Vikerraadio. Ökoskoop. Tere, head kuulajad, algab ökoskoop ja tänases saates on kaks olulist teemat. Räägime aasta linnust, tuttpütist ning ühest metsavaidlusest, mis seotud õiguse ja õiglusega Eesti ornitoloogiaühingust alates 1985.-st aastast valinud aasta lindu ja tuttpütt on selle aja jooksul teine veelind, kes on valituks osutunud. Mis lind see tuttpütt on, kus ta elab, kuidas ta toimetab sellest räägib meile täna Margus Ots Ornitoloogiaühingust. Kose ümbruses on metsade majandamise teemal käinud aga ebapikk aega, vaidlused kohaliku kogukonna ja riigimetsa majandamise keskuse vahel. Eelmisel laupäeval toimus metsa järjekordne koosolek. Kohal oli ligi 40 inimestümbruskonnast, keda see puudutab ja ka RMK esindajad. Kohapeal käis ka Kristo Elias ning kuulete, mis siis räägiti ja mida ette võetakse niisugused teemad täna minu nimi, Krista taim, head kuulamist. Toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Niimoodi ja nüüd tänase teema avateema juurde, milleks on siis või kelleks on täpsemalt aasta lind tuttpütt ja mul on hea meel tervitada saates Eesti ornitoloogiaühingust Margus Otsa, tere hommikust. Kuidas see nüüd niimoodi juhtus, et 26 aastat on aasta lindu valitud ja ainult kahel korral on veelinnud osutunud valituks sel aastal siis tuttpütt? Ega seda ei oskagi nii kohe esimese hooga öelda, et mis need põhjused on olnud, miks veelinde nii vähe on olnud? Aasta lindude hulgas, aga ornitoloogiaühing on jah juba alates 95.-st aastast aasta lindu valinud selle mõttega, et siis mõni lind, keda nii väga hästi ei tunta, saaks siis aasta jooksul kõigile tuttavamaks ja tuttpütt tõesti on selline lind, kes tegelikkuses on suhteliselt tavaline lind, elab neil suurematel järvedel ja mererannikul. Päris suur hulk, aga teda ei tunta eriti hästi ja, ja, ja ei tea ka me selle linnu kohta kaugeltki mitte kõike, mida me võib-olla tahaksime teada. Siis olemegi tuttpütti sel aastal aasta linnuks valinud. No meil on kotkauurijad, on veel uurijaid, aga tuttpütiuurijat ornitoloogide hulgas ei ole sammar. Ega jah, spetsiifiliselt just konkreetselt, et keegi nüüd tegeleks ainult tuttpütiga. Selliseid linnuvaatlejaid ja ornitolooge ei ole tõesti. No praegu on hea võimalus ikkagi tast rohkem teada saada, sest teiedes temast teate olge kena, rääkige, kus kohas praegu näiteks tänase ilmaga võIts tuttpütti kohata või on nad kõik ära lennanud või usu? Tuttpütt on rändlind, nemad lahkuvad meilt oktoobrikuus. Lääne- ja Lõuna-Euroopasse. Tagasi tulevad pesitsusaladele nad aprillis, siis kui on jää sulanud. Paarsada lindu eesti vetesse ka talveks, mitte siis niivõrd siseveekogudele, aga mere äärde, mere rannikule ja. Aga ega sealgi teda talvel väga lihtne vaadelda ei ole, sest et ta on sellise kehakujuga, ta ujub vees, niimoodi istub sügavalt vees ant kael on püsti ja kui mere ääres jalutada, siis ei pruugi seal tõesti teda näha ja isegi binokliga otsid ei näe. Aga kui paned sihukese võimsama vaatlustoruteleskoobi püsti, siis kuskilt kaugelt lainete vahelt vaid need üksikud, et linnud siis ka üles leida, need tegelikult ja talvel. Väga lihtne ei meil vaadelda ei olegi, aga pesitsusajal näiteks on parimaks kohaks ilmselt kõige lihtsamaks kohaks pütte. Vaadelda on näiteks Haapsalu linn, et, et kui seal promenaadil jalutada aprillis maikuus, siis seal kohe kalda ääres pesitseb mitu paari tuttpütte ja seal Väikse viigi peal näeb ka sarvikuid, et ja, ja ka Haapsalu tagalahe peal hallpõsk-pütte, nii et et haapsalu vist on küll kõige parem koht, kus saab kevad-suvel pütte vaadelda. No te ütlesite pütte. Ma saan aru, et tuttpütil lisaks juba mõned ütlesin ka loetlesite, kes need on, kui palju neid kokku on ja mis neid nagu eristab ja miks selleni pütt