajad ja, ja vahel ka mõned autojuhid ja külalised ja nii edasi, nii et käiseks kõva möll ja. Noh, ebameeldivam oli see, et Glavlet, kui ma õigesti mäletan, asus viiendal korrusel son siis tsensor, eks ole ja kus olid valvetoimetaja siis kahjuks need jupid ei valminud tekstide valminud ühekorraga. Et oleks võtnud kaenlasse, siis jooksnud sena viiendale korrusele kiiruga et seal oleks üle vaadanud jälle ainult pitsati peale, eks ole, et võib saada minna. Aga tavaliselt oli nii ikka paar tükki jäi siis või kolm tükki jäi veel viimasele minutile siis pidid nagu kiirjooksja tähendab jooksma viiendale korrusele siis sinna alla maja taha sinna garaažide peale, siis said sealt viie minuti pärast jälle jälle ülesse ja vot niimoodi niisugune noh, kuidas öelda, tsirkus käis. Aga sel perioodil muidugi nooli veel minul oli, isiklikult oli see hull lugu, et no Peep, kui tööle võttis, siis ütles kohe ühe asja, et pea meeles, et noormees, et see on täiline asutus ja korterit ei saa. Ega ei olnudki korteri. Tähendab siit aknast, praegu näeme nelja, neljas korrus. No niisugune suurem, justkui ma õigesti mäletan, propaganda, toimatus või osakond või kuidas seda nimetada? Seal oli vist kõige kõrgem pealik, oli Sherman kes pärast töötas kino genokomitees. Lühidalt öeldes, meil ei jäänud muud üle, meil oli neli lauda toimetuse Toas niuksed, suured veneaegsed lauad ja siis oli üks diivan ja siis oli muretsesime kuskilt vähe madratsi ja tähendab siis töötas operaatorina ka filmioperaatorina tuntud edasendine tuntud edasi fotograaf Hans Roosipuu ja temal ei olnud ka kuskil magada, eks ole, siis oli niimoodi, et me vahetasime üks magas, üks diivanil, teine magas laua peal ja nii edasi oli siis hommikuni, kui varad oli see suur koristaja ja no ma olen spordimees, siis vähemalt käisin trennis, seal sain ennast pesta, eks ole. Vaat nisukene nisukene, täielik täielik, paha, paha olukord. Teiselt poolt muidugi ma tõesti ei kahetseda seda kolme aastat, sellepärast et naised peaks piire, silmaringi laienemine. Teiseks kohtumine, kuidas öelda meie väga mitmete meie kultuuri ja teaduse eliit Te kuuluvate inimestega, eks ole, no võtame seal kunstnikud näiteks Evald Okas, Lepo Mikko või ükskõik kes Starkov ja kõike neid ma isiklikult tantsida ja nendest sai pilte, neid saateid tehtud siis ütleme, võtame arstid seal võtame Sepo näiteks, võtame raudamist mingi lõigu taim Tartusse ja nii edasi ja nii edasi. Ja teadusemehed. Aga sellega kaasnesid loomulikult, kuna see oli niisugune tulekahju kustutamine, kogu aeg ka äpardused. Ja vot kui tohib, siis ma mõnda üritasin meenutada ühe esimese paugu, ma sain siis niimoodi. Tallinnas korraldati Teaduste akadeemias esimene Nõukogude Liidu agraarajaloolaste sümpoosion ja kuna mina olin toimetuses ainuke ajaloolane siis loomulikult Ta võeti tutist kinni ja saadeti mind sinna koos operaatoriga, loomulikult ja nende hiigelsuurte prožektorid, aga, mis tol ajal olid. Ja siis selle Hõbehalliga sõitsime sinna kohtu koos, kus mu pärast akadeemia presiidiumis, kui siit ära läksin ja juba olin aastaid töötanud akadeemias töötasin ise kuus aastat ja siis juhtus selline lugu. Et. Ei olnud ärritel korda majas ja me jäime hiljaks sinna. Ja siis oli selline lugu, et noh, juba ongi läbikonverents. Ja siis juhtus kaks asja päev, konverents oli juba läbi, ei saagi nagu filmida midagi ja teiseks, kuna see oli nii vana elektrisüsteemiga maja, et vool läks täielikult ära täitsa jama, siis parandati need korgid, juhtmed kuskil ära ja vool tuli tagasi. Ja