Ja tänane vanasõna kõlab sedasi, heal lapsel mitu nime, tartus, seda vanasõna kommenteerimas folklorist Risto Järv, Vello Salo tüüp, heal lapsel mitu nime eesti vanasõnale akadeemilises väljaandes tüübinumbrit 1942. Vanasõna pole meie vanasõnaloendis küll nüüd nende kõige tuntumate seas on umbes 60 rahva võrdseks loetud varianti Eesti Kirjandusmuuseumi rivis, kuid siiski päris palju. Ja tegelikult on see ilmselt jälle üks neist vanasõnadest, mida tänapäeval no teab, võib öelda küll enam-vähem iga eesti vanasõnadega kursis olev inimene, seda armastatakse kasutada, see on ammendamatu pealkiri või sisse Katus, mida ikka ja jälle. No näiteks tarvitatakse keele sünonüümsest rikkusest rääkides kõige erinevatel elualadel veebis kiirnäiteid vaadates näiteks taimedest või linnade nimetustest või isegi arvuti detailidest või isegi õlleteemalisel teema veebil õllenimetustest rääkides selle vanasõna. Ammune kirjapanek 1871. aastal Jaan roosilt kooliõpetajalt Suure-Jaani kihelkonnast, kelle kaustas eestlaste vanad sõnad, laulud mõistsid jutud ja mõned sündinud asjad. 1870 esimesel aastal ongi siis selle vanasõna lühike kirjapanek, heal lapsel mitu nime. Ja seesama lühike lause ongi siis see, mida me nende vanasõna kirjapanekutes rahvlariivistavalisuke näeme, see vanasõna eriti ei varieeru. Seda vanasõna on arvud avaldatud arvukalt erinevates kooliõpikutes ja ja seepärast pole ime, et seda on siis ka jälle vastu siis korjandus, sest näiteks ka koolilastelt uuesti tagasi siis arhiivisale. No mõned siiski on ka pikemalt siis kommenteerinud seda, seda vanasõna sagedasti viidatakse ka näiteks kas siis sellele samale sünonüümsusele näiteks 1953. aastal hilja Sillaste Helme kihelkonnast heal lapsel mitu nime, kui hüütakse üht inimest või mõnd lemmiklooma mitme nimega, mis talle rahva poolt pandud ja poliisapsis ta kommentaari, nagu toona ka vastuseks toonasele küsimusele, et kuuldud rahva suust ja ja tarvitatud Pilistvere kihelkonnas 1981. aastal vitsjärve külast pärit kommentaar, väikseid lapsi hüütakse kõiksugu hellitusnimedega praegugi lapsed kooli Kristivad, lisa inimesed üksteisele ja nüüdki täiskasvanute seas. Varem oli ohtra mini ja mõned vanasõnad ongi siis ka selle lihtsa vormeli puhul natukene edasi arendatud. Näiteks selline folkloor, Tarmo seitse kasutab Saarde kihelkonnast Jaak, Peeter Sõgel lapsel seitse nime. Jaan Sandra on Talle omase arendus kihuga 1904. aastal Vastseliina kihelkonnast. Aga seda vanasõna edasi arendanud ilusal lapsel mitu nime, hääl, asjal, palju imustajaid. Siis mõned selle vanasõna kommenteerijad viitavad ka just nimelt sellele vastandlusele hea ja halb, ehk siis jällegi võime näha selle vormeli edasiarendamist näiteks hoogust hiiemägi Martna kihelkonnast aega külas 1941. aastal, heal lapsel mitu nime, pahal lapsel palju vigu, ehk siis jutud on hea ja halb või siis varasemast setomaalt järvesuu vallast, Fjodori levik kommenteerib. Heal lapsel on mitu nime, tähendab siis, et hääd elajat hävitades, kõigil täpne kutsutaks ja halva pestes ja on ka halb, tal pekstakse, on ka halb, et jääb mulje, et see, see halb võib siis tõepoolest olla ka ette heidetud vastandusena, kasutades seda selle vanasõna algust, aga igal juhul me näeme rahvaluule arhiivi kartoteegi põhjal, et seesama, mis ma siin algul ütlesin, et nii, nagu me argikeeles sageli kasutame seda sellise pealkirja või sissejuhatuse, nad ka folkloristid on oma kirjapanekut võttes just nimelt sedasama viimasena kasutanud noh näiteks seal kirjeldustes, et see on heal lapsel mitu nime seal linnuööbiku kohta öeldud ööbik, künnilind ei taha kukk 1900 kuuekümnendatel aastatel või Pille Kippar 71. aastal heal lapsel ikka mitu nime. Et räim ja, ja silk. Või siis näiteks 72. aastal, nii oldi väga vajaliku eseme kohta, mida tunti mitme väljenduse järgi kop, kibu, Vaksike, viimane Võru murdes niisiis nagu aru saama puust sauna kibukohta, aga jällegi, et siis sedasama vanasõna, heal lapsel mitu nime on kasutatud siis alguses markeerimaks seda, et meie keel on rikas, meie keeles on kasutusel erinevad nimed mida on tore aeg-ajalt just sünonüümidena tarvitada. Ja sellepärast ma loodan, et seda vanasõna ikka jätkuvalt kasutatakse ka ka edaspidi. Kena aitäh, Risto järv, täna.