üldse? Tuttpütt on see kõige tavalisem, siis elab meil ja pesitseb veel hallpõsk-pütt ja sarvik brit ning kõige väiksem on veel väikepütti ja eksikülalisena kohatakse Eestis veel ka mustkaelpütti, kes siis elab lõuna pool ja, ja, ja lääne pool, et meile siia Põhja-Euroopasse päris igal aastal nad ei satugi, aga vahest harva on isegi ka mustkael-pütt Eestis pesitsenud. Kust pütide nimetused tulnud on? Seda arvatakse, on tulnud see pütt siis tuttpütti ole kutse häälest või häälitsusest, et ta teeb ka väga erinevaid hääli, aga üks häälitsused, mis ta teeb bet bet ja see kõlab nagu bit bit ja siis sellest on siis omal ajal kunagi on rahvastel talle nimeks pannud. Ja, ja tuttpüti siis on kutsutud näiteks pesi petiks. Kuulge, aga kuulame pisut seda pütt häält ja palun ka teil kommenteerida, et et mida ta võiks meile öelda tahta. No nii, see kõlas küll sedasi, et linnupähe seda ei paneks, pigem loom oleks hädas. Et see nüüd oli üldse selline krooksu häälitsus. Tuttpütid on näiteks mängu ajal on pulmamängu ajal õige häälekat ja teevad erinevaid häälitsusi ja selliseid krooksvaid hääli teevad, et niukene kutse, häälitsus ja selle järgi jälle on rahvastada, kutsunud tuttpütti krooguks selle hääle järgi või siis meri varaseks, need teeb väga-väga erinevaid hääli, et ja häälte järgi siis on ka erinevaid rahvapäraseid nimetusi. Meri, vares on küll ilus nimi, aga kui suured need merivaresed on, et no mina isiklikult ei ole näinud, vot siit tulebki nagu see küsimus, et, et kuidas seda ära tunda. Kõige lihtsamalt öeldes sinikaelpardi suurune sinikaelparti on ikka vast kõik näinud. Ja, ja ta on sama suur lind ja tema tunneb ära pesitsusajal, on ta eriti uhke sellise kaeluse või kraega ja niisugune uhke tutt on peas, et niisugune väga silmatorkava väljanägemisega, kui õnnestub teda lähedalt vaadata, siis ta tõesti on väga ilus lint, mõned ütlevadki, et see on Euroopa kõige sihukene silmapaistvam lind üldse, et, et aga noh kellele meeldib üks teine liik. Kuidas on tema belglikkusega, ütleme, kui sinikaelparte võtta, siis nemad on inimestega väga harjunud ja neid võib ka parkides kohata. Aga kui eraklik on tutit? Tuttpütt elutseb suurematel veekogudel tema väikestele tiikidele ja, ja ojadel ei tule sest temani veelinnuna. Tema on see, kes selline lind, kes ei suudagi eriti maapinnal kõndida, hästi vaevaliselt, komberdab ja tema vajab lendu saamiseks pika hoovõtu rada. Ta peab pikalt jooksma vee kohal, enne kui ta saab siis tuule tiibadesse ja tõuseb lendu. Nii et teda jah, kuskil seetõttu väga väikestel tiikidele metsajärvedel ei kohta. Pesitseb ta suurematel järvedel just roostunud merelahtedel, kus ta siis saab kaldataimestiku külge oma sellise pooleldi ujuva pesa ankurdada ja mõnel pool pesitsevad üksikud paarid, aga mõnes kohas väga heas pesitsuskohas võivad nad peaaegu et koloniaalselt pesitseda. Etet on niuksed kolooniad või suured seltsingud koos suuremates seistes pesitsus Seltsingutes võib ühes lahesopis kella kümneid paare pesitsema või isegi rohkem kui 100 paari on Eestiski olnud. Jah, pesitseb. Kaldataimestiku vahel teeb sellise pooleldi ujuva pesa nii et ta selle paigutab sinna taimede vahele, nii et ta sealt saab siis otse vette libistada ennast, et ei kuna ta maa peal ei suuda eriti kõndida, siis kohe veest otse pesa peale ja, ja siis selle sealt vette tagasi. Et, et kuna ta on siukesed, pooleldi ujuvad, vahepealt kinnitatud taimede külge tähendab kinnitatud pesad, siis siis ka on see vesi endale pesadega ohuks. Et mere ääres juhtub tihti seda kõva tormiga, võib vesi väga kiiresti tõusta pool meetrit ja rohkemgi mistõttu munadega pesad võivad ära uppuda või teisipidi jälle. Sõltuvalt tuuleoludest võib ka veetase väga kiiresti