siis ma võtsin oma julguse koju ja läksin professov. Mavrodi, kes oli siis nagu selle konverentsi iso Moskva ülikoolis töötas minu meelest ja läksin tema juurde teate, et ma olen tänavu aasta alles ülikooli lõpetanud ajaloo alal ja näed seal vana maja ja juhtus niisugune asi. Andke mulle andeks, ma palun, et ei räägiks veel kord midagi, tähendab, solo ma räägin siis oma elulugu ja rääkis oma elulugu, operaator, eks ole selle võla ära, sellega saime korda. No me siis veel a siis tuli meile operaatoriks, sõjaväest tuli noormees Mati Põldre. Ja meid saadeti Mati Põldre ka ühte kunstinäitust filmima Kadrioru lossi. Ja läksime ja saime kenasti läbi ja läksime sinna ja ja seal nagu alustasime, aga noh, eks tema oli ka veel alles algaja juhtus niisugune õnnetus, et selle kaamera transFokraator, see, mis liigutab seda pilti, eks ole, see kukkus põrandale. Me olime nii mures, et mis nüüd saab, et peame järsku selle kinni maksma. Aga õnneks ei olnud midagi nihukest hullu. No see oli üks niisugune väike detaile. Siis. Tasuks meenutada võib-olla kahte venekeelse Aktuaalse kaamera diktoreid, üks mõlemad olid näitena võlgsoli rasso, muffin ja teine oli Saša Mihhailov. Ja ükskord juhtus selline lugu, et ühesõnaga kuma õigesti mäletan, siis pühapäeviti pühapäeva hommikupoole olid need venekeelsed Aktuaalse kaamera saated, lühema lühikesed saated sellised. Ja kuidagi oli niimoodi, et kas need tekstid olid kaduma läinud. Ja no ja saade on välja kuulutatud lotot, vot kohe ütlen, veerand tunni pärast tuleb see aktuaalne, kaamera tekste vale. Aga see Mihhailov oli niisugune väga rahulik huumorivend, nägi välja nagu Puškin. Ütlesin. Nikolajevitš, ära muretse, ma räägin ise, selle teksti. Võid ette kujutada Elmo Glavlitita ilma millegita. Mihhailov rääkis siis terve Aktuaalse kaamera saateteksti, nagu siis peast. Need sellised selline asi juhtub. Nüüd relv, mis võib rääkida tänavu aasta on suur Kerese aasta, eks ole. Keres aga oli mul aa siis ma olin juba Soome saadete toimetuses ja mis oli natuke meeldivama, eks ole, see iga pühapäev pärast õhtu kuskil 10 11 paiku oli siis soomekeelne saade. Ja sellega kaasnesid muidugi suured probleemid. Esiteks, eks ole. Pille on, pidi olema ikkagi vaatamatult kongressi eel ja võiduteel umbes sellise softiga, aga loomulikult ma päris nii ka ei saanud, eks ole. Lastega need soomlased ju ka päris lollid ei olnud. Ja siis tuli ikkagi midagi enesukest inimlikumalt asja kaasal ja kuidagimoodi laveerida, eks ole, see oli üks häda ja teine häda oli see, et ei olnud lihtsalt soome keele oskajaid, tundub täna, eks ole kummalisena. Aga no näiteks praegu, katsun, mõtlesin täna hommiku meelde tuletada, keda ma tunnen, et keda me saime üldse kasutada seal intervjuude tegemisel või uudiste ettelugemine selleks ole, need olid raadiomajas kallas vana kallas siis ader. Tema tütar või tema isa Karl Ader, Karl Ader, Karl Ader, eks ole, ja siis oli Ester Püvi. Ja siis oli akadeemiast käis lugemas vahel Soome päritoluga Erki rannik, kes oli sotsioloog pärast. Ja minuga ühel aastal lõpetanud, et filoloogia siis Ellenno, kes oli teatavasti Juhan Smuuli taine abikaasa ja no mõnel ajal, kes see kallaseli Kallas oli olnud minu meelest, kui ma õigesti mäletan, kontsentratsioon laagris ja oli sealt vabaks saamidest kuidagi ja nii, et ta oli nagu kannatada saanud mees ja vahva meel mängisid seal malet, et omavahel kogu aeg ja täisnimi võis olla. Ei tule meelde, tütar elab, nad elasid, ma mäletan seal. Kus nad Lilleküla kandis nelja küla kandis ja, ja