Nahk hiirest nimega suur Videvlane räägib meile täna tereoloogia seltsist nahkhiireuurija Rauno Kalda, kes on suur Videvlane. Sageli on inimesed harjunud sellega, et nahkhiired Lähevad talveks talveunne ja suvel on nad siis ärkvele lendavad ringi, jaga kuidagi kõrvust mööda läinud asjaolu, et umbes pooled meie riigid tegelikult rändliigid, kes rändavad talveks Kesk ja Lääne-Euroopasse. Selliseid liike meil viis ja üks nendest on siis suur Videvlane ehk ladinakeelse nimega nipp talus nokk, tule. Nagu nimigi ütleb, on tegu suure nahkhiireliigiga. Kes on Eestis kõige suurem liik ning Euroopas peaaegu kõige suurem liik temast suuremann vaid hiid Videvlane, kes on temaga väga sarnane aga mõnevõrra suurem ja natukene teistsugust elukommetega. Võrreldes Euroopa väiksemate liikidega on suur videole tegelikult lausa hiiglane. Kui meenahkhiir kaalub seal kuskil neli grammi, siis suur videole võid temast olla kuni kaheksa korda suurem. Kuigi see kõlab niimoodi suhtarvuna väga-väga-väga suure numbrina, siis tegelikult absoluutarvuna on suur pidi alune 30 grammi ehk selline selline mõnus kohuke misse külmutuskapist võtta. Tiibade siruulatus on tal kuni 40 sentimeetrit. Ehk lennates jätab ta väga-väga sellise suure mulje. Aga tegelikult, kui ta kuskile lähemalt ette satub, siis on ta ikkagi küllaltki pisikene loom. Nagu eelpool mainitud, on tema puhul tegu siis rändava liigiga. Ta saabub meile kuskil maikuus sõltuvalt sellest, kuidas ilmad soojaks lähevad ja sügisel alustavad nad siit ära rändamist kuskil augustis ja septembriks. Või septembri keskpaigaks on ilmselt kõik isendid siit juba läinud. Siis saabuvad nad järglaste sünnitamiseks poegade kasvatamiseks, kuna meil on palju saakputukaid ning nahkhiireliike on vähem kui allpool, siin on järelikult ka toidukonkurentsis mõnevõrra väiksem. Ja niimoodi on välja kujunenud selline aastane tsükkel nende elus. Neil sünnib tavaliselt kaks järglast ja see on küllaltki tavaline rändliikide puhul. Paiksete liikidel kipub olema üks järglane ja rändliikidel sageli kaks. Et kui juba ränne ette võtta, siis tasub panustada rohkem sellesse sigimist, sest et ränne on iseenesest ohtlike kurnav ettevõtmine, seal võib juhtuda vahepeal mida iganes. Varjekohtadena kasutavad nad meile enamasti puu õnsuseid, kuigi mujalt maailmast on teada ka hooneid. Need sissepääsud õõnsustesse võivad paikneda küllaltki kõrgel ja neile paistavad meeldivat saarepuud. Et see sissepääs võib seal olla kuskil 15 meetrit või isegi kõrgemal ja altpoolt ei pruugi üldse märgata, et seal võiks olla selline õõnsus, kus võiksid olla see eesnahkhiired. Ja meil on teada ka selliseid olukordi, kus samas õenduses võivad olla mitu liiki. Näiteks sellest suvest meenub üks olukord, kus samast õõnsustest tundus, et läksid sisse nii suur videlased KUI VEEL endasid, et see ei tähenda, et nad seal läbisegi ja nad võivad. See oks oli küllaltki selline horisontaal, neid sealt võivad minna näiteks paremale v lendasid ja vasakule suur videolased. Ehk sisse pääseb sama olla, aga seal võivad olla mitu liiki. Nagu õenduseid kasutavatele liikidele üldiselt kohane, siis suur videos jaoks on tähtsateks elupaikadeks meil vanad pargid ja lehtpuuenamusega metsad. Ja just sellised vanad metsadeks, kus on olnud aega, et sinna tekiks puuõõnsused kas siis rähnide poolt või siis seente poolt või muude loodusliku protsesside. Ja olulised on sageli neil sellised puud, mis on just puistu servadest, sest et nendes olevatele paistab rohkem, päike hoiavad paremini sooja ja temperatuur on kõrgem, ehk järglastele on oluliselt parem seal areneda. Ja nad lennuvõimestuvad ja iseseisvat kiiremini. Suur videlase lend on selline hästi kiire, sirgjooneline. Et kui kuskil lendavad mitu liiki ja üks pidevalt, siis, siis on ikkagi näha, et ta on teistest oluliselt suurem. Ta on selline nagu sirge lennuga nagu selline reaktiivlennuki teeb vahepeal selliseid sügavaid sukeldumise alla suunda ja siis üles tagasi. Tema lennukiirus võib olla suurem kui 50 kilomeetrit tunnis ja kui ta sukeldub alla saagi järele, siis tõenäoliselt on see veel veel suurem. Ehk lisaks sellele, et ta on kõige suurem andaga meie kõige kiirem nahkhiir sügisel nad suunduvad siis Kesk- ja Lääne-Euroopasse aga mitte nagu linnud ei lähe nad sinna toituma talveks, vaid nad lähevad sinna samamoodi. Talveunne. Suur videolastele meeldib talvituda puuõõnsustes, aga nad kasutavad ka talvitumiseks mõeldud varje kaste mis põhimõtteliselt põhimõtteliselt siis nagu matkivadki, eks oma olemuselt puuõõnsustes või viimastel kümnenditel on ka küllaltki tavaliseks saanud, et nad kipuvad minema talvituma hoonetesse ja eriti massiline näikse olevat Ukrainas, kus suured paneelhooned, mille peale on pandud selline isolatsiooni kihte seal Allan, sellist tühja ruumi, siis sealt võib välja tulla sadu ja sadu isendeid ja see probleem on kohati läinud nii suureks, et neil on eraldi sellised sellised organisatsioonid, kes tegelevad nende loomade kokkukorjamisega ja siis kunstlikust tingimustes talvitumisega ja kevadel on neil selline suur festival, mille käigus nad lasevad suur videosi lahti. Et meil selliseid probleeme ei ole. Õnneks rändavad kõik talveks minema siit talvituma, et muidu hooned, hooned iseenesest on täpselt sama tüüpi nagu seal. Ja meil on Eestist ka teada, üks taasleid Tartumaalt. Mõni aasta tagasi rõngastasime ühe noore isase, kes siis püüti kinni Saksamaal Berliini kandis. SUUR Viderlasest meie kiiremast nahkhiirest rääkis Rauno Kalda nahkhiirevurri ja tereoloogia seltsist.