Niimoodi, ja täna on meil Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret voolaid ja vanasõna kõlab sedasi, kuidas metsa hüüad nõnda vastu kajab? Tuntud rahval pluss kuidas metsa hüüad nõnda vastu kostab, on esindatud eesti vanasõnade mahukas akadeemilises väljaandes, mis siis sisaldab üle 15100 erineva rahvatants, kui see iseseisva tüübi numbriga 6762. Ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanasõna kogus, mis siis tõesti on üks vanasõnadega kõige rikkalikum allikas Eestis leidub seda tarkusetera umbes 75 rahvaehtsat üleski. Just nii, et tegemist on üsna populaarse ütlusega ja varasemad kirjapanekud pärinevad, et meie rahvaluule kogumise algusaegadest 19. sajandi teisest poolest rohkelt on seda rahvatants, kust näiteks juba meie varasemate suurkogujate Jakob Hurda ja Johan Eiseni kirjasaatjate poolt ülestähendatud. Aga enne seda leiame, leiame seda vanasõna ka 19. sajandi baltisaksa autorite väljaannetest. Üks varasemaid on näiteks Johann Brüsseli välja antud kalendrist Eesti Maarahva kalender ehk tähtraamat siis 1000 kaheksasajad 21.-st aastast ja ohtralt, et on seda olnud ka juba 19. sajandi lõpu mitmetes sõnaraamatutes. Ja nagu juba mainisin, kalendrites kooliõpikust võttes lugemikes ja varasemad siis 1875. aastal näiteks Victor Steini vanasõnaraamatust, üks kubu vana vanu sõnu ja vanu kombeid, aga ka 1876.-st aastast või 1876. aastal välja tud. Ferdinand Johann Wiedemanni sulest on siis ilmavalgust näinud see vanasõna teoses austaminerenud Oissar leevenden, veresdem ehk siis eestlaste sise- ja väliselust. Ja kuidas metsa hüüad nõnda vastu kostab, on siis ka rahvusvaheliselt küllaltki tuntud rahvatarkus, ta esineb meie hõimlastel soomlastel, liiv, lastel vadja lastel, veps, lastel, lähinaabritel, venelastel, lätlastel ja selle vanasõna tähendus on seotud just inimsuhet sellega, et inimene ei ela ega tegutse isoleerituna muust maailmast ja teistest inimestest. Kuidas metsa hüüad nõnda vastu kostab, langeb siis tähenduslikult ühte, tegelikult paljude vanasõnadega, mille põhiiva ongi, et kuidas sina, teistega nii teised sinuga või siis vanasõnaga veel ümber öelda, kuidas külvad, nõnda lõikad, hakkad, et mets nii kajab, kuidas hõikad, või siis mida teistele teed tuleb sulle tagasi. Ja sarnase tähendusega vanasõnad on ka näiteks nõnda kui mina metsale, siis mets mulle ja kui vanasõnades üleüldse võib peegelduda hulganisti selliseid tähelepanekuid mitmesuguste elu, seaduspärade, ka inimvälise looduse kohta eriti näiteks, mis puudutavad põllunduse ja korjanduse jaoks olulisi kogemusi, noh, me teame näiteks ilmaoludega oludega seonduvaid vanasõnu siis põhifookus, neil on enamasti ikka just inimese ja inimese suhted. Ja, ja nii on ka rahvas seda vanasõna seletanud. Et meil on 1969.-st aastast näiteks Hanilast seletus, kuidas käib Studia, suhtleb kaaslastega nõnda, nemad vastavad, kui sa oled mõistlik inimene, siis on teised inimesed ka mõistlikud, suvasta oled hull, teised ka pahased. Või Iisakust on 1970. aastal kirja pandud, selline lisandus. Võib mõista sümboolselt, kuidas suhtutakse rahvasseni rahvas vastu. Oli käibel keskealiste ja vanemate inimeste seas käibel ka praegu vastastikku peab hästi läbi saama, kuidas sina käitud, nõnda sinugagi käitutakse. Ja muidugi näitab see vanasõna, tegelikult kui oluline on olnud loodus, mitmete rahvaluule selliste kõnekujundite ja metafooride allikana. Et ka selles ütluses mets ei ole mitte lihtsalt mets iseenesest, vaid vaid tekib ju piltlik ülekanne millelegi palju suuremale kõigile neile suhte rägastikele ja tehnikutele, millest siis inimene peab läbi murdma. Aga muidugi võime selle vanasõnaga otsesemas plaanis loodusega siduda, et kui metsa ja metsa ja loodusega kenasti ümber käia, annab metsa loodus ka omalt poolt tagasi. Olgu siis ohtralt metsaande või, või lihtsalt loodusliku vaimselt tasakaalu, mille poole inimene pidevalt püüdleb. Ja ka selle kohta on vanasõnadega mets, tühi ole, mets on vaese mehe kasukas. Kas mets on vaese mehe ait kellel on metsa, sellele on ka kanda. Mets on kindlasti eestlastele ka tänapäeval väga hingelähedane ja õnneks ikka veel ka lihtsasti kättesaadav. Et see nii ka jääks ja metsast ainult soovitud vastuseid kostaks, tasub meil küll mõelda, kuidas siis metsa ikkagi hüüda. Aitäh, Piret Voolaid.