no vot, see oli üks, üks selline häda nüüd kui tohib keresest paar sõna, tähendab, Keres andis regulaarselt soomlastele maleülesandeid ja siis tulid sealt kirja teel, eks ole, tulid vastused. Ja siis noh, kes oli võitja siis vist olid mingid väiksed väiksed nisukesed, õnnitlused, tervitused ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd ühel pühapäeval siis. Ma olin valvetoimetaja ja keras, seal oli jälle oli siis ta pidi uued ülesanded andma soomlastele ja läheme sinna siis juba oleme seal stuudio juures ja selgub lee malenupud on kadunud. No püha taevas, mis sa nüüd teed, eks ole. Ja seal mingi pool tundi aega. Ja siis oli nii, et. Celeron Therese, aga noh, ta oli väga-väga sõbralik Loora Mehmed suhtes nagu mina tol ajal. Ja see väljendusti otse suhtlemises kui ka tema kirjadest, kui ta taset, kas ta saab tulla või ei saa tulla. Nonii, ühesõnaga sellised asjalikud kirjad olid. Ja Keres ütleb, et no kas keegi joonestada oskab. Oli üks lavatööline ja ma täna enne lõunat helistasin ise Liisile Talvikule ja küsisin, et mis oli selle lavatöölise nimi, kes oli Eesti meister süstla sõudmises ja ühtlasi tuli praegu meelde Kurepalu Kure põld, minu meelest kurepõld, nisukene atleet, suur tugev mees, niisugune sajakilone. Ja küsib, et kas keegi joonistada oskab korraldada oskab Brüsseli karikaturist. Ja siis võeti Kaspape on ja pappi ogas värvi on, jah, on. Kure põld, kohe joonistas need ju kõik need nupud valmis. Keres võttis taskust taskunoa ja lõikas isiklikult kõik need nupud välja. Lauad. Nii et noh, siis ma nägin Alt mis tähendab suur mees maailma kuuluseks, käitus. Aga siis oli muusika osas oli üks Estonia primadonna. Ja nii edasi, nii edasi naat keresest, võib-olla niisugune detail siis oli veel paar asja, noh, neid momente oli palju, aga siiski Elvas toimus Eesti-Soome maavõistlusujumises. Ja mina mõtlesin, nii et lahendus on ikka õudne jama, kui täna need, eks ole, soomlased on seal ja, ja võistlused lõppevad ja alles nädala pärast me anname, eks ole, siis selle telekas soomlaste jaoks selle uudise edasi. Ja mõtlesin välja, küsisin peatoimetaja ma ei mäleta, kas oli selle käest, et nad, ma uurisin, väljas ei maksa midagi. Üürime lennuki ja ööbisime siis väiksel lennukil, kus kolm inimest mahtus peale piloodi peale, aa see oli see metsavaht. Metsasõitsimegi lendasime eelmine päev siis Elva siis oli, meil oli see Oskari Ladenbera, kes oli siin see Stelist või ma ei tea, kuidas teda kutsuti koos naise Aunega kes oli teatavasti karismaatiline selline diktor Soome keeles. Ja saime sellele kui välismaalasele Oscari selle loa sina vastavad mehed ajasid selle kordaja, lendasime elluva, olime ööd Elvas ühe minu tuttava metsa metsamajandi peainseneri juures. Noh, järgmine päeva võistlusvõistlused läksid vist võrdlemisi tasavägiselt, ma mäletan. Eestlased vist napilt kaotasid, aga võib olla ka, ütlesin, et ma tõesti ei mäleta. Ja no võistlus on juba läbi ja nüüd on vaja hakata ära lendaval tagasi, eks ole. Mina küsin siis peakohtuniku käest, et kuskil kaugel, kus lennujaam ja lennuväli on Tallinnast tulev lennuk sinna tulema viib meid koos filmiga ja operaator ja selle Ladenberaga, eks ole, Tallinnasse minagi. Ma siis saab siis lõpuks leidsin ühe miilitsa üles, see siis see siis õpetas mingisugune viis kilomeetrit oli eemal, siis üks heinamaa. Leidsime selle koha üles, aga seal oli, ma ei tea, mitukümmend lehma või 100 lehma peale ja siis terve see Eesti televõi või Tallinna televisioonirööv. Siis entusiast toimetaja eesotsas ja lasta end