Ida-Virumaa koolijuhtide, sealhulgas jõhvi riigigümnaasiumi juhi Tatjana aida allkirjaga avalikus kirjas Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktorile Hendrik kagurile heideti ette, et ta esitab oma mõtteid lõpliku tõena söömata asja olemusse. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtkonna kiri omakorda palus vaadata kauaaegsetel koolijuhtidel peeglisse ja vajaduse korral taandu, taandas võimaluse kooli juhtida endast võimekamatele. Nagu ka kirjadest näha, pole omavahel koostööle suutnud hakata kaks riigigümnaasiumi Jõhvi ja Kohtla-Järve Gümnaasium. Eks siin ole oma osa haridusministeeriumil kõiges Kohtla-Järve koolijuhile määrast tunduvalt kõrgema palga ja lisakompensatsioonid kui on märksa suurema õpilaste arvuga Jõhvi Gümnaasiumi juhil. Sellega anti selgelt mõista, et üks riigi koolon teise Ezeri staatuses samas kui teineteisest 10 kilomeetri kaugusel asuvad riigikoolid teevad mõlemad samasugust tööd samadest koolidest tulnud lastega. Tegelikult poleks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi eristaatuses iseenesest midagi paha, aga see eri lähenemine peaks haridusministeeriumi poolt laienema mitmele teiselegi. Ida-Virumaakoolile ja teiste piirkondadega võrreldes peavad niinimetatud koefitsiendiga Aguri palka saama mitte ainult koolijuhid vaid ka eritingimustes töötavad Ida-Virumaa õpetajad. Kahjuks pole aga haridusministeerium probleemist siiani aru saanud, vastasel juhul ei kiputakse Ida-Virumaa eestikeelsete koolide probleemi lahendama üheskoos nende Viljandimaa ja Järvamaa koolidega, kust klassides on järsku tekkinud paar-kolm õpiraskustega last, kelle kodune keel pole eesti keel. Ida-Virumaal on aga olukord nii mitmeski eestikeelses koolis vastupidine klass on jäänud venelaste kõrval vaid mõni eestlane. Senisest jõulisemalt ja konkreetsemalt peaks kooli keeleteemale keskenduma ka riigikogu, Ida-Virumaa toetusrühm. Huvitav on see, et taguri väljaütlemiste kohta pole sõna võtnud tegelikult probleemi juured ehk nende Ida-Virumaa venekeelsete koolide juhid, kes pole suutnud õpilastele korraliku õppe taset tagada. Tundub, et nad on võtnud taktika, et kui vaikselt asja kulgu jälgida, siis võib-olla saadakse jätkata vanas vaimus. Seda enam, et paljude piirkonna venekeelsete munitsipaalkoolide juhid saavad toetuda kohalikule võimule, kellele nad valimistel võimule jäämiseks vajalikud hääled kindlustavad. Nii ongi venekeelsetel pedagoogidel julgust Naplevat ehk riigikeeli öeldes sülitada keeleinspektsiooni ettekirjutustele. Eks muidu sooritas eelmisel aastal 605-st probleemsest pedagoogilist eesti keele eksami vaid 51. Karmilt tõdedes jääb mõnikord mulje, et riigikeele õppimise asemel hellitavad mõned õpetajad ikka veel lootust, et Eestis võim vahetub ja taas pole vaja eesti keelt osata. Huvilised leiavad nii viie Ida-Virumaa koolijuhi avaliku kirja kui ka Kohtla-Järve riigigümnaasiumijuhtide arvamusavalduse. Rahvusringhäälingu ajalehe põhjarannik uudisteportaalist.