Tere õhtust. Stuudios on Ene Pilliroog ja Jaan Tepp. Augustikuu sumega tööd on minevikuks saanud. September on võtnud võimust ja novembrikuu on teadagi teadmiste omandamise alguse kuu on koolialguse kuu aga ometigi võimega kooli alguse kuus septembrikuus tagasi vaadata ja mõelda möödunud aasta õpingutele, kuidas see kellelegi on olnud? Jaan Tepp on tagasi tulnud Austriast frantškani ülikoolist. Sa oled viibinud veel väga mitmetes-mitmetes olulistes põnevates paikades, sealhulgas iidne kindlus, Rooma linn, teha Vatikan ja muud paigad. Sa oled osa saanud kloostrielust elanikuna õppurina lihtsalt inimesena, kes vaatleb ja enesesse kogub. Nüüd kindlasti oled sa tulnud tagasi targemana. No loodetavasti, ja tõesti, mul on avanenud väga kena võimalus olla aasta aega Francis Khani ülikooli juures Austrias mis asetseb küll 100 kilomeetrit fini linnast väljas. Kena Austria Alpides mäestikus mägede vahel asus vana kartuuside klooster ja kui sa küsisid tarkuse kohta, siis pigem võiks öelda, et ehk isegi mitte niivõrd palju akadeemilises plaanis polestad sarkas saanud harrastada kui ikka seda. Aga rohkemast, palve maailmas elatud suheldatavade, paljude huvitavate inimestega jõhvitud keelt, sest eks põhiline eesmärk oli õppida keelt mediteerida, elada kloostri vaimsuse keskel, kuigi see vana Akkar tuuste klooster mis asetseb alpide keskel päikeses väga meeldivas orus. See klooster oli suletud küll Austria valgustusajastu filosoofiast, imperaator Johannes, teised poolt, aga vaatamata sellele, et see klooster on üle elanud väga palju erinevaid kriise üle elanud väga palju erinevaid. Kuna perioode on tänaseks päevaks saanud väga arvestatavaks hariduse ja ka vaimseks keskuseks. No tundub võib-olla isegi uskuma, hakkan, ma lihtsalt panin tähele ennist su jutus, kui me siia stuudiosse tulime ja rääkisime omavahel, et seal kloostris olla isegi hobused elanud. Ja tõesti see klooster, kui ta nüüd suleti siis pärast teist maailmasõda oli 10 aastat selles kloostris vene armee sees. Ja Vene armee nimelt tegi kirikust lasketiiru ja kiriku käärkambris hoiti hobuseid ning väga kenad ikooni maalid, pildid. Neid kasutati märklaudadele. Need üliõpilased, kes on saanud seal tööd teha, on selle vana kloostrikompleksi pööningult pakid viis alla toonud Vene poliitpropaganda ajalehti, seintest välja, urgitsema automaadi. Kuule. Nii et ka see klooster on läinud tõesti väga-väga erinevat ajalugu. Aga tänu jumalale, tänaseks päevaks on ta taas tegutsev küll mitte päris sõna otseses mõttes klooster, kus oleks palju, palju munki. Seda mitte. Ta on rohkem hariduskeskus, rohkem ülikool. Ja, ja sinna juurde kuulub ka hotell. Sest kui Vene armee lahkus selles kloostrist 55. sel aastal siis riik, Austria riik, tol ajal ei leidnud kohe võimalusi selle kompleksi ülesehitamiseks Stahli ikka pärast venelaste lahkumist täiesti rüüstatud, nagu ma tihti saame näha seda ka siin Eestimaal. Sa viibisid seal enda õpingutega seoses koos perega ja kloostris. Minule seostub sõnaga klooster just nimelt, et kas niisugune väga hoitud, pühitsetud ja vaga elu leib ja vein, palve ja töö ja, ja mungad nunnad, ei mingit pereelu. Klooster küll klassikalises mõttes ei mingit pereelu, aga kuna see oli nüüd kujundatud üks kümmekond aastat tagasi pere ja abielu uurivad instituudiga pärast seda, kui me paavst Johannes Paulus teine oli kirjutanud vastavalt entsüklikad dokumentidega raamatut, just nimelt on ta pühendanud väga palju tähelepanu noorele perele siis hakati ka looma vastavaid uurimisinstituute koole, kus ka noored pereinimesed saaksid nagu nagunii teooriat, kui praktikat saaksid palvetada, koos, olla koos, õppida koos ja olla ka teiste noorte peredega koos. Sina olid seal koos oma abikaasa ja pojaga, kui suur oli poeg? Kuule tee läks, siis me lahkusime siis poeg oli kaheksa kuud vana. Kuidas hakkama saite? Väga kenasti, sest sotsiaalsest küljest on see elu seal väga kenasti korraldatud. Noortele peredele on omaette elamispind. Ja mingeid sotsiaalseid muresi ei saanud küll tunda. Millega abikaasa poeg tegelesid, kui sina õppisid? Eks ka nemad õppisid, pojal oli ka mitmeid noori sõpru seal, kas seal oli üks noor minu