ära ja kõik seal ja operaator ja siis ajasime neid lehma sära, lennuk meie kohaldaja teele. No ja siis siis maandus ja saime peale. Ja õhtul soomlased nägid juba kell 11 seda sündmust, nii et see oli nagu noh, niisugune väike saavutuses. Viimase asja ma räägiks nagu, see on päris tõsine asi. Ühesõnaga. Siis teatavasti Gagaarin lendas kosmosesse. Ja mina olin, eks ole, valvetoimetaja. Ja no et mismoodi seda siis soomlastele need nagu ka valgustab? Ja mõtlesime siin ühiselt, uurisime ja leidsime lahenduse. Et pidin tulema Moskvast Soome ka siin saates Soome saatkonna loomulikult ei olnud. Ühesõnaga pidid olema Soome kaubandusnõunik koos naisega Estonia teatrisse. Tuli. Ja siis leppisime kokku, et nad lähevad teatrisse, tuleb, tuleb, tulevad tagasi seal, kui ma õigesti mäletan, üks uks oli vist selles baasis ja läksin siis ülesse, eks ole, ja ja siis tulevad alla, noh, meil suur ülekandebuss seal ees ja ja siis suuruse, kaamera ja Aunele Ahten pärasel meigitud juba ootab seal selg sirge, eks ole. Soomlane läheb laisega üles ja tuleb üksi alla. Ja kohe-kohe peab saade algama. Ja pühapäevast siis juhtus niisugune asi, et pool juua täis, eks tegelane tuli uksest sisse ja ütles, et kuulge et me, mina tahan ka öelda paar sõna seltsimees kaardile selle suure saavutuse puhul. Ma mõtlesin, noh, et, et see ei ole võimalik, eks ole, ja ei hakka, vaidlus käib, käib käib siis miilitsa, mingi seersant, seal sekkus ja hakkasid seal siis maadlema. Aga see purjus vend oli tugevam, panin selle miilitsa sinna seljale maha. Ma vaatasin, no nüüd on küll töökoht läinud. Ja aga mul oli igaks juhuks soetatud Laanemäe, kes oli siis raadio ja televisioonikomitee esimees. Elas vist sealsamas Lauristinil tänaval seal tol ajal. Ja helistasin sellele koju, et seltsimees Jaani määratleb. Mis asja ma nüüd teen siis? Et kas jätame selle saate ära, v? See, mõtles, mõtles, ütles, ega sa oled ju ise raskejõustiklane, viska välja. Ma ütlesin, ma julgenud, pärast tuleb pahandus. Mina võtan peale. No ma läksin sotsidele sülle ja tõstsin läbi juustu, uksed tehti lahti ja viisin sinna ja siis muidugi sai väga hästi hakkama tagasi. No vast aitab ja läks otse ilusti. Läks ilusti. Kas tol ajal oli siis enamasti olid ikkagi otsesaated ja? Ei noh, jah, aga noh, näidata neid nõukogude kinokroonikaid, Tadžikistan ja Usbekistan ja teades jamaga Ja ka need soomekeelsed saated näiteks need olid põhiliselt olid otse aga siis esineja noh, mingid lõigud olid vahepeal linti pudelid lende. Ja loonud? No siis mul oli kaks head tuttavat õppejõudu tepist. No üks oli mitmekordne Eesti meister kergejõustikus 100. meetris jagaja 100. meetris üks professor, Uno Liiv hiljem. Ja no ta oli ka vaene poiss. Ja, ja siis teine mees oli Vello Volt, kes vist kunagi mängis ka korvpallisõnaga, tema siis tegi, näid, kui ma ei eksi, Me ma kutsusin siis režissööriks, need nemad tegid kahekesi ja vahel mõni teine ka tegid, eks ole siis seda, neid ülekandeid seal ei olnud mingit erilist kunsti, liiguta nuppe, eks ole, ja ja siis said väikse honorari selle tõest. Nii et niimoodi oli see asi. Aga see, mida mina vaatasin, siis paralleelselt ma hakkasin vaga kunstiajalugu õppima ja siis tundsin, et seal rohkem ikka naiste ala ja jätsin selle kuskil, mis ma olin seal neljandal kursusel või kolmandal või jätsin selle pooleli ja pärast siis astusin juba otse aspirantuuri ajaloo instituuti ja sealt hakkas siis teine, teine elu. Ja ausalt öelda, ma olen tagantjärgi tänulik sellele. Kõvale laulumehele, kes sina olid muusikale