Kordame saadet persona, kus kuulajate küsimustele vastab Helgi Sallo. Saade on lindistatud juulikuu lõpus teatriinimeste puhkekodus, Pedassaarel ja saadet juhib Marje Lenk. USA-s analoogilistes raadiosaates, kus kuulajatel on võimalus esinejale küsimusi esitada tuli ühele kuusele lauljale järgmine kiri. Ma olin üheksaaastane ja mul on, kas, kas on kahjuks väga, kas tal oleks hädasti vaja rasva maha võtta? Kodus sööta korrapäraselt ja normaalselt, kuid oma retkedel sööta kahjuks ka hiiri. Öelge palun, kui palju kaloreid on ühes hiires? Sellele küsimusele ei osanud see kuulus laulja küll vastust anda, aga küsimus on ju iseenesest tore. Eks ole vahva, täitsa vahva küsimus ja mina ja muidugi ka vastuse võlgu absoluutselt ei tea. No õnneks teile ei ole esitatud selliseid pead, murdeid, küsimusi, küsimused on päris rahulikud ja toredad. Kas teie kui lavainimene mõtlete ka oma kehakaalu peale, et ma peaksin mõtlema ja teatud hetkedel aga mõtlen näiteks viimane lavastus Karupoeg Puhh, mis meil on seal kummalotsudeni, selles kohutavalt kuumas kostüümis olen jooksma pean siis ma mõtlen küll, et nüüd ma hakkan dieeti pidama ja nüüd ma võtan kaalust maha, aga siis etendus saab mööda ja läheb meelest ära, nii et ma peaksin mõtlema tõesti. Ja vot eriti sellistele suvekuudel nagu, nagu praegu see on masendav, kuidas mul juurde kaal tuleb, aga ma loodan selle peale, et kui ma sügisel linna lähen, siis ma lihtsalt võtan veepäevad ja ehk läheb jälle maha. Siin Pedassaares, kus me praegu juttu ajama on ju kõik võimalused tegelikult tervislikuks eluviisiks oleks küll, aga kui mul lapselast ei oleks kõrval, aga laps peab ikka päevas saama, mitu korda päevas süüa ja tema söömised on nii, et kord ta tahab süüa, siis kui on söök ees, siis ta ei söö, aga ega toitu ära viska kesi, ärased mama. Ja nii et ühesõnaga oleks võimaluse muidugi kui me üksi oleksime, aga, aga praegu on teistmoodi. Lihtsalt olete kuulnud, et suusaminer saab kaalust maha kui 384 korda suudelda. Siis võtab maha poolteist kilo, taevane arm 384, ainult poolteist, ei siis ma, ma eelistaks midagi muud. Kas teil on olnud teatrisse palju selliseid rolle, kus tuleb suudelda peaaegu kõikides operettides ja kui ma viimased aastad olen mänginud olude sunnil esimest paari, tähendab noh, niinimetatud primadonnad, siis nemad kõik suudlevad laval ja on, on noh, igas etenduses on vaja suudelda. Nagu lavastaja ütleb, tuleb suudelda, siis peab ka suudlema, tavaliselt jah, tema paneb selle paika, kuigi muidugi, kui on meeldiv partner, siis võib ka teha esildise, et ma sooviksin seal või seal suudluse kohta. Kas teie puhul võiks olla ühest filmirollist keeldumise põhjuseks see, et teil tuleb mängida voodistseenis, oleneb, mida seal voodis teha. Ma arvan, et kõik sõltub sellest riidest lahti võtmise koha pealt olen ma juba ammu olnud, isegi siis, kui ma palju palju noorem olin ja palju-palju võlub oma keha kolinat mina laval ja võiks kõik filmis ennast lahti koorima. Aga see on nii sügavalt intiimne asi, et isegi kui ma rannas käin, siis ega ma ka ei käi niimoodi, et ma võtan ennast bikiinide väele ja siis jalutan mööda mere äärt edasi-tagasi, siis ma olen ühe koha peal, kas Alma roll ei ole nõudnud midagi niisugust? Alma rollis? Paraku veel ei ole olnud niisugust kohta, aga ma mäletan, et pulmas seen, kui oli siis oli see probleem, et äkki peaks nagu kombineemäel mööda tuba sama juba, et kuna noh, nii ähmi täis ja kõik. Aga kahjuks mul tollel võttepäeval oli erakordselt halb tervislik seisund, oli tohutu peavalu ja mingisugused sisemised hädad olid ja ma olin noh, peaaegu minestamise ääre peal, nii et kõik tundsid mulle kaasa ja keegi olid unustanud kombinje pääl. Olen. Urmas Ott ütles eelmises persona saates, et vot Helgi Sallo ei ole üldse selline inimene, nagu me teda ette kujutame. Tema on väga tagasihoidlik inimene, häbelik ja jumal tänatud, et ta seda ei olnud. Muidugi see kõik on minu meelest suhteline, tähendab inimesed näevad inimeses seda, mida nad näha tahavad ja see tõenäoliselt on kõik vaataja või kuulaja silmades-kõrvades, millisena ta tahab mind näha või kuulda. Minu meelest tagasihoidlik inimene ma küll ei ole. Ma olen, mulle meeldib üksi olla ja mulle meeldib oma omaette olla ja mulle meeldib kodus lõputult olla, kodus niimoodi aknast välja vahtida ja näppida, nina või küüsi närida, aga, aga maid noh, see ei ole tagasihoidlikus tänaval, tunnete ennast siis sel juhul ebamugavalt, kui teid passitakse, oli nooruses jah, siis mulle käis närvidele küll jaa, kuni selle hetkeni, kui ükskord me tulime kauplusest välja oma elukaaslasega ja vastu tuli Paul Keres ja miks sa siin teda oma elukaaslast vaata poolkera poolkerast tuleb ja siis tahes. No mida sa siis tahad, et miks sa teiste peale pahane oled, kui sa ise oled täpselt samasugune. Ja siis ma muidugi hakkasin naerma ja, ja siis sellest hetkest peale nagu praktiliselt ma ei, tõesti, ma ei pane tähele, lihtsalt mul on isegi võib-olla see viga. Mul tuleb keegi vastu, keda ma peaksin esimesena teretama ja me märka, sest ma olen nagu üksi tänaval. Tuleb keegi vastu ütleb kindlasti, näe, Alma läheb, seda on muidugi, see on nii vahva, ausalt öeldes, täitsa vahva meil Pirita lapsed, kõik, ma olen Alma neile ja Viru tänaval, kui need ekspressi poisid olid siin üksvahe olid, nende rohkem oli müügil, siis nad kõik jooksid, näed, et alma tuleb, Valma tuleb ja siis mani mööda räntsised alma, austa Ekspressi ja siis ma tegin nalja, Talmal POLE RAHA pressi osta, lootsin, et ehk kingivad, aga ise ta ei olnud. Kas te olete kunagi elus kellelegi löönud? Ma armastan sind laval lõputuid kordi, aga elus noh, elu on ka lava ja lava on ka elu. Aga elus? Vistlik olen küll. Jumal, ma olen oma elu kaske, nii palju aastaid. Ma ei mäleta, aga ju ma ikka olen, usun küll. Kuigi ega see nii kergelt ei tule, sest et näiteks eestlastel ongi see õnnetus, ma armastan võileiba võime, armastan melonit. Ma armastan seal. Minu meelest on see nii naljakas. Armastus on ikka nagu noh, et ma armastan ikkagi vaid midagi muud, aga mis ta tegelikult on? Ma olen nüüd hakanud mõtlema, et tõenäoliselt ma oma oma elukaaslast armastan, sest et see, kuidas me kui, kui palju meil on tülisid olnud, kui palju meil on arusaamatus olnud, jagu ilusaid leppimisemine olnud, tähendab just nimelt see ühes suunas vaatamine, tõenäoliselt seegi, see ongi armastus, mitte see otsevaheline, see armumine, vaadake Ameerika filmidest kogu aeg rõhutavad, ma armastan sind ja ma armastan sind ja see mulle ei