langeda, pesad jäävad kuivale ja ka näiteks siseveekogudega tehisjärvedel. Mõnikord lastakse aeg-ajalt vesi alla ja jäävad pesad kuivale. Et see veetaseme kõikumine on, on endale püti pesadele väga sageli saatuslikuks saanud. Röövloomad no need ei saa neid niimoodi kätte. Veest jah, ega väga keegi kätte ei saa, tema ju. Ju. Nende järele siis sukeldub vee alla, selle osavalt, neid püüab, et kui näiteks inimene läheb veekogu kalda ääres pütide lähedal ega ta lendu ei lähe, ta sealt sukelduge tuleb siis natuke kaugemal jälle vee peale. Aga mis veel on ohuks talle, kui nüüd röövloomi või linde vaadata, siis tema pesades pesadest tihtipeale siis seal varesed või ka mõned suuremad kajakad võivad mõne näpata küll katavama munad, väikse kana kanamuna mõõta. Kolm kuni kuus muna muneb tavaliselt neli. Ta küll, kui ta pesalt ära läheb, siis ta katab need munad. Pesamaterjaliga ei paista välja, aga ikkagi parasidki nutikad linnud, need passivad peale ja võivad hetked ära kasutada ja, ja munad pihta panna. Aga kui ikkagi õnnestub, et nad kooruvad, siis on meil hea võimalus kuulata, kuidas nad laulavad. Kui kokkuhoidvad on pütid selles mõttes, et kes kasvatavad poegi või kuidas toimub neil poegadega Tuttpütt seenel lind, kus siis tõesti mõlemad vanalinnud üheskoos ehitavad pesa ja pärast ka kasvatavad pojad üles, mõlemad toidavad poegi, hoolitsevad poegade eest. Pütid on pesa, hülgajad, linnud, see tähendab, et nii kui pojad kooruvad, nad kohe valmis tegutsema kohe lahkuvad pesast. Kohe hakkavad aktiivselt liikuma ja siin oligi kuulda siis poegade seest toidu mangumisi, häälitsusi, piiksuvaid hääli, et alguses toiduks väiksemad kalad, hiljem natuke suuremaid tuuakse vanalindude poolt. Pojad on alati seal vanalindude juures ja päris põnev on jälgida, kuidas tuttpütil väiksed pojad üritavad vanalindudele selja peale ronida. Et olla siis seal tiivasulgede vahel peidus ja ujuvad siis mööda veekogu ringini. Paistab nagu oleks jah, väikelaevakapten laeva peal, et sõidavad niimoodi ja põnev on seda tõesti jälgida, et ka kui vanalind siis korraks vee alla sukeldub, siis poeg püsib tal seal selja peal ka, et, et ära ei kaoks. Noh, tähendab ta seal tiibade vahel on tibu kui lahti ei tee, siis ta püsib seal. Et poegadega püti pesakonda on peti paari on väga põnev jälgida. Kas sõnad on paarid selles mõttes, et elu lõpuni või kuidas neil toimub? See pool? Kui muidu jah, veelindudel, näiteks hanelistele on see tavaline, et, et on paar, püsib koos ja rändavad koos tullakse tagasi koos. Brittidel on nii, et, et jah, et et tihtipeale rändavad nad üksinda ja kui tulevad tagasi oma vanasse pesa kohta pesitsuskohta, siis seal noh, tõenäoliselt saadakse jälle uuesti kokku. Et väga paljud linnud, linnud on, üldjuhul on pesapaigad ruudutanud, tulevad pesitsema samma kohta osadel liikidel rännatakse, koos ollakse kogu aeg koos, osadel liikidel, siis kohtutakse taas kord. Kas nende puhul on ka need isaslinnud, on uhkemate sulgedega, kui emaslind. Tuttpütil emas- ja isaslindudel vahet teha ei saa, sulestiku järgi küll on teada, et, et isaslinnud on keskmiselt õige pisut suuremat emaslindudest, aga noh, võib juhtuda nii, et noh, kuna suurused varieeruvad juhtumisi on üks väiksem isaslind suurema emaslinnuga koos, siis seal nagu ei, ei pruugi. Vahet teha kummaga nüüd tegemist on. Aga kui vaadata praegu aknast välja, te ütlesite küll, et kui jää tuleb, et siis nad lähevad minema. Praegu sel talvel ei ole head eriti olnud ja külma ka, et kas on teada, mida võiksid tuttpütid praegu teha ja kui paljud otsustasid, et jaa küll, jääme siis i. Ei oskagi arvata, kui palju sel aastal tuttpütt, et siia Eesti vetesse merele talvituma on jäänud. Praegu just on käimas kesktalvine veelinnuloendus juba 60.