siis Artur rinnale. Strenne ilmselt jälgis mind, et ma olen vahel nagu väga kurb, et mulle see seltskond ei meeldinud iga kord ja siin oli väga palju niisuguseid ülim partaili lesid lööb ka, eks ole, aga oli väga palju toredaid inimesi. Ja see ütles, kuule, Raimo. Et ära jama, ära raiska aega, et mine siit minema. Et see ei ole sinu ola. Siis oleks ju minema. Kas see KGB hingust oli tunda tol ajal väga palju, et kas ja kui palju see rohkem. Eesti tarbekunstinäitusega kui Soome saadete toimetaja ma sain siis 25 aastaseks. Käisin Soomes, see oli erakordselt huvitav seltskond, eesti kunsti suurkujud, kõik olid, ühesõnaga ja mina olin siis ka seal. Ja siis oli seal üks ajakirjanik, keda ma ei tundnud mind, pandi sellega ühte tuppa magama ja lühidalt siis täheldab. 12 aastat oli pause, maguruskligap maades ei saa. Aga kas kõik see, et kui oli nagu otsesaade, siis see tekst, mida seal otsesaates räägiti, et see tuli siis enne ikkagi kooskõlastada. Lavly maailmasõda. Nii hull ei olnud. Miks see nii olla ei olnud, seda oli nagu raske kooskõlastada, eks ole. Aga noh, need olid kõik ju ütleme kuidas öelda, tuntud inimesed siin ütleme noh minu pärast, kas või Ellennotkest, Ta ju selles välismaalastega seal Olga Lauristini juures, eks ole. Ja siis olid seal rannik ja kõik, need olid ju niisugused tuntud tuntud inimesed ja neid noh, ütleme siis nii, et usaldate ja see oleks ka võimatu. Niimoodi. Olga Lauristin oli siis, kes sel ajal Kadriorus selle väliseestlaste. Selts. Välises veksa või peksa Solveks, kas peksa, siis oli juba? Oli ja siis oli eraldi, oli sõprusühing, eks ole. Kas ta ei olnud siis sõprusühingu esinaine? Midagi noh, midagi sellist. Aga kuidas siis seal raadiomajas oli, et viiendal korrusel oli tele ja all olid oli raadio või Roosvanud mõtlane. Kas raadio inimestega ka kokku puutusid, ta on pidevalt kohvik, oli olemas, siis juba. Mu meelest siis kohvikut ei olnud aga loom, kelle keskmine oli lähedane sõber, oli Lembit, Lauri. Aga. Pall. Kel olid minu jaoks nagu liiga kõrgele, nii et, aga noh, seal sai nalja palju, sellepärast et seal eksoojete ikka palgapäeval seda lapsi ka ja siis kui taheti kellegile nagu vingerpussi mängida siis. Siis siis pandi salajal portfelli Telliskivi ja siis läks soojusele telliskiviga, eks siis sai sealt. Sugeda. Aga maja oli siis tõsise valve all, valvur oli püstoliga. Valvuri ministri kooli kunstikooli väga hakkab meelest ära minema. Ja noh, seal oli see suur suur see, kus orkester harjutas iga päev. Need koorid ja sina olid, eks ole, vist segakoor naiskoor raadiol. Ja, ja siis noh, ja siis oli raadioteater, ma mäletan, seal oli üks režissöör, Toome Kaarel Toom, Kaarel daami ilmselt, ja seda ma mäletan, et siis oli veel teisi, kõiki enam ei mäleta, eks ole. Aga siis majas oli selline melu kogu aeg või, või oli vaikus? Et möll käis ja inimesed inimesi oli palju nomaarovomika. Niisugune rohkem seda melu poole käis ja ja noh, siis tehti ju siin neid filme. Üritati need kunstilisi filme, draama, malatele, antol mõõtja, kes aru ja virve. Kes need siin olid? Trollis mu teadmisi, eks ole, seal antiikajaloost saite hakkama. Kõike ei teadnud, kes ta seal budistasele, aga midagi. Aga kas ta suhtus sõbralikult? Väga sõbralikud, kõik olid sõbralikult, siis käisime siin palli mängimas ja siis käisime korv- ja võrkpalli mängimas Riias ja ma mäletan ja ja nii et et siin ei ole kahetseda midagi üldse midagi. Kahetsen, et ei ole mõtet mõelda seda, mis on olnud, tuleb mõelda, mis on tulemas ja kuidas tulevik välja läheb.