poja vanune tüdruk Ameerika ühendriikidest, eks üritasid vestelda inglise keeles kui saksa keeles. Ja, ja tal on kuulnud ka lapsehoidjad erinevatest rahvustest. Kui palju noori peresid ja kui suur üldse oli see noor seltskond, kes sellel ajal ennast täiendamas oli, kui sinagi? Kuna see klooster või Se kloostrikompleks ehitati üles küllaltki hiljuti ja esimene nõnda lend sai nõnda öelda vastu võetud sinna 90. aastal ja põhiliselt moodustasid sellest Ameerika tudengid ja noored pered Ameerika ühendriikidest siis reeglina ei olnud see ülikool põhisuur, seal oli keskeltläbi 120 tudengid ja nendest umbes 20 30 olid idaeurooplased, sest ka idaeurooplastele avanes siis võimalus õppida keelt, praktiseerida keelt, õppida teoloogiat, elada aktiivset palveelu ja miks, miks ka siin salata oli võimalus ka reisida mööda Euroopat. Ja see on tegelikult noorele inimesele väga suur võimalus. Nii et tegu ei olnud nüüd ütleme klassikalise kloostriga tegu oli õppeasutusega. Aga ikkagi ma kujutan ette, et seal oli teatud niisugune kloostripärane päeva Rütt elurütm missugune, see oli. Esiteks, juba meie õppejõud olid siiski mungad, nadolid, vaimulikus seisuses. Päris ilmikuid, õppejõude seal ei olnudki, küll keele õpetajad olid meil ilmikud, aga päevakord oli seal küllaltki ranged päev hakkas kuus 40 hommikupalvusega siis mindi sööma, pärast sööki olid siis vastavalt loengud, idaeurooplastel olid keele loengud ja siis Ameerika tudengitele olid siis saksa keele loengud radioloogia loengut ja pärast lõunat olid taas loengud. Ja keskpäeval kell 12 oli püha jumalateenistus ning sellest osavõtt oli ikkagi soovitatav, kui isegi mitte kohustuslik, kui ei saagi just öelda, et jumalateenistust osavõtt peaks olema kohustuslik, aga see tekkis või see kujunes välja täiesti inimesi iseenda seest. Et ta tahab sellest osa võtta, ta tahab võtta võimalikult palju osa vaimulikest üritustest, mida see ülikool, pooleldi ülikool, pooleldi klooster oli võimeline siis noortele inimestele pakkuma. PC olitsa Francis Khani ülikoolis Austrias teist viisoriltsa kartuuside kloostris. Kes on Francis ka neid, kes on kartoosid. Kartoosid on tegelikult frotes khaani ordu rangema kontemplatiivse haru näiteks klooster on paigutatud küllaltki suurele maa-alale ja, ja vennad elasid suhteliselt eraldatult. Iga venna jaoks oli oma pisikene majakene pisikene põllulapikene juurvilja ojakene, mida ta siis haris millele siis oli loomulikult lisaks ka suured veel kloostri üldpõllud, mida nad harisid saada leivavilja ja nende elu koosneski kontemplatiivsest palvest kirjutati ümber pühakirju. Palvetati töötati ehk nagu põhiline deviis Ored laavora tööta ja palveta mis ka nende puhul väga rangelt kehtis. Francis kaanid olid rohkem jutlustajad, ordumoodi kirju, subordu ja nemad liikusid linnast linna, Nad liikusid mööda maad ringi, jutlustasid rõõmusõnumit ja nad ei olnud seotud väga rangelt ühe kindla koha kahe kindla kloostriga. Siin on võib-olla selline olemuslikum vahe. Kuidas kloostrit, kasvõi see, kus teie õppisite ennast ära majandavad, kas nad, mungad, ma mõtlen, või nunnad või nad peavad oma tööd tegema niiviisi inimesi aidates või, või aias või põllul. Et nad võiksid elada ja nii-öelda kloostrit majandada või kuidas see toimub? Ka see klooster, kus mina elasin, oli omal ajal nõndanimetatud subsideeritud aadelkonna kõrgklassi poolt ja selle kloostri ehitamist toetas väga tugevasti kohalik ertshertsog. Ja loomulikult on olnud meil alati omad maavaldused, ertshertsog andis neile seal põllumaad, neil oli oma kari, samuti ka viinamarjaistandused ja põhireegel, mis oli, et müüa võimalikult vähe, vaid toota kõik endale vajaminev ise. Franciscus Assist Francis kani ülikoolis olid, kes oli Francisco sassi Sist. Franciscus assiisist oli üks munk teatavasti eks väga karismaatiline isik väga tugeva karismaga, kes just nimelt on ka Francis Khani ordu asutaja. Tema tegutses põhiliselt Itaalias. Nagu ma enne mainisin, meil oli väga palju võimalusi reisida, siis meil olid, korraldati ka üks palverännak Rooma ja siisisse. Ja siisi on ka see linn, mille nimi on siis Assisi Franciscuse oma nime saanud. Kuulaksime, võib-olla