Kuigi paljud teist on juba otsuse teinud, seisab veel hulgale Eesti autojuhtidest ees igasügisene valik, kas panna talveks autole alla naast või lamellrehvid. Naeladega sõitmine tundub libeduse seisukohast meie talvises kliimas kõige kindlam ja ka odavaim valik. Ökoloogilist jalajälge vaadates ning eriti kui sõidetakse peamiselt linnatänavatel soovitatakse talvehooajal eelistada siiski lamellrehve naastrehvidega sõitmine, eriti lumevaestel talvedel, kulutab teekatet ja saastab linna õhku. Teadlased on uurinud, et naastrehvidega varustatud sõiduauto rebib 100 kilomeetri kohta teekate pinnalt 2,2 kuni 3,5 kilogrammi mineraalmaterjali ja sideaineosakesi liiklussagedustel 1000 autot. Ööpäevas muutuvad kulumis roopad aastas keskmiselt kolme kuni nelja millimeetri võrra sügavamaks. Seega põhjustab naastrehvide kasutamine kümnetesse miljonitesse eurodesse küündivad remondiarveid tee omanikele. Lisaks tekitavad naastrehvid kasutusperioodil kuiva ilma korral lenduvad tolmu, mis teadlaste uuringute kohaselt soodustab hingamisteede ja südamehaiguste tekkimist. Keskkonnamõju poolest tuleks teadlaste hinnangul eelistada selgelt lamellrehve, sest nii nagu naast rehvidki tõstavad lamellrehvid talvistes teetingimustes sõidu ohutust, kuid nende mõju teekattele on umbes sama suur või väike kui suverehvidel. Samuti ei moodustu märkimisväärselt loodust saastavaid tee kulumise, produkte ja lisaks pole nendega sõitmisel müratase suurem kui suverehvide kasutamisel. Samas on teadlased eesti muutuvaid teeolusid arvestades tõdenud, et paljudes kohtades tagavad just naastrehvid mõnevõrra suurema turvalisuse kui lamellrehvid. Aasta rehvid kindlustavad lamellrehvidega võrreldes üldjuhul jäisel ja lumisel teel parema juhitavuse, lühema pidurdusteekonna ning parema kiirenduse. Tundub, et kõige keskkonnasõbralikum turvalisem on panna auto talvekorterisse ja sõita ühistranspordiga.