-test aastatest igal aastal on seda korraldatud talvist loendust just selle mõttega, et seda tehakse igal pool üle kogu Euroopa, siis nende andmetega, mida on kogutud andmete põhjal saab hinnata, kuidas on veelindudel üldiselt läinud, millised arvutused. Peatselt peaks esimesed andmed laekuma, eks siis on näha, et tundub nii, et, et kui vaba vett on palju, meri ei ole üldse jäätunud, ka Väinameri on ju lahti, siis võiks tuttpütte talvel olla siin ilmselt mõnevõrra rohkem kui väga külmadel talvedel. Kuidas on praegu üldse linde vaadelda selles mõttes, et ilmad on ju meeletult heitlikud ja kui ikka tormab, siis kas lähevad ornitoloogid välja, et hea küll, las ta nüüd tuul vuhiseb, aga ikka midagi, näeme, linnud, kuidas nemadki, nad on ju peidus. Linnuvaatlejad käivad ikka väljas ja just sellised tormidega perioodid on veel eriti põnevad, et linnuvaatlejad siis ootavad, et äkki tuleb tormiga kuskilt kaugelt mõni eksikülaline kaasa ja käiakse ikka väljas ja ja need, kes tahavad talvel võimalikult palju erinevaid linnuliike näha, siis sellised pehmed talved on. On just hea võimalus, et kohatasin selliseid linde, kes muidu tavaliselt ära lähevad, aga mõni üksik ikka aeg-ajalt kuhugi mere rannikule. Ära lendaks aga kõika sihukeste soojematel talvedel. Neid, neid võib ka siin näha. Inimesel endal on tõenäoliselt ebameeldiv selle tormi käes seal oodata, et kas need tuleb mõni eksikülaline tuulest toodud, venita see talvi, talvine lehe veelindude loendus nüüd veel kestab, kui keegi tahab vaatlema minna, siis kuidas see käib ja Ronsent tornitoloogidele või saavad ka lihtsalt huvilised? Kõik oma tähelepanekud kirja märkige oma vaatlused üles. Kui te olete juba mõne vaatluste andmebaasi kasutaja, linnuvaatlejate hulgas on kõige populaarsem näiteks Plutaf andmebaas või milles on siis e-Elurikkuse portaal, kuhu need siis andmed jõuavad, aga kui ei ole endal võimalust andmeid? Kõik oma tähelepanekud talvitavate veelindude kohta. No tegelikult on üks vaatlusi veel tulemas, jaanuarikuusse on siis aialinnupäevikut, ei viitsi või ei, seal euroopaline. Jah, et jaanuari lõpus on toimunud juba mitmed aastad ka siis talvine aialinnuvaatlusega aga sellest tuleb juttu juba sisse. Kuule pumbale. Arusaadav, aga tuleme veel kord püti juurde tagasi, et ta on levinud. Ma vaatan nüüd Eesti looduses, viimases numbris on ka toodud selline püti levikukaart, kus siis nad on ja neid on ka sisemaal tegelikult täiesti olemas, vähemalt nende täppide järgi vaadates pesitsemiskohtadena. Jah, pesitseb ta igal pool sisemaal ka suurematel järvedel. Selle kohta on isegi olemas terminit tuttpüti tüüpi järv. Vaat need olid seal siis suuremad järved, millel on, siis on ka piisavalt taimestikku. Aga nad peavad olema sügavad, vähemalt meeter või isegi üle kahe meetri sügavad. Sellised suuremad järved on, kus siis tuttpütil meeldib elada ja selle järgi ornitoloogide langi termin tuttpüti tüüpi järv. Aga tuttpütt ei leia, jah, kogu Mandri-Eestist ühtlaselt. Ja aga, aga Peipsil ja Võrtsjärvel ja, ja Kagu-Eesti. Teistel suurematel järvedel on ta ikkagi väga tavaline, aga muidugi Lääne-Eestis, Põhja-Eestis, mere rannikul roostunud lahesoppides on ta tavaline pesitseja. Kas ta on kuidagi ka kuulub ta indikaatorliikide juurde selles mõttes, et ta reageerib keskkonna muutustele mitte ainult veetõusudele, vaid ka ütleme näiteks puhtusele. Kui puhas on veekogu. Temale meeldivad sellised veekogud, kus annab piisavalt taimestikku, mis meeldib jälle kaladele nendeta. Et ta kui ta ongi jah, tõesti mõnel suuremal järvel neid päris palju, siis näitab üht-teist ka näiteks meie kalastiku kohta, kes seal järvel järves elavad. No igal juhul selline tore lind on