enne reisijutt, nüüd üht väikest meditatsiooni mille aluseks on Assisi Franciscuse mõtted ja meditatsioonid. Ja siis läheme oma juttudega edasi. Meie öölaual on suur hunnik kauneid pilte mida sa oled teinud erinevatest paikadest, kus te olete viibinud nüüdsile. Viimase aasta jooksul, mil sa olid õppimas ja ennast täiendamas, need on tehtud väga asjatundlikult ja väga kaunist ja ma sain enne saadet teada, et sinu salajane hobi ja huviala on fotograafia nüüd, et nende piltide abil võib-olla on sul isegi kergem meenutada ka paikadest, kus te viibisite ja suur rooma linn. Suur rooma linn, kuhu kõik teed viivad kindlasti dismälestustesse väga palju erinevaid pilte nii roomapäevaelust kui elust nii pühaduse poolelt kui Turiste, jälgides mida, keda kuidas huvitas ja, ja kuidas linn nägi välja kas vastas su ootustele pidada, sulle andis oletusega kuidagiviisi millegi poolest teistsugune pärast seda, kui sa oled käinud Roomas ja veelgi enam helgib pühadeks paikades See, kas ma olen pärast seda teistsuguseks saanud paremaks või halvemaks või pealiskaudsemaks, las seda otsustavad teised inimesed. Aga öelda ma võin täiesti, et see reis ei olnud mitte lihtsalt turismireis, mida Meie pere ja abieluinstituudile korraldati vaid ta oli ikkagi eelkõige palverännak Rooma palverännak Vatikani ja palverännak kassiisisse, mis asub samuti Roomast paarisaja kilomeetri kaugusele, nagu me ma enne nimetasin, on Püha Franciscuse sünnikodu ja tema tegutsemise põhipaik. Rooma linn on loomulikult niivõrd eripalgeline, et seal on niivõrd palju erinevaid tahke. Et sellist läbilõike roomlast anda võis või kirjeldada läbi rikk roomlast on väga raske. Meie põhieesmärk oli siiski külastada pühi paiku. Kloostreid, kirikuid, basiilik, kaid tutvuda vanalinnaga, sest rooma vanalinn on fantastiline. Ja miks ka mitte vaadata ka rooma linna sisemist, tunda tema sisemist tuksete tempot. Aga kui nüüd rääkida kõigepealt kirikutest ja pühapaikadest, siis peab ära mainima Püha Peetruse basiilika kuulus suur basiilika, mis ehitati Aleksander Seitsmenda poolt paavst Aleksander seitsmenda poolt. Ja mis on siiamaani maailma suurim võib-olla kusagil Ameerika Ühendriikides või kusagil on noh, niimoodi mõtteliselt suuremaid kirikuid, kuhu võib autoga sisse sõita, ma olen kuulnud, selliseid asju on olemas. Aga ilu suuruse ja ülemuse suhtes ma ei tea teist võrdset sellele. Ja loomulikult Püha Peetruse katedraal on hauaks paljudele paavstile. Siin on ka maetud Peetrus Kristuse järglane, paljud-paljud-paljud, teised paavstid, samuti meie koolil oli ka püha missa selles Püha Peetruse basiilikasse. Seal Me laulsime, pidasime missa, palvetasime, mediteerisime ja meie päevakord Roomas oli niimoodi saetud. Külastasime vähemalt iga päev kahte-kolme põhilist kirikut ja basiilikut. Põhibasiilikaid on Roomas seitse. Siis iga päev vähemalt me külastasime kahte ja, ja siis oli ka vaba aeg linna peal ringi käia. Ja suurim kohe pärast Peetruse katedraali lateraani. Kirik ja materjali kohta võib ka öelda veel seda suur kristlik imperaator, Constantinus Suur kinkis selle paavstile omal ajal, kolmandal sajandil. Ja sellest tehti ka. Eks Rutuks kiire võltsing tegelikult pärast, et seda selle kinkelepingu üleandmist. Kavalad mungad tegid veel ühe paberi juurde, et lisaks sellele pisikesele lateraal, lossile ja kirikule olevat imperaator Constantinus Suur kinkinud ka pool Itaaliat. Noh, nali naljaks, võltsing on tänaseks päevaks välja tulnud, aga kui seda võib-olla poleks tehtud, kes teab, kas meil oleks olnud kristliku Rooma impeeriumi ajalugu sellisel kujul, nagu ta meie ees täna on kangastunud? Siis loomulikult marjamatsioone kuulus kirik, mis on pühendatud Neitsi Maarjale siis Kristuse seitsme valu, seitsme haava basiilika, kus siiamaani hoitakse ristipuu, põikpuu, kõike naelu, mis on Kristuse ihust saadud siia üles leitud ka odaots, millega olevat Kristust külge löödud. Ja need on tõesti väga väärikad reliikviad, mida ka palju inimesi käib vaatamas, väga palju turiste käib neid külastamas, aga mitte lihtsalt külastamise enda pärast. Reeglina on ikka see, et kui sa käid palverännakul samediteerid saanud, palvetad kirikus ei