Tänane vanasena kõlab sedamoodi. Uudishimu teeb ruttu vanaks, Tartu stuudios on kariste Risto järv. Miks see nii on see vanasõna, mida Eesti Kirjandusmuuseumirahval arhiivikirjapanekutes polegi väga palju kõigest koeks variant. Ja tüübinumbriga 12974 väidab meile tõepoolest, et vanaks või mööda uudishimu tõttu seda on teatud juba üsna ammu. 19 sajandi lõpust on teada, näiteks natukene pikemal kujul, kes teada tahab saada, läheb ruttu vanaks. Vastus noorte, mitte tarvilikud küsimuste peale tõstamalt Pootsi vallast, siis või siis kolm aastat hiljem. Kogu ei ole Mattias Johann Eiseni saadetud aga tegelikult juba kümmekond aastat varem kirja pandud Mihkel Mihkelsoni poolt. Ära küsi kõiki asju, lähed vanaks. Hilisemast ajast, kaheksandast sajandist leiame ka lühemaid varianti, kus tuleb meile tuttav uudishimu teeb ruttu vanaks. Huvitav on see, et siin on tegelikult üleskirjutustes pikem paus. Tegelikult leiame järgmised selle tüübiale liigitatud vanasõnad alles 1940.-test 50.-test aastatest esimene 1946. aastal. Kooli õpilane Oskar Toompuukoorma kihelkonnast uudishimu teeb vanaks ja siis vanasõnu kirjapanekuid 50.-test näiteks uudishimu tegi vanas selgitusega Uudishimuliku kohta või siis tuntud rahvalugejalt Emilia poomilt tema vanaemalt kirjapanduna uudishimu ajab ruttu vanaks. Võiks tõesti spekuleerida, et ei tea, kas selle taas oktoriseerimise põhjuseks oli siis aeg, mil ei olnud sobilik liigset huvi tunda viiekümnendatel teatud maailma asjade vastu, aga noh, selge on see, et seda tegelikult on, on teatud-tuntud, et ikkagi nii varasemal kui hilisemal ajal ning kasutatud sellise naljatoonilise ütlusena ja siis kuidagi tõrjuda sobimatult küsimus pikemaid seletusi hilisemast ajast, näiteks 1981.-st aastast Pilistvere kihelkonnast vitsjärve külast laule, uudishimulik, see teeb ruttu vanaks uudistes inimene väga küla asju teada saada ja kandis neid edasi, siis öeldi hoiatuseks. Pikem näide on ka Põltsamaa kihelkonnas, et üles kirjutatud 1997. aastal 1909. aastal sündinud Smart alustuselt. Kui mõned tuttavad ajasid omavahel juttu ja juurde tuli inimene, kellesse see jutt üldse puutunud, kuid tahtis teiste juttu pealt kuulata, siis öeldi, et uudishimulik inimesel võivad siis kõrvad kurdiks minna. Eriti laste puhul. Pahandati tuttavad omavahel, ütles ikka naljatoonis, et uudishimu teeb vanaks. No need, kes on lugenud sellist lapse kasvatamise seisukohalt vahvat raamatut Mary Poppins, siit need võib-olla mäletavad episoodi, kui Mary Poppins reageerib ka vanasõnaga Maiknely, kes tunneb huvi selle vastu, mis öösiti loomaaias toimub, ära ole uudishimulik, uudishimu teeb ruttu vanaks, napsas Mary, Poppins seisab siis seal raamatus. Huvitav on aga see, et kui originaali vaadata, siis leiab selles kohast hoopis justkui hoopis teistsuguse fresologismi. Tsiteerin. Kilde kätt stampides Mary Poppins. Kõik on täiesti omal kohal siinkohal tõesti kasutada. Ta on kasutatud varemalt ajalt seda mure sõna ja sellest 1930. aastal kirjutatud ja eesti keelde 71. aastal tõlgitud antud raamatus onu priosologism. Vanasõna õigesti ümber pandud nimelt ongi siis inglise traditsioonis see, mida me tänapäeval tihtipeale teame, et uudishimu tappis kassi tuntud just ütlusena Keer kild. Juba Shakespeari näidendis palju kära ei millestki 16 1599 on vastav viide selle kohta Georg Meri tõlkes siis julgust, mees, mure tapab kassi. Kuid sinul on küllalt hakkamist etappa mure. Aga hiljem on see siis inglise traditsioonis suuresti asendunud 1000 kaheksasajakümnendatest aastatest peale, on see asendustulnud ja pigem ongi siis hiljem kasutusel ja tuntuks saanud kerioositi kilda kätt, mis ongi siis meile toonud hästi sageli kasutatava ütluse uudishimu, piss, kassi, nii et jah, igal juhul ei maksa seda segi ajada siis selle kuulsa Schöödingeri uudishimuliku kassiga, kes võis või võinud mäletult otsa saada. Aga tagasi tulles nüüd Eesti vanasõna ja uudishimuliku vastu, et siis võib-olla tõesti oma materjalist ainest leiame me vanasõnu ütlemisi, uudishimu vastu veel mitmeki, näiteks silm ei saa täisnägemisest, kõrv kuulmisest või kunas põrguinglist täitsa täitsa või silm vaatamise himust, nii et leiab ka sealt ainest, mida kasutada selle vanasõna asemel. Uudishimu tappis kassi ja lõpuks võib öelda, et ega tegelikult ju see teadmishimu on ikka ka noortele ikka ja alati tarvilik. Nii et seda vanasõna tuleb kasutada mõõdukalt. Aitäh, Risto järv.