siis selle aasta lind, eks me kuuleme temast veel rohkem praegu, kus suurem hulk on Eestis Euroopasse talvituma, Sist, jah. Ootame kevadet, siis nad on tagasi, millal tulevad esimesed? Võiks oodata? No see on ikkagi peamine tagasitulek nendel, nii et aprillis siis rände ajal võib nii mõnelgi veekogul näha neid päris arvukalt. Aga seniks ning Eesti ornitoloogiakodulehekülje peale ja kuulake tuttpütti laulu, seal on erinevaid versioone. Need olete teise salvestanud. Selline need ei ole Eesti Eesti laulu nadi, laulab. Nad teevad ikkagi sarnast häält igal pool, mõned salvestised on ka Eestis tehtud, aga, aga, aga jah, on suurlinnuhäälteportaal nimega kseno kanto, kust on võimalik kogu maailma linnuliikide kõikvõimalikke erinevaid häälitsusi kuulata. Viimane küsimus veel, kui räägitakse palju sellest, et näed linde on jäänud vähemaks just metsalehelinde põllulinde siis kuidas on lood veelindudega, ma saan aru, loendus alles käib, aga siiski. Veelindude tähendab, see sõltub väga sellest, et kus linnud pesitsevad kus nad talvituvad, näiteks veel mõnikümmend aastat tagasi oli väga arvukas lind Eesti vetes talvitamas ja siin rändel kohati palju aul. Tema arvukus on tublisti alla läinud ja seda ta ei pesitsi Eestis, aga ta. Seisund ei ole kiita. On ka siis auli arvukus tublisti alla läinud, et et see on küll erinevate lindudel jah, erinev see seisund, mõnel läheb halvemini, mõnel paremini. Vot nii, aitäh saatesse tulemast, Margus Ots, Eesti ornitoloogiaühingust. Kuulame nüüd Revalsit ja siis juba teise teema juurde, milleks on mets ja Kose kandis toimuv metsa vaidlus. Vaidlus vaidlevad vahel riigimetsa majandamise keskus, kes soovib raiuda ja kohalik kogukond, kes ei tahaks, et metsa maha võetakse. See oli siis Revals ja lugu õues, nüüd aga sõna Kristo Eliaselt. Kose ümbruse metsade majandamise teemadel on käinud mitmeid kuid vaidlused kohaliku kogukonna ja riigimetsa majandamise keskuse ehk RMK vahel. Eelmisel laupäeval toimus metsa ääres järjekordne kahe osapoole vaheline koosolek, kohale oli tulnud ligi 40 inimest. Koosolek kestis ligi kaks tundi. RMK soovis minna koos kohalikega metsaraieid piiritlema ja säilikpuid märgistama, kohalik kogukond oli teist meelt. Kuulame järgnevas kokkuvõttes RMK peametsaülema Andres Sepa, kohaliku kogukonna esindajaid Eleri Lopp, Valdma ja Virgo Orasid. Kohale oli tulnud ka riigikogu liige ja RMK nõukogu liige Peeter Ernits EKRE-st. Koosolekut alustas RMK peametsaülem Andres Sepp. Tänane ettepanek on, et me ei takerdunud sellesse mis võiks ja kuidas peaks. See, mis on nüüd, me oleme läbi rääkinud, väga rääkinud valikraie siin võimalik ei ole, püsimetsamajandus siin võimalik ei ole. Täna me räägime siin raietegevuse piiritlemisest, kuidas seda raietegevus siis teha, kui kaugele, et kõik väärtused saaksid siin metsas säilitatud. Nüüd vahepeal on juhtunud asju. 10.-st detsembrist sellest koosolekust alates oleme saanud petitsioone, kirju ettepanekuid, te teate kõik seda petitsiooni, kuhu on kuhu on allkiri korjatud üle vabariigi. Ja siin on kolm ettepanekut. Vastavalt riigihalduse ministri Janek Mägi ettepanekut mitte kasutada Kose aleviku ümbritsevates metsades lageraieid. Võtsin ka selle Janek Mägi kirja välja siin kaalude asulaid ümbritsevate metsaalade määratlemist puhkemetsana ning nendel aladel lage käia, piiramist. Täiesti nõus, on üldplaneeringu teema kaaluda piiramist. Me oleme sele sajakordselt läbi kaalunud. Selge on see, et kui siin lageraiet ei tee, siis neid metsi tulevastele põlvedele sellises konditsioonis jätta ei saa. Et selle ettepanekuga me kahjuks arvestada ei saa. Teine ettepanek loobuda Kaiatas paikades ning nende vahetus läheduses Pirita jõe lauge kaldanõlval. Olen täiesti