Tänane vanasõna kõlab niimoodi, hirmul on suured silmad, kes poleks seda tundnud, et kui hirm kallal, siis oi kui jube on igal pool. Ja teate seda juba ka vanal ajal, kui palju ja kuidas sellest kohe kuuleme. Tartu stuudios on folklorist Piret Voolaid tõesti hirmu ja kartuse kui ühe väga tugeva ja inimesele igipõliselt omase tundega puutume ilmselt kõiku kui vähem või rohkem väiksemates või suuremates vormides. Ja ka vanasõna hirmul on, suured silmad on suure hirmutundjale justkui lohutuseks, et midagi kartes nähakse asju, ohte ja olukordi. Hullem ana. Kui need siis päriselt ettejuhtudes on. Ja struktuurilt on see tänane vanasõna, hirmul on suured silmad, hea ja lühike. Suured silmad sisaldab ka sellist rahvaluule kujundkeelele omast sõna alguse, kaashääliku hea kõla, ehk alliteratsiooni. Et igati selline tabav vanasõna. Samas on sellel stereotüübil hirmul on suured silmad ka otsene tõepõhi all. Ohtlikku olukorda sattunud vanemad inimesed on hirmunud, näoilmele on siis tõepoolest omased pärani silmad paisunud ninasõõrmed õhku ahmib suu ja säärane ilme ei teki näole mitte ainult selleks, et hirmu väljendada ja teistele sellest teada anda. Pungist silmad ja avardunud sõõrmed aitavad ähvardavalt ohuallikat paremini näha ja haista. Ja hirm teeb kehaga valvsaks, et siis vastavalt reageerida, et seega ei ole hirmureaktsioon iseenesest ju negatiivne, vaid selle eesmärk on meid kaitsta. Ja kahjustavaks muutub see üksnes siis, kui keskendume siis kas kartmisele mitte siis aga hirmu tekitava olukorra lahendamisele või sellest eemaldumisele. Nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub seda vanasõna, hirmul on suured silmad üle 50 kirjapaneku, mõnel juhul on seda siis variandina sõnastuses kartusele on suured silmad ja akadeemilises väljaandes Eesti vanasõnad on see rahvatarkus märgitud tüübi numbriga 1293 ja varasemad sellised rahvapärased kirjapanekud on pärit, et ikka 19. sajandil pust näiteks Jakob Hurda kogust leiame neid üleskirjutusi ütleme Vigalast aastast 1894 ja kõnealune vanasõna on ka rahvusvaheliselt tuntud, aga meile ilmselt on see jõudnud pigem idanaabrite kaudu. On põnev, et arvestades ütluse populaarsust tänapäeval ei leiame seda varasemalt Nendest sellistest baltisakslaste grammatikatest raamatutest nagu seal tuntud vanasõnu tavaliselt kirjalikul kujul leidub. Esimesi kordi eestikeelses trükisõnas leiame siis selle vanasõna. Hirmul on suured silmad hoopis näiteks Timo deus kuusiku õpikust keeled eestlastele, vene keele õppimiseks ja pruukimiseks igapäevases elus mis ilmus 1899. aastal. Ja hiljem on seda leida mitmetes lugemikes, näiteks Mihkel Kampmaa lugemikus kolmekümnendail aastail ja väga palju on just viidatud sellele vene vanasõna. Nüüd tänapäeval on hirmul, on suured silmad ju tohutult levinud vanasõna et kui me sisestame selle ütluse näiteks Google otsingusse interneti, saame üle 320000 tulemuse. Ja seda klišeed leiame nii raamatu pealkirja täna kunstiteostes meedias artikli pealkirja täna ning muidugi ka otseselt sellist hirmu olemust lahkavates erinevatest psühholoogia teistes on see pidevalt aukohal. Ja seda ütlust kasutatakse näiteks ka poliitiliste situatsioonide kirjeldamiseks, näiteks olukorras, kus mõni riik tunneb ärevust naaberriigi tegevuse osas rohkesti kasutatakse seda ühiskonnas hetkel hästi mingil ajahetkel valitsevate ärevust tekitavate teemade sellisel rahustamisel või rahustaval käsitlemisel. Ja kõige uue puhul seoses erinevate ühiskondlike muutustega, mille kohta puudub siis selge teave, mis konkreetselt tegevustega tulevikus kaasnevad. No näiteks leidsin siin pealkirju Rail Baltic, kui müüdid ehk hirmul on suured silmad, õpetlikke juttude ja muinasjuttude pealkirjana, võib, võib seda vanasõna samuti leida. Et siin on siis moraal, kuidas selle hirmuga toime tulla, et mitte hirmu liiga suureks maalida, et üks rahvusvaheliselt levinud muinasjututüüp näiteks rõivaidpidi kinni jäämine surnuaial, kus siis on viide ka sellele vanasõnale. Ja selle kohta on ka eesti rahvaluules jutt, kus mees lööb kihlveo peale kalmistul risti sisse, naela nael läheb pimedas kogemata läbi, ta oma kuue saba ja mees sureb hirmust, arvates, et keegi hoiab teda kinni. Et ilmselgelt olid siis hirmul nii suured silmad, et nad said talle ka saatuslikuks. Ja võib-olla on huvitav vaadata, kuidas siis rahvas ise on, on eri aegadel seda vanasõnaga seletanud. Et meil on päris mitmeid selliseid selgitusi tekstide juures, näiteks Kose kihelkonnast on 1964 kirjapanek üteldakse, kui keegi mõnda halba asja veel halvemana näeb. Või 1968. aastal on kust kirja pandud seletus, hirmunud inimene näeb viirastusi. Või siis selline 1967. aastal Märjamaalt kirja pandud. Noh, väikene pajatus juba, hirmul on suured silmad, hirmuga näeb ohtuga ohutust. Olime metsas marjul korraga, Ilze jookseb kisades minu juurde uss, uss, läksime vaatama. Sarapu pulk. Hirmul on suured silmad. Tihti ongi seda vanasõnaga kasutatud just selliste pajatuste või tõsiolukordade õpetlikku moraali või kokkuvõttena, et alati ei tasu karta Ta. Ja näiteks 1978. on paistust lisandus, kui kardad kurja inimest või looma, siis närvipinge pressib silmad suureks. Kuna kartus, hirm ja ärevus on tõesti üks inimese väga tugevaid põhiemotsioone siis on sarnast ideed kandvaid vanasõnugi terve kimbuke, et näiteks mis sa kardad, kaela langeb või kartus ei ole kuskilt päralt või hirm maksab raha või siis hirm paneb püksid püüli tegema. Hirm teeb jalad alla, hirm õpetab paluma. Ja on ka selliseid ajastukohaseid, kasutusi, mida võiks vaadelda näiteks nõukogude ajal. Kui Nõukogude Liidu ja Hiina suhted teravnesid, siis levis selline küsimus vastuse vormis nali või naljaküsimus. Et kuidas muutub rahvaluule. Kui vanasti oli vanasõna hirmul on suured silmad, siis nüüd öeldakse, hirmul on pilusilmad. Ja selle rahvatarkuse vastukaaluks võib raadiokuulajale meenutada kohe ka vanasõna julge hundi rind on rasvane, aga vana sõnalisele maailmavaatele on omane ikka selline mõõdukus ja tasakaal. Nii et liigse hulljulgusega ja kogenematusega elu võttes võib jälle vabalt võib juhtuda, et julge hundi rind on hoopis haavleid täis ka seegi vanasena. Aitäh, Piret Voolaid ja kõike kaunist.