Tänane vanasõna kõlab nii, tee hääd, tee kurja, kõik teed iseendale. Täna on saates külas folklorist Risto Järv ja see vanasõna on tuntud pea kõigile Moosun. Jah, see tõdemus kõlab ju iseenesest tõesti üsna selliselt lihtsalt ja argielus tuttavalt ka eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on sellest 65 üleskirjutust tüübi numbriks 1144. Mõnigi kord on ka selle vanasõna puhul kirjapanijad kommenteerinud, mida nad selle vanasõnaga öelnud on, kuigi tegelikult tuleb see ju lausest ilusasti välja, aga siiski leiame kirjapanekuid nagu näiteks Võnnu kihelkonnast. Jaan Moody's toona siis moodisse kirjutanud, mis sa teed, teed enesele kas head või halba tõiseleide midagi, kõik saab eneselauk puseks 1895. aastal või siis sealt sammast lähedalt Räpina kihelkonnas Taaniel Leps on tihe, hääd või halba kõiktid hindele mõnigi kord on ka pisut poeetilise maitset kirjapanekuid Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist leida näiteks Salme Karro kirjutis Vändra maalt, et teid head või kurjade tika endale inimesele jääb tegude vari võisiis Jondagravtsof Kuusalus 1971. aastal täitsa head või teed sa kurje, seda teed sa kõik ise omale, see tuleb omale missa, teisele ilmsüüta, soovid või vannud teist ilma süü tänapäeva inimesele Eestis kindlasti peale selle, et tõesti tuntud sellise piibeliku tõdemusega ilmselt ka märksõna karma on see, mis sedasama ütlust ilmekalt iseloomustate, mis iganes endast välja laseme, see meie juurde tagasi pöördub. Ja seepärast pole ime, et seda vanasõna teadaolevalt nagu meie vanasõna, et kirjapanekutes, rahval arhiivis näeme, on näiteks ka mitmed saated seostanud just et nende isa on seda neile rääkinud. Arnold piir, hilisem ajakirjanik 54. aastal on kirja pannud isa ütluse. Teed hääd ehk teed kurja teed ikka iseenesele ja mõnikord on nende vanasõnade juures ka selline lugu, mis kirjeldab siis reaalelus toimunud ka neid leiab folkloristika osakonna kartoteekides kirjandusmuuseumis päris mitmeid. Eks Hargla kihelkonnast Mõnistest Alfred Lepp. Ta on kommenteerinud, mis Tiituudid endale ütles. Nõukogude armee kolhoosnik töö juures, arvestades teise inimese käitumist. Või folklorist Ellen Liiv 1983. aastal Maarja-Magdaleena kihelkonnas. Jah, mis teed teed endale, siin oli üks väga paha ametimees, küülitaja metsiaadioid Sõid jahi ajal ära maeti ühte hauda pojaga. Nii et selle vanasõnaga sellised õpetlikud lood mõnikord seostuvad ja nii nagu rahvajutud vanasõnu ja vanasõnades väljendatud mõtet. Mõnikord ilmekalt, et kokkuvõtvalt kasutavad selle jutu lõpetuses nii, tegelikult me leiame sedasama vanasõnade häädehti, kurje võitjad iseenesele sageli kokku võtvana ka muinasjutt tõttu, mis teed, teed endale legendilise muinasjuttu, mis ma tellin numbrit 1837 tekstist jutud nõndavõrd pikale ka ühe sellise lühema näite jutust, kus sedasama vanasõna, ütlus, tõdemus kasutatud on Julius Aleksander Rebergilt Haljala kihelkonnas 1892. aastal on ta kirja pannud ja Jakob Hurdale saatnud teksti, kuidas sant, kes ühes mõisas tihti kerjamas käis. Kui ta seal lauludest puudus tuli, siis oli ikka alati kasutanud selliseid sõnu headelt kurja ikka teede enesele ikka kordades ja kordades ja siis sai proual nende sõnade peale süda lõbuks täis. Siis ta küpsetas sandile väga ilusa peene leivavakku ja pani taignale kihti sekka. Sant läks siis mõisast ühte kõrtsi, aga sinna tuli üks noor ohvitser ja see küsis ka kõrtsmiku käest, peent leiba, võid ja mune, aga kõrtsimäel peent leiba ei olnud. Saint, kes parajasti seal kõrtsis oli, ütles, et temal on ta võitjale ande vahetada ja võitiski kõrbeks andilt peene leevaku andis selle vastu saiaohvitser sõi-sõi ja korraga tundis kanget valu ja suri vähe aja pärast. Saint võeti siis kinni ja küsiti, et kust ta selle peene leivapakku oli saanud, temaga ütlesid, mõisaproua andis proua ja härra olid ka selle vaheajal mõisas sinna jõudnud ja siis ehmatasin ära, sest surnud mees oli nende enda poeg. Proua saadeti siberisse. Sellised muinasjutud, mis tihtipeale sedasama vanasõna alguses kasutavate tihti tihtipeale päris. Rahvajutupoeetika loomasid koledaid kujutluspilte maalivad, teevad selle vanasõna meile piltlikult selgeks ja, ning rahvapärimuse sageli asja seletatud piltlikult ja seepärast pole ka ime ütleme vanasõna teistes vanasõnatüüpides leiame ka vasteid, mis pigem soovitavad ikka järele mõtlema enda tegudele. Nonii, naiteks võime leida vanasõna tüüpe nagu misse, heaga ei saa seda paha kala, püüa või kes armastust külvab, see armastust lõikab teie head siis leia, tead või kes head otsib, see paremat leiab.