Ja nüüd taas vanasõna juurde Tartu stuudios on folklorist Piret Voolaid ja tänane vanasõna kõlab sedasi. Hea laps, kes hästi tantsib, parem laps, kes paigal seisab? Piret, kuidas nii? Jah, kes meist poleks lapsepõlves seda targutust kuulnud ja vanasõnad oma õpetlikku sisu ja moraaliga käivadki väga sageli just kasvatamise juurde ja on sellised pedagoogilises kõnes tuntud klišeed ja üldistavalt saab ka tänase ütluse hea laps, kes hästi tantsib paremini laps, kes paigal seisab tähenduse võta kõige lühemalt ja otsesemalt, kui võib-olla nii, et et väga elavaloomuline ja liikuv laps ja eks me teame, et üldjoontes lapsed täiskasvanutest ikka elavamad liikuvamad ongi, väsitab siis täiskasvanulast, lapsevanemad või õpetajad kestahes siis lapsega kokku puutub ikka ikka parajalt ära ja seda vanasõna kohtab ikka sellistes kontekstides või olukordades. Kui väsinud täiskasvanu eelistab pigem rahu aktiivsele ja, ja lapse sellisele osavusele ja ikka olukordades ka, kus seda vanasõna kasutatakse, on, on siis sisse kirjutatud, selline suunise liigne püsimatus ei pruugi alati ka head tuua, et see võib sellise, võib-olla mitte mitte kõige paremini alati lõppeda. Vanasõna hea laps, kes hästi tantsib, parem laps, kes paigal seisab, on siis Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis rikkalikult esindatud kus kokku peaaegu 300 üleskirjutusega ja varasemad kirjapanekud pärinevad siis 19. sajandi lõpust ikka meie rahvaluule kogumise algusaegadest ja akadeemilises väljaandes Eesti vanasõnad. Mis siis 1900 kaheksakümnendatel aastatel ilmus? Jah, on selline esinduslikem valasena kogu, kannab see rahvatarkus tüübinumbreid 929 ütles, on levinud üle Eesti ja kui meie läbi aegade asjatundlike vanasõna uurija Arvo Krikmann koostas sellise vahva tuntumate arhiivi vanasõnade edetabeli siis oli see vanasõna oma populaarsuselt 24. kohal. Ja ütluse selle ütluse elujõu kohta võib-olla annab kinnitust ka selle varieerumine, et näiteks meil on sellised sõnastus versioonid, et juba see, kes hüpitamas parem veel, kes paigatamas. Või siis hea on, kes hästi tantsib, veel parem, kes paigal istub ja tegemist on. Võib öelda, et ikkagi vanarahvatarkusega. 1876. aastal nägi see ilmavalgust Ferdinand Johann Wiedemanni tehases. Austamine on roissaren leebänder Hestel ehk siis eestlaste sise- ja väliselust, kus on siis peale selle muidugi väga-väga palju vanasõnu ja kõnekäänu näiteid. Ja see on ka rahvusvaheliselt tuntud, seda ütlust on teatud ka Eestist kaugemal soome-ugri rahvastel muidugi soome keeles, karjalastel, vadja lastel on see olemas ja vaatamegi, kuidas siis rahvas ise ja millistel puhkudel seda siis tarvitanud on? Seda rahvatarkust on öeldud näiteks edevuse kohta. 1878. aastal on Viru-Nigulast Hans Krikmanni teade kirja pandud. Kui edevuse läbi pahe juhtus. 