meeldi. Jah, tähendab ma olen ainult kaks korda käinud, eks kord Kanadas, teine kord, siis selles päris Ameerikas läänerannikul ja ja, ja siis see on mulle kohe-kohe üdini vastuvõtmatu nende juures pidevuse kallistamine, patsutamine, Musutamine. Ma armastan sind, ma armastan sind. Ma absoluutselt seda ei mõista, sest et tõenäoliselt ma olen nii läbi ja lõhki see põhjamaa inimene. Ega eesti mees ka ei ütle, ma armastan sind, seda juhtub harva. On küll, mina oma oma nii-öelda parema poole käest olen vist paar korda ainult ja seda ka peaaegu peaaegu täiesti enesetapuähvarduse peale, et, et siis on seda öeldud, et see on nagu teisiti väljendub see või et sa pead seda isegi mõistma, et miks neid sõnu raisata või et mõnikord kahetsenud ka, et olete ja avameelne oma tunnetes olnud ei, ei ole. Ja üldse ma olen, olen elus õppinud seda, et ja mulle meeldib see enda juures ja ma olen nagu üks ilus omadused maid, maid kahetseb põhimõtteliselt üldse seda, mida ma teinud olen. See on tehtud tegu ja see on seal. Ja milleks seda kahetseda, mis, mis sellest mulle abi on või ma pean, võin sellest omad järeldused teha ja järgmine kord võib-olla siis üritada vältida seda noh, et kui ta mulle mingeid halbu tagajärgi toob, aga kahetseda midagi ei, see, mis on tehtud, see on minu elu ja las ta olla selline, see on ette nähtud niisuke, ta peab niisugune olema. Milliseid kuulujutte on Helgi Sallo räägitud kuulujutte ega nad kõik minuni pole tulnudki ja, ja ma usun, et on, on tõesti jutte, mida, mida ei ole Mullega edasi räägitud või mida ma ise olen kuulnud, põnevamatest oli ikka see, et ma joodikul on, see oli siin kuskil no jah, horoskoobiaegadel ja nii see olime hästi võluv jutt kohe, sest et mul tuleb meelde, et meil oli Pärnus üks kontsert ja ma tulin Viljandist kuidagi niisugune, noh, ma täpselt ei mäleta, aga asi oli selles, et transpordi teisiti ei saanud, kui mingi miilitsa kolkaga niimoodi sellega toodi mind kohale ja, ja siis oligi rahvast oli Pärnu teatris ikka väga-väga palju koos ja mina veel imestasin, leidsin kontsertmeister, saab vaadata, missugune küll tuleb hea kontsert, et noh, et nii palju ukse taga inimesi kas tuli välja, et nad olid kõik noh, uudishimust ootamas ja vaatamas, et kuidas ma tulen siis, no tähendab, et pidi toodama jämejalast kohe hullumajas nii-öelda. Ja siis, kui ma selle miilitsa sele gaasikumisele concaga sinna sõitsin, siis oli muidugi selgelt on tõesti joodik, noh, et näete, toodigi sealt viina ravilti viieks pärast kontserti tagasi. Pärast kuulsin, see oli nii armas jutt käik ja üldse mulle meeldib see, kui räägitakse, et on kahju ka, enam ei räägita, sest kui räägitakse, siis sa oled orbiidil, inimesed märkavad sind ja, ja tavaliselt on ikka inimestel huvitavam rääkida teisest inimesest halba, kui, kui head, sest et noh, et ta on väga truu naine ja ta on väga truu abielunaine ja, ja ühesõnaga see ei ole nagu huvitav, aga vaat kui ta ringi tõmbab ja tal on need armukesed ja siis seda kõike. Ja inimestel endal võib-olla, et isegi see, ma olen mõelnud, et tahaksid ise seda teha. Aga noh, kuulge või, või ma ei tea, miks ei, ei tee. Tore nagu elada, omanist, elan, ela läbi elamata tundeid vad teiste teiste juttude peal välja. Käitute alati nii, nagu te heaks arvate või peate silmas ka, et ma olen tuntud inimene, et ei tea, mida inimesed minust mõtlema ja ei, seda ei ole küll õnneks noh, seda peab muidugi teiste käest küsima, aga mulle siiski tundub, et selle omale päris alguses tegin endale selgeks selle, et see tähendab, ma käitun, püüan vähemalt käituda alati nii, et ma oma kaasinimesi ei häiriks. Olenemata sellest, kas mind tuntakse või ei tunta, tähendab see ei tohiks ju tegelikult midagi muuta. Ma alati üritan olla ka mitut puhas välja arvates suvel praegu, eks ole, et ma olen natukene võib-olla niimoodi noh, lohakalt riides või juuksed ei ole nii korras, aga tegelikult, et iga inimene üritab ju siiski käituda nii-öelda kaasinimeste silma ega kõrva ei häiriks. Millised on teie kõige ebameeldivamad iseloomujooned? Kõige ebameeldivamad? No ma arvan, neid on mul kui noh, ikka ikka päris palju. Esiteks, ma olen kole äkiline ja, ja ma ütlen otse, tähendab, mida ma kohe mõtlen, mul ei ole üldse võimet ennem mõelda, lugeda 10-ni ja siis öelda, vaid see on mul, ma ütlen kohe ma lihastunud too ja ma äkki ägestunud näiteks inimestega, kes, kes on ju oma loomult ütleme, aeglasemad ja mõtlevad aeglasemalt, siis ma lähen kohutavalt närviliseks, miks ta ei tule minu lainega kaasa nii-öelda miks, miks, miks ta nii palju aega võtab ja siis mulle tundub, et ta meelega teeb seda, ta ärritab mind pika toimega pärast, ma saan küll aru, et ei saa inimesed kõik ühtemoodi olla, tähendab et ma olen niisugune äkiline ja ütlen otse pärast. Pärast on küll, et oleks võinud ju ütelda peenemalt või, aga ei, ma ütlen, minu meelest on ausam ütelda kohe otse välja siis, siis mis mul veel on? Mis mul hingel? Ei teagi seda enda jah, mul ei olegi vat just, et see, et ma olen kole, äkilise, niisukese loomuga ja niisugune kannatamatu ja kohe tahan, et kõik oleks nii nagu mina tahan, aga vihale ruttu üle ka. Jah, kui muidugi see on selline viha, tähendab, mis, kui mind on ikka hingepõhjani solvatud, siis tõenäoliselt on selle inimesega väldin kohtumist edaspidiseid. Aga, aga jah. Mõnes mõttes on täitsa tavaline inimene, niisugune keskmine nii häid kui halbu omadusi, nii küsitakse, kas teatris on püütud teile jalga taha panna? Ei, ma ise ei ole küll aru saanud, võib-olla on seda tehtud, aga ma olen, vaat niisugune. Jah. Ma näen seda, mida ma tahan näha ja kui ma ei ole tahtnud seda näha, siis ma pole näinud. Nii et mina küll ei tea, et oleks. Ei tea, kas teate, mis on kolleegide kadedus, arvan teadvat. Aga see on jälle minu meelest asi, mis kuulub nagu nagu edasiviiva. Kuidas seda seletada? Et kui kõik oleks hästi ja kõik sind kiidaksid ja kõik oleksid ka nunnu-nunnu, siis mulle tundub, et midagi oleks. Ma vist olen liiga tavaline ja keskmine niisugune ja ma ei taha seda. Mulle ei meeldi leiget supid, mulle meeldi leiged, asjad kummikülm ja, ja kui, kui ma kõigile meeldiks ja keegi ei oleks kadega midagi, siis mulle tundub, et midagi viga. Aga kui, kui on kadedus, see mulle mulle meeldiks, sest et see on jälle asi, mis, mis, mis mind nagu takka piitsutab, et ahah, läks vist korda ja siis see nagu ennast hoiab vormis või et ei lase lõdvaks ennast lasta. Mul niikuinii on kõik hästi, publik võtab omaks ja kolleegid on kõik hästi, et mul on kõik