Ja tänane vanasõna head kuulajad on, ega põrsast kotis osteta. Folklorist Piret Voolaid, paluks neil natuke kommenteerida. Jah, ära osta põrsast kotis, siis on üks rahvusvaheliselt tuntud kauplemistarkus tõest mille juured siis ulatuvad vähemalt keskaega välja. Ja mitmesugused allikad on pakkunud selle ütluse kasutuse algusajaks hiliskeskaega, mil sealiha oli vähe. Aga sellist vähemväärtuslikeks loomadeks peetud kasse koeri näiteks palju. Ja on väidetud. Ta ütlus tuli kasutusele 14. sajandil Prantsusmaal ja Inglismaal, kus siis petised üritasid turgudel hinnalise põrsaliha asemel müüa kotis kahtlast kraami. Väljend on levinud iseenesest üle kogu maailma eri kultuuriruumides on erinenud ainult loom siis, mis seal kotis on. Ja nii on meiegi eesti keeles olemas idioom või fraseoloogilineb üht püsiühendpõrsas kotis. Sellise tundmatu kauba kohta ja õpetlik vanasõna. Ega põrsast kotis osteta. Ehk siis ühtki kaub, Bach ei või ilma nägemata osta ja lepingutingimused peavad kõigile selged olema ja üheselt ka mõistetavad. Nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi on seda vanasõna kogutud üle 100 rahvapärase üleskirjutuse Eesti erinevatest paigust. Ja varasemad kirjapanekud on pärit 19. sajandi lõpust meie rahvaluule kogumise algaegadest. Leiame seda vanasõna nii Jakob Hurda kui ka Mattias Johann Eiseni kogudest. Ja muidugi leiame selle vanasõnaga 1900 kaheksakümnendatel aastatel ilmunud teaduslikust väljaandest Eesti vanasõnad. Mis on siis esinduslike vanasõnaväljaanne ja sisaldab, saab üle 15000 erineva vanasõnatüübi ja tänane rahvatarkus ega põrsast kotis osteta, kannab sellest tüübinumbrit 9214. Nüüd aga ongi meil huvitav, et millised rahvapärased seletused on sellele. Vanasõnale siis arhiivitekstides lisatud et nad 1938. aastal on pöidest näiteks Aleksei lesk ka kirjutanud, et põrsast ei müüda kotis, ühtegi kaupa ei osteta ilma nägemata. 1948. aastal on meil Saaremaalt Pihtla vallast Loona külast kirjapanek. Millegi üle ei või otsustada, ilma teda nägemata ta midagi ei osteta, seda nägemata. Ja 1955. aastal tõrvast näiteks midagi ei tehta ilma järele mõtlemata. Et siin on juba laiem tähendusväli sellel tarkusel. Ja 1968. aastal on näiteks Iisakust selgitus, et eset või olevust tuli enne omandamist igakülgselt tundma õppida. Ja 1970. aastal on siis Viru-Jaagupist näiteks kirjeldused põrsa ostmisel olid ostjad sellest huvitatud, et nad looma hästi näha saaks. Müüjad püüdsid aga just kehvad põrsast kiiresti ostja kipanna piltlikult tarvitati sõnaga näiteks sel puhul, kui keegi vähe tuntuga abiellus, tundub, et naisevõtuga ongi seda ütlust ka piltlikult kasutatud või seosta antud. Kohe hakkab silma, et üks osa varasemaid üleskirjutusi on ilusas sellises värsivormis ütlused. Seakaup ei kotis sünni, mõrsja kaupei ukse taga. Et need tekstid on ilmselt lähtunud Victor Steini raamatust vanu sõnu, mis nägi siis ilmavalgust 1875. aastal ja aga samas on selles sõnastus vormis seakaup kotis, sünni, mõrsja, kauppi ukse taga see rahvatarkus ära toodud ka Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatus, siis, mis ilmus 1807 876. aastal. Vahelepõike korras tuleb öelda, et see motiiv, põrsas kotis, on levinud ka meie rahvajuttudes. Et terve hulk selliseid rahval rahvalikke jutte räägib näiteks sellest, kuidas kurat tahtis või vanapagan tahtis saada raha või teenete vastu talupojalt põrsast. Talumees ei raatsinud põrsast ära anda ja pani koti petukaubana siis kassi. Aga vanasõna maailma tagasi tulles on põnev teada, et seda ideed või selle idee kohta et ära osta, midagi nägemata, ära maksta, ütlemata ära osta. Tarbetut on eesti keeles ütlusi, rohkemgi on lausa kümmekond erinevat rahvatarkust, näiteks kaupa Ta kotis, osta ära kassi kotis, osta magu, müüjal, magu, ostjal. Või siis selline ütlus, lähed sa ostma, pane aga hästi tähele. Või rahvatarkus ei rahalolansilmi peas. Või selline pikem ütlus, kes seda ostab, mida tal pole tarvis, see peab seda müüma, mis tal tarvis on. Või mõtlemata ostad, hädaga müüd, või turul on mitut Duracut. No iseäranis tänapäeva tarbimisajastul on need rahvatarkus, et kõik omal kohal. Niisiis jääbki raadiokuulajale vaid soovida. Et enne kauba tegemist tuleb alati paluda müüjal kotisuu lahti teha ja sisu ette näidata, siis pole tarvis hiljem tarbijakaitseamet Teie abil oma õigust ja kaotatud raha taga nõudes aega ja närve kulutada. Aitäh Piret voolehtena.