Head kuulajad ja nüüd tänase vanasena juurde, milleks on tühi, teeb toru ja saates külas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi juhataja folklorist Risto Järv. Tere ja oleni kena. Räägi natukene selle küllaltki kummalise vanasõna tagamaadest, mis see tähendab? See vanasõna kõlab jah, kummaliselt ja sellega seondub huvitav lugu päris pikk lugu mu enese jaoks. Nimelt viis vana sõnani tühide toru juba mitu aastat tagasi mind üks mu sõber, kellega toona üle tüki aja taas kokku saime, olime siis pikalt istunud, hulk ilma asju ära arutanud ja siis ta küsis, et mida seal inimalasena tühide toru tähendab? Olin päris kimbatuses. Nimelt tuli siis lavakunstikoolis, kus ta õppinud oli aastaid varem näitlejatele nagu ikka etüüdi teha antud, igaüks oli teistele pidanud etendama eest vanasõna, tuttav tegevus, eks ju, kas või telemängudest tänapäeval. Ja üks nendest tudengist oli siis teistele liigutustega näidanud midagi, mida keegi ära ei arvanud ega aru saanud. Ja lõpuks oli siis tegija kommenteerinud, et see on vanasõna tühide torukursusele jäänud, see ütlus haruldane lause hästi meelde, seda korrati ikka aeg-ajalt seltskonnas omavahel ja küsitud naljatamisi teistelt, nii nagu siis sõber kord minutitki ja sealtpeale jäise mind päris pikalt painama ei tulnud välja vanasõnaraamatust märksõnade toru või tühi alt ei tulnud kirjandusmuuseumis vanasõnade kartoteeki lapates isegi kõiketeadev Google ei aidanud. No ja kogu aeg läks edasi, siis tundus, et ehk võiks rääkida sellest ka mõnes selles vanasõna vaatuses. Siinsamas huvitas, kui vanasõna tähenduse mõtlesin, siis tuli appi teine hea inimene küsis, et ehk peaks pöörama pilgu idamaade filosoofia poole. Nimelt tahavad kingi kulgemise väe, raamatu 11.-st peatükist tablood. Et sellest, kui oluline on tühjus, rattakodarad koonduvad ühteainsasse tühja rummu. Linnart Mälli tõlkes kõlab see Disney, see, mida pole, teeb ratta kasutatavaks faasi, vormime savist, see, mida pole depoosi kasutatavaks. Majasse jätame uste ja akende avad see, mida pole maja kasutatavaks valmistatud langil mõte, see, mida pole, teeb kasutatavaks. Ehk siis võib-olla turu kasulikkus seisnebki just nimelt tühjuses, toru olemasoluks ongi tarvilik see, et ta oleks tühi, et ta saaks midagi edasi juhtida. Aga kas see vanasõna ei olnud midagi selle samma tähendanud? No aeg läks edasi ja kui tundus, et nüüd taasti sellest ka sõnast rääkida, siis selgus taas sõbra abiga. Et aeg on edasi läinud. Nüüd see vanasõna ongi juba Google'ist leitav. Nimelt mõne aasta eest on vikitekstidesse jõudnud Eesti esimene suurim kirjandusajalugu Karl August Hermanni eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani aastast 1898 ja sealt leiadki otsinguga ka vanasõna tühide toru. Hermann nimelt annab kirjandusloos omaette peatükis ülevaate Läänemaal kullamaa kihelkonna kirikuõpetaja Heinrich Gösekeni 1660. aasta grammatikast mille eestikeelne pealkiri oleks siis juhatus eesti keele juurde. Ja sealt seitsmeteistkümnendast sajandist on siis Hermann need vanasõnad välja noppinud. Ja kui see viide Gösekeni juba olemas oli võimuldesse otsida meie keeleteadlaste poolt 2010. aastal grammatika 305.-ks aastapäevaks välja antud ülevaate teosest. Ja sealt leiabki tühide toru ja selgituse. Armuht maht un muht ehk siis eesti keeles. Vaesus toob tüli. Algallikas oli nüüd küll selge, kuid asi polnud siiski päris selge. Miks ei olnud siis vanasõna kartoteegi istega, vanasõnade tüübi nimede andmebaasist abi? Just nimelt TPI nimede andmebaas, mitte kõigi tekstide baas on see, mis meil kasutada. Ja taas aitas siis see õpetus, räägi inimesega, pöördusin Reinsoukese poole, kes on üks meie akadeemilise vanasõnaväljaande koostajatest. Esmahetkel saad öelda, et järgmiseks päevaks oli ta entsüklopeedia mälus vastus käes. See vanasõna on paigutatud vanasõnade tüübi loendis tüübi numbri 12687 alla. Tühi toob tüli majasse ja kõik asetus oma kohale. See vanasõna on tõesti kõigile tuntud. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvusarhiivis on sellest, et ma olen selle väljaande koostamise ajal olnud 220 rahvaehtsate üleskirjutust peaaegu sama palju neid üleskirjutusi, mis pärit raamatutest ja sealt andmestust, tuleb välja ilmekalt, kuidas seda vanasõna ongi sagedasti kasutatud varasemates trükistes 1732 Anton Thor Helle oma grammatikas Väikse lisandusega tühide toru peres ehk siis peresse. Sama kohtub kordub augusti Lemmuupoli grammatikas 1980 ja nii edasi ja nii edasi. Ka rahvaluule arhiivi käsikirjalistest tekstidest leiame selle üsna vara õpetatud Eesti seltsi rahvaluulekogus 1000 800825 Johanna Hinrich, Rosemplenterinoteeringuna. Ja kuigi varasemal ajal tõesti on need variandid tühi, toob toru vaid juhidub toru peresse päris populaarsed ja neid 19. sajandil veel kirjapanekutes mitmeid siis leiame, et hiljem ongi tõepoolest tuntumaks saanud ja jäänud seesama tüübinimetus. Tühi toob tüli majas. Aga selle vanasõna variaablus on rikkalik folkloristide poolt jagatud, siis ta erinevatesse reaktsioonidesse nagu näiteks tühi, toob toru talusse leiva lõppu, lobina tühidab toru, talusse nälgivad naised taplema. Lühidalt tüli majas puudus pahanduse, tühi, toob tüli majas, kadedus võtab kalad merest viha vilja põllult. Tüli tuleb tühja pääle, nirin, närin nälja pääle ja nii edasi ja nii edasi. Nii selguski selle jälje ajamist tulemusena, et see toru ei olegi siiski päris toru, vaid pigem hääl, heli ja õppida võib. Mulle tundub selle juhtumi puhul vähemalt kolme asja. Esiteks, vanasõnad on nagu elugi pidevas muutumises arenemises teisenemises. Kui mingil hetkel sadu aastaid tagasi on tuntud üks vanasõnavormi esinduslik üks sõnastus, võib see muutuda ja tuntumaks saada mõni teisene sõnastus. Tuleb tunnistada oma poeetilise kujundi muukimis, rõõmus, tundus tühi, teeb toru, ma annan sõnakuju mulle tegelikult palju põnevam ja seevõrra paslikum kui meil tuntuks saanud ja jäänud ametlik vanasõna, tüüp mis muidugi kah päris otse ja ausalt asjast räägib. Teiseks on väga oluline, et mäluasutustes need variandid kõik talvel on. Et meil on see teadusandmestikku sobiseb otsida teadusväljaanded, kust jälg ajada saab. Ja viimaks ka inimesed, kes neid argitöös kasutatavaks on teinud ja teevad, kes hätta jäädes oskavad juhatada õige niidiotsani, kus taga on peidus terve rõngad ära või siis nii-öelda terve garderoob. Ja kolmandaks muidugi siis sama vanasõna ise tühideb toru. On väga oluline, et kui miski on tühi, siis kuidagi tuleks sellest teada anda, rääkida Kadülyrid võib aidata. Tõsi küll, teine tuntud vanasõna ütleb, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Aga eks me teamegi, et vanasõna ongi vastuolulised, need räägivad erinevate inimeste, erinevate maailmade, erinevate seisukohtade poolt esindavad nii härrasrahva kui tavalise talumehe vaatepunkti. Vanasõna on oluline kontekstist sõltuvalt, sõltuvalt hetkest on õige üks või teine. Aga igatahes On see ikka ja alati õige asja eest väljas. Aitäh Risto järv ja ma arvan, et kõik on selles täiesti veendunud, et Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiiv anneks põhjatu varalaegas, kus ta annab ammutada ka tänapäevaks tarkusi. Aitäh.