Tänane vanasõnaga laps edasi Jüri seob, Mihkel päästab, mida sellega mõeldi, kus on Jüri, kus on Mihkel Risto järve folklorist Tartu stuudios oleni kena, selgita lahti. Rahvakalendris oli eile 23. aprillil jüripäev ja see vanasõna Jüri seob, Mihkel päästab tüübi numbriga 2784 viitabki siis just jüripäevale ja mihklipäevale. Eesti vanasõnades on sageli kasutusel kalendri tähtpäeva nimi nime pühakuks tuleva Eesti nimena, nii et tõepoolest jüripäeval seotakse mihklipäeval päästetakse ennekõike siis Me traditsioonilises talurahva töökalendris sulaseid. Kui meie siin must, hakkame juba tasapisi unistama kätte jõudvast suveajast, puhkusest siis just nimelt sellele suvi sügisele keskendus ju talurahvas oma töökalendris. Suviste põllutööde ajaks palgati sulaseid ja tavaliselt just ongi see jüripäev Ajaks. Kui leping kehtima algas ning lõppes siis septembri lõpus mihklipäeval 29. septembril leiame koguni kalendri teateid. Et jüripäev on olnud olulisem tähtsam Austronoomilisest kevade algusest näiteks Vello inver Mihkli kihelkonnas 1938 kirja pannud pööripäeva, kui õieti kevade ei olnud, aga jüripäevast peeti alguses kõik töö ja tegevus, vanad rahvas öeldis, et jüri siduda ja Mihkel, laske lahti. See oli nii, et jüripäevast hakkas töö ja mihklipäevaks oli suurem töö tehtud. Tähtpäevaga seostuv rikka muud ajad rendi maksmine, Dio tööna elukoha muutumine teenistuslepingud jõustusid nii et päris suur hulk elukorraldust muutus sellest päevast sel ajast. Sellest ajastust oli muide tööpäevaga kolm sööma vahet, kui seni oli tulnud kaks. Pikemalt võib sellest kõigest lugeda näiteks Mall Hiiemäe koguteosest Eesti rahvakalender, mis samuti ka hõlpsasti veebist leitav. Teises käsitluses kirjutab Malle Hiiemäe jüripäeva uskumuste ja kombestiku kujunemise. Lähtekohti on tõepoolest jüripäev, seostub väga erineva maagiaga, kui vaadati, mis toimus, mida tehti. Nii näiteks arvati, et jüripäeval kassi nägemine võib tuua pooliku aasta teenistuse või hernesupi söömine majast välja veeremise hoidis härrastelt pahandada saamise sellesama kogu suve jooksul, nii et tasub vaadata, mis siis eile oli. Aga nüüd siis tagasi tulles selle vanasõna juurde, mis siis tüübi pealkirjas on sellise lihtsa paralleelstruktuurina vastandatuna jüripäev mihklipäev siis mõnedes sohva kirjapanekutes vanasõnast on ka natuke pikemad kirjapanekud, näiteks Juhan lillembach, Lilian Bach Rakveres 1890. aastal. Jüri paneb tööle, Mihkel päästab lahti, või siis selgituseks. 19. sajandi lõpust Karja kihelkonnast üles kirjutanud tuntud jüripäev saavad kõik Suhilised päevaliselt palgatud kui mihklipäevani. Sest see vanasõna on tulnud. Jüri seob, Mihkel laseb lahti. Või siis Jüri seob, Mihkel päästab jüripäevast tulevad suvilised teenijad. Nii leiamegi sellistest vanasõnadest just vaadet sulase poolt ja see ongi toonud siis mõned variandid, kus esitatakse see mihklipäev ennem, kui, kui tähtsam, olulisem oluline oli see, et sai teenistusest vabaks siis muidugimõista siis kuulsama palgaga näiteks siis pangakülast Mustjala kihelkonnas 1967. aastal, Mihkel päästab orjad lahti, Jüri kinni. Või siis Kaarma kihelkonnast on selline võrdlus kirja pandud, Jüri on paha, mees paneb tööle. Mihkel on hea mees. Pane laseb lahti. 1984. aastal, nii et kui sulaseisukohalt oleks see Jüri justkui negatiivses valguses, siis tõe huvides tuleb tõesti öelda, et samalaadselt üles ehitatud samu nimesid ehk kalendritähtaega arvestades on just Vastupidise mõttega variante. Näiteks vanasõnatüübi numbri 20000 2782 Jüri on Suvetooja Mihkli talvetooja või siis 2778 Jüri Jakas, Jakob Kaksas. Jüri alustas Jakob Lõpetas, mis on viide siis jüripäevale ja Jakobi päevale 25. juulil ning päeva pikkusele, mis siis nüüdsest pikemaks hakkab minema pärast lühemaks või siis vanasõnatüübi numbriga 2776 Jüri annatoobi Jaan võtattoobi viitega Sis lehmade piimaanni kohta. Nii et tõesti on hulk vanasõnu lisaks sellele, kus Jüri siis midagi toredat teeb, nii et nautigem, seda suvi on tõesti pääsmatult tulemas. Suurepärane, aitäh, Risto järv. Täna.