hästi. Kas kardate neid noori, kes on teatrisse tulnud, vaat noori ei karda? Noori ei karda, sellepärast et mulle, kuidas ma ütlen, ma tean, see võib kohutavalt ülbelt kõlada, aga ma tean, kes ma olen ja ma maga, arvan teadvat, mida ma suudan ja arvan teadvat, et ma olen leidnud selle mosaiigi killu, mis ühtsest pildis, eks ole, kes mina olen ja selline nagu mina olen ja kuidas mina seda teen? Ma olen kindel, mitte keegi teine ei saa praegu vähemalt paarikümne aasta jooksul teha. Võib-olla kunagi hiljem satub olema jälle üks selline inimene, kellel on kõik needsamad omadused ja kõik läheb kokku, nii nagu Sallo jälgi on. Aga praegu ma ei usu seda, sellepärast ma ei karda, sest iga noor, kes tuleb, ta on, ta on omanäoline ja ta ainult rikastab kõike seda asja ja kui sa näed noores midagi head, mida sul endal ei ole või mille peale sa ise pole tulnud, siis on ainult noh, et tänad, et ta tänu taevale tähendab, et ma nägin seda, kogesin, ma võin ise ka proovida, kas üldse kardate midagi või kedagi. Vaat seda ma pean ütlema küll, et ättima, kardan. Sest et seal, kus ma elan, on suhteliselt bussipeatus, on mul lähedal, aga, aga nüüd meil võeti suured puud maha. Näen kogu teed kuma kodu koduni, lähen pätte, kardan. Jah. Ma kardan peksa saada, sest et minu meelest on see kõige jubedam, kui, kui tähendab füüsilist vägivalda mu või no igasugust vägivalda ka, ka siin ülevalpool vägivalda ma ma ei talu ja ja ma kardan, et kui tuleb keegi ja hakkab mind lihtsalt peksma või niimoodi jõuga ma ju vastu ei saa. Vot seda, seda ma kardan, aga ei muud. Ma ei oska küll ütelda, et ma kardaksin. No võib-olla natukene kardan ka seda, et et Ühel hetkel tähendab lava väsimust, ma olen tundnud juba seda ma enam nagu ei karda, sest ma tean, et see tuleb, siis sa saad nagu üle sellest mingi uue tööga või mul on juhtunud lihtsalt, et keegi inimene on kirjutanud ja ta kiri on kuidagi nii sugestiivse mõjunud mulle, et tõesti, kas või selle inimese pärast ma ikkagi võin veel lavale minna ja kujutleme teatri, kes dirigentide või lavastajate hulgas on ka inimesi, kes, kes näevad ja siiski usuvad, et ma olen veel vaimselt vormis, et ma võin töötada ja mu häälil ma kuulen ju lindi pealt hääli Loperda, kui ma laulan ja niimoodi siis lavaväsimust ma nagu ka enam ei karda, ma tean, see võib tulla. Aga seda küll, olen mõelnud, et aga mis siis saab nüüd ütleme kui paari aasta jooksul, et midagi juhtub häälega või, või juhtub peas midagi, et, et ma ei mäleta enam või et et kuidas ma siis edasi elan, et ma enam lavale ja kui ma pedagoogi ametit ma pidama ei hakka tõenäoliselt, sest ma tean, et mul ei ole seda soont, ei ole kannatlik, mul ei ole üldse kannatlikkust, et ma tahan kohe ruttu ja ma tahan kohesajaga, kui õpilasega teda pikkamööda viia asja on ja kõik, mul on niisugune tunne, et mul ei ole seda omadust ja kuidas ma siis edasi elan, kui ma enam teatris ei tööta. Seda ma olen hakanud küll mõtlema, et teatri juhtkond ju ka vahetub ja äkki leidub, tuleb niisugune juhtkond, kes, kes ütleb, et suur tänu teile tehtu eest ja edasi me lepingut ei pikenda, mis siis saab? Seda ma olen küll hakanud nagu mõtlema ja kartma, et mis siis, mis siis saab, tõesti, ma ei tea, tuntakse huvi, kas teil on olnud suuri läbikukkumisi ebaõnnestumisi enda arvates minu minu enda arvates muidugi ei suuda nüüd nii äkist see meelde tuletada, palju me üldse laval mänginud olen, nüüd on muidugi väga vähe, kõik alati imestavad, kui ma olen kokku lugenud, et tõesti, et Estonias teeb vähe tööd. Aga no kui ma nendest mõtlen, et no kümmekond nendest minu arvates õnnestunud rollid, aga teised on kõik olnud sellised, noh, nad on. Minu meelest nad ei ole mitte midagi erilist olnud, nad ei ole, nad ei ole mind ennast rahuldanud, nad, ma olen oma töö ära teinud, aga ma ei ole tundnud noh, no seda, et et see on see, mida ma pean tegema, miks ma olen ilma sündinud, et laval esineda, sest minu õnnetus on see, et mina ise tunnen südames, et ma, ma olen seda ennegi öelnud, et ma tunnen, et ma olen siiski noh, draamanäitlejaks, et ma oleks pidanud ikkagi minema, aga kuna ma olen sattunud muusikateatrisse ooperis, on mind väga vähe kasutatud ja mis on täiesti mõistetav, kuna mul ei ole vastavat haridust siis operetis. No see on nii üheülbaline. See see on noh, seal on, seal on ma ei kujuta üldse ette. Mul tuleb praegu meelde, et ma, kas oli kolmas osa mul teatris, kui kirjutas meie üks tuntud kriitikuid ja väga hinnatud kriitikuid, kes kirjutas, ütles, et tähendab Sallo kordab ennast tollel hetkel see tundus mulle nii, et ma nutsin kohe, mulle tundus see nii, nii taevani. Kisendab ülekohus noorele inimesele, kes alles kolmandat rolli teeb öelda enesekordamine. See oleks pidanud ju täiesti noh, kaks lehekülge lavastaja aadressile kirjutama, kuidas ta noh, teenib selle näitleja mingi teatud omadust noorele näitlejale öeldi, et tema ennast kordab, mis siis nüüdse kriitikulex kirjutanud, kui ma olen 30 aastat teatris töötanud, terve mu rollide Rodus on üks enesekordamine ainult sest need lõppude lõpuks teeb rolli ainult üks inimene, need ühed samad kopsud, maks, seda kõik on üks ja sama kui, kui, kui see materjal, mis on, mida sa pead mängima, on pidevalt, see on üks stamp niisugune noh, traditsioonile son. No üks skeem, mille järgi on kõik kirjutatud. See ma vahel imestan seda, et kui ma näiteks vaatasin naaritsa salvestus, noh, mis minu meelest oli halb salvestus. Aga kui ma vaatasin see, et kuidas ma siiski, noh, see on niisugune koera kergitamine, aga tõesti ma vaatasin ja ma vaatasin seda nagu draamaetendust. Ma meeldisin. Tähendab, mulle meeldis see näitlejana, kes oli suutnud sellest noh, nihukesest variant sellest asjast. See, see oli draamaroll täitsa ja isegi imestasin, et see oli Soome lindistus täiesti täiesti talutava taseme lauldud kohe nagu nagu nagu draamaetendus kohe niisugune muusikaline draamaliigid nagu välja toodud, kuigi mu hääl on ju lüüriline ja pole tal suurt ulatust, ega me ikka tavaline. Aga Ma ei tea, mu meelest on see kõik operatsiooniks õnnetus, et ma sinna sattusin, aga, aga no mis teha, oma töö olen ära teinud ja 30 aastat siis vahel ikka mõtlen küll, võtab kukalt sügama, et see on ikka kohutavalt pikk aeg ja ikka on jätkunud inimesi ja ikka veel on inimesi, kellele see kõik meeldib. Täitsa hämmastav, kas olete oma lemmikrollid juba ära laulnud? Mul ei ole kooperetis ausalt öelda lemmikuid ma mulle ma ei käi kuskil, kui ma olen välismaal käinud, ma ei käi mitte kuskil operette, mulle ei