Vanasõna, millest täna juttu tuleb, kõlab niimoodi. Aadama ajast oleme kõik sugulased. Folklorist Piret Voolaid, on see siis nüüd tõsi? Eks see ikka natuke tõsi ka, võibolla olegi? Kõik me ju teame, et enamik Kuu piiblitõlgenduse järgi olid Aadam ja Eeva kogu inimsoo esivanemad. Ja Adam oli piibli järgi siis esimene inimene, kelle jumal lõi. Ja tähendabki see nimi Aadam heebrea keeles punast mulda või põllult. Et jumal lõi ta põllumaa savist selle Aadama või et ta on põllumaalt siis võetud ja nii on tema nimi tänapäevani kasutusel siis meessoo kohta ka Aadam öeldakse ka inimsoo kohta laiemalt. Ja nii ütleb ka meie tänane vanasõna Aadama ajast oleme kõik sugulased, teatud ühisomaduste või üldinimlike joonte järgi oleme siin maa peal üksteisega sarnased. Kitsamalt on see ütlus aga levinud ebamääraselt kauge suguluse kohta seega kauge sugulaste kohta või, või siis nende kohta, kellega sugulussidemete olemasolu päris selge polegi. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub vanasõna- Aadama ajast oleme kõik sugulased kõigest kümnekonna kirjapanekuga. Ja see on levinud rohkem Põhja-Eestis ja saartel. Rannikualadel ja kõnealuse vanasõna varaseim arhiivitekst pärineb 1896.-st aastast Narvast ja selle on kirja pannud Johannes Sird nakk kes on siis selle saatnud Matthias Johann Eisen-ile ja sõnastuses sugulased, oleme kõikaadamist saadik ja see on ka ainus selline 19.-st sajandist pärinev vanasõna arhiivi üleskirjutuste hulgas. Kõik ülejäänud tulevad juba 20. sajandi algusest ja keskpaigast. Ja muidugi leidub see vanasõna meie vanasõnade esinduslikumas väljaandes akadeemilises väljaandes Eesti vanasõnad. Mis siis sisaldab 15000 et 140 erinevat vanasõna tüüpi ja vanasõnad on sellest teadusväljaandes nummerdatud vanasõna alguse järgi alfabeetilises järjekorras. Ja ongi põnev, et tänasel vanasõnal Aadama ajast oleme kõik sugulased, on au olla nende tuhandete hulgas esikohal ja kanda tüübinumbrit. Kas nüüd võib ka öelda, et eesti keeles on väljend iidamast-aadamast või iidamast ja aadamast tähendusega väga ammusest ajast või ammustest aegadest? Esimese inimese aegadest ja siinse iidamast on tõenäoliselt variant tüvest Aadam, mis on tekkinud siis häälikuliselt ajendatult tüvede vaheldust eeskujul ja mõnikord ongi kasutatud seda väljendit aadamast eemast saadik. Ikka vanasõnas võib see nii olla ja vaatame, kuidas siis rahvaluulesaated ise on seda vanasõna tõlgendanud ja seletanud. Näiteks 1937.-st aastast on meil laiuselt Priidu tammepuu üles jutus. Kui sugulaste kohta midagi arutatakse, siis vahest naljatades öeldakse seda. Või 1938.-st aastast pärineb Karksist kirjapanek kaugelt sugulistele veeldi, Aadamest, digiinimese puha sugulise kurat olevat võõras. Kuid meil on olemas teisigi väljendeid, kus Aadamat kasutatakse eesti keeles. Tänapäevalgi kuuleme vanaaegne kohta ütlust näiteks saadama aeglane. Ja meil on piltlikke väljendeid või ütlusi, fraase, mis on aadamast inspireeritud, et et kindlasti tuleb ette Aadama kahvel, mis on olnud kasutusel käega söömise kohta. Ja samas tähenduses näpud söömisvahendina on näiteks Aadama orgid söödi Aadama orkidega ehk siis see tähendab näpu vahelt või sõrmedega. Või siis Aadama ülikonnas, et kui keegi läheb ujuma Aadama ülikonnas või paljalt või ihualasti, siis ka seda ilmselt tänapäevalgi kasutame veel päris palju. Ja vastavalt siis alasti naise puhul on kasutusele eevaülikonnas. Aga naise kohta erinevalt aadamast ei ütleme Eeva vaid eevatütar Tehielda, Aadama pojad aga öeldakse Aadam kogu meessugu kohta või, või ka inimese kohta, et siin, eks siin selline sooline aspekt võib-olla mängib juures asjal siis öeldakse meil näiteks saadama õun kõrisõlme kohta ja selle väljendi päritolu kohta on ka selline rahvapärane selgitus olemas, et Aadama õuna või siis kõrisõlme põhjuseks on keelatud vili, mis Aadamale siis kurku kinni jäi. Ehk see õun, nagu me kõik teame. Ja pole ime, et Aadam ja Eeva on märgiliste piiblitegelastena kui kaks sellist esimest inimest rahvaluules koha kinnistanud ja ka vanasõnade rikkalikust korpusest leiame neid rohkem näiteks kohe akadeemilises väljaandes alasena tüüpnumbreid, kaks, et juba aadamast saadik on rumalaid rohkem kui tarku. Ja selline selgitus juurde, seda öeldud näiteks naljatamisi siis kui vaidluse või eksiarvamuse juures keegi ütles, minu poolt on rohkem arvajaid. Või siis selline rahvatarkus, rikad On aadamast saadik, sugulased. Lisaks on võib olla põnev, et Aadam ja Eeva esinevad muudes Ki folkloori lühivormidesse ohtralt, näiteks mõistatustes. Et raadiokuulaja võib püüda arvata, et mis see on, noaga ei lõigata, laua peale ei panda kõigi maailma inimeste toit, välja arvatud Aadam ja Eeva piss ema rind, ehk siis rinnapiim. Lihtsamalt öeldes tõesti ei ole lihtne arvata, kui enne ei ole kuulnud. Ja see Aadama ja Eeva motiiv on esindatud ka näiteks naljaküsimustes keerdküsimustes millega on siis lasteaia üle nalja heidetud. Näiteks mis on Aadama Leesia eemaldaga, mis eval ees seda Aadamale ei olegi. Ja vastus A-täht ja need tegelased leiab ka sellisest nõukogude aegsest huumorist. Näiteks kirjandusmuuseumi keht küsimuste andmebaasist leiab neid päris palju. No ütleme, sellised küsimused. Kas Eywa peti saadamat? Ja vastus on jah, sest muidu poleks inimene ahvist arenenud. Või kes oli maailma kõige õnnelikum mees? Aadam, sest tal ei olnud ämma. Või kus sündisid Aadam ja Eeva kahtlemata Nõukogude liidus, sest kus mujal nad veel võinuksid olla meeletult õnnelikud, omades kahe peale vaid ühte õuna ja olles seejuures puupaljad. Või siis selline küsimus, millal olid esimesed Nõukogude valimised, siis kui jumal tõi Aadama ja Eeva ette ja ütles, vali enesele naine. Niisiis on Aadam Eeva juba tõesti iidamast-aadamast ka eesti keelekasutuses olemas ja et nii rohkelt, see viitab loomulikult meie kujundkeele rikkusele. Absoluutselt aitäh täna. Folklorist Piret Voolaid.