1940. aastal jõhvist üleskirjutus sellise takkajärele manitsemise kohta. Kui mõni laps on kange keksima ja koerus tegema ja kui saab haiget, siis öeldi. Ja me näeme ka, et on tegelikult see vanasõna võrreldav ühe teise, väga tuntud eesti vanasõnaga, pill tuleb pika ilu peale, mida ka kindlasti lapsepõlves on, oleme me kõik kuulnud. Ja sama selgitus on ka 1962. aastal Lüganusel kirja pandud, et mürab ei kuule, keeldu saab haiget, siis vanem inimene parastab. Aga seda on ka kasutatud või öeldud tagasihoidlikkuse kui sellise vooruse kohta näiteks 1948. aastal, Mihkel Priimets Vigalast on kirja pannud. Ega sellega veel kuulsaks ega suureks saanud, kui igale poole ette tikutakse ja uhkust näidatakse. Inimese teguviis on, mis inimest hindab, seda hinnatage nii, kes end pakub, hästi tantsib, seda hinnatakse veel enam, kes ennast ei paku paigal, seisab, kaaluklus hindab või siis 1956. aastal on helmest hilja Sillaste sõnul öeldud selle kohta, kes väga palju armastab tantsupidudel ja tühistel kohtadel käia. Või ka 1938. kaheksandal aastal on Villem raud Räpinast kostnud, öeldakse rähkeldamise vähese väärtuse kohta, et siin on see rähkeldamine, selline põnev mõiste tänapäeval me kasutame muidugi ka rähklemist ja sellest edasi arendatud rööprähklemisest näiteks et miks mitte ka natuke selle vanasõnaga seostada siis 1963.-st aastast näiteks Lüganuse kihelkonnast kommentaar kes kuskil käis ja halvasti läks, siis öeldi. 1976.-st aastast on teade Rakverest, et seda on öeldud vaikse ja tagasihoidliku neiu kiituseks ja särtsaka katalitsemiseks, aga ka mõne hakkaja neiu õnnetuse või eksimuse puhul. Ja seda võib ka võrrelda sellise vanasõnaga nagu hea, kes hästi räägib, veel parem, kes vait seisab. Et mõnikord on millegi tegematajätmine hoopis selline eelisseisus tegevus. Ja ma ei ütleks ka päriselt, et see vanasõnaga omaaegsete laste kasvatamise tõde nüüd päris üks ühele edasi annab. Aga eks neid olukordi, kus vanemad kas või õhtul last magama ei saa või, või mulgi ajal trall lärm talumatuks suureks lähevad, tuleb ju tänapäeva lapsevanemate legi väga tuttav, et või samasisulisi ütlusi on ju vanemad naljatamisi teatud situatsioonides lohutuseks päris mitmeid kasutanud, et näiteks hea laps on magav laps ja eriti hea, kui näoga seina poole, et kuidagi siis peab, kas siis ennast niimoodi psühholoogiliselt naljaga laadima või tasakaalus hoidma. Aga suuremate laste puhul on, on tänapäeva nutiajastul ju pigem tõesti häda, et neid hoopis paigal istumas Me pidevalt kohtame. Ja, ja palju enam, kui siis neid liikumas või müramas näeme. On ju ka teada, et vanasõnad on täis stereotüüpe ja ka selline mustvalge pilt. Hea ja paha lapse vahekord kajastub muudeski eesti vanasõnades, nagu näiteks hea laps, kasvab hirmuta, paha, mitte peksteski või hea laps, hästi paha laps, pilla-palla. Või siis laisk laps, Parsil hea laps loeb raamatut, et aga võib tuua ka sellised näited. Headlast nähakse igal pool paha ei pane keegi tähele. Või paha laps seisab paludes kihiase abi ilma küsimata. Ja nüüd lõpetuseks meenub ka üks selline levinud kõnekäänd et kui last mõne heateo eest nalja pärast kiidetakse, siis on ikka öeldud, et hea laps, lambasilm, saba taha, valmis hunt. Ja ikka on oluline mõõdukus, et igas lapses igas õiges lapses on peidus korraga nii leebe lambuke kui koerustükke tegev hundikutsikas. Ja kumb loom siis parasjagu rohkem nähtaval on, ehk siis selle kohta on meil ka kohe valasena varnast võtta. Põnev aitäh. Piret Voolaid, tere.