meeldi see žanr, no lihtsalt ei meeldi mulle. Ma olen ennem ooperis ma kõigepealt ma lähen balleti Simone draamasimalen ooperisse aga, aga operetti meile kunagi tema ja muusikali jaoks mulle tundub lihtsalt noh, ma ei tunne seda repertuaari niipalju, et, et öelda, et muusikali jaoks, et kas mul üldse häält on mu meelest. Sa peaksid niukses spetsiifilise mäel olema sirgemadeni õnnetusse operitega, näete, nii on elu läinud, olete ometigi operetiprimadonna meil, nojah, ma ei, ma ei ütleks, et see üldse mulle tundub, et meie teatris nagu no võib-olla ma ei ole aus praegu, aga, aga ma ei kujuta üldse ette, et kas meil ongi olemas sellise jaotuse järgi inimesi panna. Sest esiteks tõesti meil ei ole seda traditsiooni olnud, et oleks noh, need on primadonnad, uni, primadonnad, no tõepoolest, me võime, mida ta on esimene naine selles operetis ja kui ta on ilus see peab olema ilus ja lihtsalt ilusti laulma ja kõik, aga minu meelest peab ka veel üks miski olema, mida, mida lihtsalt meil nõukogude ajal elanud naiste, see ei ole lihtsalt atseks, miski puudub. Ma olen juhuslikult näinud, ütleme siin Austriast ja kuskilt siis ma saan aru küll, et mis see tähendab, sellepärast ma enda kohta ma ei pea ennast remad, ollakse luba öelda ka lihtsalt laulev näitleja ja see naine või tähendab, kui ma saan selle primadonna niinimetatud osa, siis ma ütlesin ju sealt ikkagi need inimlikke jooni ja ma hakkan ülesannet mängima, mis selles asjas on, kui teil on muresid ja probleeme, kas teate neid kindlasti kellegiga jagama või leiad teise lahenduse? Tavaliselt olema ise leidnud ja mul niisugust arsti ei ole, kelle poole ma pöörduksin, keda ma usaldaksin ja miks ma peaksin oma lähedast inimest nüüd koormama, eks ole. Oma probleemide käkida võtab need endale ligi ja nüüd on siis tal topeltprobleemid ja ta peab nüüd läbi elama ka veel. Niiet tavaliselt ma olen jah, aga mul on see õnn viimasel aastal ma ütlen, ma elan Pirital ja kui ma lähen metsa ja mul on seal oma puu, kelle juurde ma lähen ja, ja siis, kui ma vabandan ilusti ja palun talt luba tulla oma murega ja kõik ja kui ma selle puu najal seisan, mul hakkab kergem, kui te olete mõne asja kaotanud teie jaoks armsa asja, kas elate seda kõvasti üle? Jah, kuna ma olen lõvi, siis ma elan ja üldse, mis, noh, niimoodi sellel hetkel ma elan, mul võtan kõike väga traagiliselt, mul tuleb meelde, Me olime sõbrannaga Inglismaal aastaid tagasi ja Janno raha ei olnud mingisugune niisugune minimaalne taskuraha oli. Ja ma tahtsin endale kohutavalt osta pleierit. Ausalt öeldes ma tahtsin osta seal mitte ainult pleieri, vaid ikka selle, mis lindistab ka. Aga kuna ma tehnikas olen täiesti tume sama kui matemaatikas, siis läksime sinna mingile turule. Ostsime oma tõde, tegime väga, üksin tooli müüa veel ja meie vigases inglise keeles, me saime siiski teineteisest aru ja me tegime oma teda kohutavalt hea ostu, eriti odavalt ja kõik nii ja naa. Ja siis, kui tulime hotellituppa ja siis ma avastasin, et ma olen ostnud ainult pleieri, mitte ei lindista, mis käib ainult ühes suunas, et ma isegi tagasi kerida ei saa. Siis ma olin tõesti niimoodi. Sõbranna oli mures, et mulle tuleb, tuleb kuskile arstipunkti viia. Ma olin täiesti, ma olin nii nagu ma ei tea, mida ma, no ma ei tea, ma oleks kellelegi elusa inimese kaotanud. Kui mille pärast on, tähendab, võib niimoodi mures olla. Ma olin täiesti ahastuses, Ma vahtisin klaasistunud pilguga ühte punkti mani, täiesti endast väljas, ma olen niisuguse mõnel 11 naela või ma ei tea, mis olen niimoodi maha visanud. Pärast paari nädala pärast ma naersin seda ja see oli meil üldine naljanumber, kuidas Salvastis pleieri. Aga jah, ma elan, ma elan jah, kõike kohutavalt siis läbi sellel hetkel see tundub mulle kõik traagika siis kui te saate raha, kas panete selle kiiresti käiku, kui või kogute sukasäärde Hiiumaal ja saate raha. No kui ma saaksin teda, siis mul on, mul on niisugune tunne, et ma kogun jama, kogun jama koguni, ja siis ühel hetkel Baden täiesti mõtlematu vastu. Ja siis jälle siis ma olen ahastuses, miks ma seda ostsin, miks ma seda tegin, miks mul ei ole kedagi inimest, kes, kes suunaks minu rahalisi neid tulekuid ja minekuid ja, ja siis ma jälle saan niimoodi krooni tahaval kogun, kogun kool ja siis tuleb jälle üks, et ma olen mõelnud, ega see sellepärast hakkan neid horoskoope rohkem ja kohe täpselt jälgima, et mis päeval ei ole soovitav rahaga tegeleda, et siis lihtsalt unustad ära, kus rahakotil. Kas teil on kodus eluks kõik vajalikud asjad olemas või on vaja veel midagi hädasti ost? Issakene, kui niimoodi võtta, siis tähendab pidevalt on midagi midagi vaja aga teisest küljest ma mõtlen jälle, et suuri asju ma niikuinii osta ei jaksa. Aga neid väikseid rõõme endale mõni tahvel, šokolaadi on ju, seda ma teen endale pidevalt väikestele või tahan vorsti üks päev, siis ma lähen ostan selle kohe, mul tuleb väljakannatamatu isu ja ma ostan selle selle tüki vorsti, lõikan seibidega muginda paljalt ära, vat ma teen niisuguse rõõm endale, aga, aga koduses elamises? No ma ei tea, tähendab, mõttes on, on julge elada, tan varastel ei ole seal tõesti mitte midagi võtta. Vastik on lihtsalt see, et nad võõras inimene käibe, soperdapsu asjadest mul on käinud, kui ma eelmises korteris elasin, ma olin ise, olin Ameerikas sellel ajal ja, ja siis vaheline tütar mul pidi selle šoki läbi elama, tuli koju ja kõik, eks ole, olid riided ja kõik olid hunnikusse, ehted otsiti. Ma ei tea, mida sealt otsiti, võtta polnud midagi, tehtud on Kairsats kõik ju ainult lava omad. Nii et lihtsalt see on vastik, et võõras inimene tuleb, lihtsalt muugib su korteri lahti ja soperdab seal. Aga Ta muidugi õnneks ei ole midagi, et selles mõttes on nagu kergem jälle olla. Autost ei ole unistanud kunagi kunagi, meil oli see pisikene, see maantee, mitte maanteemuhk, vaid see sapakas, see niisugune kollane. Ja Ma olen, ma olen mõelnud, et oleks ju võinud endale ikkagi auto osta, et oleks palju lihtsam ja kõik. Aga teisest küljest ma olen ka ilma autota hakkama saanud ja ka sellepärast pole mul mitte üks sõit jäänud tegemata või ükski esinemine omal ajal, kui siin ikka reedest pühapäevani koht oli, siis inimesed kõik sai tehtud, need esinemised. Ja, ja mis on põhiline põhjus, miks on autodele, on see, et mul ei ole üldse soontega kalduvust autot juhtida, ma olen mitu korda üritanud, tähendab hakata õppima ja ainukene saabumisel roolis istun, on silmad kinni ja eriti kui mõni teine auto veel vastu läbi rool käest ära