Ja nüüd tänase vanasena juurde ning selleks on järgmine lugu. Sügisesel ööl on üheksa poega ja Tartu stuudios on folklorist Risto Järv. Sügis ja üheksa poega. Mis see tähendab, mõtlesin, et täna on paslik rääkida sügise teemast, kuna vähem kui nädala pärast 23. septembril hakkab ju meil vanasõna. Ja kuigi tänapäeval võib-olla paljud Pole seda vanasõna ehk kuulnudki siis kuulub see eesti tuntumate vanasõnade hulka, sellest on suisa 110 rahvaehtsaks loetud üleskirjutust Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis. Näiteks tiitel tekst on siis Audru kihelkonnast Karl Marx Pealt sügisööl on üheksa poega. Mida siis sellega mõeldud on. Väike-Maarja kihelkonnast on kooliõpetaja Kalvurdemal roosast haug. Liha selgituse 1893. aastal, ütles vanarahvas. Seepärast tööpik oli ja seal mõndagi võis juhtuda ja esmalt tundubki meile tõepoolest töödu pikemaks lähevad. Ehk võiks olla päris sobilik seletus. Aga natuke enamat selgitust saame selle järgi, et tegelikult enamikus teadetes rahvale arhiivis viidatakse aga ilmade muutlikkusele ilmade heitlikkusele, nii näiteks siis Saaremaalt Aleksander peastri selgitust 878. See on, et ta muudab ennast üheksat moodi. Või siis pisut hiljem, 1008 96 on slaipmann, mille hiljem kunstnik Ants Laikmaa, kes on ju ka rahvaluulet kogunud sügisesel ööl on üheksa poega, mitmesugused ilmad, on ta lisanud sinna nopi selgituse, et tõepoolest esmalt mõeldes tegelikult ega samas perekonda kuuluvad õed-vennad ei pea ju küll kõik erisuguseid olema. Aga et enamik rahvaluule üleskirjutiste selgitusest selle vanasõna kohta tõepoolest seostab seda, et sügisilmadest paljudki meist on märganud, kes nina viimastel nädalatel välja andnud pistnud on nii öösel kui tegelikult päeval üsna heitlikud, üsna muutlikud ja loomulikult mõista on see olnud juba varasemal ajal inimeste meelel ja sellest tulenevalt ka keelel Suure-Jaani kihelkonnast on Peet Jaanson 1893. aastal lisan kommentaariks. Siis ei ole enam märgid kindlad, mis õhtul ka kuiva peaksid näitama. Ehk kui me muidu teame rahvapärimusest mitmeid endeid õhtu päeva looja mineku järgi tehtavatest ilmaennustustest järgmiseks päevaks, siis tegelikult on ilm üsna ettearvamatu, mida siis kinnitavad erinevad rahvaluule üles kirjutanud nii varasemast kui ülimast näiteks Kalju Lepik 1939. aastal Mustjala kihelkonnast, kus ta seostab just selle pikkuse ja selle ilma heitlikkuse on nii pikk, vahel sajab vihma, teisel lund, vahel on kena ka meie vanasõna uurija Arvo Krikmann oma noorpõlves oma kodukohast muude kirjapanekute hulgas oma sugulastelt märkinud üles, mille kõikmanilt siis selgituse selle vanasõna kohta ühel öel ühel sügisel ööl on üheksa poega, sellepärast üheksa poega, et siinsamas on vihm, siinsamas on külmeti, siinsamas on lumi, siinsamas on kõik, nii et tõepoolest on kõik erinevad ilmastikuvõimalused koos ja seepärast Ta on mõnedki rahvaluule arhiivikirja saatjad kommenteerinud ka vanasõna kirjapaneku juures siis soovitusi, et seepärast võib siis näiteks koristamise ajal tuleb ettevaatlik olla või seepärast merele minnes tuleb ettevaatlik olla. Ja eks selles murdepärasusi tõepoolest sügise öö ja üheksa kõlavad üsna üsna sarnaselt ja see on ilmselt ka põhjuseks selline alternatiivne kõla. Miks see sõnapaar on tõepoolest Meie rumala sõna kirjapanekutes erinevates variantides esindatud? Noh, sellest annab tunnistust selline teine tuntud vanasõna, millest on veelgi enam üleskirjutusi ööl üheksa poega, päeval mitu mõtet, on siis vanasõna tüüp regist 1803 või siis näiteks küll ainult ühe kuna sõna kirjapaneku registreeritud üheksa, Jako päeval kaheksa, Jako, aga samas sellesama vanasõnaga sügisesel ööl on üheksa poega, mis kannab vanasõnade tüübi tipoloogiasse tüvinumbrit tekstis 1403 on mõned variandid, kus eristatakse hoopis numbrid nagu seitse või 12 igati folkloor, sed numbrid noh, näiteks sügisööl on seitse poega, sügisene öö muudab ennast seitse korda on Kadrina kihelkonnast Mihkel Neumann 1895 kirja pannud või siis Villem Mägi Karja kihelkonnast sügisel ööl kaksteistkümmend poega. Ühe sellise konkreetse teksti näite leiame rahvaluule kirjapanijat Johan nurmelt. Loodna külast varasemast kullamaa kihelkonnast, siis 60.-test aastatest. Sügisene ilm on väga muutlik. Õhtul, kui klubisse läksin, oli ilmselge ja kuu paistis, kui ära tulime, 100. vihma. Hommikul aga oli külm maas sügisesel ööl üheksa poega, nii et tasub seda meeles hoida sügisöödel väljas käies. Suurepärane aitäh, Risto järv täna ja Kuulmiseni nädala pärast.