nõus paikades RMK ühtegi raiet kunagi ei tee. Nüüd, mis vahepeal on juhtunud, et vääriselupaikade ettepanekuid sinna Kose ravila tee äärde lisandunud seal need alad on hetkel raiest välja võetud, need ootavad keskkonnaameti ekspertiisi kas seal on elupaik või ei ole. Siis kui sinna juhtunud traagilises elupaik, siis teadmiseks teile kõigile Kose ravila kergliiklusteed siis teha ei saa, sest praegu on ta plaanitud nii mõtteliselt teha, aga kui on vähegi sõdu kaik, seal, siis see tegevus enam edaspidi võimalik ei ole. Aga see selgub peale keskkonnaameti ekspertiisi, kas seal on vääriselupaiku vaid meie jaoks on ta täna aiast välja võetud. Kolmas ettepanek petitsioonis mitte raiuda Haabest, mis on koduks haruldastele linnuliikidele, RMK on sellega täiesti nõus. Nende punktidega petitsioonis, me oleme täiesti nõus. Ja tänane tänane plaan ja veel tegelikult veel 10. detsembri koosolekul sai kokku lepitud, et Kose kogukond esitab kava. Milliseid ekspertiise, milliseid inventuur siin kose riigimetsades oleks vaja teha neid kavasid. Seal on saanud igalt poolt ekspertiise kahed erinevad kirjad vähemalt on. Ja seal ei ole ühtegi sellist ekspertiisi inventuuri mida ei kannataks teha koos raietegevusega, nii et kui keegi ja kui Kose kogukond peab vajalikuks teha täiendavaid inventuur, ekspertiise RMK sellele vastu ei ole. Meie oleme olnud seda meelt kogu aeg, Kose kogukond ise, tead kõigega, ütleme kõige paremini, mis siin metsades on RMK need metsad igatpidi läbi vaadanud, on see metsade seisund meile teada, et kõik need pärandkultuuri objektid, kõik need muud looduslikud objektid kõik on, kõik on meil teada. Niisiis, ja kuna, kuna nende petitsioonile kirjade pöördumistega ei ole ka tulnud ühtegi Ühtegi konkreetset ettepanekud, et mis nende metsadega siis teha uuendamise mõttes, mida teha nende metsadega, et ainult meil ei oleks hea, vaid ka meie lastel oleks hea siis ühtegi ettepanekut ei ole, ei ole olnud, siis täna kutsusime teid selleks siia, et minna edasi selle RMK ettepanekuga, millal temast on saanud väga noh, nii-öelda halvamaigulisi vastuseid sellele ettepanekule, aga täna läheme siis tegelikuks, läheme metsa, vaatame need väärtused kõik üle ja piiritlemine Traiatavad alad vastavalt nendele loodusväärtustele, et nad oleks säilitatud ütleme, kasutavad alad ja mitte kajutavad olevat. Kas oleks võimalik kogukonna ka sõna võtta, Teie pika kõne jätkuks. Sooviksin öelda, RMK valetab. Me kirjutasime petitsiooni küsimusi ja küsisime ka pärast seda pikka koosolekult küsimusi, millel ei ole tänaseks laekunud vastuseid, täpseid vastuseid. Samuti. Millele tugineb RMK, kui ütleb, et siin ei saa teha valikraiet? Siin on käinud vaatamas neid metsasid sõltumatud metsaeksperdid, kes on kinnitanud, siin on võimalik teha valikraiet. Lageraie ei ole siin metsades ainuke teine võimalik majandus Viist. RMK enne inventeeriskuda alustas raietegevust inventeeris need metsad ära ja leidis, et seal on üks vääriselupaik. Siin on vaadanud kaks erinevat eksperti vääriselupaikade nii-öelda, et kontekstis üle ja leidnud kuus uut vääriselupaika. Kas RMK uuringud on pädevad täpsed ja kas siin oleks võib-olla vaja veel teha uuringuid? Vastuseks kohalikule kogukonnale, kas RMK valetab, et RMK ei ole vastandid petitsioonile? Me oleme vastanud kõigile kõigile kirjadele. Jah, me ei ole öelnud, me ei ole võtnud kõigist inventuuri punktidest ühe ühekaupa neid läbi võtnud. Me oleme üldiselt öelnud. Tehke inventuur. Tellige, kas RMK valetad? Paikade valiku puhul ei valeta, sest vääriselupaikade eel-eelvalik on siin kaardi peal olemas. Mida, mida on tarvis paigana RMK pannud üles, need on siin kaardi peal kõik olemas. See, et leitakse uusi, mida veel vaadatakse üle, on