lükata. Ja siis ükskord üks autoinspektor ütles, et ei ole mitte mingit mõtet hakata selle asjaga tegelema niikuinii varem või hiljem avarii teete, kas te olete niisugune Reskeeria tüüka? Ma olen seal riskikoha pealt mõelnud, et ma siiski olen ju elus teinud, ütleme ka laval ma olen võtnud vastu asi, mis on, on siiski riski peale minek, sest et kõik eeldused on selleks, et see roll ei õnnestuks mul aga, aga lõppude lõpuks ta on õnnestunud, nii et jaa. Mulle tundub, et Mariskeerija tüüp polen aga mõistlikkuse piirides. Kas teatris olete rollidest ära öelnud? Ma võin eksida, aga, aga tundub, et selle 30 aasta jooksul ei ole, meil ei olnud kombeks, kui sa, kui sa töötasid terve oma elamus ajast olema ju Vene ajal, eks ole töötanud ja ma ei tea, ma ei kujuta ette, kui ma selle juhtkonnaga, kes see kõik, et kui ma oleksin rollist ära öelnud see näitleja on ta nii kaitsetu, ta nii abitu, ütled, ükskord ütled ära. No aga järgmine kord ei anta sulle enam, kolmas kord kajate, kes tahab teatris töötada, pidevalt käidi, loed ja sulle asi ei tule ja piinlikku palkagi käia vastu võtmas. See minu meelest oli, see lavastajad on nii vähe. Esiteks. Ja see oli, ma ei tea, minu meelest oli see mõeldamatu, ainuke, mille taha sai pugeda, tähendab, kui ei, vastaks häälele. Et kui sulle antakse Kaldi partii laulda, aga isolatsioonid lüüriline sopran, siis on ju võimalik ära öelda, kuigi siis jälle nagu hakkad kartma, et et kui ma ära ütlen, et siis dirigente lavastaja jäävad lolliks, kuidas nad said anda sopranile aldi partii, eks ole, aga nüüd armas jumal, kui praegu pakutakse ja need on nii harvad juhud, et siin võtavad kõik vastu ja võid ju niukse näo teha, umbes, et noh, et olgu peale, ma võin, aga tegelikult on süda, hõiskab Buica rolli, saad, oleneb, kes pakub ikkagi seesama asi ja ei ole seda valikut, meil ei ole nii palju, et sa võiksid valida või ma tunneksin, et läheks vabakutseliseks. Ma ei ole elus tundnud seda, et ma oleksin nii nõutud artist, et ma võiksin midagi valida, isegi lavastajat võiksin valida. Ma ei ole kunagi saanud öelda, et ma ei näe teid selle tüki lavastajana. Mitte kunagi, kuigi ma olen südames võib-olla mõelnud aga või, või dirigendile, et ma ei näe teid selle tüki dirigendina mitte kunagi, ma võin mõelda, aga ma välja pole kunagi julgenud seda ütelda, sest et valik, valik on nii väike ja ma ei tea ju, missugune inimene siis on, ma võin see vot selles mõttes ma ei ole aus inimene, eks ole, ma jätan selle enda teada, kuigi oleks ausam ütelda. Aga ma, ma, ma ei oska muud tööd ka teha, kui laval olla ainult ja kui, kui ma ütlen välja, kust ma tean, et mind järgmine kord mulle ei maksta sellega noh, kätte ega ei, keegi ei kaitse ju mind, et mul oli õigus. Eestimaa turg on väike, väikeseks teemset jääbki kindlasti kindlasti selles mõttes noh, mulle meeldib kohe, kui niuksed hakkajad noored, kes praegu lähevad igale poole mujale täiendavad, õpivad ja siis võtavad ükskõik no kasvõi mitmes riigis korraga, aga mulle väga väga meeldib see. Ja, ja noh, selles mõttes on endal kahju, et ei sündinud ega siis Eesti ajal või, või, või siis nüüd oleks natukene hiljem sündinud, et oleks ka ennast proovile pannud, et nüüd surevad ikka ära ja sa nagu jääb sulle see noh, niisugune hamba nagu ütleb soome hamba kolusse, kuidas seal hambaauku jääb, niisugune väikene väikene, niisugune ussike, need aga, aga, aga põhisuur, mu võimete piir või kus ta oleks ikkagi olnud, kus mu lagi oleks saanud, kui palju ma oleksin suutnud ja ja kui oleks ikka tõesti teiste, võõraste inimeste hulgas võõra rahva hulgas ja ennast ikka maksma panna ja kõik see on, see on ütlemata mõnus tunne, võib olla ja siis, kui sul õnnestub ja kõik need võõrad inimesed sind omaks võtavad ja kiidavad Kas teie teate, mis on vaesus? No ma ei saaks öelda, et me elasime kukalt või keskmiselt isegi kui, kui ma laps olin minu meelest. Kuigi teisest küljest ma mõtlen, et meil isa töötas, ema oli kodune ja õde ja mina olime kaks last, aga ma ei saaks öelda küll, et meil oleks nüüd olnud priisata midagi või. Aga, aga Ma ei tea, ma olen isegi mõelnud ja mõelnud sellele tihti, et mis asi see oli, et me olime siiski rõõmsad, meie pere oli õnnelikud, meil olid, käidi ema õe juurde kloostrimetsanädalalõpud või kui sünnipäeva tõsised ööseks lauldi, lõpmatult lauldi, kõik oli lõbus, kõigil oli hea olla ja rahalist rikkust kui sellist ei olnud ju tegelikult kuidas, kuidas nad oskasid või mis asi see oli, mida, mis neid niisuguseks tegi ja praegugi tähendab ise nüüd, ega ma rikas ei ole. Ja vaene ma muidugi ka ei ole, see oleks küll patt öelda, et ma tõenäoliselt jaan kuskile sinna vahepeale. Aga midagi on, kas nüüd aastatega või mis asi see on, et näiteks mina ei suuda olla niisugune rõõmsameelne ja, ja selline noh nagu nagu minu vanemad olid või nagu meie sugulased, et kõik mina, ma ei suuda seda ja mis see on, mis mind on teinud teistsuguseks? Ma olen mõelnud ja mõelnud ja ma ei ole välja mõelnud, rääkige oma vanematest ka natukene. Minu isa läks juuli selle mopiga Vene armeesse, viidi ära ja ema ootas mind. See toimus tähendab siis juuli lõpus kuskil seal, kui oli see viimine ja mina sündisin augustis ja isa suri järgmise aastal seal kuskil sellesse kõhutõppe, seal, kus nad olid seal Uuralites, kus oli ja nii, et mina teda kunagi näinud ei ole, tema mind ka näinud ei ole ja aga noh, tõenäoliselt tundes seda, et ega üksi on ikka väga raske ja kõike sisse abiellus uuesti ja nii, et mind kasvatas nagu viiendast eluaastast kasuisa. Nüüd on ta juba surnud ja nemad olid mõlemad lihtsad inimesed, ema töötas või vabrikus ja pärast kuskil kalevis ja ja isa oli eluaegne teerullijuht ja niisugused lihtsad inimesed, aga, aga nad eriti tähendab ema on mul niisugune noh, ta vähk ja tal on, tal on täiesti 180 kraadi, võib, eks ole toimuda temas. Aga ta on, ta on väga-väga, koduhoidjad, on väga, väga baas ja ja ta on alati oma laste poolt, mis mulle noh, nii et ükskõik, mis on lapsed pahasti teha, aga vaata, ta on oma laste poolt, ta kaitseb oma lapsed, ta nagu ülekohtune. Mitte kunagi, et kui karistus tuli, siis oli muidugi asja, et aga kerge käega oli ta küll, et ikka kui ma tulin nädala lõpus koju ja viskasin ukse pealt, et ema mul märkus, siis ma ikkagi parajasti põrandat pesitsema selle kaltsuga, sainika Parsahmakat. Aga aga isa oli, tema oli niisugune noh, tema nihuke tasakaalustav jõud või niimoodi, et kui ema nagu ägestus veni moodi sisajale maandas seda kõike, nii et, et nagu selles mõttes kodu oli