ole see, et sa haarad ainult fotoaparaadi üritad ruttu klõpsutada nii palju kui jaksad ja siis ruttu järgmisesse kirikusse joosta. Reeglina võtsime enda jaoks aega ka, sellepärast me ei külastanud võib-olla rohkem kui ühte-kahte kirikut ja basiilikut päeva jooksul. Ja veel väga suur üllatus ja meeldejääv seik Rooma reisist on loomulikult kallikstuse katakombid. Teatavasti Roomas olid kolmandal sajandil suured kristlaste tagakiusamised ja kristlus oli registreeritud jutumärkides sisuliselt. Matusebüroo nime all ja Rooma ja Itaalia traditsioonis oli omaseks just nimelt katacombiline matus ei olnud sellist väljamatust, nagu meie teame. Ja kõik Rooma kodanikud maeti maa alla katakombidesse ja esimesed kristlased olidki nõndanimetatud surnu matjad küll selle sõna heas mõttes, sest matus ja surm ja teispoolsus ja igavene elu nad on väga tihedalt seotud ja see oli üks otsene väljund just nimelt ristiusul tavainimeste teadvusesse, kui inimene puutus kokku surmaga, mis on teispool surma, kas on ainult see pisikene katacom, pisikene auk, kuhu seina sisse see surnukeha pandi või on veel midagi. Ja siin kristlased aitasid leinajaid, Nad käisid nende juures kodudes, nad kuulutasid ka tänavatel ja need katakombid ei ole midagi pisikest, nad on väga suured, nad on viie korruse sügavusele maa alla ja nad hõlmavad praktiliselt viis ruutkilomeetri suuruse ala. Ja kui toimusid neeru vaarangud kolmandal sajandil Sis kristlased tõmbusid just nimelt nendesse katakombidesse peitu. Sellest tuleneb ka nimetus sugune katacombiline kristlus, parakristlus ja Rooma sõdur ja Rooma ohvitser, kes tundis ka teatud respekti surma suhtes. Ega nad ei viitsinud rohkem rüüstada, kui võib-olla esimest ja teist korrust seal katakombides. Ja kui kristlased jõudsid pageda sügavamale kolmandale neljandale korrusele, siis ega neid suurt seal keegi kiusanudki, võib-olla sõdurid märatsed ja laamendasid ülemiste korruste peal ja ja lahkusid. Rooma sõdurid tuletasid meelde paralleele vini linnaga, kost saiust sõitsid, mille lähedal sa sõitsid rooma, et no kuidas viin ja rooma aia sõdurit siis omavahel seotud on. Rooma impeeriumi leviku ajal teisel sajandil, kui Rooma impeerium levis just nimelt itta ja läände ja leviska Doonau äärde siis toona oli tegelikult selleks piiriks, kus Ühel pool oli siis nõndanimetatud tsiviliseeritud maailm ja teised pool oli siis ta barbarite maailm. Germaanide maailm ja tõesti toona oli selleks piiriks. Ja kabiini linn oli tegelikult vaid üheks karnisonics ja näiteks kuna rooma sõdurile oli sõjaväemäärustikud ette nähtud iga päev saada neli liitrit veinivee asemele, sest ajast, kui Rooma vallutas Aafrikat, Egiptust, kus palavates ilmades reisi reeglina ei säili eriti kaua siis vee asemel kasutati veini, aga kuna seadus on tihtilugu väga paindumatu sesse seadus läks üle ka teistele asumaadele, see seadus läks ülega Austriasse miskil. Tol ajal ei kannud küll veel Austria nime. Ja loomulikult ennem kui see vein tihtilugu jõudis sinna nõndanimetatud eesliinile doonov äärde, ta pidi läbima päris mitmeid tolli tõkkeid küll kannatama barbarite rünnakuid ja küll kõrgeim sõjavõim otsustas vahepeal vähendada seda veini kogust, mis kutsus esile pidevaid proteste rooma Sis leegionäride seas mille peale rooma kõrgeim sõjavõim otsustas hakata viinamarju kasvatama just nimelt selles doono äärsetel aladel. Ja siiamaani on. Kuna toona on niisugune ürgorg, mis läheb piinist alla Lintsi suunas, ta pikkus võib olla näiteks viis-kuuskümmend 70 kilomeetrit kus kahel pool toonud on suured suured viinamarjaistandused ja väga palju veinikeldreid. Ja muuseas, kabiini linna nimi oli Windobona, mis tõlkes tähendab head veini. Hiljem siis oli Viini linna nimi mindomiinia ja mind Rumeenia sai siis viinija. Muuseas, kõrvalpõikena võib veel öelda. Windo Boonas on suu surnud, selline kuulus Rooma filosoofist imperaator nagu Marcus Aurelius. Kas kloostrite kohta see ütelus, et töö ja palvevein ja leib on lihtsalt ütelus või on see reaalsus, et see tõepoolest kuulab kloostri juurde? Teega kloostri juurde näiteks lõunapoolsemates, kloostrites, Itaalias jah, tõesti päeva isolatsiooni juurde kuulub ka