Tartu stuudios on meil need folklorist Piret Voolaid ja vanasõna, mille kohta täna teada saame, kõlab nii, et kus suitsu, seal tuld, peret, olge kena, rääkige nüüd selle vanasõna tagamaadest, kui vana see on ja mida selle all mõelda, kuidas see sündida võis. Vanasõna, kus suitsu, seal tuld on tõesti küllaltki vala ja meie rahvaluule kogumise algusaegadest teda peale tuntakse. Ja tõesti volbrituled on küll selleks aastaks möödanik, aga tuletegemist, olgu siis grillipidudel või, või koristamistalgutel või muudel puhkudel, tuleb kindlasti rahval pidevalt ette. Ja lõkke ja tule tegemine on ikka kuulunud ka paljude meie tähtpäevade kombestikku. Et sellise maagilise majanduse kõrval on tulel nüüdsel ajal ka ju praktiline roll, et kas siis kevadtööde koristamise ajal on see lõkketuli siis nii kaudselt kui ka otseselt sellise puhastava tähendusega. Ja muidugi on tuli inspireerinud ka mitmeid eesti keeles tuntud vanasõnu, et eks see tänane, kus suitsu, seal tuld see on omandanud muidugi piltliku tähenduse meie kujundlikus argikeeles, kehtib see rahvatarkus, pigem selliste juttude, sealhulgas kuulujuttude rääkimise koht. Kasutame seda rahvatarkust ikka näiteks olukorras, kus tahame öelda, et igal jutul on oma tõetera olemas ei räägita mitte alusetult. Ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi on selle vanasõna varasemad kirjapanekud jõudnud tõesti, nagu ma juba jõudsin ka öelda 19. sajandi lõpust meie rahvaluule kogumise algaegadest, rahvapäraseid, üleskirjutusi leidub siis eri aegadest küllaltki rikkalikult kokku umbes sadakond. Ja vanasõna on levinud üle Eesti. Kuid seejuures siiski piirkondlike selliste sõnastus eripäradega, et näiteks Setumaa kirjapanekutes on siis tuntud murdekeelsed variandid näiteks Kosavu seal tuld. Ja see ütlus on siis ka rahvusvaheliselt väga tuntud ja levinud, et kasutusel on ta olnud kõigil meie lähinaabritel ja tuntud muidugi kaugemalgi. Nüüd ongi põnev vaadata, et kuidas siis rahvas seda tuntud vanasõna tõlgendanud on. Et on ju selle kohta arvatud, et jutul on tõsi taga. Signaal võib viidata millelegi palju tõsisemale ja et igaks juhuks samas tasub neid vihjeid kontrollida. 1890.-st aastast on meil helmest näiteks üleskirjutus. Ega muidu suitsu ei tule, kui tuld ei ole, ega muidu juttu ei aeta, kui asja ei ole. 1896.-st aastast pärineb meil näiteks kommentaari Jüri kihelkonnast. Ega inimesed üsna muidu ikka ei räägi, sest kus suitsu näha on, seal peab ju tuld ka ikka olema. Või helmest on kirjapanek, ega suits, tõuse ilma tuleta, paha jutt ei tõuse ilma teota, kui kellegist paha räägitakse. See on olnud levinud ka nõukogude ajal, näiteks kuuekümnendatel aastatel on Lüganuselt Aino Källalt üleskirjutus ega suitsu muidu tõuse, kui tuult pole, mingi jutt, genegi kõht, Ta käib, siis on ikka terake tõtt ka. Või 1985.-st aastast Kolga-Jaanist ilma põlemiseta suitsu ei ole ja seda tõde kasutati ka nii, et kus midagi räägitakse, rahva seas külajutud või kuulujutud, küll lapsi alga, tõepõhja on. Ja seda vanasõna leidub meil ka vastupidises tähenduses või sõnastuses, et kust tuld seal suitsu. Näiteks 1972. aastal on tormast üleskirjutus, seda tarvitati juhul, kui mõni arvatav laimujutt osutus hiljem tõeks ja sellest vana saast on ka meil pikem variant näiteks kus suitsu, seal tuld, kus tuld, seal sooja, seda öeldi vanal ajal, kui rehetoas elati, kui ahi heasti küttetud oli, seal oli tuld suitsu peale sellega sooja täiesti, kui uks kinni pandi. Rahva ütelus on, kui mõnd inimest halvalt räägitakse, seal on peaaegu alati selleks põhjus olemas. See pikem, selline lõigukene oli siis laiuselt ja kirja pandud 1937. aastal Priidu tammepuu poolt. Ja huvitav on muidugi, raadiokuulajale võib olla ka see, et idee kohta, et seni räägitakse kuni osutubki tõeks, et jutt ei teki asjata, on väga palju samatähenduslikke vanasõnu. Meie vanasõna varamus, näiteks populaarsemad, võib-olla koer haugub, kuni külaline tuleb, koer haugub, kosilased tulevad või peni seni auk, kui susi karja manu tule või siis kus hunti kõneldakse, seal hunt on, on ka üks selline vahva rahvatarkus kirja pandud rassi alaline üks, kuna latt sõdu. Ehk et kui juba rase oled, küll siis ka laps sünnib või siis kus kaagutamist seal munemist. Tänapäeval võime seda vanasõna, kus suitsu, seal tuld ka tegelikult väga otseses tähenduses näha, näiteks võib päästeamet kutsuda inimesi teatama kevadistest lõketest just selle rahvatarkusega. Kus suitsu, seal tuld, aga enne üks üks kaks valimist palutakse veenduda, kas päästjate abi on ikka hädavajalik. Lõpetuseks peabki ütlema, et vanasõnu leidub meil tõepoolest iga situatsiooni kohta. Kindlasti ei tasu, kus suitsu, seal tuld ainutõena võtta. Enne iga kuulujuttu edasi rääkimist võiks ka ju mõelda, sest ilma tõenditeta keelepeks võib-olla ka täiesti alusetu. Ja sellegi kohta on olemas asjakohased vanasõnad. Näiteks ei ole iga kord suurt tuld, kus suur suits tõuseb või siis kus vähe tuld, seal palju suitsu. Ja tühi jutt lagub jaanihääle ära. Aitäh. Tere, tooleid täna ja kõike kaunist.