mu meelest niisugune nagu pinnas, kust võis kasvada normaalne inimene, kus teema elab, ema elab Tondil, elab seal, kus jälle oma, millal see oli omal ajal asutustele anti siis võimalusi ja siis kes korteri sai, siis ise ehitasite nagu korteri üles siis meie perega niimoodi ema jäi sinna sinna elama. Laps seal praegu ema tahtis ka, et ikka helgis saaks niisugune tööinimene, mitte kunstiinimene. Mulle siiski tundub, et ema tahtis just nimelt seda, tema soosis ikka seda, et ma läheksin selle, sest tema liiale oma tähendab minu isa, aga nüüd kui nad kohtusid, nemad kohtusid kuidas seda kutsun ohvitseride suveaeg või kus nad käisid isetegevust tegemas ja nad olid mõlemad näitetrupis seal ja mul on noh, lõpmatult mul on hea meel, et ema need pildid säilitanud on noh, eriti isaga, need kõik igatsevad näidenditest ja isegi linna käis seal mängimas nende trupis, nii et mul on koos pilt, kus minu isa Paul Pinna on ühe pildi peal kõik koos näitemängus. Nii et ei, ema, ma arvan, et viski ema oleks tahtnud saada ise ka selle ameti peale, aga tollel ajal no ta sündis seitsmeteistkümnendal aastal siis tema ema ja isa, noh see oli täiesti välistatud, et ei tulnud kõne allagi, et niisuguse ameti peale läheb inimene. No ma arvan, et teema on teie üle uhke. Oh, uhke olla, tal pole nüüd miskit põhjust, aga ma arvan, et ta, ta võib siiski olla niisugused hetked, kus ta on rahul, et ta elutöö pole untsu läinud. Sellise mehega, keda Kaljo Kiisk, Õnne 13. kehastav võiks Helgi Sallo abielus olla või või ei sobi selline natuur teile ei, ega, ega siin palju viltu, omaenda elugagi väikselt lipsutamised ja ja niisugused väga südamlikud ja huumoriga asjast saamise püüdja. Selline mehe tüüp tähendab nii olemuselt, et kes on sõbralik, kes ei kisu tüli ülesse, kes üritab naljaga asjadest üle saada ja paneb õla alla, kui tarvis on sellised mulle meeldivad, öeldakse, et vanad vanemad naised Nendele meeldivad nooremad mehed ja maailmale nalja teinud, et ma ei olegi veel vanemaks saanud, et sest et mul ei ole veel jõudnud seda iga, et mulle meeldivad nooremad. Ma olen lugenud ajalehtedest ameerika nendest daamidele seal, et mis ta nimi on, see silmad on kõrvade kohal see Joan Collins. Et temal on pidevalt need kahekümnendad ja kolmekümnesed. Ma ootan ka, et tähendab tõelise naise tunnus on vist siis see, et, et sul hakkavad nooremad mehed meeldima. Mul ei ole seda igavene jõudnud. Kas teil on midagi ühist Õnne 13.? Ega mina ei mängi Almat, mina olen seal lihtsalt. Nii et, et kui gazalma veelgi minu meelest mina olen Helgi Sallo seal, kellel on millegipärast pandud nimeks Alma. Nii et see mind isegi üllatab, et inimesed arvavad, et ma mängin seal, aga ei mängi. Ma lihtsalt olen seal see tekst, mis on kirjutatud, näiteks ma ei ole kordagi seda teksti pinud pähe, mis mind on isegi pannud imestama. Nii Reinla puhul kui ka nüüd selle Kati Murutari puhul, et kui ma loen, ma loen, ma loen seda, ma saan sellest aru, mis tahetakse öelda ja ma hakkan mängima. Tehakse nii, kas olete Õnne 13 ajal režissöör kaselt palju nahutada saanud? Üllataval kombel ei ole üllataval kombel Ta on väga kannatlik või ta, kuidas siis öelda isegi? Kuidas peensenaad respekteerib, kui me näiteks teeme mingeid muutusigi või ütleme oma sõnadega mitte nii nagu täpselt kirjutatud on, ta peaaegu kunagi ei keela seda, tähendab tal on see vastuvõetav? Ei ole. See on see mulle, ma kartsin küll natukene, sest ma mõtlen, et ma olen niisugune ütleja ja kole äkiline tüüp, aga ei, me oleme hämmastaval kombel, ta on minuga väga kannatlik. Maailmakuulus ooperilaulja Maria peeso ütles teletutvuses. Rahvalaul on igal lauljaka ooperilaulja, kunsti alus. Kui ooperilaulja ei oska esitada rahvalaulu, siis on ta halb laulja. Kuidas teie. Seda asja kommenteeriksite. Heima oska kommenteerida midagi, sest ma ei ole ooperilaulja. Aga vaat see on nüüd jah, niisugune, et see võib olla minu niisugune jäärapäisus. Ma esiteks näiteks mulle ei meeldi, kui ooperilauljad laulavad operetti, muusikali laulavad näiteks. Mulle üldse ei meeldinud, kuidas Cyritega haava laulis minu veetlevat leedit, kui kõik olid vaimustuses, siis olin mina võib-olla üks ja ainus maailmas mulle üldse ei meeldinud. Kuulasin muide täna just kiridega plaati, kus ta laulab Mishelli kraanilaule. Mulle ka ei meeldi. Ja, ja see tähendab, ja seal sama asi nüüd käib rahvalaulude tähendab kui, kui inimesel kuidas ma seda seletan, mulle ei meeldi ooperilauljat, kellele on see hääl nii koolitatud, et mina nimetan seda kunstlaulmiseks. Mulle kohutavalt meeldivad ooperilauljad, kellel on nii hea pool, et kui ma kuulan teda, siis mul on selline tunne, et issand, kui lihtne, miks mina ei või niimoodi laulda. Ja kui selline ooperilaulja laulab rahvalaulu siis ja see on mulle vastuvõetav ja ma usun seda, sest et rahvalaulu esitus see, ma kardan, et need kunstlauljad, nad on lihtsalt kaotanud selle loomulikkuse selle noh, vaat selle lihtsuse näiteks mul tuleb praegu meelde jälle selles Lõbusas leses on see Hanna klaveri, kui ta laulab teise vaatuse alguses vilja laulu ja kui ma selle osa vastu võtsin, siis ainus asi, mida ma kartsin, oli just nimelt see vilja lahul, sest ma olin kuulnud seda lauldavad, eks ole, ka väga lauljatele omaselt kunst laulja häälega ja mulle ei meeldinud, aga ma ei saanud aru ka, miks mulle see ei meeldi ja nüüd ma nooti nägin, seal on kirjutatud. Ma ei oska saksa keelt, aga nii palju Raamat abil sain aru, et seal on kirjutatud laulda nagu rahvalaulu. Ja vaat see pani äkki minu jaoks asja paika, et issand jumal, see on ju erakordselt lihtne. Tähendab, ma jutustan selle loo jama. No räägi nii, nagu mu ema või vanaema või vanavanavana või kuskilt saab tagant aegade hämarusest, tähendab ma lihtsalt ma lihtsalt räägin selle loo ainult muusikas. Ja kui ma hakkasin niimoodi õppima ja laulsin, siis teataval kombel mitte ma üksi, vaid päris mitmed inimesed on ütelnud son, lihtsalt võluv, kuidas sa laulad seda villa laulud, kuidas, vaat seda, noh need kõrged noodid ja kõik, et need on nii, loomulikult need oli lõpmata ilusad. Aga, aga noh, see on rahvalaul, see on väga lihtne, see on muusikas tähendab mingi loo jutustamine, aga kui seda hakata esitama ju neid igasuguseid. Nii ma kommenteerida seda ei oska, sest ma ei ole tõesti valt ooprilaulja, aga rahvalaulutunnet ei oskate laulda. Mõned olude sunnil, tähendab, kui ma läksin Ameerikasse siin esinema, siis mõtlesime tükk aega Viive Ernesaksaga, kes oma eluaegne hea partner olnud laval klaveril. Et