täiesti loomulik asi. Unustame ära selle lageraie sõna- ja keskendume raietegevusele ja liigume metsa, et vaadata tegelikult need väärtused üle ja vaadata, mida siin peaks säilitama. Mida jätma? See, et nimi on lageraieturberaie valikraie, on minu meelest olevat täiesti. Mis nende metsade põhieesmärk siin nende asulate lähedal olevate metsade põhieesmärk, kas RMK ütleb, et asulate lähedal lähedal olevate metsade põhieesmärk on puidu varundamine, kas te ütlete seda, palun öelge konkreetselt. Palun öelge, palun öelge, kas asulate lähedal metsade eesmärk on puidu varundamine, palun öelge sõna. Ei, vaja ei ole. Ei ole, meie ei soovi, et RMK lõpetaks kogu riigis lageraiet, see ei ole meie eesmärk, praegu käib jutt kah aladest ehk kõrgendatud avalikust huvist kogukonna metsadest, millel on hoopis teised väärtused. Ja kas on olemas tabelit, mille alusel saab välistada, et see mets ei ole muud mitte midagi väärt kui ainult puidu maht ja puidu hind. Milline seadus kohustab maha võtma metsa aleviku sees aleviku piirialadel? Kogukond on siin selleks koondunud, et näidata oma meelsust, et me ei ole selle plaaniga päri. Me oleme nõus sellega, et kehtestame siia eriolukorra seoses kah aladega, võtame mõistliku aja, isegi loodus on meile vastu tulnud, tänasel päeval. Te, näete, te olete hädas selle metsaga, rööpodomeetriselt ei saa puitu kättegi. Te olete piisavas koguses siit metsa juba välja vedanud, teil on kompromiss selles mõttes juba selle aastaga olemas. Andke kompromiss ka rahvale ja siis ekspertidele, andke kompromiss, näidake üles, et te olete koostööks valmis. Me kuuleme sedasama juttu, mida me kuulsime 10. detsembril. Kogukond tunnistab seda, siin on inimesed nüüd teist korda sama juttu kuulamas, et noh, kuidas, kuidas luua see vundament. Mina olen RMK nõukogu liige, Peeter Ernits. Ja olukord ma kahjuks olen esimest korda siin, aga ma olen jälginud eemalt ja ma võin teile öelda, rahvas. Olukord on ülitõsine Eestis ülitõsine. Sel neljapäeval, 16. arutab RMK nõukogu auditikomitee ettepanekut kah alade ja loodusväärtuslike alade trastilisest vähendamisest. Rohkem ma rääkida ei saa, aga ma tuletan teile, räägin teile ühe loo riigikogu eelmise koosseisu keskkonnakomisjonist, kui tulid meie laua taha noh, nutetud silmadega vene naised. Narva-Jõesuust. Nadolid kogunud vajalikud tuhanded allkirjad, kuna RMK tahtis Narva-Jõesuuümbruse metsad maha võtta. Lageraie. Nad olid käinud kõik kohad läbi mitte kusagil. Selle koosolekul osales ka RMK juht Aigar Kallas. Meie otsus oli kolm aastat moratooriumit. Kirves Narva-Jõesuuümbruse metsades ei välgu. Tänaseks päevaks on Narva-Jõesuu ümbruses kehtestatud. Riigimetsa majandamise erikava riba, neid plaane on Eestis kahjuks praegu ainult kaks, Haapsalu Narva-Jõesuu ja läbirääkimiste käigus on praegu Viimsi, minu lühike ettepanek on miks mitte kose ümbruses algatada samasugune kava, täiesti reaalne. Ja ma räägin teile seda, neljapäevased arutelud tulevad väga teravad ja väga valusad kinniste uste taga. Ja, ja need gaasid võiks olla palju rohkem. Aga samas, Ma ei ole seda meelt. Ja ma ei saagi olla seda meelt, et igasugused ained ära lõpetada. RMK on, oleme ausad, üks sihtriigi suurimaid lüpsilehmi. Metsa tuleb majandada, aga tuleb ka kohalike kogukondadega inimestega reaalselt arvestada. Ja ma võin teile niipalju öelda, on kinniste uste taga. On arutatud seda, et sellised seltskonnad närige muru. Ja see on minu väljend, et RMK võiks suhelda ainult kohalike omavalitsustega. Termin Narva-Jõesuu taheti raiuda lagedaks, on natukene natukene pildistatud Narva-Jõesuud ja ka Kose, et nagu ma nägin tänases koosoleku kutses Facebooki grupis ka Kose ei plaani keegi raiuda tervelt Kose valda lagedat