vein, aga see ei ole kohustuslik. Kuid on olemas ka kloostris, kus näiteks üldse jooda juuakse vaid. Või piima, see oleneb väga palju just nimelt kloostri sisemisest elukorraldusest kloostrikorrast ja no ja loomulikult ka asukohast, kus kohas klooster. Just nimelt asukohast, et kuidas vesi seal üldse Anlad veini joodi ju selles mõttes, et vesi võis olla. Must vesi võis olla must, vesi võis kuumas kliimas ka kiiremini rikneda, nii et veinil on Euroopa kultuuris väga tähtis koht. Kui sa nüüd Rooma linnas olid jälgides kõike seda iidset ja ajatut, mida too linn teile pakkus märkasid ka turiste, oli neid palju ja märkasite seda järsku, mida turistid märkasid. No nüüd, kui ma tõmmalgi paralleeli siin omaenda marsruutidega, kui ma üritasin külastada kloostreid ja ka vanalinna, siis läbilõiketurist on lühikestes pükstes rippuva kalli fotoaparaadiga kaelas, kes üritab läbi joosta võimalikult maksimaalselt Kohti Rooma linnas, ta kindlasti on ninapidi rohkem kaardis, kui, kui on valmis sülitama vanu müüre, vanu kive. Noh, minu jaoks on olnud isiklik elamus, kus kuulus imetav emahunt kes nimetab roomlaste rõõmust, mis on ühe posti otsas rooma päris rooma südames. Sellest on turistid lihtsalt mööda jooksnud, sellepärast et ta natukene silma piirilt kõrgemal posti otsas ja teda ei panda nagu tähele. Kui nüüd aga võta siia kõrvale läbilõike roomlane nii palju, kui teda on võimalik jälgida, siis ma mulle jäi küll tunne, et Rooma linnas on kõik natukene hullumeelne, see elutempo kohutavalt kiire ja näiteks terveid autosid mina seal näha ei suutnud, vähemalt iga auto, olgu ta nii uus kui tahes, on ikka mingi kriimustuse, mõlgi katkise poritiiva ja nii edasi ja nii edasi. Ja teine kohutavalt sugune paeluv asi on motorollerite kihutavad roomlased, ta võib-olla pereema suurte turukottidega, kes kihutab motorolleriga ta võib-olla munk või nunn, kes kihutab motorolleriga. Jalad saalivad autode vahel edasi-tagasi, sest suured ummikud, mida, mis on Rooma linnale täiesti tavaliseks on täiesti suureks nuhtluseks. Kui tahad kiiresti jõuda punktist A punkti B, siis Motoroller on nähtavasti üheks parimaks sõiduvahendiks seal. Ja kuidas õhkkond, õhk on küllaltki saastatud, aga kuna rooma asub mere ääres, siis mehe tuuled puhastavad selle küllaltki ruttu ära. Aga tuvide puhtus, Rooma linn ei ole eriti puhas. Eriti see hakkas silma pärast Austriat, kus isegi metsaaluseid riisutud. Aga kui näiteks vedelas paberitükk Austrias oleks häirinud silma, siis kuidagi Itaalias ta nagu ei häiri, sa tunned, et ta kuulub siia juurde ja muidugi, mis on huvitav, et Roomas on väga palju Lähis-Idast tulnud tumedanahalisi inimesi kes üritavad äritseda müütada särkide postkaartide, erinevate nipsasjakest ega, ja neid on tõesti palju ja tihtilugu nad on väga tekkivat. Rooma linn on uputatud turistidest. Ja Roomas on ka palju vargaid, nii kummaline kui see ka ei ole, aga kaks poolust alati käivad koos pühadus. Ja selle vastand. Nii et meie tudengite seast hooletumad ikka jäid, päris mitmed, kes fotoaparaadist ilma, kes rahakotist ilma. Sest eks sinna Rooma suurlinna voolab kokku väga palju erinevat seltskonda. Kui austatud Martin Luther kunagi korralikku katoliitlasena esimest korda olla Roomas käinud, siis olla ta osa saanud kõigest tolle linna hüvedest ja pahedest. Ja mis sulle siis hakkas silma Rooma linna õelus. Suurt Rooma linna elumaa näha ei saanudki, kuna Me elasime, villasid siilias, mille uks keerati kell 11 lukku ja kui sa ikka kella 11-ks kohale jõudnud, jäid ikka ukse taha, aga kuna ja siis seal ja siis siis vaatasid ise, kuidas sa siis oma öö vastu pidada seda, kuna ma olin seal märtsikuus, siis ööd olid seal ikkagi jahedad. Kuna hämaraks läks juba kella üheksast, siis üheksast 10 11 paiku kromo kesklinn on väga huvitav, väga palju kenasid kohvikuid, kenasid veinipoode, meie tudengite seas sai eriti kuulsaks üks pisikene veinipood, kus müüdi lahtist veini. Seal võis oma nõu kaasas olla ja müüdi tõesti head veini. Ja noh, ma ei olegi vist Eestis nii head veini saanud kui sealt oli võimalik osta. See on Eestis, käime piimanõuga piima järel, seal oleks võinud veini nagu ka minna ja teadest