mida, mida seal üldse laulda. Ja no leidsime, et opereti peab igal juhul olema, sest nendel enamuses publikust on vanad inimesed, nendel on kõigil jäänud see Milvi Laidi ja kõik see Estonia 30. aastate seda operetti see ja Ameerikas opereti ju vist minu meelest ei mängitagi peagi peaaegu. Et me peame kindlasti operetist võtma ja võtame mõned Eesti nisukesed Lemba ja siis niukseid kabja, leidsime sealt Viiverali noote, tohutult palju ilusaid laule, mida meie omad ei laulagi siin praegu ja sealhulgas olid rahvalaulud ja mulle väga meeldis ja ma olen jäänud nüüdki, kui ma kuskil käin, siis laulan algul rahvalaule ja kohe meeldib ja sõnad kõik peas. Ja nojah, eks ma olen niisugune luuletaja tüüpidega tegelikult. Ega ma suurt jänni jää, aga pärast, kui keegi lindistatakse seda üle, kuulaks ekspert. Naljakas, nii nagu ma lapselaps praegu laulab, vaata puid ja hakkab laulma, siis teeb oma loomingusse laulu. Aga näete kõvasti vaeva ka, et osa pähe saada või mul väga ruttu jääb meelde. Ja kui teised, kui tähendab trupi inimestega, kes õpivad kauem. Mitte igav ei hakka, vaid, vaid sa lähed närviliseks ja võib juhtuda, et su roll esietenduse ajaks on juba läbi mängitud. Tähendab, tekib mingi mõõna hetk, mis on igal asjal ju loomulik, aga mul ta lihtsalt jõuab varem kätte ja siis tähendab, et ma ei saagi trupiga kokku, võib niuke loksumine tekkida, seda harva. Aga vahel on juhtunud küll. Ma õpin väga ruttu ja ma ei ole süüdi selles, noh, lihtsalt jääb meelde ja, ja ma näen, tähendab, kui me loeme tüki, mul hakkab kujutluspilt jooksma siis, kui ma kuulan lasteaiamärkused ja mulle meeldib kohutada seal hauatagune töö, kui me räägime, räägime kõik kõikvõimalikud need kõrvaltänavad ja kõik need liinid läbi, see on kohutavalt huvitav oma meelt laotada see kõik laiali. Ja nüüd, kui hakkad siis tegema proove juba, kui tulevad saade proovid, hakkad neid otsi kokku tõmbama ja, ja see, see on siiamaani käinud. Noh, mul on millegipärast ta käib ruttu, omavahel olen mõelnud kohe, et näiteks ma õppige teksti, mättan tekstiraamatu teatrisse, ma ei võta koju kaasa, et ma ei tegelegi selle asjaga ka, alateadvuse tegeleb edasi, ma ei pääse sellest, vahel on hauka tekkinud peas olete laval ja pott ei tule, need on küll on, on, see on ka täiesti tavaline ja ainult ma mõtlen neid auke, ma kardan, et et kunagi ma tean, seal Lorenz oli veel oli, et tal juhtus selline asi laval ja siis ta pärast seda etendus jäigi poolele, sest ta ei saanud edasi sealt. Ja siis ta võttis endale ju aja maha ja ta lõpetas nagu laval tegemise ja läks vähe aega edasi ja ta otsustas siiski, et, et nagu on taastanud kõik talle, ta läheb uuesti lavale ja kui see koht oli, kuidas siis terve seal oli, eks ole, hoidis hinge kinni ja kuidas talle endale peaaegu kuklakarvad tõusid. Kas ta tegi pausi sellest selle koha peal ja läks edasi ja siis ta töötas jälle tükk aega, et midagi juhtunud tuleb, mina kardan ka, et mul äkki äkki minust sõltumatult tekib mul niisugune asi. Jama, kui partnerid tekib, eks ju? Ei, see on tore, meil on mulle jääsõber. No me oleme nii, head kolleegid, juba mängisime kankaani etendust ja seal kabinetistseen, kus siis naine meespolitseinik või mis ta on, see suur ülemus, seal tuleb nüüd teda nii-öelda nagu liimile tõmbama, aga naisel nii ruttu nutt lõikab kõike, ta ühesõnaga sõidab nagu teerulliga selle mehe umbe. Ja, ja seal oli tore koht, oli küll, et mul partneril ma ta ütleb, et ma pean hakkama minema, teen, oi, kas te juba lahkute, miks kell kaksteistpidi esitatama teie sele kabaree, eks ole tõmbenumber ja ma ei taha sellest, kas te peate silmas kant? Kankaani lähebki niimoodi, aga nüüd? Mina küsin. Oi, kas te juba lahkute ja partnerilt vastust ei tule, ütleb ainult ja mõtlen, oi, kas te juba lahkute ja ja rohkem ta edasi ei lähe ja siis hakkasid ise taga, miks te tahate ära minna? Ma pean, miks te peate ära minema ja lõpmatult keerutan, kas te tahate näha äkki seda meie tõmbenumbrit ja tema ütleb, et ja, ja ikka hoiab sinna lavale? See oli, mulle tundus, et kestis veerand tundi vähemalt, aga no tõenäoliselt oli vähem orkester, kõik naeris nendele lõbusalt, arvasin, et on niisugune tore improvisatsioon, käib ja tükk tükk aega, enne kui ma peaaegu ütlesin talle suhu sellega kanne juba noh, tegelikult pidi tema seda ütlema. Ja, ja see oli tõesti naljakas partneril, aga mulle meeldivad niuksed hetkedest. See tekib niisugune elav looming laval, et hakkad, hakkad välja siplema sealt, et sa ei jäta ei teda ega ennast hätta. Te peate stseeni edasi minema, mis ta pärast ütles, lihtsalt ei tulnud meelde ja tema ütles, et tema oli see ühel hetkel, pilk oli läinud allorkestrisse ja keegi orkestrantide vaadanud mingisugust noh, Playboy tar sarnast ajakirja EMA pilk oli läinud sinna alla ja siis ta oli nagu hetkeks kõik meelest ära läinud. Te rääkisite, teist, räägiti kui suurest joodikust, aga nüüd on niisugune küsimus, et paljud lauljad joovad, kuid laulavad sellegipoolest suurepäraselt. Kas teie arvates on lauljale joomine vastunäidustatud? Jumal, vat, ma ei tea seda, sest ma ise tõesti joodik ei ole ja, ja üldise seda ma küll pean ütlema, et nooruses nüüd ütleme, et võis juhtuda jah, nüüd kaks-kolm korda, kus ma olin eelmine päev pidu, olime pidu pidanud ja järgmisel päeval laulsin. Aga mul sai õige ruttu, mulle sai see selgeks, et seda see on, noh, see on nüüd küll surmapatt. Tähendab, et kui sa tahad ikka laulda, siis juua ei saa, nii et ma ei tea, keda siin peetakse silmas ka neid, noh rokilauljad, see, see võib-olla, ma esiteks ma ei pea neid lauljad, lihtsalt muusikud võivad, nemad võivad, aga, aga need, kes ikka klassikalise lauluga tegelenud, see on täiesti mõeldamatu, mis on veel mõeldamatu klassikalise laulu esitajale jalgade külmetamine. Nii et mina olen ikka ütelnud moodi, et otsad peavad soojas olema, et kõik need, mis on otsad, need peavad soojas olema, kui need külmetavad, siis siis on kohe hakkab köhima ja tuleb nohu ja see see on nagu niisugune Batuma meelest küsitakse, kas suudaksite teatrisse Pipit mängida ei suuda? Ma ei jaksa, ma räägin, ma olen praegu seal otsusele juba täitsa võhmale, kui ma poole etenduse pealt mul silme ees must ja klomp on kurgus näiteks päevalehest lugesin, et tuleb, väljas on infarktieelne seisund, tekkis täitsa mure, et ma pean minema Tallinnasse kardiogrammi ja kõike seda väntama ja tehku proovida, äkki mul on tõesti ka juba kui nüüd kõik sooned või mis need on, muidu olete terve inimene igatepidi väga õige inimene, väga haige