kaarti riigi küladega ei taha kaarti näha, ma tean seda Kosatiiv raiuda see, et teha Kose ümbruses 160 hektarit metsad, mis siin, millest täna jutt käib metsa majandamise kavaks, sellena pakkusime detsembrikuus välja. Seda ei hakatud arutama, sest raieid Kose ümbruse metsas ei aktsepteerita kohaliku kogukonna poolt. Meie sõnum oli ikkagi see Me oleme alternatiivina teisi Kavas tuleb sissekirjutada raied nii Narva-Jõesuus kui ka Haapsalus kui ka Viimsis on sisse kirjutatud raied maastiku sobitatud raied, mille tulemus on see, et need metsad saavad uuendatud. Kosel kirjutatakse raiet sisse, nii et me oleme jällegi alguspunktist tagasi. Rääkides kavast mittekavast, me peame ikkagi minema metsast raiala piiritlema. Täna. Ei, ma teen kogukonna esindajana ettepaneku, et teeme sama käigu nagu Narva-Jõesuu. Esitame riigikogu keskkonnakomisjoni selle ettepaneku. Võtame aja maha. Narva-Jõesuu ettepanek tuli riigi riigikogu keskkonnakomisjonist tagasi RMK-le, tehke metsa majandamise kava. Minu ettepanek on praegu jah, ta riigikogu keskkonnakomisjon välja ja tehagi see kava. Me oleme valmis seda tegema ei võta, see ei võta väga kaua aega. Tehasemetsale On see kava, aga see ei takista meil tänase päeva läbiviimist. See kava tegemine. Vaidlused kestsid veel pikalt, kõiki rahuldavat kompromissi ei leitudki ning RMK soovile minna koos metsa säilikpuid märgistama ja raieid piiritlema kose kogukonna esindajad ei nõustunud. Kaks kohalikku inimest, kes siinselt enamusega ei ühtinud, läksid siiski RMK metsameestega kaasa ja märgistamine ning piiritlemine metsas toimus. Mis saab Kose ümbruse metsadest edasi, näitab tulevik. Linn pole siiamaani lähimat mida otsima Epparis, rahumeeli võitsin, ela ima, minna oma teed. Nii ajad Linnaril Käbin kuskil Neymar, ta on see, kes tehakse, mis on sinu hing ja kätel kanda võid, kind, pind lähed ja kehal kraapisin, on teiega kõik jäärad peole minna? Ei olekski ka käed, ega siin ei pea, ikka kõnnin ikka joonide on sapi olhooli, laulan nõnda minna lõbusa filmi, ükskord saabub päev miili, kui vedu pääl ma kohtan kindia, Ulada sulavad ei tööd ega lasin omade lootis bändi, oli juba minu poole teel ning lõpuks kokku. Uue suuna võtab veel, kuid see konflikt on meie sügivi, näe. Vaata ja olla pikemad lõigud kindlal mehel ja pilku hoiame ükski tõke meie meile. Ja kui on kindel mee ja pilku, hoiame niiti, tõke, meie meedia ei pea. Ja ongi aeg sealmaal, et ökoskoobi otsad kokku tõmmata pärast ökoskoopi virgutusvõimlemine järjejutt ja siis on uudis plussi aeg. Täna teeb uudis plussi. Mirko ojakivi, tere, Mirko ja millised on teemad? Tere, tere. No kõigepealt me räägime sellest nädalavahetuse suurest õnnetusest, kus kolm inimest praegustel andmetel oma elu kaotas, kuidas selliseid õnnetusi saaks ära hoida, ehk siis kuidas tõhustada järelkoolitust, mis on mõeldud joobes juhtidele, hinnakori Slovskaja liikluspsühholoog on saates Päevakommentaar Kaarel tarandil. Siis me räägime Putini Angela Merkeli kohtumisest, me räägime välismaa välismaalaste seadusemuudatusest, mis keelab välistudengitel Eestis töötada, kui see jõustuks. Ja üks pikk intervjuu on ka täna saates, kolleeg Toomas Sildam vestleb uue peaprokuröri Andres Parmasega. Mul tuli üks mõte veel, et kui sul külaline tuleb ja teete juttu roolijoodikutest, siis võtke üles ka see teema, et tõenäoliselt inimesed, kellel on alkoholiga probleeme, paljud nendest sõltuvad ja vajaksid ravi, et kuidagi saata neid ravile, sest vahel ei teadvustata ka ise seda probleemi, et ollakse sellega hädas. Tore ökoskoop on läbi, minu nimi Krista taime helipuldis oli Villem Rootalu ja vaadake täna õhtul kindlasti ka osooni saadet, siis kohtute, Kristo Elias ega kõike head teile ja kuulmiseni.