paikadest Vatikanist, ülikoolist muuseumist, kohtumisest paavstiga. Me räägime peale muusikat. Pühachildegarti meditatsioonide alused, sünnid. Muusika jätkab. Kuidas on talletatud aega ja ajas välja kujunenud väärtusi Vatikani muuseumis, mida siia kogutud, mida siin hoitakse, kuidas seda? Pakutakse kihtide vaatavad. Vatikani muuseumis on väga palju erinevaid osi, erinevaid sektsioone, seal on eraldi Egiptuse osa, eraldi on finiik ja, ja seal on maade kaupa. Siis on eraldi maaligalerii isegi eraldi skulptuurid loomadele eraldi osakond on imperaatorit, kujud ja püstid. Vatikani muuseum on niivõrd suur, seda saab võrrelda võib-olla Ermitaažiga Peterburis ja ta on ka väga väsitav. Loomulikult on seal väga palju turiste. Pilet sinna on suhteliselt kallis. Aga Vatikani muuseum on koht, mida kindlasti tasuks külastada, kui sinnapoole ollakse teel. Ma ütleksin, et sul on suhteliselt tagasihoidlikult pilte jäänud sellest muuseumist järele, võrreldes sellega, mis sul muudest paikadest Vatikani muuseumis ei tohib pildistada ja kahel eesmärgil. Kuna Muuseum asetseb sees, siis reeglina inimesed kasutavad välklampi, aga välklamp hävitab värvierksust maalidele kobe läänidel. Sul on asja üks külg. Asja teine külg on see, et postkaartide müügist laekub ka küllaltki oluline tulu. Vatikani eelarvesse. Kas Vatikani pääseb nii-öelda Igalist inimene? Päris Vatikani administratiivhoonetes ei pääse Vatikan ühel külje pealt piirnebki Vatikani muuseumiga, mis on avatud ja teise külje pealt on siis Püha Peetruse katedraal mis on samuti ehk siis külastajatele avatud. Kolmanda külje palun kenad pargid, mida on ka võimalik külastada. Paavsti isiklikud eluruumid, administratiivhooned Vatikani valitsus kui selline on ikkagi eraldatud ja ega ka meie ei pääse ei Kadrioru lossi Toompea lossi sisse. Aga ometigi tehakse vahel erandeid. Jah tõesti, meil oli väga meeldiv võimalus viibida paavsti eramissal, see oli korraldatud 20-le meie koolitudengile. Mille alusel see valik tehti, ei oskagi öelda. See toimub, iga hommikul, on paavsti eramissa, kuhu pääsevad siis noh, ma ei oskagi öelda, millise valiku alusel kas siis palve alusel, võib-olla me oleme väga palju palvetanud, et pääseda paavsti missale ja. Kas seal olid inimesed veel peale teie 20-sse gruppi? Pluss ei, seal oli ainult meie 20 tudengit ja meie vaimulikud. Nii et see, mis oli, oligi pühendatud nagu meie ülikoolile päeva teile ja, ja, ja siis pärast missat paavst rääkis igaühega meist individuaalselt, küsis, et kus te olete, mis te teete. Ja siis ma ka mainisin talle, et olen kaks aastat tagasi tema ministrant toonud, kui ta käis meil siin Eestis külas. Loomulikult ta seda ei mäletanud, aga ta oli väga meeldivalt üllatunud, et näevad ka kaugelt põhjast tema jaoks Eesti on piisavalt kaugel põhjas. Kaugelt põhjast on üks noor inimene tulnud teda külastama. Ja loomulikult see vaimsus, palve, vaimsus, see, see kabel ise kusse, püha missa peeti, mis asub kohe paavsti eluruumide kõrval. Täitsa võiks öelda siis nagu Vatikani südameis paavsti magamistoa kõrval mis nime kannab kabel, see on pühendatud Chezdohowa jumalaemale Chezdohoman koht Poolas ja see on ehitatudki meie viimase paavstil majal. Nii et tal ei olegi mingit erilist sellist rahvale teada-tuntud nime lihtsalt ta on olnud paavsti erakabel. Haava Poolas on jällegi väga tuntud. Seda öeldakse, et see on Poola Vatikan peaaegu et kus on väga auväärsed muusikafestivalid toimuvad igal aastal vaimuliku muusikafestivalid ja kus muuhulgas kõlas Urmas Sisask Eesti missa esimest korda. Küllap sellelgi oma tähendus on siia juurde ja muide soe tunne öelda. Viimasel augustikuus toimunud 10. rahvusvahelisel orelifestivalil mängis jällegi Rooma Püha Peetruse katedraali organist seal Local'i Pärtotsi kõige noorem osavõtja, sellel aastal vapustava haardega organist, kes mängis nii Bachi muusikat kui kaasaegset itaalia muusikat ja sai erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks kui suurmeister ja virtuoos. Nii et see maailm ei olegi nii suur ja ühtviisi võib ta meile nii lähedaseks saada. Ja osutuda nüüd fot tikani. Ülikool oli sul võimalus viibida seal. Jah, see on mu õpingutega. Külastasin