Ja nüüd tänase vanasõna juurde abiaiast pari põrgust. Mida see tähendab, mida selle all mõeldi? Tartu stuudios on folklorist Risto Järv. Olge nii kena, kus enne vanasõna välja kargas ja mis tema tähendab. Alustan selle vanasõna selgituseks spory väikese jutuga, nii nagu seda on teinud ka rahvaluulekoguja Johan Mägi Tartu-Maarja kihelkonnast kavastust, kui ta oma rahvapäraseid seletusi sisalduva saadetisest Jakob Hurdale 1893. aastal kirjutas jänese talvel ütelnud kange, külma ja tuisuga selga vastu Uhaka sandis ohaka toetades, hoidku küll jumal, kes selle ilmaga on, aga abi aiast vari varjust, mina olen ikka Uhaka varre varjund. Või siis teine lugu, 1961. aastal Koeru kihelkonnast. Kord lumetuisu ajal jooksis jänes lagedal väljal, ta vaeseke ei leidnud kuskilt ulualust, siis nägi üht viltu vajunud aiaposti, läks selle alla ja ütles, mis varjus see varjus. Sarnast lugu on räägitud näiteks ka rebasega rahvaluule arhiivist leiame Kambja kihelkonnast 1039.-st aastast pärit üleskirjutuse. Talvel tuisuse ilmaga jooksnud rebane, otsite tuulevarjunurme pääl, piitsavars püsti, rebane kükitama piitsavarre taade taha ja ütelda abiaiast ja varivõrgust. Pole teada, kui palju loomad nüüd sellest väiksest asjast abi said. Aga veebruaris ehk võib see ajakohane igal juhul olla, mis meie pärimuslikus kalendris külmagu nimed kannab. Ja vanasõna abi aiast varivõrgust, kuigi ta siis ma hetkel vist tundub paljudele tundmatu jutu üleskirjutuste hulk Kirjandusmuuseumirahvale rivis on tegelikult päris suur 55 varianti. Vanasõnade akadeemilises väljaandes kannab see tüübinumbrid 13. Ja kui need loomamuinasjutud tundusid, näitavad seda olukorda pigem koomilises valguses ja seda abi pigem mitte päris õige abina või natuke piltlikult siis me näeme, et vanasõnatekstides on asi päris aus ja tõsine. Halvas olukorras ikka ongi väike abi oluline. Me kõik teame ju, et uppuja haarab õlekõrrest kinni, nagu ütleb teine vanasõna. Ja selgituse saamegi, kui võtame näiteks Rätsep, Jaan Sandra kirjapaneku 1900.-st aastast Vastseliina kihelkonnast. Abi võibki aialt tulla, kui jumal tahta anda. Ehk tõepoolest abi võib olla mis tahes ajast ja väiksest esemest, millest mõnikord ei ootagi ka hilisemad üleskirjutused, mis seda vanasõna kommenteerinud on, on siis sarnaselt maininud näiteks Mary Kaasik Lüganuse kihelkonnas 1009 71. aastal varivõrgust abiaiast tugiteibast võrk ja, ja hoiavad, teivas on toeks. No mõnikord on siis seletatud seda vanasõnaga praktilisemalt isandaga Sof Kuusalu kihelkonnast on 71. aastal selgitanud, kui midagi teha, näiteks paned kasvõi lauatüki augu, et ehk siis jällegi mis tahes pisikene asi võib tõepoolest abiks olla ja suure asja puhul abistada. Nagu vanasõnad mõnikord ikka võib ka see olla kasutusel otsesõnu Pukvaalselt. Hugo Lepik on 1970. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas, tähendab pikema seletuse. Sõna oli käibel siin selle aastasaja algul, kuid vähelevinud seda öeldi aia kohta, mis loomad tõrjuks, kuid piltlikult mu nägu lugu. Niisiis võiks laiendada meie teadmist sellest, millest pooles praktilises elus võib abi olla. Aga mõned vanasõnad üleskirjutused muidugi sedastavad, et päris ainult neist kahest asjast aiast, mis võib-olla varju päris ei anna, ja võrgust, mis samuti tee ainult ei piisa. Et mõnikord peab olema ka midagi muud, näiteks Jõelähtme kihelkonnas 1889. aastal abi aiast varivõrgus tugi teisest mehest või siis Sofi Bergman 1809. aastal Tartu linnast abi aiast varivõrgust au, koost ammugi abi, ehk siis hagu tuleb ka siiski teha selleks et sellel külmal ajal vastu pidada. Igal juhul on see huvitav ja mitmesse žanrissse kuulub vanasõna, sest et nagu me ennem nägime, edasine plaan osutudes mõistagi esineb segakõnekäändes otsib abiaiast toetust tugiteibast nii vanasõnades ja me leiame selle koguni loitsudes. Nii näiteks on Victor Steini üleskirjutus Setumaalt Võrumaalt naba paika saamise loitsu selliste üsna lähedaste ridadega abiaiast varavõrgust, suurem abi, suurest nõglast, nõelast, arstiabi, arbija tuginõu ja abi Nabi paika plaks plaks, ehk siis ka väiksest asjast võib jällegi olla natukene abi selles naba paika saamise loitsu ja niisamuti leiame sellele ütlusele viite naljandi test Kadrina kihelkonnas 1000 on Jakob Nante üleskirjutus. Kaks meest olid üht taga ajanud, tagaaetav oli võtnud aia seest troika ja löönud mõlemad tagajärel uimaseks, kohtu ees, ütelnud mees. Mul tuli isa sõna meelde, et aiateivas on su abi ja toe teivas on su tugi. Selle peale võtsin aiast Raike ja lõin. Ja see mees sai õiguse. Nii et jah, raskel ajal võib-olla tröösti tohe kuitahes pisikesest asjast ja tuleb loota, et seal külmal ajal, mil isegi jänesed õhkavad, et kuidas seal külmal ajal läbi peaks saama ka abivahendi, selleks leiame tõe huvides, tõsi, olgu ka ära öeldud, et vanasõnade loendis on küll ühe ainsa üleskirjutusega, aga siiski olemas ka vanasõnatüübi numbriga EV 35 aiast ei saa abi ega võrgust varju. Ehk siis just nimelt täpselt vastupidi, nii nagu vanasõnad mõnikord selle vastu räägivad. Aga see on juba järgmine teema. Absoluutselt aitäh riista järglane.