inimene. Mul on, on, ma ei saa viina juua enam, ma ei saa naise rasvast süüa suitsukala siia enam lõkkes normaalselt, mul hakkab paha mustikakooki haige inimene, jalad on haiged, õlad haiged, kõik liikmed on läbi, lõvidel pidise, oman olemad, liigesed lähevad läbi, nii et kui teised kuskil sünnipäeval joovad, siis Helgi Sallo Jeb limonaadi ei hooli munade. Mina jään nüüd punast veini ja väga hea on, soovitan kõigil juua ja see pidavat ka need loppimist ära hoidma ja noh, tulevad muud vead nagu prantslastel, aga aga sooned elukas endisel kokal on kodus oma firmarooga. Ei ole, Te ei ole, ma teen nagu öeldakse, kuidas on, kui tohib ropendada siis sitast sibulat ma võin, ükskõik mis toidujäägid on siis ma sealt ikka midagi kokku meisterdama, aga sellist toitu küll, et mis ainult minu juures saab, ei ole. Kas teile meeldib külas käia või meeldib teile rohkem ise külalisi vastu võtma? Nooruses meeldis nii üht kui teist, aga, aga nüüd? Mina ei tea, ma olen niisugune haige inimene, tõenäoliselt mul käivad hooti noh või on mulle aastat sellised on perioode, kus mulle, kus ma koha ja meelega võtaksin inimesi vastu, mul on niisugune tunne, et ma olen võimeline nii laua katma kui nende meeli rõõmustama ja vaimukas olema. Ja on hetki, kus ma ei taha mitte ühte inimest näha, mitte mitte kedagi ei taha külllaga minna. Nii et ma ei oskagi öelda, kummad, ma rohkem. Meedia tutvusringkond on suur, sõprade ring ei ole. Need on aastatega aina kokku kuivanud, noorest peast oli rohkem isegi, aga kuna teatriinimese töö on selline, et midagi planeeritakse, aga meil tuleb etenduse muudatus ja mul on õhtu kinni ja ma ei saa minna. Ühesõnaga, siis pudenes kõik see ümber nagu ära. Ja need, kes nüüd on jäänud, need on niuksed olema truud inimesed, kellega maailmakuulsustest tahaksite tuttavaks saada, küsib keegi. Seda ma kartsin, sest kuskilt lehest ma pidevalt loen seda kellega maailmakuulsustest on. Mina olen tuttav juba? Ei, ma rohkem ei taha kedagi, mulle piisab Neeme Järvi, Eri Klas. On olemas väga seksikaid mehi ja väga seksikaid naisi. Kas seksuaalsus tuleb kasuks või või mitte, küsitakse teie käest. Armas jumal, miks minu käes eeldiks maid tähendab mina, mina ei tea, mis mina tean või noh, ma ei oska selle, ma, ma ei saa aru, mis asi see on, kui nad räägivad seksuaalsest, ma ei tea, minu meelest mina olen väga seksuaalne, aga ma tean lavastajat, kes ütles, et ma ei saa siin kasutada palju, sest et sul sul absoluutselt puudub igasugune naiselik võlu. Sul puudub absoluutselt sexapil. Ja, ja ma ei tea, no ma tõesti ei tea, ma võin öelda, et laval tähendab minu jaoks, kas see näitleja on näitleja, on sarmikas või ta ei ole sarmikas, aga mis näitlejale lavasarm on, seda ma ka ei oska selle lahti seletada. Minule näiteks mõni näitleja absoluutselt peale ei lähe ja teine istub mu kõrval ja vaimustuses läriseb, et niivõrd hea, et tõenäoliselt ka see on, siis. Ei saa olla, et kõik on ühtemoodi, näiteks mõni. Ma tean siin oma kolleege jälle, kellele meeldivad niisuguse blondid ja väga rinnaka. Tead, see on erakordselt seksuaalne. Ja mina vaatan seda ja absoluutselt ma ei mõista seda, kuidas see saba, mis asi siin on, niukene natukene hakkavad niimoodi lahti, et mis, mis seksuaalsus poos, kõik seal mingine. Ma ei saa aru, mis asi seal helgin, meestele meeldib, nojah, no see siis, nojah, mina ütlen, on minu jaoks seksikad mehed ka, võib-olla et noh, mina vaatan, et minu jaoks on see mees seksikas, aga teine mu kõrvalt, kuule, oled seal tutvubjast veel, selle mehe pole mitte midagi. Tulebki nii muide viimane küsimus. Seadusega on paika pandud. Mis eas võib abielluda, autot juhtida ja alkoholi osta. Kuid elus on väga palju selliseid asju, millele inimene lihtsalt ei tea. Kas teha seda nüüd või hiljem, näiteks, mis eas on sobiv öelda külla kutsujale, ma ei taha tulla. Mis eas võib öelda ülemusele kõik, mis sa temast arvad? Millal on inimene küllalt vana selleks, et kokteiliõhtul, kus kõik püsti seisavad, istuda, tuues vabanduseks selja- või jalavalu, oskaksite mõnele küsimusele vastata ka mulle tundub, et ma olen vot nihukest hullu tõugu jälle, et ma olen seda kõike teinud terve oma elu. Ma olen olnud lihtsalt mina ise, kui ma tahan istuda kokteiliõhtul, siis ma isegi tõesti mul meenub praegu malen Alzeerias istunud täiesti nahaalselt ja ma ei teagi, miks, kui käis Nõukogude Liidu suursaadik Alžeerias võttis vastu meid seal või, või tuli tema kuskil ootamatult meile sinna ka selle šampuse joomisele. Ja mina istusin, Tered, naeratasin, istusin, ma ei tõusnud, miks, ma ei tea. Ja ma ei tea siiamaani, kas ma tegin ilusti või ma ei teinud ilusti. Keegi mind nagu ei noominud ka veel näpuga ei näidanud välja ei kutsunud pärast seda. Ma lihtsalt istusin ja ma ei tea, isegi, istus mõni teine daam mu kõrval seal, kuidas ülemusele tõe näkku ütlemise kond. No vot nii, ma pean jälle oma sõnu sööma, sest et ma ei ole ju, eks ole kunagi ühelegi lavastajale ühelgi julgenud öelda, ma ei näe selle tükitegijana. Ma olen oma sõnadena hoidnud tagasi, ma pole öelnud. Ma pole aus olnud, aga ma arvan, et siiski kadunukene direktor oli meil sõber ja mind kutsuti kortada, kutsus enda juurde välja, et temal on tulnud signaalid, et meil oli niisugune tükk nagu kanderi kabaree, kus ma mängisin seal impulsi. Et on tulnud signaalid, et Sallo õigustab ja kaitseb fašismi. Ja mind kutsuti tema, ta kutsus enda juurde välja. Ja et milles on asi, et miks ma lõpus noh, nagu bravuurselt kaasa lähen, kõikjalt fašistid tulevad. Ma olin sellest muidugi täitsa šokeeritud, tähendab, kuidas võib kellelegi ütlemise peale, kui inimmatsin, kas te ise nägite neid, olete näinud etendust? Ei ole pärast esietendust ja mõtlesin, et kuidas te saate üldse ema, lihtsalt küsin teie arvamust? Mõtlesin minu meelest ma ei õigusta fašismi, ma mängin, seal oli põhjus ja kui seal põhus õigustab fašismi minu õigustamine ju tähendab, meil tekkis niisugune diskussioon ja ma ütlesin oma arvamuse, siis muidugi mu meelest minu arvamusest tuli välja ka minu suhe temasse kui asutuse direktorisse. Aga sellel mingeid tagajärg õnneks ei olnud. Suur tänud küsimustele vastamise eest ja nüüd tuleb teil välja valida parim kuulajaküsimus. Ja võitja saab Philipsi raadio. Saatuslik hetk on see, et minu meelest parim küsimus oli see, mis mulle meelde jäi. Kõige täpsemalt see oli viimane küsimus, kus küsiti, mida võib, mis eas teha. Persona auhinna võitis Kristo Käo Tallinnast, palju õnne. Persona saate külaline oli Helgi Sallo. Ja. Kui sulle