ka Vatikani ülikooli. Kuigi Vatikanis on mitu ülikooli, külastasin Püha Toomase pantifikaal Ülikooli Largandžerlikumi nagu teda rahvasuus nimetatakse laar Kondželikam on küll rohkem see koht, kus ta asub ja päris Colosseumi lähedal. Ma nimelt uurisin võimalusi jätkata oma magistriõpinguid Roomas. Ja tõsi, tõsi pärast vestlus viitse dekaaniga. Ta aktsepteeris minu diplomid ja sisuliselt oleks mul nüüd järgmise aasta septembrist võimalik jätkata oma magistriehk liitsensiaadi õpinguid Roomas. Kuid kahjuks ei leitud võimalus kaheksa stipendiumi, eks, et, et sisuliselt ma peaksin minema üksinda pere juurest ära kaheks aastaks, mis on aga väga suur koorem. Nii et vastava otsusele peame siis pere keskel isekeskis ära otsustama, et kuidas see asi siis saab olema. Ja aga nüüd Roomast tulite te ju mitte kohe koju, vaid läksite tagasi Austriasse, Viini lähedale, Viinist veel võib-olla mägedest ja metsadest, lossidisteskul tuuridest ja, ja muuseumitest ja sellest vaimsusest. Minu jaoks on Viini linn üks niisugune paik, kus kokku on saanud vaim ja võim. Vaat meie siin kohati kipume nagu eraldama või, või et ühele poole jääb siis nagu võim ja teisel pole nagu vaim, aga tegelikult teaduses kuulub võim ja vaim kokku, see on üks kõige tugevam jõud. Kuidas sa seda oled tunnetanud, kas liinis või Roomas või, või siis hoopis võib-olla. Viin on tõesti linn, mis paelub. Ta on väga rikas linn ja näiteks diferents selle maakohaga, kus mina elasin ja Viini vahel on küllaltki terav kohad on kenad, puhtad, nad on näha, et elavad inimeste rahad jõukalt. Aga Viini linnas ühel hetkel sa tunned, et tahaks olla rikas, et ta on linn täis luksust. Ta on impeeriumi pealinn. Ja et täiesti arhitektuur oma pompöössus, ega siis kirikud, fantastilised gootika näited, nagu Stefan kirsse päris Viini südalinnas motiiv kirss kohe ülikooli kõrval siis barokk. Hea näide on Kals kirsse kena kena kupli ja kahe sambaga ühel pool kirikut on uue testamendi sammas ja teiselt poolt kirikud on ala testamendi sammas siis mööda sambaid spiraalselt üles jooksevad kõik skulptuurid, nii uues kui vanas testamendist. Losside kompleksid on, on vapustavalt suured ja kenad on kogu aeg või pidevalt vähemalt korraldatakse nendes lossides ka kunstimuuseumid. Nii õnnestus mul näiteks külastada molee. Näitust õnnestus külastada ka van Kochi ja Salvador Dali muuseumid, mis reisivad mööda maailma ringi. Nende nende kunstnike paremad tööd on nagu kokku kogutud ja need liiguvad siis mööda suuri Euroopa ja maailma metropole. Ja, ja tõesti, elades pikemat aega Viini lähedal, on võimaluseks sellistest pärlitest osa saada. Nüüd olete aga tagasi ja kuidas sa tunned oma sisemuses mõeldes tagasi õpingukuudele, reisivõimalustele, maailmanägemisele, mis on see, mida sa tahaksid nüüd meil siin anda? Loomulikult siin on kaks aspekti asja juures, esiteks täiesti eesti noorel. Noh, on on mõtet õppida, on mõtet õppida keeli, on mõtet otsida võimalust õppida ka väljaspool Eestit. Kui on baasharidus, on Eestimaal kätte saadud, tasuks alati ennast täiendada ka välismaal. Samas kui käies mööda maailma metropolis tasuks peatada natukene pikemalt erinevates kohtades, silitada erinevaid kive ja mõelda, mitu aastatuhandet voolab sinu käe alt läbi ja loomulikult avama, pakkuda oma tulevastele õpilastele ja tudengitele neid vaimseid väärtusi, mida ma olen suutnud sellelt aastaselt meditatsiooni reisilt või siis ka palve rannakult enda jaoks siia Eestisse kaasa toonud. Sest ka siisi, see püha Franciscuse kodu, tema tegutsemise lähtepunkt, see oli isegi hoopis võib-olla tugevam ja tugevama impulsiga kui rooma ja viin kokku. Ta oli esiteks täielik kontrast rooma kiirusele rooma teatud hullumeelsele elu tempole rooma pumpööstusele, assiisi meenutab võib-olla natuke meie vanalinn, Tallinna vanalinna paekiviehitisi kitsaid tänavaid rüütlilosse ja linnuseid. Ja assiisi koosneb kahest poolsest son turistide voolus. Kuna ta on nii vana, siis on täiesti paratamatu ja vaimulik kloosterlik poolus Poolas siis Lillo on kaetud kloostritega. Käies mööda assiisi vanalinna, Sa tunnetad, et need seinad on täis palvetatud, kõik nad nagu nõretavalt palvest, et