Meil on Tartu stuudios folklorist Piret Voolaid ja vanasõna, mille kohta täna teada saame, kõlab tänaseid toimetusi ära viska homse varna. Raadiokuulajale on kindlasti ütlus tänaseid toimetusi ära viska homse varna tuntud ja seda kasutatakse õpetlikku monitsusena, et kõik vajalik kohe ära. Muidu kuhjub siis järgmiseks päevaks liigselt palju tööd. Ja sageli kehtib see ka tänapäeva selliste projekti tähtaegadega, eks ole. Ja võib-olla on huvitav, et see vanasõna pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Kalevipojast, mis siis rahvaväljaandena nägi esimest korda trükivalgust 1862. aastal. Ja me tegelikult teame, et Kalevipoeg on mitmeid teisigi vanasõnu tuntuks teinud, et siin tulevad näiteks kohe ette sellised ütlused nagu meest sõnast härga, sarvest või ülemaks kui hõbevara kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkus tunnistada ja paljud muudki tänaseid toimetusi ära viska. Homse varna on vaieldamatult üks tuntumaid selliseid kalevipoja ütluseid mida siis ka tänapäeva kõnepruugis päris palju kohtab. Ja ka Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub seda vanasõna. Päris palju, umbes sadakond rahvapärast üleskirjutust. Ja 1900 kaheksakümnendatel aastatel ilmunud eesti vanasõnade mahukas teadusväljaandes on see olemas ja kannab see vanasõnatüübinumbrit 12411, et meenutuseks, et üleüldse on selles vanasõnaväljaandes siis üle 15000 erineva vanasõnu. No eks selle üle, kas siis Kreutzwald on selle vanasõna võtnud pigem rahvasuust või või ise loonud, on, on teadlased ka arutlenud. Eesti vanasõnade parima tundja Arvo Krikmanni väitel on selle sententsi rütmistus, see regi värsiline selline rütmistus kindlasti Kreutzwaldi pilt, aga olete, oletatavasti on see troop homse varna viskama Kreutzwaldi enda looming, et seda kinnitab siis näiteks tõik, et selles algKalevipojas ei olegi vastavas kohas veel homse varna, vaid hoopis homse kaela tänaseid toimetusi, ära viska homse kaela. Ja nüüd on võib-olla huvitav küsida siis, et kuidas siis rahvas seda ise seletanud, all meil on näiteks 1965.-st aastast pärit, et selline kommentaar helmest töö tuleb töö ja tegemine ära lõpetada, aga mitte viivitada. Või siis seletus 1968.-st aastast Vändrast töid, mis tarvis täna ära teha ei tohi homseks? Noh tegelikult ongi nii, et kuigi tekste on arhiivis väga palju selle vanasõna kohta siis selgitusi on neile üsna vähe. Ja me võime siit järeldada, et küllap see rahvatarkus oli üsna otse selge, nii et seda seletada võib-olla ei olnud, ongi tarvis. Kui nüüd kogu suurt eesti vanasõnade korpust vaatame, siis selgub, et ütlusi sellise ajaratsionaalse kasutamise kohta leiame sealt. Rohkesti märkame sellist valdavat omamoodi ajakasutuse filosoofiat, kus siis varajane olla, kasulik, hiljaks jääda, kahjulik näiteks jälle vana salavarane linnuke, leiab tera. Või mida varem, seda parem. Huvitav ongi, et ka sedasama ideed, et ära jäta tööd homseks või Tänatehtu on homme Est leida, kannab väga suur hulk vanasõnu. Ja üks lähedasemaid on kindlasti ka raadiokuulajale populaarne või tuntud rahvatarkus, et mis täna tehtud, see homme hooleta. Aga lisaks võib siia tuua ka selliseid näiteid nagu jätka leiba, aga ära jätka tööd. Töö tänaseks, jutt homseks või homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Parem ikka täna kui homme või siis kus ma täna järje jätta on, sealt ma homse otsa leian. Või viska kivi ette, siis on hea peale astuda või mis õhtul tehtud, see hommikul hooleta või tehtud töö ei taha enam tegemist. Nüüd nõukogude ajal hakkas see vanasõna levima ka vahva edasiarendusena sellise omamoodi rahva naljana tänaseid toimetusi ära viska homse varna, sest ka ülehomme on päev ja konkreetsel juhul on siis lihtlauselisele vala sõnale lisatud kõrvallause, mis siis muudab kohega senist tähendust ja üldisemalt põhinevadki sellised vanasõna modifikatsioonid vanasõnade olemasolevate vanasõnade ümbertegemisel ja peamine eesmärk pole siis enam õpetlikus, vaid esmajoones pigem selline vaimukus. Üllatav uudsus ja naljasaamine. See on ikka tore küll, kui elada selle järgi, et täna te kõik ära, siis on homme mureta. Aitäh Piret Voolaid.