kas sa tõmbad käega ülekivid ja sa tunned, et et jah, täiesti Assisi Franciscus on siin käinud, ta on siin kuulutanud, ta on siin otsinud jumalat ja seal Assisi. Linnaelanikud on pöördunud kassiisi Franciscuse poole, sest teatavasti assiisi linn on olnud Itaalia rüütelkonna keskuseks ja assiisi kuulsad relvameistrid on olnud sajandeid väga tuntud ja nõutavate väljapoole Itaaliat ning ka tänapäeval, olles siis linnast näha väga palju väikeseid relvapoekesi, kus müüakse erinevaid sepisrelvi Kohodasid Camorgendusterne orienteerunud tõlkes siis nagu koidutäht, mis on keti otsas olev Kidaline nui nagu rüütli täiesti lahutamatu kaaslane omal ajal. Ja pisikesed poekesed loomulikult tõmbavad ligi väga palju turiste. Aga see teine pool, see Assisi, Franciscuse pool on, on jällegi niivõrd lummav ja niivõrd haarav, aga tahan varjul ta mõnu rohkem varjul kui need ärikeskused seal. Näiteks On üks vana vana klooster assiisi linnast väljas mägedes mis on ehitatud küll peale Franciscuse surma, aga ta on ehitatud täpselt sellesamale kohale, kus Assisi Franciscus käis oma vendadega kogu aeg mediteerimas. Ja see vana puu, mille juures Assisi Franciscus käis mediteerimas, on siiamaani alles, ta on küll, noh, ma ei saa öelda, et see on nüüd seesama puu, see oleks vana känd natukene inimesest kõrgem, jälle pikem, mis on raudvitsaga ümberringi kinni tõmmatud, sellest vanast kännust võrsunud palju uusi võrseid, puukesi seal nagu näitab nagu vana ja uus anale ja uus võrse ning hiljem on sinna ehitatud väga kena mägiklooster sinna sisse pääseda muidugi raske, meil küll vaimulikud helistasid sinna ette, küsisid, et kas oleks võimalik külastada ja meie tudengitele see võimalus ka avanes ning loomulikult meil toimus seal jumalateenistus koos meditatsiooniga. Ja loomulikult ei saa märkimata jätta kaportsiuncola kirikut assiisist natukene alla poolassiisi, nimelt asetseb mäe jalamile küllaltki kõrgel merepinnast. Assisi Franciscus oma vendadega ostis benetektiinide käest omal ajal ühe pisikese kabeli mis asetses päris metsas pisikene kivikabel. Ning nad käisid seal pidevalt palvetamas ja lepingu järgi pidid Francis kaanid iga aasta Toomab benetektiinidele neli leiba ja kaks kala. See traditsioon muuseas säilib tänase päevani, nii et Francisco nüüd tänase päevani ühel kindlal päeval suure protsessiooni saatel viivad siis Veneteks liinidele kaks Kaaenneli leiba. Ja see pisikene kabel on samuti alles ja selle kabeli ümber tänaseks päevaks on kasvanud suur suur basiilika, nii nagu kirik, kirik, kus need saan, täiesti omapärane fenomen, noh, ma ei ole sellist asja on oma elus küll varem kohanud, kes oleks kaks, kaks üksteise sees asetsevad kirikut. Seal on ka väga kuulus maal Assisi, Franciscuse taevasse võtmine. Sinna kabeli juurde on maetud ka tema kaks esimest venda, tema ise küll ei ole sinna maetud. Siis Sissepääsu kõrval vasakpoolsel portaalile on suur Franciscuse kuju ja ma tegin ka sellest vahva pildi. Miks ta mind paelus? Paelas mind kahel põhjusel. Esiteks, see kuju oli kaetud lindudega tale kaetud tuubidega. Teatavasti Assisi Franciscus oli ju lindude ja loomade sõber ja teiseks see kuju nägu oli tehtud Assisi Franciscuse suurimaski järgi, need olid küllaltki tõepärane. Tänasel päeval on seal samuti klooster, seal käivad pidevalt missad, on palju palverändureid ja kuna meie kool on või oli just nimelt Francis Khani ülikool, siis aktsiisi oli nagu meie palverännaku lõppeesmärk läbi Rooma. Sinu pikaste vaimustavat vastusest loen ma välja tänases öös seda, et sa soovitad meil kõigil käia lahtiste silmadega ja püüda vaadata seda rikkast maailma. Et me ei käiks ainult kinniselt mööda teatud teeradu ja mööda teatud mõtteid, vaid oleksime valmis avastama pidevalt Emmenta ümber uut ja nägema maailma tõepoolest selle mitmekesisuses. Ja rikkuses, nagu see vana maailm meid hoidmas on. Tänu tänase vestluse eest Sulle, Jaan Tepp, mul oli suur heameel sind jälgida ja kuulata ja kuulaja oli siis Ene Pilliroog ja kui sa lubad, siis me lõpetame meie tänase keskel. Trammi ühe Itaalia Neljateistkümnenda sajandi armastuslauluga tuletagu see meelde sulle kauneid õpingu ja reisihetki. Donal.